Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (organismisisene keem. energia varud ATP molekulid). Energia vabaneb sahhariidide (1 g 17,6 kJ), lipiidide (38,9 kJ), valkude (17,6 kJ) jt org. ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid esmane ja kõige kiiremini kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus (ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil GTP (guanosiinfosfaat). RNA sünteesil ja DNA kahekordistumisel ATP, GTP, CTP, UTP. Enamikus organismide talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklis/glükogeen
ATP-adenosiintrifosfaat - universal energia vallamaja ja ülekandja mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. adeniin-lämmastikalus; riboos-5süsinikuga sahhariid; 3 fosforhappe jääki e. fosfaatrühma. Autotroof-sünteesib väliskeskkonnast org. ainetest. Heterotroof-saavad en. Toidust org. aine oksüdatsiooil.Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi- ja lagund. Protsessid, mis tagavad aine- ja en. Vahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. dissimilation- lagundamisprotsessid. Sahhariid-esmane kiireimalt kas. Energiaallikas. Glük.
Glükoaldehüüd Kõige väikseim olemasolev molekul, mis kuulub nii aldehüüdrühma kui ka hüdroksüülrühma. Süsiniku arvu tõttu kuulub ainukesena dioosi alla. Siiskiei ole see aine päris aldoos, kuna ainel puuduvad enamik suhkru omadusi, kuid siiski kuulub ta aldoosi perekonda. Glütseeraldehüüd On trioosne monosahhariid, valemiga C3H6O3 Kõige levinum ja lihtsaim aldoos. Magus, värvitu, kristalne aine. Mängib tähtsat rolli meie metabolismis, sünteesis ja biokeemias. Erütroos Tetroosne sahhariid, valemiga C4H8O4 Samuti on oluline metabolismis. Värvitu või kollane siirupi taoline struktuur, mis vees hästi lahustub. Ärritab nahka ja silmi. Treoos On samuti tetroosne monosahhariid, valemiga C4H8O4 Erütroosiga väga sarnane aine, samuti on läbipaistva või kollase värvusega siirupi sarnase välimusega. Riboos Pentoosne monosahhariid, orgaaniline ühend ja
Bioloogiline äratundmisfunktsioon (kudede ja rakkude tasemel) Süsivesikute derivaadid ATP jt koensüümid riboos ja desoksüriboos kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse vaheühendid metabolismis Mis on monosahhariidid? Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: vähemalt 3C aatomiga polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid Formüülrühm aldehüüd aldoos Karbonüülrühm ketoon ketoos Vastavalt C arvule: trioosid, tetroosid, heksoos trioos pentoosid, heksoosid, heptoosid jne. ketoos aldoos ketoheksoos aldotrioos Glükoos: aldoheksoos (C H2O)6
hõlmavates redoksreaktsioonides. Enamus oksüdaase on flavoensüümid Tiamiin pürofosfaat Tiamiin vitamiin B1 Esimesena avastatud vitamiin ca 100 aastat tagasi Casimir Funk Aasias levinud haigus beribeeri on põhjustatud teatud minoorse komponendi puudumise poolt toidus Vitamiin "elu amiin" Tiamiin pürofosfaat on koensüümiks kõigile -ketohapete dekarboksüleerimist katalüüsivatele ensüümidele (püruvaadi dehüdrogenaas) Püridoksaal fosfaat Oluline aminohapete metabolismis: · transamineerimine · dekarboksüleerimine · ratsemeriseerumine · kõrvalahela vahetus Koensüüm A CoA või CoASH Atsüülgrupi aktiveerimine moodustub makroergiline tioester side Osaleb atsüülgrupi ülekandereaktsioonides atsüülgrupi doonorina Oluline süsivesikute ja lipiidide metabolismis Olulisemaks ülekantavaks atsüülgrupiks on atsetüülgrupp atsetüül-CoA ehk AcCoA Tetrahüdrofolaat - THF THF osaleb ühesüsinikuliste rühmade ülekandel
Organismis toimuvad lõhustumisprotsessid, milleks on vaja ainet, ensüüme ja energia salvestamise võimalust. Orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse adenosiintrifosfaati (ATP), 60% hajub soojusena. ADENOSIINTRIFOSFAAT (ATP) ATP ehk adenosiintrifosfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP-d toodavad mitokondrid ja tsütoplasma. ATP mängib olulist osa aminohapete ja nukleotiidide aktiveerimisel ning rasvhapete sünteesimisel ja lagundamisel. MIS MÕJUTAVAD AINEVAHETUSE KIIRUST? KEHAMASS- Mida suurem on inimese kehamass, seda kiirem on ainevahetus organismis. SUGU- Meestel on ainevahetus kiirem kui naistel. Mehed kulutavad puhates rohkem kaloreid kui naised. VANUS- Mida noorem, seda kiirem on ainevahetus. Pärast 40
valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinatamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis. Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis.
energiat Heterotroof-organism,kes saavad oma elu tegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Metabolism-kõik organismis asetleidvad sünteesi-jalagudamisprotsesse, mis tagavad selle organismi aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Dissimilatsioon- nim.kõiki organismis toimuvaid ainete lagundamisprotsesse.Assimilatsioon-nim.kõiki organismis toimuvaid biosünteesiprotsesse ATP-universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõige rakkude metabolismis. moodustunud lämmastikualuse adeniini, riboosi ja kolme fosfaatrühma ühinemisel. Makroergilisedühendid-ATP,GTP,CTP,UTP Etnanoolkäärimine-pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes .
3. metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga 4. assimilatsioon (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik sünteesiprotsessid 5. dissimilatsioon (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik lagundamisprotsessid 6. ATP adenosiintrifosfaat universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis 7. ADP sellest tekib ATP, koostisesse kuulub 2 fosfaatrühma 8. makroergiline ühend madalmolekulaarne energiline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides 9. autotroofid organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest 10. heterotroof organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku
MAKROMINERAALID KALTSIUM soovitatav ööpäevane kogus RDA -10aastasel 900mg, 11-24a 1100-1300mg. Ülempiir -1500mg Organismis on kaltsiumi luudes, hammastes, pehmetes kudedes. Ta osaleb lihaskontraktsioonis, hüübimisprotsessis, neurottransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, membraanide läbitavuse funktsioonis, vere osmootse rõhu tagamises jne. Kaltsiumi allikad: Piimatoodetest - on palju kuid imendub sellest vaid ~30%. Lihatooted, kalad. Taimed aeduba, rooskapsas, petersell, kaalikas. Kaltsiumi imendumist: soodustavad: happeline keskkond, vitamiin D ja C, laktoos, magneesium, fosfor, mangaan, küllastumatta rasvhapped, raud. NB
ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolismiks nimetatakse organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad ainevahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsiooni moodustavad lagundamisprotsessid. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Adenosiintrifosfaat ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Glükoos laguneb kolmes etapis: Glükolüüs- anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb piimhappe või etanooli moodustumisega. Tsitraaditsükkel-Pürviinamarihappe lagunemine toimub mitokondris. Ensüümide abil eralduvad CO2 ja H aatomid. Saadakse NADH2 molekulid. Hingamisahel- Reaktsioonid toimuvad mitokondrite harjakestes. NADH2 abil saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. CO2 liigub mitokondrist välja.
Aminohapete biosüntees 1. Defineerige mis on lämmastiku fikseerimine ja millised organismid on võimelised seda protsessi läbi viima. Kirjeldage milline on lämmastiku tsükli üldskeem looduses ja millisel kujul on meie organism võimeline lämmastikku kasutama biosünteetilistes protsessides. Molekulaarne lämmastik N2 muundatakse redutseeritud või oksüdeeritud vormiks. Atmosfääris leiduv N 2 on keemiliselt väga inertne ning metabolismis kasutamiseks tuleb see redutseerida NH 3 kujule. Toimub UV kiirguse ja välgu kaasabil maa atmosfääris. Eluslooduses on lämmastikku fikseerima võimelised vähesed mikroorganismid, kes redutseerivad elementaarse lämmastiku ammooniumiks. Mõned sellistest bakteritest on vabalt elavad, paljud on aga taimede, eelkõige liblikõieliste taimede, sümbiondid. Valdav enamus organisme on võimeline omastama lämmastikku NH 4+ vormis. Summaarne reaktsioon
Dissimilatsiooni käigus lõhustatakse orgaanilised ühendid lihtsama ehitusega molekulideks.Assimilatsiooni käigus lihtsama ehitusega molekulid moodustavad keerulisema ehitusega orgaanilisi ühendeid:sahhariide, lipiide,valke ja nukleiinhappeid 11.Milles seisneb metabolism? Metabolism on kõik protsessid, mis tagavad aine- ja energivahetuse ümbritseva keskkonnaga. 12.Mis asi on ATP ja millest koosneb? Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis, koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 13.Milles seisneb ATP tähtsus? Mängib rolli ainevahetuses ja on raku hapnikutarbe lõpp-õrodukte
Makro- ja mikromolekulid. Kaltsium. Osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensüümide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ülekandes. RDA 800...1000 mg Allikad piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid. Imendumine toimub peensooles ja jämesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, küllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid:
taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000°C elektriahjus. Vajadus looduses · Loomadel eluks vaja minev räni kogus om küll väike, aga ta on siiski bioloogias väga oluline element. · Taimedest leidub räni rohkem kõrreliste vartes, lisaks on teda ka ainuraksete kodades, sulgedes ja villas. · Näiteks mitmed meres elavad käsnloomad vajavad seda oma struktuuri ehitamiseks ning samuti on tal suur tähtsus taimede metabolismis. Silikaatse koostisega tehismaterjalid Klaas Mikroelektroonika seadmed Keeraamikatooted Betoon Allikad · https://en.wikipedia.org/wiki/Silicon · https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4ni · http://www.aigarsade.com/Orgaaniline_ran i.pdf · http://www.vikerkaaresild.org/et/node/8306 /räni-elu-element Täname kuulamast!
hormoonid, ravimid; globuliin – süsivesikud, hormoonid, raud, ravimid) Osalemine vere pH säilitamises (peam albumiin) Kaitsefunktsioon (immuunglobuliinid) Ensümaatiline roll Proteaaside inhibitsioon Antioksüdatiivsus Markerensüümid diagnostikas 1 3. Selgita valkude käibe/aminohapete metabolismi ja aminohapete fondi tähtsust inimkeha talitluses ja lämmastiku metabolismis Lämmastik on inimkeha üks põhibioelemente, domineerivalt on see aminohapetes. Seetõttu on lämmastiku metabolism sisuliselt AH käive ja AH metabolism. Positiivne N bilanss – keharakkudesse tuleb N rohkem kui väljutub, iseloomulik väikelapsele, rasedale. Negatiivne N bilanss – väljub rohkem kui sisestub, esineb ägedate infektsioonide puhul raske vähi korral, peale traumat või operatsiooni, nälgimisel, põletuste puhul. Seda
Aknaklaasi valmistatakse vedela klaasimassi jahutamisega sulatina vannil Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada ja säilitada toiduaineid Huvitavaid fakte Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis. Konservitööstuse areng algas XIX sajandi algusest, millal avastati et tinaga kaetud raudplekist purgid lubavad säilida toiduaineid väga kaua ( on näiteid, et lihakonservid nendes pole riknenud viiekümne ja enam aasta jooksul). Samal otstarbel kasutatakse tina toidunõude , aparaatide ja torustike katmisel. Tinakatk Tinakatk põhjustas Euroopas külmades kirikuruumides paljude orelite tinavilede
keerulisi ühendeid.Assim. vajab energiat!dissimilatsioon- millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt)energia vabaneb!aine- ja energiavahetussünteesi-ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Heterotroofid saavad enda en. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil,enim en. annavad:rasvad,sahhariidid,valgud.ATP-universaalne en. talletaja ja ühendaja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis,glükoosi lõhustumine-toimub mitokondris, lõhustub püroviinamarihape,tekib co2,käärimine-anaeroobne glükolüüs,lihastes piimhape ei lagune,piimhappekäärimine- toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, tekib etanool, piiritus,co2,ATP(2),etanoolkäärimine-teostavad pärmseened ja mõned bakterid, moodustub 2 etanooli, ATP(2)autotroofid-org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel.,heterotroofidkasutavad oma aine-
1. Glükoos 1-fosfaadist tekib fruktoos-6-fosfaat kahe jarjestikuse reaktsiooni tulemusel: Glükoos-1-fosfaat Glükoos-6-fosfaat G=-7 kJ/mol, Glükoos-6-fosfaat Fruktoos-6-fosfaat G=-1,7 kJ/mol. Kui suur on G, mis vastab pöördreaktsioonile Fruktoos-1-fosfaat Glükoos-1- fosfaat? 2. Nimetage karbonülfosfaadi kaks funktsiooni metabolismis. 3. Millised loetletud ensüümideat katalüüsivad reaktsiooni, kus osaleb ATP püruvaadi kinaas, püruvaadidehüdrogenaasi kompleks, püruvaadi transkarboksülaas või-de, polünukleotiidi kinaas, ketolaas. 4. Vastake järgmistele hingamisahela I kompleksi funktsiooni kasitlevatele küsimustele: a) Kus paikneb eukarüootses rakus hingamisahela I kompleks. b) Millised kofaktorid kuuluvad hingamisahela I kompleksi struktuuri. c) Mis on kompleksis I oksüdeeritav substraat.
kulgemine võimali Makroergilised ühendid • Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad • Ühend on makroergiline, kui tema (hüdrolüüsil) lõhustamisel tekib üle 25 kJ/mol energiat • Olulisim energia salvestaja/ülekandja on ATP. ATP hüdrolüüsil vabaneb 30 kJ/mol • ATP hüdrolüüsil ADP-ks kantakse fosforüülgrupp üle biomolekulile, viimane aktiveerub ja saab täita oma ülesandeid metabolismis (nt. Glc Glc-6-P, muutus ATP osalusel) • ATP kujul salvestatud metaboolne energia kasutatakse ära teistes metaboolsetes protsessides, ta on jaotatav üle kogu raku Glükoosi metabolism (süsivesikute metabolism) • Glükoosi universaalsust tagavad faktorid: • Lahustub hästi vees • Tsükliline struktuur optimaalse stabiilsusega (milline konformatsioon?) • Vaba Glc on keemiliselt suhteliselt inertne (kuidas aktiveeritakse rakus?)
Assimilatsioon moodustab organismi kõik sünteesiprotsessid. Saadused sahhariidid, valgud, lipiidid. DNA, RNA süntees * Dissmilatsioon - mood kõik organismi lagundamisprotsessid. a) lagundamine b) keerukamad ühendid lihtsamateks ühenditeks c) vabaneb energia * Kuidas on seotud ATP ja ADP? - ATP ehk Adenosiintrifostfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis , on moodustunud adeniinist, riboosist ja 3-st fosfaatrühmast.- On seotud niimodi, kui liita ADP kahele fosfaatrühmale kolmas siis tekib ATP * Autotroofid - organismid kes suudavad ise fotosünteesi käigus sünteesida omale orgaanilisi aineid. N: Taimed , vetikad, samblad. Selleks kasutab valgusenergiat või keemilist energiat * Heterotroofid - organismid kes hangivad eluks vajalike aineid väliskeskkonnast, mitte ei tooda ise. N: Loomad, seened, bakterid
Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g (4,1 kkal) Glükoos veres = veresuhkur Fruktoos e puuviljasuhkur C6H12O6 Leidub mees, puuviljades, mahlades Kõige magusam suhkur Energeetiline funktsioon Hea dieeti ja diabeeti korral Riboos C5H10O5 Desoksüriboos C5H10O4 RNA koostisosa, osaleb transkriptsioonis Hüdroksüülrühma asemel on vesinikuaatom ATP komponenet, mis osaleb metabolismis kuulub nukleotiidide ja DNA koostisesse Oligosahhariidid (2-3 liitunud lihtsahhariidi) Sahharoos e suhkur C12H22O11 Hüdrolüüs (katolisaatorit on vaja) tekib fruktoos ja glükoos rohkelt suhkruroos(pruunsuhkur) ja suhkrupeedis(valge) seedetraktis lõhustub glükoosiks ja fruktoosiks eluks vajalikud ained ! Annab kaloreid (ca 390 ccal/100g)
11) ATP- kuidas seda nimetatakse ja otsi üles DNA nukleotiidide juures olevast tekstist ( või peast ), mille poolest ta sarnaneb ja erineb nukleotiidist, mida tähistasime A-ga? ATP- adenosiintrifosfaat ......( poolik ) 12)Uuri joonisel 2.1 esitatud infot ning leia, milles seisneb ATP-st energia vabanemine. Infot saad ka õpikust tekstist. ... 13) Milles seisneb ATP universaalsus? ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja sest osaleb kõikide rakkude metabolismis 14) Ehkki inimene toodab päevas 100 kg ATP-d, on temas üksikul hetkel ainult 250 g. Kuidas seda seletada? ATP molekul on ise väga lühiealine ja kuna seda koguaeg kasutatakse , muutes ATP ADP-ks, toimub pidevalt ka vastupidine protsess: ADP töödeldakse ATP-ks. 15) Kuidas taastavad erinevad organismid ( taimed, seened, loomad ) oma ATP varud ? Et organism ATP-d toota saaks, on tal vaja väljastpoolt energiat juurde saada . Energiavarude taastamiseks
Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, nimetatakse metabolismiks( assimilatsioon e. Anabolism ja dissimilatsioon e. Katobolism). Sissimilatsiooni moosustavad organismi kõik lagundamisprotsessid( vabanev energia makroergilistesse ühenditesse). Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Adenosiintrifosfaat e ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis(moodustunud: N adeniin, ribosiit ja 3 fosfaat rühmast).GTP- valkude süntees. CTP,UTP DNA sünteesiks. Glükoosi lagundamisel saab eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Selle tulemusel saab ühest 6C-st 2 3C-st püroviinamarihappe molekuli ja 4H aatomit-Kaasneb 2-e ATP süntees. 4H-i seostuvad NAD-
*Tina on jootemetalliks.. *Tina (vananenud nimetus inglistina) on asendamatu nn. valgepleki tootmisel, millest valmistatakse konservipurke. *Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada ja säilitada toiduaineid. Huvitavaid fakte ·Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis. *Konservitööstuse areng algas XIX sajandi algusest, millal avastati et tinaga kaetud raudplekist purgid lubavad säilida toiduaineid väga kaua ( on näiteid, et lihakonservid nendes pole riknenud viiekümne ja enam aasta jooksul). Samal otstarbel kasutatakse tina toidunõude , aparaatide ja torustike katmisel. * "Tinakatk. Tinakatk (i.k. tin plague, tin pest, tin lepsory) põhjustas Euroopas külmades kirikuruumides paljude orelite
Järgnevalt kasutab organism rasvu. 1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. 1g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Ainevahetuse regulatsioon Sisesekretsiooninäärmetes toodetakse hormoone - need on ained, mille abil organism reguleerib ainevahetust ja selle kaudu kasvu ning arengut. Ensüümid on olulised metabolismis, sest need võimaldavad organismide autojuhtimist. Ensüümid võimaldavad metaboolset levikuteed, vastuseks muudab rakus keskkonda ega lase signaale teistesse rakkudesse. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Kokkuvõte Ainevahetus on protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab
mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendi d ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on kasvajate vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimoleku lid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side
1.Kirjelda, mis on aine- ja energiavahetus. Organismid vajavad oma elutegevuseks orgaanilisi aineid, seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomaseid orgaanilised ained ise. Selleks kasutab ta lähteainena eelnevalt sünteesitud molekule või hangib osa ühendeid väliskeskkonnast. Vastavalt sellele kuidas nad neid saavad jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. 2. Mis on makroergiline molekule. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. (ATP) 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? Joonis! ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4. Kus toimub fotosüntees, kus glükoosi lagundamise etapid? Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites. Kloroplastis. Esimene etapp glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. kolmas etapp
Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. 1g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Arvuta, kui palju energiat saaksid ühest 150 grammisest kohupiimakreemist, kui 100 grammis on: valke 4,7 g rasvu 1,8 g süsivesikuid 15,2 g Energia = (4,7*17,6 + 1,8*38,9 + 15,2*17,6)*1,5 = 630 kJ ATP ehk adenosiintrifosfaat Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekuli ehitus: lämmastikalus adeniin 3 fosfaatrühma suhkur riboos ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus: ADP + P ATP + 30 kJ/mol energiat seotakse vabaneb energia ATP energia ADP Teised makroergilised ühendid
Lisaained jaotuvad looduslikeks lisaaineteks, mis eraldatakse looduslikust toormaterjalist, loodusidentseteks lisaaineteks, mis on saadud sünteesi teel (nt. Sidrunhape) ning sünteetilisteks lisaaineteks, mis on kehavõõrad ning millele looduses analoogi ei leidu. On teada, et sünteetilised lisaained on kõige ohtlikumad, kuid mis siiski on need ohud? On välja selgitatud, et sünteetiline toidulisand on organismile võõras ühend ning metabolismis selle lõplikud lõhustamisvõimalused puuduvad. Mõnede osalisel lõhustumisel võivad aga tekkida mutageensed, teratogeensed või kantserogeensed vaheühendid. Sünteetiliste lisaainetega võib kaasneda tugev allergiline toime. Vaatamata tugevale kontrollile ei suudeta kõiki ohufaktoreid prognoosida. Samuti on alati teatud hulk indiviide, kellele nad on sobimatud või isegi ohtlikud Põhitõde: kõik kunstlikud ühendid pole kindlasti inimorganismile täiesti kahjutud. Alati on
nt. ATP 40% ja eraldub soojusena 60%. Glükoosi vabanemisel vabaneb 38ATP molekuli. Makroenergilised ühendid: ühendid, mille lagunemisel vabaned energia. Organismi esmane eneriaallikas on sahhariid, siis rasvad ja viimasena valgud kuna neil on palju teisi ülesandeid. Rasvadest energia tootmisel on energimaht suurim ja tekib probleeme jääkainetega. ATP (adenosiinfosfaat): kõige universaalsem makroenergiline ühend, mis on energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Koosneb: 3fosfaatrühma + adeniin + riboos. Moodustud glükoosi, käärimise ja hingamise käigus. Glükolüüs: Glükoosi lagunemise esimene etapp, mis toimub tsütoplasmavõrgustikus. Toimub nii taimedes, loomades kui ka seentes. Tsitraaditsükkel: toimub mitokondrites, kus mitokondimaatriksis on 13-15 ensümaatilist protsessi. Hingamisahel: toimub mitokondrites ja just sisemembraani harjakestes, kus pannakse vesinikioonidest ja hapnikust kokku vesi. Vesinikioonid on seotud vesinikkandjates
(fotosüntees, DNA süntees, (Toiduainete sünteesimine) Valgu süntees) Energia salvestatakse kuni 40% kasutegurina, 60% eraldub soojusena Kasutatavate ainete energiaks tegemise järjekord: 1) Süsivesikud 2) Rasvad 3) Valgud Makroergilised ühendid- mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb suur hulk energiat ATP- Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõikide rakkude metabolismis Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne( toimub ühtmoodi loomades, taimedes) C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O Energia 38 ADP + P1 38 ATP 1 molekul glükoosi = 38 ATP Glükoosi lagundamise etapid 1) Glükolüüs - toimub tsütoplasmavõrgustikul 2) Tsitraaditsükkel- toimub mitokondris 3) Hingamisahela reaktsioonid- Toimuvad mitokondri harjakeste membraanides
6. Mida nimetatakse dissimilatsiooniks? Mis selle käigus toimub? Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ained lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks 7. Millised ained on organismi jaoks kõige esmaseks ja kiiremini kasutatavaks energiaallikaks? Sahhariidid 8. Mis on ATP ja milles seisneb tema ülesanne organismis? Adenosiintrifosfaat. Universaalne keemilise energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb rakkude metabolismis. 9. Millistest teguritest sõltub inimese veevajadus? (4 tegurit) Kliimast, east, koormusest, tervislikust seisundist. 10. Millest sõltub peamiselt organismi üldine veesisaldus? Rasvaprotsendist, vanusest 11. Mis vallandab janutunde? Vere liiga suur soolade sisaldus. 12. Mis on ensüüm? suure aktiivsuse ja spetsiifilisusega, katalüütiliste omadustega valk 13. Millest ensüümid koosnevad? Aminohappejääkidest 14. Millised on ensümaatilise reaktsiooni kolm etappi
Autotroofid-Organismis, kes ise valmistavad endale orgaanilisi aineid nt fotosünteesi teel Aeroobid-Organismid, kes kasutavad energia saamiseks hapnikku. (loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad, bakterid) Anaeroobid-Organismid, kes ei vaja hapnikku ning elavad seal, kus aeroobseid organisme pole. (Veekogude põhjamudas, sügaval maapinnas, loomade soolestikus) ATP-universaalse energia ülekandja, kõikide organismide metabolismis Klorofüll-rohelise värvusega aine, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Valgusstaadium-Reaktsioonid kloroplastide sisemembraanides valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad fotosüsteemi. Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eralduv hapnik läheb läbi õhulõhede atmosfääri. Vesi lõhustatakse. Valgusenergia muutub keemiliseks energiaks
energia vabanemine, mis talletatakse energiarikastesse e. makroergilistesse ühenditesse (ATP)). Energiat kasutatakse aine biosünteesireaktsioonides, transpordil ning liikumisel. Nälja korral lagundab organism oma sahhariidide varusid, seejärel algab lipiidide lagundamine ning alles viimasena lõhustatakse valke. Adenosiintrifosfaat (ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. On ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui molekuli koostisesse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nimetatakse ühendit adenosiindifosfaadiks (ADP). ATP molekuli tekkimisel salvestub sellesse ligikaudu 30 kJ energiat ühe molekuli kohta. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Valkude sünteesil vajatakse GTP energiat, RNA sünteesil ATP, GTP, CTP ja UTP energiat
elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks valgepleki tootmiselt(sellest valmistatakse konservpurke) jootemetalliks(valmistatakse stanniolija elektrikondensaatoreid) Füsioloogiline toime Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis. 6
MILLISTE ORGAANILISTE ÜHENDITE DISSIMILATSIOONIL SAAB KÕIGE ENAM ENERGIAT? LIPIIDIDE. MILLISES JÄRJEKORRAS KASUTAB ORGANISM OMA ORGAANILISE AINE VARUSID ENERGIA SAAMISEKS? SAHHARIIDID LIPIIDID VALGUD. KIRJELDAGE ATP MOLEKULI EHITUST. ATP MOLEKUL ON RIBONUKLEITIID, MIS KOOSNEB LÄMMASTIKALUSEST ADENIIN , RIBOOSIST JA KOLMEST FOSFAATRÜHMAST. MILLES SEISNEB ATP TÄHTSUS? ATP ON UNIVERSAALNE ENERGIA TALLETAJA JA ÜLEKANDJA, MIS OSALEB KÕIGI RAKKUDE METABOLISMIS. KUIDAS SALVESTATAKSE ENERGIAT ATP MOLEKULISSE? KUI MOLEKULI KOOSTISSE KUULUB KAKS FOSFAATRÜHMA, NIMETATAKSE ÜHENDIT ADP-KS, KOLMANDA FOSFAATRÜHMA LIITMISEL ADP MOLEKULIGA TEKIB ATP. PROTSESSIGA SALVESTUB ATP-SSE U. 30KJ ENERGIAT ÜHE MOLEKULI KOHTA. KUIDAS SAAB ATP ENERGIAT KASUTADA SÜNTEESIREAKTSIOONIDES? ATP MOLEKUL SAAB SAADUD ENERGIAT EDASI ANDA MÕNELE TEISELE KEEMILISELE ÜHENDILE, MIS TOIMUB KOOS VIIMASE FOSFAATRÜHMA ÜLEKANDEGA
emaili kaitse, süntees, prostaglandiinide kõõlustes, sünteesis ja steroidhormoonid vereloomega vereloome geeniekspressioon süntees veresoonte lipiidide e metabolism seotud , potenseerib seintes metabolismis insuliini toimet Pähklid, oad, Kalad, juust, Munakollane, Pärm, kalad, krevetid, Kare joogivesi, - Rosinad, kirsid, Kalad, kalad, juurviljad loomaliha, tee, pärm, maks, krabid, sibul, küüslauk kiudained, datlid, viigimarjad mereannid sibul täisteravili, seened teraviljasaadused
ülesandeid organismis. 1g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Arvuta, kui palju energiat saaksid ühest 150 grammisest kohupiimakreemist, kui 100 grammis on: valke 4,7 g rasvu 1,8 g süsivesikuid 15,2 g Energia = (4,7*17,6 + 1,8*38,9 + 15,2*17,6)*1,5 = 630 kJ Analüüsi oma päevast menüüd: http://www.ampser.ee/index.php?page=17 ATP ehk adenosiintrifosfaat Universaalne keemilise energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb rakkude metabolismis. ATP molekuli ehitus: lämmastikalus adeniin 3 fosfaatrühma suhkur riboos ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus: ADP + P ATP + 30 kJ/mol energiat Fosfaatrühmade Fosfaatrühma ATP vahelise sideme liitumisel katkemisel seotakse vabaneb energia energia
neist tehakse uuesti nukleotiidid c. Nukleotiidide degradatsioon nukleotiidide lagundamine 2. Nukleotiididel on kõikides rakkudes väga tähtis roll. Milliseid nukleotiidide bioloogilisi funktsioone teate? Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis 3. Puriinide biosüntees algab riboos-5-fosfaadi aktiveerimisega ATP molekulist pärineva PP i abil. Tekkiv 5- fosforibosüülpürofosfaat on sünteesi limiteerivaks aineks, mille juurde aste-astmelt sünteesitakse heterotsükliliste ringide struktuurid. 4. Analüüsige puriinnukleotiidide de novo sünteesi skeemi ja selgitage, a) milline ühend on AMP ja GMP sünteesi ühine prekursor IMP (inosiin-5`-monofosfaat) b) millistelt aminohapetelt pärinevad puriinide
saadakse: sahhariidid, lipiidid, valgud, saadakse: energia, mis salvestatakse ATP ja nukleiinhapped soojusena NT: fotosüntees, valkude süntees, DNA süntees NT: glükoosi lagundamine (rakuhingamine) Ülekaalus: lapsel, rasedal, sportlasel Ülekaalus: haigel, näljutajal, vanainimesel ATP ehk AdenosiinTriFosfaat Universaalne energia talletaja ja ülekandija Osaleb kõigi rakkude ainevahetuses (metabolismis) Moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus Toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi, ATP-süntaas, abil RAKUHINGAMINE ehk glükoosi lagundamine Dissimilatsiooni protsess, mis toimub loomades, seentes ja taimedes RAKUHINGAMISE 3 ETAPPI: 1. GLÜKOLÜÜS - toimub tüstoplasmavõrgustikul 2. TSITRAADITSÜKKEL - toimub mitokondri sisemuses 3. HINGAMISAHELA REAKTSIOONID - toimub mitokondri harjakeste membraanil 1
edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamin Ribosoomid Viivad läbi valgusünteesi. Koosneb RNA-st ka valgust. Ilma valkudeta rakk ei tööta! Tsütoplasma - nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum - Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede
LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valgud ei ladestu organismis! NH3 (NH4+) ASSIMILEERIMINE Kõik organismid on võimelised siduma NH4+ orgaanilise aine molekulidesse. Keskset rolli omavad: · GLUTAMAAT (Glu) · GLUTAMIIN (Gln)
Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. ( vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon organismis toimuvad langundamisprotsessid (Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Vabaneb energia.) ATP universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glüküüsi, käärimise ja hingamise käigus. Glükoosi lagundamine *Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis(polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Lagundamise etapid: 1) glükolüüs ehk glükoosi algne lagundamine toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul 2) tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses
nukleiinhappeid jne. Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks – fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (Energiavarud, ATP). Energia vabaneb sahhariidide (1 g – 17,6 kJ), lipiidide (38,9 kJ), valkude (17,6 kJ) jt org. ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid – esmane ja kõige kiiremini kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil – GTP RNA sünteesil ja DNA kahekordistumisel – ATP, GTP, CTP, UTP. Varuainete säilitamine Taimedes: tärklis -> glükoos Loomades: glükogeen -> glükoos -> glükoosi oksüdatsioon -> vabaneb energia, salvestatakse ATP molekulidesse. Glükoosi lagundamine on universaalne dissimilatsiooniprotsess, toimub taim- ja loomorganismides ühtemoodi.
21. Missugustes keskkondades ei pea Pb vastu? – leelised, eelkõige lubimört 22. Mis kiirendab tsingi korrosiooni keskkonnas? Alused, vääveelhape 23. Kas mikroorganismid lagundavad otseselt kivimaterjali? Kivi ise ei ole mikroorganismidele toiduks. Kivi laguneb mikroorganismide poolt toodetud kemikaalide toimel 24. Mis on bioassimilatsioon? Assimilatsioon - raku tsütoplasmasse viidud polümeersete väiksemate molekuliosade kasutamine metabolismis. 25. Mis kaasneb plastide biolagunemisele? Biolagunemisele kaasneb polümeeride ohtlike laguproduktide emissioon. 26. Mis on rekonstrueerimine? Rekonstrueerimine tähendab ümberehitamist 27. Mis on renoveerimine? renoveerimine taastamist 28. Mis on restaureerimine? teaduslikult autentset taastamist (võib olla osa renoveerimisest). e tagab mälestise autentse ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimise
) osaleb vere hüübimises, Tähtsus: 1. tasandab südame rütmi, vähendab unetust; lihaskontraktsioonis, 2. normaliseerib KNS ja lihaste ärrituvust; neurotransmissioonis, 3. vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks; mitmete ensüümide aktiveerimises, 4. madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset; vitamiin D metabolismis, 5. on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; hormoonide toimemehhanismides, 6. kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse ja vere osmootse rõhu jt. vere osmootse rõhu tagamises NAATRIUM JA KAALIUM 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes naatriumi - 100-110 g ; kaaliumi - 130- 170 g. Ööpäevane vajadus K - 1800-5000 mg; Na - 1200-3500 mg. Naatrium ja kaalium on omavahel funktsionaalselt seotud
tsütotoksiliste ravimite kasutamine. Sklerotsüteemilise hüperviskoossuse sündroom Ühiseks nimetajaks selle sündroomi puhul on punaliblede vähenenud deformeerumisvõime. Nagu eelpool mainitud, on sellel väga tähtis roll mikrotsirkulatsioonis. Vähenenud deformeerumisvõime võib olla kaasasündinud või omandatud häire rakumembraanis, hemoglobiini molekulis või raku metabolismis. Sirprakuline aneemia Sirprakuline aneemia on dominantselt pärilik hemolüütiline aneemia, mille korral punalibled on sirbitaolise kujuga vigase globiini tõttu hemoglobiinis. Hoolimata progressist viimaste kümnendite uuringutes pole veel leitud efektiivset moodust sirprakulise aneemia ja sellega kaasnevate valulike kriiside esinemise kõrvaldamiseks haigetel patsientidel. Sirprakuline aneemia põhjustab püsivas asümptomaatilises staadiumis kogu vere viskoossuse tõusu
B vitamiinil B1 - süsivesikute metabolismiks ja närvitegevuse tagamiseks. B2 - ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o põhitoitainete (peamiselt suhkrud) lagundamisest ja kasutamisest, silmade väsimise vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks, terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks,antikehade moodustumiseks. B3 - süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolismis, rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümides, närvikoe ja naha normaalseks talitluseks. B4 - fosfolipiidide sünteesiks B5 - kuuludes koensüüm A koostisse, on vajalik süsivesikute, aminohapete, lipiidide, nukleiinhapete metabolismi ensüümide tööks. B6 - osaleb valkude ainevahetuses, süsivesikute, rasvade ning valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks, normaalseks kasvamiseks, glükogeenist energia tootmiseks, antikehade ja punaste vereliblede
Lämmastiku fikseerimine. Aminohapete metabolism 1. Millistes piirides võib lämmastiku metabolismis N oksüdatsiooniaste muutuda Tooge näiteid erineva N oksüdatsiooniastmega ühenditest. Muutuda võib siis III V. N2, NO2-, NH4+, NO3-. 2. Millised toodud organismidest on lämmastiku-fikseerijad (omastavad atmosfääri N 2)? a) kõik taimed b) kõik mulla mikroorganismid c) teatavad mulla bakterid d) kõik loomad e) mõningad tsüanobakterid [Anaeroobid. Liblikõieliste taimede juurtel resideerivad bakterid!!] 3
annaabi.ee 
