Digitaalselt allkirjastatud failid Rahvusarhiivi on võimalik edastada ainult neid digitaalallkirjaga dokumente, milles sisalduvate failide vormingud vastavad arhiivivormingutele. Juhul kui digitaalselt allkirjastatud fail ei ole arhiivivormingus, tuleb läbi viia failide konverteerimine. Dokumentide ja nende kirjelduse arhiivipüsiv kuju Ülemist liigitusüksuseid identifiseerivad metaandmed. Dokumendi metaandmeid. Dokumendifailide tehnilisi metaandmeid. Dokumendifaile. Lisaks moodustatakse arhiivimoodustaja, arhiivi, funktsiooni, sarja ja dokumendi taseme kirjeldustest omaette XML fail. Arhiveeritavate andmete edastamine Rahvusarhiivi SHAxxx.txt (vastavas DVKkapslis paiknevate failide räsisummadega). Liigitusyksus.xml. Sisukord.txt. CDR andmekandja kasutamisel andmete edastamiseks tuleb vastavalt Arhiivieeskirjale kõigist andmekandjatest
Mis väli on postkastis BCC väli, milleks kasutatakse? BCC väli on pimekoopia, sinna sisestatud aadressidele saadetud kirjad näitavad vaid adressaadi enda nime, mitte teisi, kes sama kirja saavad. Mida mõeldakse dokumentide metaandmete all, mis on metaandmed? Mingit objekti või tegevust kirjeldavaid struktureeritud andmeid, mille sisuks on objekti ajalugu ja mitmesugused karakteristikud ning mille kogumise eesmärgiks on objekti kasutatavuse ja usaldusväärsuse tagamine. Metaandmeid on vaja ka objektide identifitseerimiseks, paindlike otsisüsteemide loomiseks, ning konteksti säilitamiseks. Mis mõõdus on A4 paber? 210 × 297 mm Millised on dokumendiplankide kaks erinevat liiki, tooge näiteid kummastki?! 1. üldplank millele on kantud püsielemendina väljaandja nimi ja vapp (logo) 2. dokumendiliigi plank ametikirja, käskkirja ja teised plangid, mis on moodustatud üldplangi alusel Mida tähendab lühend OCR ja milleks me antud tegevust kasutame arvutis?
infotehnoloogia abi projekteerimisel, analüüsimisel ja toodete valmistamisel. Data Geometry – Geomeetriline andmete analüüs võib viidata geomeetrilisele aspektile kujutise analüüsiks, mustri analüüsiks ja kuju analüüsiks või lähenemist statistikale mis kohtleb omavoliliselt mitmemõõtmelist andmekogumit, nagu punkte n-dimensioonilises ruumis. Metadata – Metaandmed on "andmed andmete kohta". On olemas kaks tüüpi metaandmeid: struktuursed metaandmed ja kirjeldavad metaandmed. Structure – JUURDE CASE – Computer-aided software engineering – Arvutigraafika tarkvara on domeen tarkvara tööriistadel, mida kasutatakse kujundamiseks ja et rakendada rakendusi. CAS – Computer-assisted surgery – Arvutipõhine lõikus/kirurgia esindab kirurgia mõistet ning määrab meetodid, mis kasutavad infotehnoloogiat kirurgiliseks planeerimiseks.
M. Cioran oma "Lagunemise lühikursuses". Kuidas toime tulla olukorras, kus juured on läbi lõigatud ja uute kasvatamiseks ei jätku mahti? Kas tõdeda igasuguste inimpüüdluste käesirutust Tõe suunas asjatuks vaevaks ja keskenduda lohutule eneseteostusele asises maailmas? Võime mõtestada maailma mõistusest lähtuvalt, eritleda seda semiootilise analüüsiga, konstrueerida ja dekonstrueerida tekkivaid ja taas ümberlükatavaid mõistestikke, kuid usun, et selline uurimine kogub vaid metaandmeid erinevate inimkultuuri avalduste kohta, eemaldudes ühtlasi inimeseksolemise imelisest müstikast. Nagu Michel Foucault sõnastas, on nüüdisaegse kultuuri osaks mitte enam avastamine, vaid keeldumine sellest, mis ollakse. Mõistus räägib iseendaga ja vaimustub oma säravast retoorikast, unustades inimvaimu sõnatu kõnetamisvõime. Mõistus vajab tõendamist ja seetõttu ei lepi ta just kergesti sellega, et Jumal võib olemas olla ka mõistuse kinnitava templita.
Kontrolljälg dokumentide ja metaandmete töötluskäigu kontrolli ja dokumendihaldussüsteemi sisu taastamist võimaldav turvalogi. Liidestamine Liigitamine dokumentide seostamine liigitusskeemiga registreerimise käigus. Liigitusskeem - asutuse ülesannete ja tegevuste (funktsioonide) ja / või dokumentide hierarhiline esitus; asutuse dokumentide loetelu osaks olev sarjade jt. liigitusüksuste struktureeritud loetelu. Metaandmed dokumendihalduse kontekstis määratletakse metaandmeid kui andmeid, mis kirjeldavad dokumentide konteksti, sisu ja arhitektuuri ning nende haldamise ajalugu. Register dokumendihaldussüsteemi osa, milles dokumendid on seotud ainuidentifikaatoritega, st dokumendid on registreerimisel järjestiku nummerdatud. Registrid luuakse dokumendiliikidele (kirjavahetuseregister, lepingute register) või sarjadele (käskkirjad, protokollid) (vrd: dokumendiregister). Registreerimine dokumendile selle hõlmamisel viida (ainuidentifikaatori) andmine: a)
Kataloogimissektsioon annab välja ajalehte SCATNews, mis alates juulist 2003 ei ole enam kätte saadav paberkandjal. IFLA kodulehel on üleval eksemplaarid 7ndast kuni 36ndani. Kirjereeglite arendamisega seotud grupid on ISBD järelvalverühm, mis rõhutab rahvusvahelist bibliograafilise kirje standardit; FRBR järelvalverühm, mis säilitab funktsionaalseid nõudeid bilbiokirjetes; digitaalsete objektide jaoks metaandmeid välja töötav rühm (lisaks veel FRANAR ja FRSAR). ISBD on Rahvusvahelised bibliograafilise kirjeldamise reeglid, mis on kasulikud ja rakendatavad bibliograafiliste resursside kirjeldamiseks igat tüüpi kataloogides ning on heaks kiidetud IFLA kataloogimissektsiooni poolt. Konsoleeritud väljaanne ilmus 2007 ja vaadati läbi 2011. ISBD põhieesmärk on, ja on olnud algusest peale, pakkuda järjepidevust bibliograafilise informatsiooni jagamisel
Lisaks peaks need komponendid olema digitaalsed ning interneti teel edastatavad ning seeläbi kättesaadavad ja kasutatavad samaaegselt paljude inimeste poolt. Selliseid taaskasutatavaid õppematerjale tuntakse õpiobjektidena. Õpiobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õpiobjekt või õppematerjal ise paikneb sel juhul kas mõnes repositooriumis või avalikult internetis. Metaandmete sirvimine on enamasti kõigile avalik ning seetõttu on repositooriumid kujunenud päris populaarseteks. Terve rida uusi repositooriume ja referatooriume on keskendunud just avatud õppematerjalide vahendamisele. Samuti hakkab viimasel ajal kaduma piir õppematerjalide loomise vahendite
Litgrid, AB (Leedu). (DocLogix, 2014) Teistesse sektorisse kuuluvad näites: Tallinna Vesi, A. Le Coq, Tallinna Tehnikaülikool, Tele2, UAB (Leedu). (DocLogix, 2014) 7 3 Elektroonilise dokumendihalduse praegused probleemid ja lahendused Elektroonilise dokumendihalduse osas on tänapäeval suurim probleem kaasatud kirjelduste ebaühtsus, mistõttu on arhiveerimisel keeruline ühtlustada metaandmeid ning see nõuab väga palju tööd nii elektrooniliste süsteemide kui ka installatsioonide puhul. (Aas, 2009) Universaalne Arhiveerimismoodul (UAM) valmis 2008. aasta lõpus ning hetkel täiendatakse seda vastavalt pilootprojektidest saadud kogemustele. Sellest hoolimata on enne laiapõhjalist UAM’i kasutuselevõttu tarvilik täiendav pilootprojektide läbi viimine. (Aas, 2009) Probleeme on ka seadusandluses. Hetkeseisuga on arhiiviseaduses sätestatud, et
Office SharePoint Server 2007 sisemiste töövooteenuste abil saate dokumendi läbivaatus- ja kinnitusprotsesse algatada, hallata ja jälitada programmi Office Word 2007 seest. Nii saate läbivaatustsükleid terve organisatsiooni ulatuses kiirendada, ilma et inimesed peaksid mingeid uusi tööriistu kasutama õppima. Soovimatu teabe eemaldamine dokumentidest. Uue dokumendiinspektori funktsiooniga saate dokumentidest eemaldada kommentaare, jälitatud muutusi, metaandmeid või muud teavet. Dokumendi kaitsmine digitaalallkirjaga. Programmiga Office Word 2007 võite dokumendi digitaalselt allkirjastada, nii et seda lugevad inimesed teaksid, et seda pole pärast teid keegi muutnud. Wordi dokumentide teisendamine PDF- või XPS-vormingusse. Programmiga Office Word 2007 saate dokumente ühiskasutusse anda nii PDF- kui ka XPS-vormingus (XPS XML Paper Specification) muude tootjate tööriistu kasutamata.
25. Mis on andmerida? Mida tuleb seireandmete säilitamise juures arvesse võtta, millised komponendid on seireandmete kasutatavuse tagamiseks vaja salvestada? *Andmerida otseselt võrreldavate andmete jada. Andmerea moodustavad ühes seirejaamas mõõdetud ühe parameetri andmed, mis on kogutud ühesuguse metoodika alusel. *Mida detailsem on seire väljundile seatud eesmärk, seda detailsemalt on vaja andmeid salvestada. *tuleb arvesse võtta metaandmeid, mille talletamine on vajalik andmete võrreldavuse tagamiseks, vaja leida optimaalne seireparameetrite kogum. *Minimaalne säilitatavate andmete kogum andmerea puhul: Seirejaama nimi ja selle juurde kuuluv metainfo Parameetri definitsioon ja selle juurde kuuluv info Mõõdetud väärtused 26. Mis on Århusi konventsioon ja milline on selle roll keskkonnaseire andmete avalikustamisel?
teelahkmel: kas valida "vana hea" FAT32 või "uus ja paljukiidetud" NTFS (New Technology File System). Lihtsustatud ja kõigile arusaadav vastus on - jõudlus on NTFS puhul suurem suuremate kettamassiivide puhul, FAT32 toimib paremini väiksemate ketastega. NTFS-i kõrge turvalisuse tase ei taga kogu arvutisüsteemi turvalisust - NTFS turvalisus on tegelikult vaid alamhulk operatsioonisüsteemi turvalisusest. NTFS failisüsteem näeb igat faili või kausta (ka metaandmeid) kui failiatribuutide hulka Master File Tabel-is (MFT). Failiatribuudid võivad MFT-s olla kas residentselt või mitteresidentselt.Näiteks faili nimi ja nn. ajatempel (time stamp) on püsivalt MFT-s, samas on enamus failiinfost MFT-s esindatud mitteresidentselt on näiteks mõeldamatu, et faili atribuutide hulka kuuluv faili sisu andmetena püsivalt MFT-s oleks. Selleks on MFT-s atribuut Attribute List, mis sisaldab nende failiatribuutide kohta käivaid kirjeid mäluruumile
videovoo genereerimine nõuab seadmetelt rohkem ressurssi. Seega peab arvestama, et soovides kasutada ka teisi ressursinõudlikke protseduure, nagu ühenduse salastamine, mitmepunktiühendus või paralleelvideo, siis sõltuvalt seadmest on H.264 kasutamine sellel ajal välistatud või on võimalik palju madalamal kiirusel. (Introduction to video compression, 2006) Siinkohal ei tohiks segi ajada meediakonteineri formaate (sisaldavad metaandmeid ja nii audio- kui videoinfot- AVI, MP4, FLV jne) ja pakkimissüsteeme/kodekeid (MPEG-4, divX/xVid jne). AVI enamasti sisaldabki videot, mis on MPEG-2/MPEG-4 kodeeringus. Eesti digitelevisioon töötab MPEG-4 kodeeringus (enamus Euroopa riike MPEG-2, aga ka Elioni DTV). MPEG-7 ja MPEG-21 on MPEG standardid, mis defineerivad pigem sisu kirjeldamist kui selle tihenduseks kasutatavaid kodeerimismeetodeid. MPEG-7 on ametlikult tuntud
7. Mis on digitaalraamatukogu. Digitaalraamatukogu on raamatukogu, mis koosneb digitaalsel kujul esinevatest infomaterjalidest ja -teenustest. Digitaalseteks infomaterjalideks loetakse väljaanded, mis on talletatud digitaalsete (binaarsete) seadmete abil ja edastatavad andmesidevõrkude vahendusel. Digitaalraamatukogu on informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks mõeldud elektrooniliste ressursside ja tehniliste vahendite kogum. Digitaalraamatukogu sisaldab andmeid ja metaandmeid. Viimased kirjeldavad andmete omadusi (nt. vorming, autor, sisu, kasutusõigused) ja seoseid teiste andmete ja metaandmetega. Digitaalraamatukogu luuakse silmas pidades kindlate kasutajakoosluste infovajadusi ja infokäitumist. Digitaalraamatukogu ei teki iseenesest elektrooniliste teavikute ja infotehnoloogia kuhjumise teel, vaid see tuleb kujundada. Infotegevuse põhiprotsessid digitaalraamatukogus:
Selle asemel, et süsteemi sisse ehitada kogu funktsionaalsus, mida pakuvad spetsialiseeritud infosüsteemid ja rakendustarkvara, võimaldavad dokumendisüsteemid hõlmata dokumente paljudest erinevatest dokumendiloome rakendustest. Need dokumendisüsteemid, mis võimaldavad digitaalseid dokumentide koostada ja luua, peaksid kindlasti suutma kontrollida vähemalt: dokumentide vormi; dokumentide failivorminguid; dokumentide metaandmeid. Ka väljastpoolt asutusele saadetud dokumentide saamine on osa asutuse dokumendivoost ja allub samadele reeglitele, kui asutuses loodud dokumentide haldamine. Registreerimine Registreerimine on vaadeldav eraldi dokumendi elukäigu etapina, kus dokument läheb formaalse registreerimise kaudu asutuse dokumendisüsteemi kontrolli alla. Registreerimine on protsess, millega digitaaldokument hõlmatakse dokumendisüsteemi ja identifitseeritakse selles
ei kuulu. Alates 1. jaanuarist 2013. a (Asjaajamiskorra ühtsed alused) tuleb asutustel luua üle 10-aastase säilitustähtajaga digitaaldokumendid arhiivivormingus. Arhiivikirjelduse koostamine. Hoiule antavate pikaajaliste digitaaldokumentide tervikkirjeldus koostatakse kahes osas arhiivimoodustaja kirjeldusena ja arhiiviainese (funktsiooni, sarja, toimiku, dokumendi) hierarhilise kirjeldusena. Kirjelduste koostamisel taaskasutatakse UAMis võimalikult palju EDHSis juba olemasolevaid metaandmeid. Kui asjaajamise käigus EDHSi sisestatud metaandmete hulk ja koosseis ei ole piisav dokumentide hilisemaks kasutamiseks digitaalarhiivis, saab kirjeldusi käsitsi UAMis täiendada. Arhiivikirjelduse koostamisel tuleb kasutada vähemalt Arhiivikirjelduse elementide loetelus toodud kohustuslikke elemente. Tuleb samuti tähele panna, et pikaajaliste digitaaldokumentide osas võib arhiivimoodustaja kirjeldus jääda tagasihoidlikumaks kui see on arhivaalide puhul
Vigade allikad GISides · Andmete kogumine kõige kriitilisem etapp, kus integreeritakse ruumiinfot ja tavalist infot. Tavaline info kasutaja saab nii korrektse info, kui palju ta on nõus maksma. Täiesti korrektset ruumiinfot ei saa mitte kunagi. Ruumiinfos ja sellega seotud atribuutandmetes sisalduvad vead kipuvad võimenduma nende edasisel töötlemisel GIS süsteemides, eriti kui nendega ei ole seotud põhjalikke metaandmeid. · Andmetele lisaväärtuse andmine (repackaging) ja levitamine iga lisaväärtuse andmine (nt projektsiooni muutmine) toob endaga kaasa potentsiaalse vigade esinemise tõenäosuse suurenemise. · Andmete kasutamine ja väljund kasutajad peavad tundma programmide piiranguid ja võimalusi, nende täpsust ja ka vigu programmi toimimises. Tuleb dokumenteerida kõik andmetele rakendatud konverteerimised ja teisendamised; keerulisemate
andmete omadusi ja neile andmetele vastavate olemite vahelisi seoseid) järgi. Andmebaas on osa infosüsteemist. Andmebaas on loodud kasutajate infovajaduste rahuldamiseks. Andmebaasi kasutavad rakendused ning nende kaudu lõppkasutajad. Andmebaas esitab mingi objektsüsteemi (reaalse süsteemi, probleemvaldkonna, subjekti) seisundit. Andmebaas sisaldab peale andmete endi ka nende andmete kirjeldust (metaandmeid). Andmebaasis ei tohi olla omavahel vastuolus olevaid fakte. Andmebaasis võib olla kontrollitud andmete liiasus. Andmebaasis on andmete liiasus siis ja ainult siis, kui sama väite saab tuletada sellest kahel või rohkemal erineval viisil. Hästi disainitud andmebaasis on andmete liiasust võimalikult vähe ja kogu olemasolev andmete liiasus on kontrollitud. Kontrollitud andmete liiasus tähendab, et andmebaasi
·MSIL (Microsoft Intermediate language) ·JIT (Just In Time) kompileerimine ·Käitus(Execution) ·Assemblies ·Rakendusdoomenid(ApplicationDomains) ·Käitusajahostid(RuntimeHosts) CLR (4) -JIT ·Osa programmi ei täideta konkreetses käituses MSIL-kood konverteeritakse masinakoodiks ja laaditakse mällu vaid siis, kui vaja ·Laadur loob igale meetodile vahendaja(stub) ·Järgnevad pöördumised suunatakse juba loodud masinakoodi poole ·Konverteerimisel verifitseeritakse koodi metaandmeid kasutatadessafecode CLR (4) -Assemblies ·Assemblykäitusühik. annab CLR-leinfo tüüpide implementeerimiseks assembly on failide hulk, assembly omab faile ·Staatilised assembly-d sisaldavad NET-karkassi ressurse(nt JPEG-failid) ·Dünaamilised assembly-d luuakse skriptide täitmise tulemusel, neid ei salvestata kettale ·Assembly on "loogiline.dll"(realiseerimisühik, versioonihaldus, turvaõigused, ...) ·Assembly Manifest sisaldab kõik vajalikud Assembly metaandmed 16
Hoidmine ja säilitamine Juurdepääs ja kasutamine Kasutamise jälgimine Eraldamine Hävitamine Üleandmine 22 Dokumendi- ja arhiivihaldus Protsessid võivad toimuda paralleelselt või siin toodust teises järjekorras 9. Protsesside käigus luuakse metaandmeid dokumentide ja toimingute kohta doku- mendi elukäigu igas etapis. Metaandmete hulk sõltub dokumendisüsteemi väljaaren- damise astmest ning toimingute tõendamise ja teabe leidmise vajadusest. Vastutus protsesside toimimise eest ja otsused, mis tuleb langetada protsesside eri etappides kirjeldatakse dokumendihalduse alusdokumentides või muudes dokumen- disüsteemi kui tervikut käsitlevates dokumentides. 5.4 Kasutajad: vastutuse ja pädevuse tasandid 5
Päeviku kasutamise mõte on selles, et muudatusi sisaldav fail salvestatakse kõigepealt päevikusse ja alles hiljem failisüsteemi. Kui seejuures peaks tekkima probleeme, on alati käepärast päevikusse salvestatud failikoopia ning piisab ainult selle faili uuesti salvestamisest. Taolist füüsilist päevikut kasutab näiteks Linux'i failisüsteem ext3. Teine päeviku variant on loogiline päevik, kuhu salvestatakse mitte andmeid endid, vaid neid kirjeldavaid metaandmeid. Loogilist päevikut kasutab näit. failisüsteem XFS vallaste.ee Mõned tuntumad failisüsteemid: FAT (File Allocation Table) on Microsofti operatsioonisüsteemides kasutatav failisüsteem, mida kaasaegsetes Micosofti operatsioonisüsteemides ei soovitata kasutada. Kuid kaheldamatult on tegemist ühe levinuma failisüsteemiga mobiilsetes 16
Üksikdokument seotakse teiste sama teema kohta käivate dokumentidega ning võimaldab informatsiooni vajajatel saada selle kohta kontekstiliselt seotud informatsiooni. Üksikdokument on teiste dokumentidega seotud aja, füüsilise kokkukuuluvuse, toimiku või kausta omaniku ning toimiku või kausta pealkirja kaudu. Digitaalse dokumendi hõlmamine Eesmärk on sama, mis paberdokumendi registreerimisel. Lisaks dokumentidele hõlmatakse ka dokumendiga seotud metaandmeid eesmärgiga: kirjeldada nii dokumendi sisu kui ka tegevuse konteksti; tagada, et dokument kajastab täpselt tegevust; tagada dokumendi otsingu ja selle sisuga tutvumise võimalus. Registreerimine Registreerimist kasutavas dokumendisüsteemis: registreeritakse dokument selle dokumendisüsteemi hõlmamisel; ei tohi mingeid dokumenti mõjutavaid protsesse aset leida enne registreerimisprotsessi lõpuleviimist.
uurimissaalis originaaldokumentidega töötada. Eesti keelega seotud teemade uurijatele on abiks Eesti Keele Instituudi keelekogud ja andmebaas, sh Eesti kohanimede andmebaas. Andmebaasidest saadud statistiliste andmete kasutamisel tuleb alati silmas pidada, et uurimistöö autor ise täielikult mõistaks, mida andmebaasist saadud tabel või joonis tegelikult kirjeldab ning oskaks statistilisi andmeid oma töös arusaadavalt lahti mõtestada. Andmebaasidest on enamasti võimalik leida ka metaandmeid: kirjeldusi andmete, nende tausta, kogumise või arvutamise kohta. Uurimistöös tuleb vajadusel ka metaaandmeid kirjeldada.
Autoriõiguste kaitseks peavad pildid olema varustatud nähtamatute vesimärkidega. Konkreetses kultuuriprojektis oma eesmärke taotlev kultuuriüksus peab arvestama koostalitlusvõime ja andmete taaskasutamise vaatenurki. Pärandi digiteerimisega seotud tegevused sõltuvad tehnoloogia kiirest arengust, mille tõttu tuleb arvestada vajadust korrastada andmeid ning rakendada edumeelseid kultuuri säilitamist ja digitaalpärandit käsitlevaid tehnoloogilisi ja rakenduslikke nõudeid. Metaandmeid tuleb kasutada viisil, mis võimaldab erinevatesse digitaalkogudesse kuuluvate materjalide ja objektide otsingut. Konkreetse asukoha või kunstniku kirjes tuleb kasutada näiteks märksõnu. Need elemendid võimaldavad siduda digitaalprojekti loogiliselt teiste samalaadsete projektidega, luues võimaluse sektorisiseseks 71 konsultatsiooniks ja navigeerimiseks. Lisaks võimaldavad need migreerida
annaabi.ee 
