Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metallide tehnoloogia, materjalid 2.kontrolltöö kordamisküsimused vastustega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toorik, keevitus, treimine, keevitamine, avade, survetöötluse, lõikamine, treimise, legeer, noolutamise, vormimine, tõmbamine, pooltoode, painutamine, tootlikus, räbu, puurimine, keermestamine, puurimise, hõõrits, karastamise, meetoditest, survega, kuumalt, valtsimine, valtside, ekstrudeerimine, lehtvormimise, servade, sügavtõmbaminetemperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele sulamistemperatuurist. toorikule antakse ruumiline vorm. · Ehk vormimine plastse deformeerimisega · põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, tardunud olekus kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) · Jäätmeid praktiliselt ei teki ruumiliseks õõneskehaks. · Kasutatakse suurt jõudu Liigitus: Külmsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel allpool Me-sulamite rekristalliseerumistemperatuuri. Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud). Kuumsurvetöötlemine survetöötlemine
Valtsimine - vertikaalne tsentrifugaalvalu. Survetöötlemise pidevprotsess (joonis: valts) Tsentrifugaalvalu eeliseks on võimalus saada Valtsimine produkt- valtsmetall: sisemise õõnsusega valandeid kärne kasutamata, - Plekk liigitakse: paks (4-160mm), õhukene (0,2- samuti poorsuse puudumine ja valandite täpsus. 3,9mm); foolium (0,2mm) Puudub - Torud: õmbluseta toru; keevitus toru vajadus valukanalite süsteemi järgi. - Spetsiaalsed valts toode: periodilised profiilid; Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam kuulid; rõngad; tervikrattad; hammasrattad jne õõnsaid valandeid, näiteks malmtorud, 2. Ekstrudeerimine automootori malmhülsid. Pidevprotsess mille puhul konteinerisse 7) Täppisvalu paigutatud toorik surutakse templi abil läbi
............................ 3 8. Metallilaastu liigid ..................................................................................................................................... 3 9. Lõikuri teriku geomeetria .......................................................................................................................... 4 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg ............................................................................................................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. .............................
Survevalu Keevitamine, termolõikamine, jootmine 30. Mida mõistetakse "keevitatavuse" all? See on terase ja värvilismetallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. 31. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide (mastid, laevakered, autokered jne.) keevitamiseks? Kõrgsüsinikterased 32. Milline elektrikaarkeevitamise meetod leiab kõige enam kasutamist kergoksüdeerivate metallide (Ti, Al, roostevaba teras) keevitamisel? TIG keevitus 33. Millest lähtub keevitaja keevituselektroodi diameeteri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG keevituse puhul kaitstakse keevisvanni inertgaasiga (enamasti argooniga), 35
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse
.......................................................... 54 2.3.2. Metallide survetöödeldavus........................................................................................................ 54 2.3.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid.................................................................................. 55 2.3.4. Survetöötluse lehtvormimisprotsessid........................................................................................ 57 2.4. Keevitamine, jootmine, termolõikamine ja -pindamine ...................................................................... 59 2.4.1. Keevitusprotsesside liigitamine .................................................................................................. 59 2.4.2. Metallide keevitatavus ................................................................................................................ 59 2.4.3. Tähtsamad keevitusmeetodid .............................................
annaabi.ee 
