Elavhõbeda Hg sulameid teiste metallidega nimetatakse amalgaamideks. Juba muistsed alkeemikud avastasid elavhõbeda omaduse lahustada metalle, mille tulemusena tekivad elavhõbedasulamid juba metallide kokkupuutel elavhõbedaga tavatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud hõbedavärvilise kuldamalgaamiga, siis tuleb amalgaami lagundamiseks teda kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aasta...
1)Aktiivsed metallid regeerivad H2O-> tekib hudroksiidid + H2 Li, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg (paiknevad I-ses ja II-ses A- ruhmas) 2Li+ 2H2O -> 2LiOH+ H2 Ba+ 2H2O-> Ba(OH)2+ H2 Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad ainult sooja veega.->tekib oksiid +H2 Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd 2Al+ 3H2O--> Al2O3+ 3H2 Al+ H2O 2) Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad, reageerides lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade ga...
Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 1. Reageerimine lahjendatud hapetega Kõik metallid, mis on pingereas vesinikust vasakul, reageerivad lahjendatud hapetega. (v.a HNO3 ) N. Zn PLUSS H2SO4 ZnSO4 ja H2 eraldub 2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega. N1. Metall pluss lämmastikhape sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S )
Negatiivsed katalüsaatroid ehk inhibiitorid on ained, mis vähendavad reaktsioonide kiirust, takistades nende kulgemist. Inhibiitoreid kasutatakse näiteks metallide korrosiooni aeglustamiseks. Eriti oluline on protsesside täpne reguleerimine ja juhtimine elusorganismides, mis toimub valguliste katalüsaatorite ensüümide abil. 6. Lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega. Lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega vesinikku ei eraldu. Redutseeruvad nende hapete anioonid, mitte vesinikioonid. Kontserteeritud väävelhappe redutseerimisel tekib enamasti SO (mõnel juhul ka vaba väävel või H S). Kontsentreeritud lämmastikhappe redutseerumisel tekib tavaliselt NO , lahjendatud lämastikhappe redutseerumisel aga NO (kuid, olenevalt tingimustest, võib tekkida ka N O, N või NH NO )
2H2O 2NaOH + H2 . keskmise aktiivsusega metallid (Al-Fe) reageerivad veeauruga (kõrgel temp.); tekivad oksiid ja H2: Zn + H2O ZnO +H2 . Väheaktiivsed metallid Ni-Au ei reageeri veega. Hapetega: Pingereas H2-st vasakul olevad metallid reageerivad lahj.hapetega oksüdeerijaks on H+-ioon eraldub H2 : Zn + 2HCl ZnCl2+ H2. Pingereas H2-st paremal olevad metallid ei reageeri lahj.hapetega. HNO3 ja konts. H2SO4 reageerimisel metallidega ei teki kunagi H2. Tekivad sool, vesi ja happeainioonid. Raud ja alumiinum ei reageeri kons hapetega. Sooladega: Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 11. Mis on korrosioon?metallide hävinemine ümbritseva keskkonna toimel. 12. Millised on korrosiooni liigid?1) keemiline korrosioon-toimub kõrges gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses
5. ketoonide füüsikalised omadused: vees lahustuvad,lenduvad, vesiniksidemete vastuvõtjad. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: Propanoon(CH3COCH3) 6. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine. II. Karboksüülhapped. 1. karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Keemilised omadused: happeline, tugev hape, reageerib metallidega, metallioksiididega, hüdroksiididega, sooladega, alkoholidega. 2. karboksüülrühm- karboksüülhappe funktsionaalrühm 3. aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape 4. amfoteersus- keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena 5. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine (ka sooladele). Reaktsioonivõrrandid: Hape + metall Hape + alus Hape + sool (karbonaat) 6. Äädikhape(etaanhape)- ei ole mürgine
Al,Zn, Fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Teise saadusena tekib vastava metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega mingitel tingimustel. Metallide asukoht pingereas iseloomustab nende aktiivsust reageerimisel hapetega ja reageerimisvõimet veega. Metallide reageerimine soolade lahustega Reaktsioon toimub pingerea alusel, kus aktiivsem metall tõrjub soolalahusest välja passiivsema. Reaktsioon ei toimu AKTIIVSETE METALLIDEGA. Nad reageerivad aktiivselt veega, tõrjudes välja vesinikku. Tekib vastava metalli hüdroksiid leelis. Lämmastikhape ja väävelhape on tuntud TUGEVAD HAPPED. Erinevalt teistest, on nad TUGEVAD OKSÜDEERIJAD. Üldjuhul käituvad oksüdeerijatena vesinikioonid. Lämmastikhappe ja väävelhappe reageerimisel metallidega vesinikku ei eraldu. Oksüdeerijatena käituvad hoopis nende hapete anioonid.
8. Hapete lühiülevaade HF – mürgine gaas, vesinikfluoriid, nõrk hape, söövitab kvartsi ja klaasi HCl – soolhape, tugev hape HI – vesinikjodiidhape, tugev hape H3PO4 – valge, tahke aine, keskmise tugevusega H2SO3 – väävlishape, ebapüsiv, hapniku käes muutub väävelhappeks, keskmise tugevusega, laguneb kergesti, soolad - sulfit H2SO4 – tugev hape, soolad – sulfaadid; konts.: pruun, õlijas, ei reageeri metallidega, söestab orgaanilist ainet, hügroskoopne – imab vett; lahj.: vedel, reageerib metallidega, söövitab, pole hügroskoopne HNO3 – värvitu, suitsev vedelik, tugev hape, soolad – nitraadidreageerib hõbedaga - põrgukivi HNO2 – ebapüsiv, soolad – nitritid, mürgine, väheaktiivne H2CO3 – nõrk, ebapüsiv hape H2SiO3 – ränihape, nõrk hape, silikageel - adsorbent H2S – nõrk, mürgine gaas, soolad – sulfiidid, põleb hästi, mädamuna hais 9
Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse Väävli füüsikalised omadused Väävel on kollase värvusega rabe kristallaine Vees praktiliselt ei lahustu Väävli allotroopsed teisendid Rombiline väävel (püsivaim) (a) Monokliinne väävel (b) Plastiline väävel (c, d) Väävli keemilised omadused Enamiku metallidega reageerib väävel alles kuumutamisel Käitub nii redutseerija kui ka oksüdeerijana Väävli reageerimisel metallidega tekivad sulfiidid : Al+S= ......... Zn+S= .......... Väävli keemilised omadused Reageerimisel vesinikuga tekib ..... H2+S=. . . . . . . . S on selles reaktsioonis oksüdeerija. Reageerimisel hapnikuga (põlemisel) tekib ..... S+O2=. . . . . . . S on selles reaktsioonis redutseerija. Väävli ühendid SO2 H2S
Referaat Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi Timo Stogov 10a Valga 2008 Naatrumhüdroksiid Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust.
Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor Keemiline element järjenumbriga 17. Oksüdatsiooniaste -1. Oksiidid happelised. Vesinikuga moodustab vesinikkloriidi. Rohekaskollane gaas. Reageerib kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega. Looduses vabas olekus ei leidu. Kõige enamlevinud ühekdiks keedusool. Broom Keemiline element järjenumbriga 35. Metallidega reageerides tekitab bromiide. Punakaspruun vedelik. Toatemperatuuril vedel mittemetall. Terava lõhnaga mürgine aine. Tugev oksüdeerija. Inimkehale söövitav ja ärritav. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites. Vesinik põleb broomis vesinikbromiidiks ( H 2 + Br2 = 2HBr ). Jood Keemiline element järjenumbriga 53.
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist.
BaCO3 + 2HCl à BaCl2 + H2O + CO2 Na2SO3 + 2HCl à 2NaCl + H2O + SO2 Kui tekivad H2CO3 ja H2SO3, siis tekkemomendil lagunevad veeks ja oksiidiks (CO2 või SO2) 4) hape + metall à sool + vesinik asendus H2SO4 + Zn à ZnSO4 + H2 Cu + HCl reaktsiooni ei toimu Hapete reageerimisel metallidega tuleb arvestada metalli asendit aktiivsuse reas ja happe iseloomu. Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au Metallide aktiivsuse rida (pingerida) algab aktiivsete metallidega, rea lõpus on väheaktiivsed metallid. Aktiivsuse reas vesinikust vasakul paiknevad metallid tõrjuvad lahjendatud hapetest vesiniku välja, paremal olevad metallid aga ei tõrju. Tugevad happed (konts
On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageerivad metallidega. HALOGEENID: Näited: *VII A rühma elemendid v.a vesinik,2 ¤2Fe+3Cl2=2FeCl3 aatomilised molekulid. ¤2Na+ S =Na2S *Rühmast ülevalt alla,vees lahustuvus väheneb. *Aurud on õhust raskemad, mürgised. VESINIK: *Halvad eletrijuhid, J,sublimeerub (tahke läheb
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8.
· Aatomi ehitus välisel elekronkihil on 4 elektroni. ...s2 ...p2 · Süsiniku allotroopsed teisendid : i. Looduslikud 1. Grafiit C 2. Teemant C ii. Tehislikud 1. Fullereen 2. karbüün · Füüsikalised omadused lähtuvalt, kas grafiit või teemant. Täiesti erinevad. · Keemilised omadused reag. Metallidega, vesinikuga ja põleb. · Tähtsamad ühendid + kasutamine i. CH4 maagaas küte ii. CO vingugaa, süsinikoksiid küttegaas iii. CO2 süsinikdioksiid, süsihappegaas tulekustutid, karastusjoogid 7. Penteelid · Aatomi ehitus välisel elektronkihil on 5 elektroni. · Fosfori allotroopsed teisendid : i. Punane fosfor ii. Must fosfor iii
ning kahe vesiniku vahel esinev kovalentne side on väga püsiv. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1 Füüsikalised omadused Lihtainena on vesini lõhnatu ja värvitu. Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Vesiniku keemistemeratuur on -253 kraadi celisiuse järgi. Keemilised omadused Mittemettalidega reageerides käitub vesinik redutseerjana, Vesiniku reaagerimisel hapnikuga ehk vesiniku põlemisel tekib saadusena vesi. Aktiivsete metallidega reageerides käitub vesinik oksüdeerijana ja saadusena tekib hüdriid. Väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega vesinik ei reageeri. Levik looduses Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element, ta moodustab põhiosa ka Päikese massist. Looduses vesinikku lihtainena praktiliselt ei leidu, kuid ta kuulub paljude ühendite koostisse. Vesiniku levinum ühend on vesi. Kasutusalad
Lämmastik Aatommass on 14,0067 N2 Molekuli läbimõõt on 0,32 nanomeetrit Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta Sulamistemp on 210ºC Keemistemp on 196ºC Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas 78% Maa atmosfäärist Oluline bioelement Kuulub valkude ja nukleiinhapete koostisesse Ammooniumnitriti lagndamisel NH4NO2 = N2 + 2H2O Keemilised omadused Toatemp mõne metalliga( Li , U) Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N 3Ca + N2 = Ca3 N2 Lämmastik looduses Äikese ajal, mügarbakterid, tööstuslikult Lämmastikväetised Valkude ja ühendite süntees Happevihmade põhjustajaks Lämmastiku kasutamine Ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Madala temp tekitamiseks külmutusseadmed Lõhkainete tootmiseks Elektrilampide täitmiseks Meditsiinis- kopsude rõhu alla panemiseks
Vesinikkloriidhape ehk soolhape on eriti tugev hape ja sellega tuleb ümber käia ettevaatlikult.Soolhape kuulub ka inimeste maomahla koostisesse (0,5%),ta aitab toiduainetel laguneda.Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloori lahustamisel vees.Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks, jootmisel- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kasutatakse Hcl-i kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm.Vesinikkloriidhape regeerib peaaegu kõikide metallidega,peale nende,mis asuvad pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta ei regeeri. Vesinikkloriidi saadakse: 1.Vesiniku põletamisel klooris H + Cl = 2HCl 2.Vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhappe vahelisel reaktsioonil kõrgel temperatuuril (700 °C) 2NaCl + H SO = Na SO + 2HCl 3.Keemiatööstuses saadakse vesinikkloriidhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2=2HCl Soolhape on hapnikuta hape ja üheprootoline,mis eraldab happejäägina
· Aluselised oksiidid reageerivad veega = leelis. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA rühma ja IIA rühma metallid alates Ca) · Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega = sool. · Happelised oksiidid reageerivad veega = oksiidile vastav hape. Veega ei reageeri SiO2. · Happelised oksiidid reageerivad alustega = sool ja vesi. · Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega = sool. Hapete keemilised omadused · Reageerivad metallidega = sool ja vesinik Reag. < h2 · Reageerivad alustega = sool ja vesi · Reageerivad aluseliste oksiididega = sool ja vesi · Reageerivad sooladega = uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui tekib nõrgem hape või sade Kui tekib H2CO3, siis tekkemomendil laguneb ta veeks ja süsinikdioksiidiks · Lagunemine kuumutamisel = happeline oksiid ja vesi Lagunevad ainult hapnikhapped Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused · reageerivad hapetega = sool ja vesi
Kontrolltöö Hapnik ja väävel 10.klass 1.Iseloomustage hapniku allotroope. - lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas - keemistemperatuur -183 kraadi - vees suhteliselt vähe lahustuv 2.Kirjutage (ja tasakaalustage) kolm reaktsioonivõrrandit väävli keemiliste omaduste iseloomustamiseks -Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S -Reageerib hapnikuga S + O2 = SO2 -Reageerib metallidega S + Fe = FeS 3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. Füüsikalised omadused: -Maal võib vesi olla kolmes agregaatolekus vedelas-vesi tahkes-jää gaasilises-aur Keemilised omadused -Reageerib metallidega: toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga
............................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid.................................................................................................................6 H2SO4 (konts.)....................................................................................................................... 6 HNO3....................................................................................................................
Karboksüülhapped Screen clipping taken: 4.03.2011 9:06 Sisaldavad karboksüülrühma HCOOH -metaanhape(sipelghape) CH3COOH - etaanhape CH3CH3COOH - propaanhape · Neil on kõik hapetele iseloomulikud omadused o Hapu o Söövitav o Annavad lahusesse H+ ioone o Lakmus ->punaseks; MO->punaseks o Reageerivad leelistega, metallidega, endast nõrgemate sooladega · Keemilised omadused: o Reageerimine metallidega(mida aktiivsem metall, seda paremini reageerib) o Reageerimine metallioksiididega (aluselised oksiidid) o Reageerimine alustega o Nõrgemate hapete sooladega(karbonaadid, sulfaadid) o Vesinikuga -> aldehüüd + H2O (redutseerumine) Füüsikalised omadused · Molekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid
aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised tahked. Sobib VIIA-rühma-kahe aatomilised;mittemetallid;gaas.
Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused Mõõtmed on suhteliselt väiksemad, kui metallilistel elementidel ning neil on väliskihil rohkem elektrone, kui metallilistel elementidel. Elementidemittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. Fluor saab elektrone ainult liita. Metallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vähem aktiivsete mittemetallidega. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega. Max. o.-a on vastavuses rühma numbriga. Min. o.-a. on vastavuses n-8. Vahepealne o.-a. on püsivast o.-a. 2 võrra väiksem. Püsivad o.-a. H(I); B(III); C, Si(IV); N(-III); P,As(V); O, S(-II); Se, Te(VI); F, Cl, Br, I(-I). Poolmetallid on metalliliste ja mittemetalliliste omadustega elemendid. Neil on läige, haprad,
KLOOR Cl2 (kr.k chloros kahvaturoheline) Kloori avastas 1774 Sveitsi teadlane Karl Wilhelm Scheele. Kuid nimetuse sellele rohkekaskollasele gaasile andis teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilse elemendi. 1811. aastal andis ta kloorile ka nime tema roheka värvuse järgi. Samal aastal võeti kasutusele termin halogeen. Kirjeldati seda kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. 19 saj. algul kasutati kloori enamasti tekstiilitööstuses valgendajana või desinfektsioonivahendina, et vältida haiguste levikut. Peale selle hakati tootma ka soodat, mille leiutas prantslane NicolasLeblanc. Samuti kasutatakse kloori joogivee steriliseerimiseks, kuid ka basseinide vete puhul. Paljud ained nagu paber, petroolium, tekstiilid, värvid, tulekustutid, plastikained ja putukamürk sisaldavad kloori või on kasutatud kloori nende valmistamiseks.
Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer. Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni. See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks
selle soolhappeks. 1774. a. leidis rootsi keemik Scheele, et soolhape annab kuumutamisel mangaanperoksiidiga kollakasrohelise gaasi kloori. Seega avastas kloori 1774. aastal Rootsis Uppsalas Karl Wilhelm Scheele. 1811. aastal andis aga kloorile nimetuse teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilise elemendi. Oma nimetuse sai kloor roheka värvuse järgi. 1811. aastal võeti kasutusele ka termin halogeen, mida kirjeldati kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. Kloor ei leidnud kohe kasutamist. Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis. Kloori vesilahust (kloorvett) soovitati arstidele kui desinfitseerivat ainet laipade lahkamisel. Umbes 1830. aastal kasutati kloorvett inhalatsiooniks kopsutuberkuloosi, difteeria ja mõnede teiste haiguste puhul. Tehnika arenguga hakkas kloori kasutamisala üha rohkem ja rohkem laienema. Esimese maailmasõja ajal leidis kloor ootamatut kasutamist
3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid. c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse kiiresti. Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis (salvid), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks. Väävli tähtsamad ühendid: Vääveldioksiid- S + O2 = SO2. Leidub ka autoheitgaasides ja tööstusgaasides. On värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas. Põhjustab allergiat, silmapõletikke. Taimedel lagundab klorofülli
HAPPED VIII klassi KEEMIA Koostanud SIRET SAARNIIT ÄÄSMÄE PÕHIKOOLIST 01.02.2002 HAPPED · Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist H Cl -vesinikkloriidhape H NO3 - lämmastikhape H2 CO3 -süsihape H2 SO4 - väävelhape annavad lahusesse vesinikioone Hapete iseloomulikud omadused on tingitud sellest, et... hapete vesilahustes on mingi osa happe molekule vee molekulide toimel jagunenud ioonideks - positiivse laenguga katiooniks ja
HAPPED VIII klassi KEEMIA Koostanud SIRET SAARNIIT ÄÄSMÄE PÕHIKOOLIST 01.02.2002 HAPPED · Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist H Cl -vesinikkloriidhape H NO3 - lämmastikhape H2 CO3 -süsihape H2 SO4 - väävelhape annavad lahusesse vesinikioone Hapete iseloomulikud omadused on tingitud sellest, et... hapete vesilahustes on mingi osa happe molekule vee molekulide toimel jagunenud ioonideks - positiivse laenguga katiooniks ja
muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205- 206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) ei juhi elektrit, erineva värvusega, aatomite vahel kovalentsed sidemed. 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne metall- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda
Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o, Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad. Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH 4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste ele...
1. Aineklasside määramine 2. Hapete nimetused ja valemid 3. Hapete omadused: reageerimine metallidega, oksiididega, alustega, sooladega. 4. Aluste nimetused ja valemid 5. Aluste omadused: reageerimine oksiididega, alustega, sooladega. 6. Soolade nimetused ja valemid 7. Soolade omadused: reageerimine metallidega, alustega. 8. Molaarmassi arvutamine. 9. Ülesanded( protsent, mass, saagikus) 10. Metallide füüsikalised omadused. 11. Metallide keemilised omadused. 12. Mis on korrosioon ja kuidas selle vastu saab? 13. Leelismetallid ja nende ühendid. 14. Leelismuldmetallid, iseloomustus ja nende ühendid. · Leelismuldmetallid on: Mg, Ca, Be. Looduses neid vabalt ei leidu, need esinevad karbonaatide, sulfaatide ja silikaatidena. Need on väga aktiivsed metallid. Mg-
Aluseliste oksiididega tihedus 1840 kg/m 3 Alustega keemistemperatuur +33 kraadi Sooladega 3 Väävel käitub metallide suhtes oksüdeerijana, moodustades sulfiide. Elektronegatiivsemate metallide suhtes käitub väävel redutseerijana, seejuures tekivad väävli positiivse oksüdatsiooniastmega ühendid. Väävel reageerib vesinikuga, metallidega, hapetega, hapnikuga. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene on tundma ja kasutama õppinud. Teda leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendites, eriti vulkaanilistes piirkondades. Juba antiikajal seostati väävlit tulega ja vulkaanidega. Ühendistest tähtsamad on Sulfiidid Pb , S , Fe , S2 Sulfaadid CaSo4 , 2h2O Gaasilised H2S , SO2 Väävlit sisaldavad ka mitmed kütused (põlevkivi, kivisüsi). Ta on oluline bioelement, kuuludes valkude koostisses.
UV-kiirguse oksüdeerija toimel. Väävel Sulamis temp Otse Väävelhappe Lihtainena Sulfiidid 119C. loodusest. tootmine, reageerib SO2 värvitu, tugeva halb elektri- ja Pumbatakse kummi enamiku lõhnaga, hea soojusjuht maapinnale tootmine metallidega redutseerija sulas olekus kuumutamisel, SF6 keemiliselt püsiv, kuuma moodustades gaasiline, värvuseta. Ei veeauru abil. sulfiide. reageeri vee, hapete ega alustega
Al. ei reageeri konts. H2SO4, sest selles reakt. Al passiveerub ja tekib väga on eelviimase kihi d-alakiht. Tavaliselt väliskihil 2 elektroni, erandiks Cu rühma vastupidav kaitsekiht. elemendid. O.A. muutuv, v.a. Zn 2 ja Ag 1. Raua O.A. ühendites on II ja III (püsivaim). Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp. hoida hapusid toiduaineid. Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht: Al2O3 polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja · seismisel niiskes õhus kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega
Hõbedast Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalproduktina. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas.
Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Leidumine looduses: tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O: uleksiitCaNa[B5O6(OH)6]·5H2O Boor lihtainena: on pooljuht, toatemperatuuril praktil. elektrit ei juhi, t° tõusul el.- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3). S-ga (→ B2S3, diboortrisulfiid). N2-ga (→ BN, boornitriid). Metallidega moodustab boriide. Süsinikuga reageerib üle 2000°C (→ boorkarbiidid B 12C3 ja B13C2). Räniga (üle 1000°C) → silitsiidid B6Si, B4Si jt. Hapetega, mis pole oksüdeerijad, ei reageeri konts. HNO3, kuningvesi oksüdeerivad → H3BO3: B + 3 HNO3 → 3NO2 + H3BO3. Sulatamisel leelistega, Na2O2-ga või KNO3 + Na2CO3 seguga → boraadid. Vesinikuga otseselt ei reageeri Biotoime: boorhape ja booraks – sajandi algul kasutati laialdaselt terapeutil. eesmärkidel,
3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesibik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 => 2NaH Segades hapnikuga moodustab väga ohtliku paukgaasi, see on väga ohtlik segu, kõige ohtlikum kui hapnikku on segus 2 osa, vesinikku 1 osa. 5. Saamine: Tööstuses: veest või looduslikust gaasist: CH4 + H2O => CO + 3H2 C + H2O => CO + H2 H2O =>(elektrolüüs) 2H2 + O2 Laboris: Aktiivsem metall + hape: Zn + Hcl => ZnCl + H2 6. Kasutamine:
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused: · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige
MITTEMETALLID Mittemetallideks loetakse elemente, mille välisel elektronkihil on neli kuni 8 elektroni ning mis reageerimisel metallidega käituvad redutseerijatena. Mittemetalli raadiused on väiksemad, kui metallidel ja nad hoiavad elektrone tugevamini kinni ehk nende elektronegatiivsused on suuremad. Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked.
võrdselt. Kui pH on väiksem kui 7, siis on vesinikioone hüdroksiidioonidest rohkem ning keskkond on happeline. Kui pH on suurem kui 7, siis on hüdroksiidioone vesinikioonidest rohkem ning keskkond on aluseline. pH<7 happeline pH=7 neutraalne pH>7 aluseline 5.Kuidas on võimalik happeid kindlaks teha? 1) Hapetel on hapu maitse 2) Nad muudavad indikaatorite värvust 3) Nad reageerivad aluste ja alusteliste oksiididega 4) Nad reageerivad metallidega eraldades vesinikku 6.Happelise/aluselise oksiidi mõiste. 2 näidet valemis. 1) Happeline oksiid- oksiid, mis on happeliste omadustega, ta reageerib alustega, saaduseks on sool ja vesi. Happeline oksiid + alus= sool + vesi Näited: 1) SO3 + 2NaOH = Na2SO4 + H2O 2)CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O SO3 ja CO2 on happelised oksiidid 2) Aluseline oksiid- oksiid, mis on alusteliste omadustega, ta reageerib hapetega, saaduseks on sool ja vesi
allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). · Enamik mittemetalle on väga halvad elektri- ja soojusjuhid. · Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhteliselt väikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. · Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni). Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. VESINIK 1. Üldiseloomustus · On perioodilisustabeli esimene element.
sool + tugev hape (tugevam kui tekkiv hape) => nõrk hape + sool Tugevad happed on: H2SO4, HNO3, Hcl, HBr, HI, nad võivad reageerida ka lahustumatute sooladega. H2SO4 + Ca3PO4 => 3CaSO4 + H3PO4 4. Keemilised omadused: 1. reageerimine alustega => sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 => MgCl2 +2H2O 2. reageerimine aluseliste oksiididega => sool + vesi: Na2O + H2SO4 => N2SO4 + 2H2O 3. reageerimine sooladega: tekkiv hape nõrgem kui algne! H2SO4 + 2NaCl =>t NaSO4 + 2HCl 4. happed reageerivad metallidega, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tekib sool ja eraldub vesinik. Zn + 2HCl => ZnCl2 + H2 5. Eranditeks on lämmastikhape ja konsentreeritud väävelhape, need reageerivad peaaegu kõigi metallidega va pingerea kaks viimast metalli. Kunagi ei teki vesinikku, tekib vesi + madalama o-a ga väävli või lämmastiku ühend (SO2, NO2, NO) Zn + 2H2SO4(K) => ZnSO4 + 2H2O + SO2
allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). · Enamik mittemetalle on väga halvad elektri- ja soojusjuhid. · Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhteliselt väikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. · Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni). Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. VESINIK 1. Üldiseloomustus · On perioodilisustabeli esimene element.
reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalsaadusena. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbedat on juba kaua kasutatud väärismetallina, sellest vermitakse münte, tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida. Tööstuses kasutatakse hõbedat elektrijuhina, samuti peeglite valmistamiseks ning keemias keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina.
• SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O • Väävlishape oksüdeerub õhus väävelhappeks • Kuumutamisel laguneb vääveldioksiidiks ja veeks SO₂ + H₂O → H₂SO₃ FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED • Hapu maitse • Terav lõhn • Värvusetu • Keskmise tugevusega • Reageerimine alustega (sool ja vesinik) • Reageerimine aluseliste oksiididega (sool ja vesinik) • Reageerimine metallidega (sool ja vesinik) LEIDUMINE LOODUSES JA KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS • Happelised sademed • Kütuse tooraine (fossiilsed kütused) MUU • Mürgine • Ebapüsiv • Tugevam kui äädikhape ja süsihape
emissioonide vähendamisele. Plastmasside mehaanikalised omadused · Plastmasside deformatsioonidiagrammid on sirged peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamiku katkevenivus ei ületa 2...3%. · Tavaliselt on Plastmasside mehaanikalised karakteristikud tõmbel ja survel erinevate väärtustega. · Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. · Plastmasside mehaanikalised karakteristikud on metallidega võrreldes suurema hajuvusega. See seletub materjalide vananemise, hügroskoopsuse, anisotroopsuse ja struktuuri ebaühtlusega ning temperatuuri ja valmistamistehnoloogia mõjuga. · Plastmassidele on iseloomulik metallidega võrreldes järsem mastaabiefekti avaldumine. Plastmassdetailide tugevuspiir alaneb oluliselt põikmõõtmete suurendamisel. · Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi
Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. (Lisa 4) (1) 17. 2. Omadused 2.1. Keemilised omadused 18. Etanooli keemiline omadus on põlemine, reageerimine aktiivsete metallidega ja vesinikhalogeenidega ning hapetega ja hüdrolüüserimine. (2) 2.2. Füüsikalised omadused 19. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega seguneisel esineb kontraktsiooni nähe. (1) 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 3. Tegevused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
