4. Mida tähendab ütlus "Kaks kärbest ühe hoobiga"? Aritmeetikaküsimused: 1. Mitu 15-sendist postmarki saab osta dollari eest? 2. Mitu tundi kulub jalgratturil 60 miili läbimiseks, kui ta sõidab tunnis 12 miili? 3. Poiss ostis kasutatud stereosüsteemi 3/4 eest selle tegelikust hinnast ja kulutas selleks 225 dollarit. Kui palju maksis see kaup uuelt? 4. 6 meest lõpetavad töö 10 päevaga. Mitu meest on vaja, et sama töö lõpetada 2,5 päevaga? Lk 593 Rühmatestid Individuaalne intelligentsuse testimine annab küll täpse hinnangu üksikisiku võimete kohta, kuid on aeganõudev ja kulukas. Seepärast on välja töötatud rühmatestid suurte inimrühmade hindamiseks (nekrutid, suurettevõtte töölised, kolledzisse astujad jne). Need testid hindavad inimeste tunnetuslikku ja haridustaset ja on tavaliselt teostatud pliiatsi-paberi stiilis valikvastuste vormis (tuleb leida õige vastus pakutute hulgast). Mõnikord võivad
sünteesitud lühikesi diagnostilisi geeniproove, mis hübriiduvad vaid DNA täieliku homoloogsuse korral. 55. Inteinid. Lühike aminohappeline järjestus primaarses translatsiooniproduktis, mis on võimeline polüpeptiidist iseennast välja lõikama. Tegemist on nagu valgulise introniga. X. 56. Vaimsed võimed. Ehk intelligentsus. Mõõdetakse vaimse ea testide ja IQ-testidega. Eesti koolides ka rühmatestid. Üldiseid vaimseid võimeid tähistatakse tähega g. 57. Vaimne iga. Individuaalsed testid. - Binet-Simeon'i intelligentsustest (koolilaste vaimse taseme määramiseks, eraldada rumalad targematest) - Stanford-Binet skaala (mõõdab hästi lapse võimekust). 58. IQ. Intelligentsuse kvoot. IQ=VI/KI*100, st 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. - W. Stern arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne 59
kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama
kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler – leidis, et Stanford-Binet’ skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 – Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 – Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks “ainuvalitsejateks” psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama
Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid (3). 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ülesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid (5). Tegemist on mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde (selles seisnebki progresseerumine). Kõik ülesanded on koostatud ühel ja samal põhimõttel ega nõua mingeid erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Eelnevalt peavad tal olema ainult kujundite nägemise harjumus ning testi pliiatsiga täitmise oskus (1: 123). 3.4 IQ
o Binet-Simeon`i intelligentsustest (1904) koolilaste vaimse taseme määramiseks, eraldada rumalad targematest o Stanford-Binet skaala (1916) Mõõdab hästi lapse võimekust (näiteks 6-aastane on 8-aastase tasemega) IQ (intelligentsuse kvoot) o W. Stern (1912) arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne o IQ = VI/KI*100, s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks Eesti koolides rühmatestid o Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest o Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest Wonderlicki intelligentsustestid; kaheksat laadi ülesandeid: o Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) o Verbaalne loogika (loogikaülesanded) o Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus)
ning erinevate sotsiaalsete kihtide vahel, haridusele ja infole raha eraldamisest, vähesest tööpuudusest jne. Emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused Intelligentsus · Intelligentsus on see, mida mõõdavad intelligentsustestid. · Binet ja Simon` (1904) esimene IQ test koolilaste õppeedukuse ennustamiseks.Individuaaltest. · Esmisesed rühmatestid I Maailmasõja ajal sõjaväes. Intelligentsus kui üldine vaimne võimekus. Binet · IQ 85 - 115 keskmised vaimsed võimed IQ 116 - 130 kõrged vaimsed võimed · IQ üle 130 vaimselt väga andekad. IQ 70 - 84 madalad vaimsed võimed, alla normi e. alla IQ 70 vaimne alaareng, jaotub neljaks rühmaks: (1) IQ 55 - 69 kerge alaareng. Areng on aeglane, kuid tulevad ise toime, võivad töötada ja luua perekonna, umbes 90% kõigist alaarengu juhtudest.
(teadmata geenide avaldumine) 297. Vaimne iga (individuaalsed testid Binet-simeon'i intelligentsustest 1904 koolilastele- eraldada rumalad targematest, Stanford-Binet skaala 1916 mõõdab hästi lapse võimekust, nt 6-aastane on 8-aastase tasemega, pole perekondlikku pärandumist. 298. IQ (intelligentsuse kvoot) W. Stern 1912 arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne, IQ=VI/KI*100 s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. 299. Rühmatestid Eesti koolides: Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ül, wonderlicki intelligentss testid- koosnevad nii verbaalsetest kui mitteverbaalsetest ül, 8 laadi ül 300. Ühe geeni haigsed: Fragiilse X-i sündroom, fenüülketonuuria, Rett´i sündroom, Lesch-Nyham´i sündroom, teada üle 250 geeni (sündroomi), üldiselt tekivad de novo 301. Fenüülalaniini metabolismihaigused: fenüülketonuuria (fenüülalaniini ülehulk), türosinoos (vaimne alaareng),
- Geenid – lugemis-, kirjutamis-, ja kõnevõime; dementsus - Uudikmutatsionid – päritavuse puudumine - Keskkond – teadmata geenide avaldumine Vaimsete võimete mõõtmine Vaimne iga (individuaalsed testid) - Binet-Simeoni intelligentsustest -koolilastele et eraldada rumalad targematest - Stanford-Binet skaala – mõõdab lapse võimekust IQ – intelligentsuse kvoot - Stern – vaimne kui kronoloogiline iga - IQ = VI/KI*100 Eesti koolides rühmatestid - Raveni progressiivsed maatriksid – mitteverbaalsed ülesanded - Wonderlicki intelligentsustestid – verbaalsed ja mitteverbaalsed Uudikmutatsioonid Rett’i sündroom - Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon ehk ei pärandu järglastele - Poistele letaalne, tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis taandareng kiire Tripletsete korduste suurenemine - Huntingtoni alleel, CAG tripleti kordused: tavaliselt 11-34 kordust, haigus, siis enam
normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal
tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal
ebavõrdseid tingimusi üritati leevendada. Kasutati mitte-kultuurispetsiifilisi tingimusi. 1955 Wechsler`i skaala täiskasvanutele (WAIS) - Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks täiskasvanutel. Tegemist on individuaaltestiga. Armee alfa ja beeta testid - I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – intelligentsuse aluseks on üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetisaalfaktorid (s-factor). Spetsiaalfaktorid avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena. S-faktorid on g-faktoriga suuremal või vähemal määral seotud. Louis Thurstone – esmaste ehk baasvõimete kontseptsioon
alusel, kui palju nad erinevad keskmisest. Keskvaartusest (IQ 100) uhe standardhalbe võrra erinevaid tulemusi loetakse keskmisteks tulemusteks. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ulesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid. TESTITULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Kuna intelligentsustestid ei ole mõeldud selleks, et teada saada, kuidas inimene sooritab selles konkreetses testis olevaid ülesandeid, vaid testitulemuse alusel püütakse hinnata inimese üldist arutlus- ja mõtlemisvoimet ning ennustada, kuidas ta võiks tulevikus toime tulla neid võimeid nõudvate ülesannetega, siis testi tulemust peab vaatama kui ennustust, millel on teatav tõenäosus osutuda õigeks. KESKMISEST KÕRGEMAL JA MADALAMAL
Kui saavutatakse vaimse ea tase, milles testitav ei suuda sooritada ühtki ülesannet on test läbi. Individuaaltestide kasutamine on väga asjakohane väikeste laste puhul, kuid suurema hulga täiskasvanud inimeste testimiseks on see väga aja-, raha- ja energiamahukas ettevõtmine. Seetõttu võeti üsna peatselt pärast Stanford- Binet testi loomist kasutusele ka esimesed rühmatestid, mis võimaldasid üheaegselt testida suurt hulka inimesi. Esimene rühmatest töötati välja I Maailmasõja ajal USA sõjaväe tarvis, et valida lihtsõdurite hulgast välja need, keda on mõtet koolitada ohvitserideks ning allohvitserideks. 1920-tel võeti need testid ning nende testide versioonid laialdaselt kasutusel firmades ja valitsusasutustes teenistujate töölevõtmiseks ja kuni tänapäevani on see intelligentsustestide üks peamisi rakendusalasid.
annaabi.ee 
