METALLID Metallid esinevad looduses ehedalt (Cu, Ag, Au, Pt) või ühendites (maakidena). Tuntakse 90 metalli, neist kasutatakse 60, millest tehakse 5000 sulamit. Metallides esinev metalliline side põhjustab enamiku metallidele iseloomulikke omadusi. Füüsikalised omadused: 1)head soojus- ja elektrijuhid 2)plastilised 3)metalne läige (peegeldamisvõime) 4)värvuselt enamasti valged või hallid (värvilis- ja mustmet.) 5) tavatingimustel tahked v.a. Hg; omavad väga erinevaid sulamistemperatuure 6)erineva tihedusega (kerg- ja raskmetallid) 7)erineva kõvadusega 8)magnetiseeritavad (Fe, Co, Ni) 9)temp. tõustes paisuvad – soojuspaisumine. Aatomi ehitus. Metalliaatomite väliskihil on enamasti 1-3
METALLID I 1. Alumiiniumi leidumine looduses ja tähtsamad looduslikud ühendid. 2. Iseloomusta alumiiniumi elektri- ja soojusjuhtivust ja kus alumiiniumi selle omaduse tõttu kasutatakse. 3. Iseloomusta raua füüsikalisi omadusi. 4. Kuidas erinevad malm ja raud süsiniku sisalduse poolest? 5. Milles väljenduvad korrosiooninähtused? 6. Mis on joodis? 7. Nimeta vähemalt kuus metallidele iseloomulikku füüsikalist omadust. Kirjelda pikemalt koos näidetega kolme omadust. 8. Põhjenda, kas reaktsioon toimub või mitte. Kui reaktsioon toimub, siis kirjuta see välja ja tasakaalusta. · Cu + H2O = · Mg + FeCl2 = · Zn + H2SO4 = METALLID II 1. Raua leidumine looduses ja tähtsamad looduslikud ühendid. 2. Iseloomusta alumiiniumi peegeldusvõimet ja kus alumiiniumi selle omaduse tõttu kasutatakse. 3. Millised on tähtsamad vaseühendid? 4
- ioon- aatom vi aatomite rhmitus, millel on positiivne vi negatiivne laeng. - molekul- aine vikseim osake, koosneb omavehel kovalentse sidemega seotud aatomidest. - keemiline side- aatomite- vi ioonidevaheline vastasmju, mis seob nad molekuliks vi kristalliks. - lihtaine- aine, mis koosneb ainukt he keemilise elemendi aatomidest. - liitaine- keemiline hend; aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomidest. - metall- lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri- ja soojusjuhtivus,iseloomulik lige jm). - mittemetall- lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. - oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi hend. - hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. - alus- aine, mis annab lahusesse hdroksiidioone. - sool- kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (hape) anioonidest. - indikaator- aine, mis muudab vrvust lahusele happe vi aluse lisamisel(vrvus sltub lahuse pH vrtusest).
ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri-ja soojusjuhtivus,iseloomulik läige jm). mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. sool kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. indikaator aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel (värv sõltub lahuse pH tasemest).
Metalliliste ja mittemetalliste elementide vahel. Püsivas seisundis aatomil on üldreeglina väliskihis 8 elektroni nn elektronoktett. LIHTAINE JA LIITAINE Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Jaguneb metallideks ja mittemetallideks. Lihtained mis koosnevad molekulidest: H2, O2, N2, F2, Cl2, Br2, I2. Liitaine koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest. METALL JA MITTEMETALL Metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud ühised omadused. (hea elektrijuhtivus jne) Mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. KEEMILISE REAKTSIOONI VÕRRAND Keemilise reaktsiooni valem näitab reaktsioonist osaavõtvaid lähteaineid ja saadusi. Ja see iseloomustab reaktsioonis osalevate ainete osakeste arvu. Aine massi jäävuse seadus: Reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkivate ainete massiga. Kordaja ehk koefitsient näitab aatomite või molekulide arvu.
Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused : Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus 6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng 9) A)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu hapnikuga 2Na + 02 Na2O 2Zn + O2 2ZnO 2Cu + O2 2CuO
LAHUSTUNUD AINE aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud (aine, mida lahustatakse) KÜLLASTUNUD LAHUS tekib kui lahustunud ainet rohkem ei lahustu KÜLLASTUMATA LAHUS tekib kui lahustunud ainet saab veel lahustada OKSIID liitaine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik ALUS aine, mis liidab vesinikioone HAPE liitaine, mis koosneb ühest või mitmest vesinkust ning happe anionist SOOL liitaine, mis koosneb aluse katioonist ja happe anionist METALL liitaine, millel on metallidele iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused LEELIS vees lahustuv hüdroksiid ELEKTROLÜÜS lahusest ja sulatisest elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess INDIKAATOR aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused KEEMILINE REAKTSIOON ainete muundumine teisteks aineteks KEEMILINE NÄHTUS muutus, millega kaasneb keemiline reaktsioon
27.Indikaator – Aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel 28.Keemiline element – Kindla tuumalaenguga aatomite liik 29.Molekul – Aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest 30.Keemiline side – Aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks 31.Lihtaine – Koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest 32.Metall – Lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused ( läige,elektrisoojuvus ) 33.Mittemetall – Lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused 34.Liitane - Aine, mis koosneb mtme erineva keemilise elemendi aatomitest 35.Oksiid – Koosneb kahest elemendist , millest üks on hapnik 36.Alkohol – Süsinikuühend, kus süsiniku aatom(id) on vahetult seotud he või mitme hüdroksüülrühmaga 37.Süsivesik – Aine, mis koosneb süsinikust,vesinikust ja hapnikust ning kus H ja O aatomite
Küsimuse tekst Laenguga aatomit nimetatakse: Vali üks: 1. ioon 2. isotoop Tagasiside Õige vastus on: ioon Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrilise laenguga elementaarosakesed on: Vali üks või enam: 1. prootonid 2. elektronid 3. neutronid Tagasiside Õige vastus on: elektronid, prootonid Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõikidele metallidele omane nähtus on polümorfism. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 12 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline kristallivõre on pildil? Vali üks: 1. H12 2. K8 3. K12 Tagasiside Õige vastus on: H12 Küsimus 13 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Metallide omadused erinevates suundades katsetades on: Vali üks: 1. erinevad 2. samad
...............................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele.......................................................................2 Metallide korrosioon...............................................................................................................3 Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosioonik. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materja.............................................. 3 Sissejuhatus Mis on korrosioon?
Dielektrikuis, mis sisaldavad ioonühendeid, põhjustab elektrivoolu positiivselt ja negatiivselt laetud ioonid. Välise elektripinge olemasolul liiguvad +ioonid katoodile ja ioonid anoodile. Mis on aatomite eletronegatiivsus? Aatomite elektronegatiivsuseks nimetatakse aatomi võimet ühendi moodustumisel haarata elektroni. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste järgi Magnetiliselt pehmed ja kõvad materjalid. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Metallidele on iseloomulik positiivne temperatuuritegur, mis tähendab, et temperatuuri tõustes eritakistus suureneb 2=1[1+TK(t2- t1)]
enamasti tahked ning väga kõvad ained. Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse saslõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega. Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed, kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid. Selle omaduse tõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Metallide kasutusel on oluline ka metallide sulamistemperatuur. Näiteks
sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid) elektrokeemiline korrosioon: On seotud galvaaniaelementide tekkimisega (juhib elektrit), toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega bioloogiline korrosioon: Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) metall: lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused, keemilistes reaktsioonides käitub redutseerijana. maak: kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine
0,1 % maakoore massist) on ta eluslooduse põhiline koostiselement. Süsinik võib moodustada mitmeid erineva ehitusega allotroopseid teisendeid.Tuntumad nendest on teemant ja grafiit. Teemant on korrapärase ehitusega ja ta on kõige kõvem lihtaine. Teemantnuge,-puure jt. tööriistu kasutatakse mitmesuguste kõvade ainete töötlemisel ( klaasi lõikamisel ). Läbipaistvad suured teemandikristallid on hinnalised vääriskivid. Lihvitud teemante kutsutakse briljantideks. Grafiit on tumehall, metallidele iseloomuliku läikega kristalne aine. Ta on üsna pehme ja muutub lõhenedes kihtidideks. Selle omaduse tõttu kasutatakse grafiiti pliiatsi südamike ja määrdeainete valmistamiseks. Kuigi grafiit on mittemetall juhib ta hästi elektrit. Argielust tunneme süsinikku söe või tahma kujul. Lisaks teemandile ja grafiidile on süsinikul veel mitmesuguseid teisi lihtaineid, näiteks karbüün ja fullereen. Kuumutamisel käitub süsinik aktiivesmate mittemetallide suhtes redutseerijana. Süsiniku
fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire maniaepisoodide ravis. Liitiumi kasutatakse metallurgias. Näiteks lisada vasele tühine kogus liitiumi (0,005%) parandab see märgatavalt vase kvaliteeti. Liitiumi väheseid lisandid alumiiniumile, magneesiumile ja teistele metallidele suurendavad viimaste vastupanuvõimet ja muudavad nad püsivamaks hapete ja leeliste suhtes. Liitiumi aurudes võib keevitada alumiiniumi. Tähtis kasutusala on veel tuumaenergeetika. Liitiumiühendeid kasutatakse keraamikas glasuuride ja emailide valmistamisel, klaasitööstuses opaalklaasi ja filtrite tootmisel, mis lasevad läbi ultraviolettkiiri. Liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7. Pikima elueaga radioaktiivse isotoobi
erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted
neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha. METALL lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused (läige, juhivad hästi soojust ja elektrit, enamasti plastilised ja sepistatavad, madal elektronegatiivsus). MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused (metalliläige, haprad, juhivad halvasti soojust ja elektrit, kõrge elektronegatiivsus). AINE VALEM väljendab liht- ja liitaine koostist. INDEKS näitab aatomite arvu molekulis ja ioonide arvu ioonühendi valemis.
elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Kristall reeglipärase siseehituse ja kindla väliskujuga tahke keha, mis koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest. Metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused; keemilistes reaktsioonides käitub redutseerijana. Mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. Indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. Keemilise reaktsiooni võrrand keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Kordaja reaktsioonivõrrandis Liitaine protsendiline koostis
lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb
Lahus-(tõeline lahus) lahustist ja lahustunud ainest koosnev ühtlane segu Lahusti-aine milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub Lahustunud aine-aine mis on ühtlaselt jaotunud teises aines Leelis-vees hästilahustuv tugev alus(hüdroksiid) Metalliline side-keemiline side metallides;tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil Metallvõre-metallides esinev kristallvõre tüüp kus võre sõlmpunktides asuvad metalli aatomid Mittemetall-lihtaine millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemolekulaarne aine-aine mis ei koosne molekulidest Mittepoolarne aine-mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine Mittepolaarne kovalentne side-kovalantne side milles ühine elektronipaari kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile Molekulaarne aine-molekulidest koosnev aine Molekulidevaheline side-suhteliselt nõrk side molekulide vahel mis hoiab molekule tahkes ja vedelas aines koos Molekulvõre-kristallvõre kus sõlmpunktides asuvad molekulid
suhteliselt hea nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Samuti on metallid head elektrijuhid, parimad on: Hõbe, eritakistus on 1,587*10‒8 Wm, Kuld, eritakistus on 2,214*10‒8 Wm, Vask, eritakistus on 1,678*10‒8 Wm ja Alumiinium, eritakistus on 2,65*10‒8 Wm. Parimad soojusjuhid on samuti Hõbe, Kuld, Vask ja Alumiinium. Kehvad soojus- ja elektrijuhid on Plii, eritakistus on 2,08*10‒7 Wm ja Elavhõbe, eritakistus on 9,6*10‒7 Wm. Vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Hästi sepistatavad metallid on Kuld, Hõbe ja Vask. Ühest grammist kullast saab valmistada kuni ühe ruutmeetri suuruse lehe. Metallidel on samuti mitmeid erinevusi. Metallid on toatemperatuuril enamasti tahked: v.a elavhõbe, mille sulamistemperatuur on -39 kraadi ja keemistemperatuus on 356,6 kraadi. Aga sulamis ja keemistemperatuurid on metallidel väga erinevad, nt
31. vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F,O,N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga(võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel) 32. kristall korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatmomitest, ioonidest või molekulidest. 33. ruumivõre 34. mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused 35. metall lihtaine, milles on metallidele iseloomulikud omadused (hea elektrijuht ja soojusjuht; iseloomulik läige jm) 36. elektonegatiivsus suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. 37. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks 38. lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. 39
vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste allaaerosoolsed saastajad. Kõik mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest nimet. aerosoolgaasilised jäätmed. Toksilisuse järgi jaotatakse saasteained: Väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), Keskmise toksilisusega (SO, nafta), Vähetoksilised (DDT) ja Mittetoksilised (toidujäätmed). Agressiivsed saastajad saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju silmadele, ninale. Keskkonnas püsivuse ja vastupidavuse järgi jaotatakse saasteained: Vastupidavad v. püsivad (DDT, org. üh. keedusool), Keskmiselt püsivad (nafta), Vähepüsivad (toidurasvad, klorofoss), Püsimatud (toidu jm. Orgaanilised jäätmed), Vastupidamatud (süsivesikud, valgud). Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega (radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid).
Iseseisev kodutöö 16.01.2014 Elementide keemia. Metallid Vasta küsimustele. Vali õige vastus (vastused). Tõmba eesolevale tähele ring ümber! 1.Metallidele iseloomulikud omadused on: a) läbipaistvus c) läige e) elektrijuhtivus b) sepistatavus d) hallikas värvus f) haprus 2.Hapnikuga reageerimisel metallid a) liidavad elektrone c) loovutavad elektrone e) moodustavad oksiidi b) redutseeruvad d) oksüdeeruvad f) moodustavad hüdroksiidi 3.Metalli reageerimisel happega
perioodideks. Elementide järjekorra tabelis määrab aatomnumber. Elemendi kuuluvuse perioodi määrab elektronkihtide arv ja kuuluvuse rühma elektronide arv väliselektronkihis (õieti valentselektronide arv). Keemiliste omaduste alusel rühmitatakse elemente metallideks, poolmetallideks, mittemetallideks, leelismetallideks, leelismuldmetallideks, halogeenideks, väärisgaasideks, lantanoidideks, aktinoidideks. 6. Metallid ja mittemetallid mittemetall on lihtaine, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi; nende väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni. Aga miks erinevad mittemetallid metallidest? Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda. Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis
Magneesium Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria.
12.5Kumb metallidest reageerib aktiivsemalt õhuhapnikuga, kas baarium või magneesium? Miks? 10) Täida lüngad / lõpeta laused! 12.6Miks eelistatakse sageli sulameid puhastele metallidele? Alumiiniumi tootmise peamine tooraine on boksiit, mille põhikoostisaine on 12.7Miks kasutatakse lennukiehituses pigem alumiiniumisulameid (nt ............................................... duralumiiniumit), kuid mitte puhast alumiiniumit? Raua tootmise peamised toorained on punane ja pruun rauamaak
Tsingitud raudpleki pinnal (Zn - Fe) korrodeerub Zn. lBiokorrosioon Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. lRauasulamite roostetamine Korrosioon tekitab meile suurt majanduslikku kahjumit, seda eriti raua puhul. Raua roostetades hävivadrauasulamitest valmistatud seadmed, masinad, konstruktsioonid, autokered jne. Üks võimalus vähendada raua roostetamist on kasutada keemiliselt palju vastupidavamaid eriteraseid, näiteks roostevaba terast. Nende kasutamine on aga palju kallim rauast kallimate lisandmetallide tõttu.
Mittemetallid Mis on mittemetall? · Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi, nende väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni. Aga miks erinevad mittemetallid metallidest? · Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda). Mis siis iseloomustab mittemetalle? · Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht
Inverterkeevitusi tuntake enamasti elektroodkeevituse nime all kuna elektrood- keevitusseadmed põhinevad alalisvoolu (DC) invertertehnoloogial. Elektroodkeevituse nimi tuleb inglise keelsest väljendist ,,manual metal arc welding" ehk käsikaarkeevitus. Tihtipeale kasutatakse ka inglise keelsest väljendist tulenevat lühendit MMA. Elektroodid valmistatakse traadist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Seetõttu on äärmiselt oluline valida alati sobiv elektrood, sest vastasel korral võib lõpptulemus jääda küll visuaalselt ilus, kuid keevitus äärmiselt nõrk. Enamlevinud elektroodid on ESAB andmetel mustale metallile (4320), roostevabale metallile (6330) ning nn. segaelektroodid, mis on mõeldud musta ja roostevaba metalli keevitamiseks (6770). Elektroodid on kaetud kattega, mis sulades moodustab sulametalli. Keevitusvannis tekib
Põhitootjateks on Wyomingi, New Mexico, Montana, Colorado ning Utah' osariigid. Kivisüsi: Kaljumäestikus paikneb üks läänepoolkera suurimaid kivisöemaardlaid. Kivisöe kaevandamine on siin saavutamas oma täisvõimsust. Mineraalsed maavarad: Mõningates Kaljumäestiku paikades kaevandatakse vaske. Rauamaaki kaevandatakse Wyomingis ja Utah´s. Siin on ka hõbeda-, kulla-, plii ja tsingivarusid. Peaaegu kogu Ameerika Ühendriikide uraanimaak pärineb Kaljumäestikust. Metallidele lisaks leidub Kaljumäestikus ka kaaliumi-, magneesiumi-, kipsi-, lubjakivi- ja dolomiidivarusid. KASUTATUD KIRJANDUS *Loomariigis *Loodusentsüklopeedia *Õpilase entsüklopeedia
Keemia kordamisküsimused 1. Mittemetallide üldised omadused? Enamik elusorganisme sisaldavad neid. Paiknevad perioodilisuses tabelis paremal ja üleval. Maakoores on rohkem. Õhu peamised koostisosad. Väliskihil palju elektrone (4-7).Aatomiraadius suhteliselt väike, suur elektronegatiivsus. Saavad liita kui ka loovutada elektrone. Tugenevad metallidele vastupidi. Füüsikalised omadused on üksteise suhtes väga erinevad(värvus, sulamistemp.),ei juhi elektrit ega soojust, rabedad. 2. Allotroopia - nähtus, kus üks ja sama element saab esineda mitme erineva lihtainena. Isotoopia - keemilise elemendi aatomi tüüp, mis erineb massiarvu poolest. Halogeenid - VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood, astaat. Osoon ehk trihapnik(O3) - sinakas, mürgine, terava lõhnaga gaas, laguneb. Kasut. joogivee desinfitseerimiseks.
· Elektrokeemiline kaitse · Inhibiitor Enamik metallilisi elemente esineb looduses ühenditena(mineraalidena)mitmesugustes maakides. Maagid sisaldavad tihtipeale peale vajaliku metalliühendi veel mitmesuguseid teisi aineid, nn kõrvalained. · Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena(leelismetallid kloriididena) · Vähemaktiivsed metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid.(al,raud) · Osa metallilisi elemente esineb looduses sulfiititena(PbS,ZnS) *Redutseerimine süsiniku või süsikoksiidiga (kasut. kõige enam), kasut metalli suuremahulisel tootmisel kuna on vaja et tooraine oleks võimalikult odav. Redutseerimist süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril nimetatakse karbotermiaks.(fe,zn,pb) *Redutseerimine alumiiniumiga e. Aluminotermia
Elektrolüüsi kasutatakse eelkõige alumiiniumi tootmisel, aga ka selliste aktiivsete metallide saamisel nagu naatrium, kaltsium, magneesium jt. Millise laenguga on elektrolüüsi korral katood? Mis protsess seal toimub? Katoodil on negatiivne laeng ja seal toimub redutseerumine. Millise laenguga on elektrolüüsi korral anood? Mis protsess seal toimub? Anood on positiivse laenguga ja seal toimub oksüdeerumine. Miks eelistatakse paljudel juhtumitel sulameid puhastele metallidele? Mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjalidel on eelised *odavamad, *kõvemad, *tugevamad, *madalama sulamistemperatuuriga, *kuumakindlamad, *vastupidavamad, *korrosioonikindlamad Tähtsamad sulamid, nende koostis ja kasutamine? Pronks (koosneb vasest ja tinast ja kasutatakse elektrotehnikas), malm(Rauast ja süsinikust ja kasutatakse laevade ehitusel), teras(rauast ja süsinikust ja kasutatakse metallitööstuses), valgevask ehk messing(koosneb
ja gaasi väljalasketorud • Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui
Intensiivselmalt kulgevad korrosiooniprotsessid tööstuspiirkondades, kus õhus on rikkalikult CO2, SO2 ja lämmastikoksiide. Elektroskeemilise korrosiooni tähtsamateks juhtudeks on korrosioon elektrolüütide lahustes. (soolade, hapete ja aluste lahustes, merevees ning mitmesugustes looduslikes vetes), õhus ja pinnases. Merevees on lahustunud mineraalsoolasid, gaase, orgaanilisi ühendeid, seal elab ka mitmesuguseid taimi ja loomi, kes oma elutegevusega avaldavad metallidele toimet. Korrosioon pinnases sõötub eeskätt pinnase füüsikalis- keemilistest omadustest. Väga korrodeeriva toimega on happelised mullad (eriti turba- ja soomullad) ,Tunduvalt vähemaktiivsed on liivmullad. Korrosioonivastane kaitse 4 Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras.
rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe Sn. Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Keemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon Biokorrosioon Korrosiooni kaitse: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine,
Metallide aatomeis valentselektronid eralduvad aatomeist ja moodustavad elektrongaasi, mis levib kogu kristalli ulatuses. Ioone liidavad sillaks külge tõmbejõud, mis moodustavad nende ja elektrongaasi vahel. Metallide omadused : 1) metallid on plastselt deformeeritavad kuju saab välisjõudude mõjul muuta, ilma et puruneks. Deformeerimisel nihkuvad metalli kristallide osad mööda kristallvõre teatud tasapindu nihkepinnad. 2)Enamikule metallidele omane polümorfsus esinemine erinevais kristallilistes kujudes. Püsivaimaks võretüübiks on see, mille puhul metalli energiavaru ehk vabaenergia on väikseim. Temperatuuri, rõhu jt. Tingimuste muutudes muutub ka vabaenergia, võib muutuda ka metalli valents, mis kutsub esile võimaliku kristallvõre muutuse. Sama metalli erinevaid polümorfseid kujusid tähistatakse tähtindeksiga alfa, beeta jne. Temperatuur, mille juures metalli kristallvõre muutub, nim. kriitilisteks punktideks
Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: 1. temperatuuri kasvamisel korrosioon kiireneb 2. mida happelisem lahus, seda kiirem korrosioon 3. mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiirem korrosioon 4. metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrudeeruvad kiiremini kui puhas metall 5. korrosiooni võivad soodustada ka lahuses esinevad lisandid Korrosioonitõrje 1. Metalli enesekaitse (nt: alumiinium, kroom, tsink) osadele metallidele tekib oksiidikiht, mis takistab edasist õhuhapniku ja vee juurdepääsu metallile, aga ei kaitse hapete eest 2. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga: emaili-, värvi- või lakikiht. Kaitseb kuni kiht on terve. (autod, masinad, raudteesillad jms) 3. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga (enamasti nikli- või kroomikihiga elektrolüüsi teel) 4. Raudesemete kaitsmine õhukese tina- või tsingikihiga kastetakse metallese vastavasse sulametalli. 5
aines, harilikult pooljuhis, kui selles neelduvate footonite energia ületab aine aatomi keelutsooni laiuse. Sisefotoefekti kirjeldavad põhimõisted on fotojuhtivus ja fotogalvaaniline efekt. Sisemises liiguvad footonid aine sees, aga välisel tulevad ainest välja. Kui footonite energia on piisav tekitamaks juhtivuselektrone, mis suudavad ületada energiabarjääri ning ainest väljuda, ilmneb fotoemissioon ehk välisfotoefekt. Välisfotoefekt on omane metallidele. fotoefekti punapiir – määrab ära suurima lainepikkuse, millest pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Valguskvant saab aines neelduda vaid tervikuna. elektronvolt – energia mõõtühik. aatomi põhiolek - Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia. Süsteemilt ei ole võimalik energiat rohkem ära võtta ilma süsteemi lõhkumata või muutmata.
või kroomikihiga. (kellad, tööriistad, masinad) Elektrokeemiline kaitse (laevakered, maa-alused metalltorud Aeglustamine inhibiitoriga. Metallide saamine maagist Kõige aktiivsemad metallid, mis moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid, esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena. Leelismetallid esinevad sageli kloriididena Leelismuldmetallid ja magneesium- karbonaatide või sulfaatidena Paljudele vähemaktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Osa metallilisi elemente esineb sulfiididena. Metalli saamises tuleb metalliühendit kõrgel temperatuuril redutseerida. Redutseerimine süsiniku või süsinikoksiidiga. (malm) Karbotermia- redutseerimine süsiniku ja süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Redutseerimine alumiiniumiga (kroom) Maagi töötlemine: Rikastamine- Maagi rikastamine vajaliku mineraali suhtes. Maagist eraldatakse suurem osa kõrvalainetest.
kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. • Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis. Metallide tähendus inimühiskonna arengus • Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust. Teine metallidele omane asi on see, et nad juhivad hästi elektrit. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad. Seetõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Juba varajasel ajal kasutati metalle nt. tööriistade ja skulptuuride valmistamiseks. • Keskkonnaprobleemid: • Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud • Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks
Palladium imab suuri koguseid vesinikku ja laialdaselt kasutakse ka metallide pindamiseks keemiatööstuses, elektroonika-, hambaravi-sulamites, valmistatakse kirurgilisi instrumente ja veresuhkru testribasid. Richard F. Heck see mees, kes arendas välja esimese üldise meetodi pallaadiumi kasutamiseks keerulisemate süsinikstruktuuride sünteesimisel ja publitseeris 1968. aastal oma tulemused teaduslikes artiklites. Oma keemilistelt omadustelt jääb pallaadium alla kõigile plaatina grupi metallidele ta lahustub hapetes ja kuningvees, kuid kasutusomaduste poolest ei erine ta millegagi laatinast. Meeneündi tehnilised andmed: Pallaadium 999, kaal 15.56g, Pd 15,55 g, diameeter 30,00 mm, serv - rihveldatud. Välja antus 1990 ja 1991 aastal Venemaal. Väärismetallid ja tööstus Väärismetallid on väga olulised keemiatööstusele. Üsna sageli on nende puhul tegemist asendamatu katalüsaatoriga mingi protsessi juures. Eriti tähtsad on selles mõttes plaatina
Metalle saab kaitsta korrosiooni eest katmisel värvi, laki või püsivama metalli kihiga jt. meetoditel. Metallide saamine maagist Kõige aktiivsemad metallid, mis moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid, esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena. Leelismetallid esinevad sageli kloriididena, leelismuldmetallid ja magneesium aga karbonaaide või sulfaatidena, sest need on vähemlahustuvad kui vastavad kloriidid. Paljudele vähemaktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Ka looduses kõige levinumad metallilised elemendid, alumiinium ja raud, moodustavad oksiidseid mineraale. Raud leidub looduses nii raud(III)oksiidina kui ka raud (II)- ja raud(III)- segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, nt. PbS. Ka raual esineb sulfiide mineraal FeS. Üks levinumaid metalli saamise meetodeid on karbotermia- metalli saamine metalliühendi
aatomeist elektronid, negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis. Metallide tähendus inimühiskonna arengus Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust. Teine metallidele omane asi on see, et nad juhivad hästi elektrit. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad. Seetõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Juba varajasel ajal kasutati metalle nt. tööriistade ja skulptuuride valmistamiseks. Keskkonnaprobleemid: Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks
7 Cu ja Mo. Tsirkooniumi kasutamisel on tihe side tuumaenergeetikaga. Põhikasutusala tuumareaktorite konstruktsioonmaterjal (reguleervarraste katted, torud jm.) Kasutatakse ka keemiatööstuses, reaktiivmootorites, meditsiinis(tehisliigesed, proteesid). Sulamit Zr + Nb kasutatakse kõrgrõhu-naatriumlampides ja ülijuhtivate magnetite mähistena. Zr väikegi lisand teistele metallidele( nt terasele) suurendab järsult nende püsivust korrosiooni suhtes. 7. BIOTOIME Tsirkooniumil pole teada bioloogilist rolli ja selle ühenditel on madal toksilisus. Inimkeha sisaldab keskmiselt ainult 1 mg tsirkooniumi, ja päevadoos on umbes 50 mg päevas. Tsirkooniumi sisaldus inimveres on madalam kui 10 osa miljardi kohta. 70% taimedest pole tuvastatud tsirkooniumisisaldust ja neid, kellel on, on vähem kui 5 osa miljardi kohta.
kiiremini. Biokorrosioon · Bio korrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. (Rauabakterid ja väävlibakterid) · Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt CO2. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. · Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. · Acidothiobacillus thiooxidans on ohtlik torustikule Laborikatse · Katseülesanne: Näidata korrosiooni teket raua ja vase elementidel ning nende sõltuvust keskkonnast ning teineteisest. · Katsevahendid: 3 Raudnaela ja vaskklambrit, 4 petri tassi, NaCl lahus, Ferroksüül lahus, Katsekäik · Petri tass A: Asetasime vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass B: Asetasime raudnaela ferroksüüli ja soola lahusesse.
· ELEKTRIJUHTMEID LENNUKI OSASID MIKS KASUTATAKSE PUHASTE METALLIDE ASEMEL ENAMASTI METALLIDE SEGUSID (SULAMEID)? NIMETA TUNTUMAID SULAMEID. MILLEST NEID VALMISTATAKSE JA KUS KASUTATAKSE? II. ÜLDOMADUSED + + + + + + + + + + + + + METALSE SIDEME TÕTTU ON KÕIKIDELE METALLIDELE ISELOOMULIKUD JÄRGMISED OMADUSED: METALNE LÄIGE (PEEGELDUMISVÕIME) Ag Al Fe 90% 70% 40% ELEKTRI- JA SOOJUSJUHTIVUS elektrijuhtivus suureneb Ag Cu Au Al Fe ... Pb Hg soojusjuhtivus suureneb PLASTSUS (SEPISTATAVUS) Au Ag Cu Sn Pb Zn Fe...Mn Sb plastsus väheneb MUUD OMADUSED · HALLIKAS VÄRVUS ERANDID: Cu PUNANE
Perioodis vasakul pool paiknevatel elementidel esinevad metallilised omadused, paremale poole liikudes muutuvad elemendid järjest vähem metallilisteks. Metallideside esineb metalliiooni ja poolvaba elektroni vahel. Metalle iseloomustab läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, metalliline side ja hea mehhaaniline töödeldavus. METALNE LÄIGE- (võime valgust peegeldada) on metallidele iseloomulik füüsikaline omadus. Kõige paremini peegeldavad valgust hõbe ja alumiinuim, seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel. ELEKTRI- ja SOOJUSJUHTIVUS suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-jasoojusjuhid. Parimad juhid on hõbe, vask, kuld, alumiinium. VÄRVUS-enamik on hõbevalged või terashallid. Teistsuguse värvusega on kuld ja vask.
MINERAAL- maa sees või maakoores moodustunud kindla keem. koostise ja omadustega aine. MINERAALVÄETIS- tööstuslikult toodetav väetis, mis sisaldab peamiselt anorgaanilisi ühendeid. MITTEMETALL- lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused. MITTEMÄRGUMINE- vedeliku jäämine tilkadena tahke materjali pinnale. MITTEPOLAARNE KEEMILINE SIDE- kov. keem. side, milles aatomeid siduv elektronipaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. METALL- lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused. MOLEKUL- aine väikseim osake, koosneb aatomitest. MOLEKULMASS(suhteline molekulmass)- molekuli mass aatommassiühikutes; tähis Mr; arvutatakse molekuli koosseisu kuuluvate aatomite aatommasside summa, näit. Mr(H2O)=2+16=18. MOOL- aine hulga ühik. MÄRGUMINE- vedeliku laialivalgumine tahke materjali pinnal. MOLAARMASS- ühe mooli aineosakeste mass (g), tähis M ja ühik g/mol; M on arvuliselt võrdne mlekulmassiga Mr.
annaabi.ee 
