temperatuurile vastava struktuuri tekkimine. 3. Jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide (F+T) tekkimist. Praktikas kasutatakse põhiliselt kolme noolutusviisi: 1. Madalnoolutus - viiakse läbi temperatuuril 170...250 °C ja peamiselt tööriistateraste termotöötlemise lõppoperatsiooniks. Tekkiv struktuur - noolutusmartensiit on väga kõva ja võrreldes karastusega plastsem 2. Kesknoolutus - viiakse läbi temperatuuril 300...400 °C. Sel puhul väheneb terase tugevus ja kõvadus, üldiselt säilib elastsus, suureneb aga plastsus. Tekkiv struktuur on noolutustrostiit, mis on sobiv vedrude korral. Ka tööriistade korral, mis peavad taluma löökkoormusi ja olema sitkemad 3. Kesknoolutus - viiakse läbi temperatuuril 500...650 °C. Väheneb tunduvalt terase kõvadus ja tugevus, kuid suureneb sitkus. Tekkiv
Tavakarastus - Mitte legeer- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastus Mittelegeerterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastus Austentiit muutub martensiidiks. Isotermkarastus Beiniidi saamiseks. Pindkarastus Detaili pinnakihi suure kõvaduse saavutamine. 10.Terase noolutamise meetodid ja nende kasutusala. Kõrgnoolutus Kasutatakse teraste noolutamisel 450...650 kraadil konstruktsioonterastel. Kesknoolutus - Vedruteraste noolutamisel 300...400 kraadil. Parendamine Kõrgnoolutuse järeltöötlemine, saadakse sorbiitstruktuur.
noolutustemperatuur, seda rohkem vähenevad terases sisepinged ja suureneb plastsus ning sitkus. Seejuures vähenevad terase voolavuspiir ja tõmbetugevus. Kolm noolutuse liiki: Madalnoolutus – kuumusega 150°-220° C, vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure, kulumiskindla kõvaduse. Kasutatakse tsementiiditud, pindkarastatud ja mitmesuguste tavakarastatud teraste, näiteks tööriistateraste korral, millelt nõutakse suurt kõvadust ning sitkust. Kesknoolutus – kuumusega 350°-480° C, tagab terasele trostiitstruktuuri. Vähenevad sisepinged ja tõuseb elastsuspiir, plastsus ja sitkus. Kasutatakse põhiliselt vedrude ja mõningate löögiga töötavate instrumentide noolutamiseks. Kõrgnoolutus – kuumusega 500°-600° C, tagab ferriidi põhjal teralise tsementiidiosakestega struktuuri ehk sorbiitstruktuuri. Sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures
kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Sõltuvalt kuumutustemperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt: • Madalnoolutus, kuumutustemperatuur 200 - 250ºC. Niimoodi noolutatakse detaile s.h. tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). • Kesknoolutus temp 300 ...350ºC niimoodi noolutatakse detaile s.h. tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. • Kõrgnoolutus temp 450 - 650ºC. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Lõõmutusviisid, nende kasutusalad ja eesmärk Lõõmutamine on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab
tekkida karastuspraod D. Karastamise eesmärgiks on saada stabiilne perliitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem Score: 5/5 21. Millises temperatuurivahemikus toimub kesknoolutamine? Student Response A. 300...400 B. 700...800 C. 500...650 D. 170...250 Score: 5/5 22. Millistele detailidele tehakse kesknoolutus? Student Response A. Tehakse masinaosadele ja konstruktsioonidele (suureneb oluliselt plastsus ja sitkus, väheneb aga oluliselt kõvadus ja tugevus) B. Tehakse vedrudele ja tööriistadele, mis peavad taluma löökkoormusi (suureneb elastsus, plastsus, väheneb kõvadus ja tugevus) C. Enamasti metallilõiketööriistadele, millel on peamine kõvadus ja millele ei mõju löökkoormused (madal sitkus) D
kraadi) ja sellele järgnevas aeglases jahutamises D. Süsinikusisaldusega üle 0,6 % jääb peale karastamist toatemperatuuril sisse jääkausteniit-------õige Score: 0/5 21. Millises temperatuurivahemikus toimub kesknoolutamine? Student Response A. 700...800 B. 170...250 C. 500...650 Student Response D. 300...400 Score: 5/5 22. Millistele detailidele tehakse kesknoolutus? Student Response A. Enamasti metallilõiketööriistadele, millel on peamine kõvadus ja millele ei mõju löökkoormused (madal sitkus) B. Tehakse vedrudele ja tööriistadele, mis peavad taluma löökkoormusi (suureneb elastsus, plastsus, väheneb kõvadus ja tugevus) C. Võrreldes karastatuga omadused ei muutu D. Tehakse masinaosadele ja konstruktsioonidele (suureneb oluliselt
D. Karastamise eesmärgiks on saada stabiilne perliitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem Score: 5/5 21. Millises temperatuurivahemikus toimub kesknoolutamine Student Response A. 700...800 B. 300...400 C. 500...650 D. 170...250 Score: 5/5 22. Millistele detailidele tehakse kesknoolutus? Student Response A. Tehakse vedrudele ja tööriistadele, mis peavad taluma löökkoormusi (suureneb elastsus, plastsus, väheneb kõvadus ja tugevus) B. Enamasti metallilõiketööriistadele, millel on peamine kõvadus ja millele ei mõju löökkoormused (madal sitkus) C. Võrreldes karastatuga omadused ei muutu D. Tehakse masinaosadele ja konstruktsioonidele
stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem D. Karastamise tulemusel tekivad sisepinged, mistõttu võivad keeruka kujuga detailidesse tekkida karastuspraod Score: 0/5 21. Millises temperatuurivahemikus toimub kesknoolutamine? Student Response A. 500...650 B. 700...800 C. 300...400 D. 170...250 Score: 5/5 22. Millistele detailidele tehakse kesknoolutus? Student Response A. Enamasti metallilõiketööriistadele, millel on peamine kõvadus ja millele ei mõju löökkoormused (madal sitkus) B. Tehakse vedrudele ja tööriistadele, mis peavad taluma löökkoormusi (suureneb elastsus, plastsus, väheneb kõvadus ja tugevus) C. Tehakse masinaosadele ja konstruktsioonidele (suureneb oluliselt
Messingi põhikomponent ja põhilisand?Põhikomponent on Cu ja põhilisand Zn 40% 11.Selgita tähised.PE-polüetüleen, PVC-polüvinüülkloriid, PC- polükarbonaat. 12.Millises piires on tehnokeraamika kõvadus?1200-3000HV piires. 7.variant. 1.K8 n=1+8*1/8=2 =0,68 2.H12 A2B4 B=2*1/2+3 A=1/6*12=2 n=A+B=6 3.FD mittelahustumise korral 4.eutektoid Fe-C sulam P Perliit koosneb F ja T ning tekib austeniidist jahtumisel alla 727C P->0,8%C 5.alaeutektoid F+P 6.madalnoolutus (->200C )tööriistad. Kesknoolutus (300- 400C)Puidutööriistad. (KeN)Fe(C)ülek->Fe3C+Fe(C) 7.Tavalisandid Si(1,5-3,5%) Mn(0,5%c-vabagrafiidiga malm) (0,5-1,0% Valgemalm) S(0,08-0,12%) langeb valatavus P(0,1- 0,2) tõuseb valatavus 8.Ferriitmalm (C u.0%) Fe ja grafiit. Ferriitperliitmalm(C<0,8) Fe+P+grafiit. Perliitmalm(C=0,8%)P ja grafiit. Poolmalm(C>0.8) P+T'' 9.Al-Si silumiinid, ränisisaldus 1,65% esineb eutektmuutus, temp 577C mil moodustub eutektikum Si sisaldusega 11,7% 10.Messing, pronksid, vaseniklisulamid. 8.Variant
millega on võimalik karastamisel tekkinud halbu omadusi parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurideni alates 200 °C-st, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises, mis toimub tavaliselt õhus. Selline madalnoolutus sobib tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust, mis ei vähene kuumenemise käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus (kuni 200 C tööriistad). Kesknoolutus (300...400C)vedrud, puidulõikeriistad. Kõrgnoolutus (450...650 oC) konstruktsioonidetailid, masinaosad(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) 4. Plastid: struktuur (näited mõlema struktuuriga plasti kohta). Liigitus temperatuurile reageerimise ja kasutusotstarbe järgi. Plastide kasutamise eelised ja puudused. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest
mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem. (kuumutamine kiire jahutamisega ei leia aset või toimuvad osaliselt). Noolutus terast kuumutatakse temperatuurideni alates 200 °C, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse. Tõstab terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus(g200oC)tööriistad,Kesknoolutus (300...400oC) vedrud,puidulõikeriistad,Kõrgnoolutu(450...650oC)Konstruktsioonidetaili, masinaosad.(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) Terase külmaga töötlus jahutatakse alla 0 °C ja seisutatakse sellel temperatuuril. Termokeemiline töötlus pinnakihi rikastamine teiste elementidega kuumutades üle faasipiiri A c3 (austeniidialasse) ja seisutades atomaarset rikastavat elementi sisaldavas keskkonnas.
parendamine, sest meh. omadused on paremad kui lõõmutatud terasel. Madalnoolutus Kinnitus- ja tihenduskeermeks kasutatakse torukeeret, mille ümardatud kolmnurkprofiili 170...250oC eesmärk kõvadus. tipunurk on 55o ja nimiläbimõõt on selle toru ava läbimõõt, millele keere on lõigatud. Kesknoolutus 300...400 oC eesmärk plastsus, säilib elastsus, väheneb tugevus, kõvadus. Keermel puudub radiaallõtk. Kõrgnoolutus 500...650 oC eesmärk sitkus, väheneb tunduvalt kõvadus, tugevus. Koonuskeere tihendab hästi ja võimaldab mõne pöördega saada hermeetilise liite. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Mehaaniliste ülekannete parameetrid. Suurima ja vähima piirmõõtme vahet nim. mõõtme tolerantsiks
pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuset δR 42. Terase termilise töötlemise viisid ja eesmärk. Karastamine nim. Termotöötlemise viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne (mittetasakaalus olev) martensiitstruktuur noolutamine (sitkus, kõvadus ja tugevus ning sisepinged) parendamine, sest meh. omadused on paremad kui lõõmutatud terasel. Madalnoolutus 170...250oC – eesmärk kõvadus. Kesknoolutus 300...400 oC – eesmärk plastsus, säilib elastsus, väheneb tugevus, kõvadus. Kõrgnoolutus 500...650 oC – eesmärk sitkus, väheneb tunduvalt kõvadus, tugevus. 43. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Suurima ja vähima piirmõõtme vahet nim. mõõtme tolerantsiks. Oleneb suurima ja vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. 44. Mis on avaja võllisüsteem (skeemid)?
sõltub noolutusT-st. NoolutusT saab määrata noolutusvärvuste järgi. Vastavalt kuumutamisT-le moodustub terase pinnale erikoostise ja erineva värvusega oksiidikiht. T määramisel peab arvestama ka ruumi valgustust. Mida ↑on noolutusT, seda rohkem ↓terases sisepinged ja ↑plastsus. Noolutusviisid: a) Madalnoolutus (150-220*C) - vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure kulumiskindlust tagava kõvaduse (kas. tsementiiditud, pindkarastatud ja tavakar.detailide korral). b) Kesknoolutus (350-480*C)- tagab terasele troostiitstr-ri; ↓sisepinged ja kõvadus, ↑ elastsuspiir, plastsus ja sitkus (kas. vedrude korral). c) Kõrgnoolutus (500-600*C)- tagab sorbiidstr- ri; sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nim. parendamiseks. 19. Alumiinium
noolutustemperatuurist. Mida kõrgem on noolutustemperatuur, seda rohkem vähenevad terases sisepinged ja suureneb plastsus. Eristatakse kolme noolutusviisi: o 1) Madalnoolutus kuumutusega 150-220 C . Vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure, kulumiskindlust tagava kõvaduse. Kasutatakse tsementiiditud, pindkarastatud ja mitmesuguste tavakarastatud detailide korral. 2) Kesknoolutus kuumutusega 350-480 °C) , mis tagab terasele troostiitstruktuuri. Vähenevad sisepinged ja kõvadus, tõuseb elastsuspiir, plastsus ja sitkus. Kasutatakse põhiliselt vedrude ja mõningate löögiga töötavate instrumentide korral. 3) Kõrgnoolutus kuumutusega 500-600 °C , mis tagab sorbiitstruktuuri. Sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures.
pehme ja plastne- lõõmutatud olek. Kui karbiidiosakased on peened ja suurearvulised, mida saab teha terase karastusel lõõmutus töötlemisel, nemad katuvad nihketasandid ja lisaks igaüks moonutab enda ümber ferriidi kristallvõre,see takistab dislokatsioonide liikumist, tulemusena materjal tugevneb oma plastsuse arvelt- karastus ja madal- või kesknoolutus. Karbiidiosakeste suurenemine, kõrgnoolutusel suurendab terase plastsus ja kesksüsinikteraste puhul annab optimaalse tugevuse- plastsuse omaduste kompleksi. Erinevalt terasesest ferriit--karbiidi struktuuriga lõõmutatud (normaliseeritud) või kõrgnoolutatud seisus, karastatud terase kõvadus sõltub mitte karbiidiosakeste dispersusest, vaid martensiidi kristallvõre moonutusest. Martensiidi plastne deformatsioon
Terase noolutus Noolutamisega saab parandada terase termopingete ja martensiidi tekkest tingitud faasipingete olemasolu, karastatud terase väikest vastupanu löögikoormusele ja deformatsioonile. Madalnoolutus Madalnoolutus seisneb terase kuumutamisel temperatuurideni al 200 kraadi, seisutamisel sellel vähemalt 1h ja jahutamisel tavaliselt õhus. Madalnoolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust, mis veel ei vähene järgneva kuumutamise käigus. Kesknoolutus On noolutus temperatuuridel 300-400 kraadi. Kõrgnoolutus Kõrgnoolutuseks nimetatakse noolutust mis toimub temperatuuridel 450-650 kraadi ja jahutatakse õhus. Kõrgnoolutusega püütakse konstruktsiooniteraste korral suurendada sitkust ja tugevust. Kui karastamisele järgneb kõrgnoolutus, siis nimetatakse seda parendamiseks. Saadakse feriidi põhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur- sorbiitstruktuur. Terase mehaanilised omadused (kõvadus, sitkus, tugevus, plastsus) muutuvad
annaabi.ee 
