Probleemi lühiülevaade Läänemerd peetakse üheks kõige reostatumaks ja ökoloogiliselt ohustatumaks mereks maailmas ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, eriti
Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Atlandi ookean, seda ümbritsevad 9 arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki. Miks on Läänemeri üks reostunumaid siseveekogusid maailmas? Sest seal on väike veemass ja kehv veevahetus. Seda ümbritsevad 9 arenenud põllumajanduse ja tööstusega riiki, kust satub vette fosfori-ja lämmastikuühendeid. Miks sõlmitakse rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks? Et kaitsta merd ja et see ei oleks nii reostatud ja et takistada mereelustiku vohamist, mis ohustavad niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Milline geoloogiline protsess mõjutab tänapäeval eesti rannikut kõige rohkem? Läänemere areng Kuidas mõjutab pinnamood vooluveekogusid? Mõjutab palju, nt kui vooluveekogu algab kõrgustikust on tema lang tunduvalt suurem, kui tasasel maapinnal voolaval jõel. Kõige vähem jõgesid on Pandivere kürgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest seal on maapind
kindlustamisel kohalike randade kive vaid hankida need mujalt. III- Alternatiiv 6.Ujula abajal vajaliku veevahetuse tagamiseks vältida idamuulil ja läänemuulil ammutatava pinnase vallidesse ladestamist.Pinnas tuleb vedada kaadamiskohta. 7.Kuressaare lahe ida ja läänekalda veevahetuse säilitamiseks tuleks sadama sissesõidutee vallid ladestada nii, et nende vahel oleks 50m laiune ja 3m sügavune laevatee, vallidesse jätta avad veevahetuseks ja mereelustiku liikumiseks.See aitaks kaasa ka rannakalurite hõlpsamale liiklemisele püügikohtade IV-Alternatiiv 8. Kaevama peaks sel perioodil , kui ei ole taimede vegetatsiooni. Ja kaevatav pinnas tuleks vedada kaadamise kohale, kuna see ei sobi kusagile täitematerjaliks.Ja seda ei saa kuasgil mujal kasutada.Ning selle rakendamisel peab eeltoodud punktidest samuti kinni pidama. Pinnast, milles ükskõik millise reostuskomponendi
a.t ,,Kambriumi plahvatus" Trilobiidid Käsijalgsed Limused Käsnad Okasnahksed Vetikad Väljasuremine 70% lülijalgsetest Ordoviitsium Ordoviitsium 488 443 mln a.t. Soe kliima Mereelustiku mitmekesistumine Lubjakivi ja põlevkivi settimine Ordoviitsium Iseloomulikud: Käsijalgsed Korallid Sammalloomad Peajalgsed (-11m) Meriliiliad Vetikad maismaale Selgroogsete eellased Lõuatud kalad Ordoviitsium Ordoviitsium Lõpuosas suur massväljasuremine Merest 100 perekonda
6) Jõgede kaudu jõuab vesi taas maailmamerre. I MERED Ääremerel on hea ühendus ookeaniga (ookeanist eraldavad teda poolsaared või saared), sise- ja saartevahelisel merel mitte. Näiteks Läänemeri on sisemeri, kuna ühendus Atlandi ookeaniga on kitsaste väinade kaudu. Põhjameri on ääremeri, see on rohkem avatud Atlandi ookeanile. Väinameri on saartevaheline meri, sest see asub saarte vahel. Ühendusest ookeaniga sõltub veevahetus, merevee soolsus, hoovuste tugevus, jäätumine, mereelustiku liigirikkus. II JÕED Ülemjooksul on jõe lang suur ning seepärast on ka voolukiirus suur. Veevool kannab kaasa suuri kive ja kujutab rohkem põhja kui kaldaid. Jõesäng on kitsas ja sageli V-kujuline. Keskjooksul on lang väiksem, veevool aeglasem, jõgi on laiem ja veerohkem, sest temasse on suubunud lisajõgesid. Alamjooksul on lang väga väike, vool aeglane, settinud materjalist kujuneb delta. Võrdle sälk- ja lammorgu ning selgita, kuidas need kujunevad.
Atmosfääri tsirkulatsioonisüsteemi tavapärasest funktsioneerimisest. · Tekkides Vaikse ookeani troopilistel laiustel, põhjustab El Nino tõsiseid ilmastiku kõrvalekaldumisi kogu maakeral. · El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikkult sooja merevee tungimist Ecuadori ja Peruu ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. · Sellega kaasneb kuuma ja niiske ekvatoriaalse õhumassi sissetung, mille tagajärjeks on paduvihmad, suured üleujutused ja jahedama veega kohastunud mereelustiku hävimine. · Kuna nähtus kulmineerub lõunapoolkeral jõulude ajal, siis tuleneb sellest ka nimetus El Nino (hisp. k poiss, antud kontekstis jõululapsuke). · El Nino esineb ebaregulaarselt 2-7, keskmiselt aga 3-4 aasta tagant ja kestab 12-18 kuud. · Ta on seotud lõunaostsillatsioonidega, s.o õhurõhu vastasmärgiliste kõikumistega Vaikse ookeani kaguosa ja Põhja-Austraalia vahel. · Tavaliste tsirkulatsiooni korral paikneb Vaikse ookeani
ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate komponentide vahel. Ookeani tundmaõppimine: pärismaalased, vanad kreeklased, viikingid (9.- 10.sajand), renessanssi ajastu (1492.a. Kolumbus avastas Ameerika), 18. ja 19. sajandi mereuurijad (James Cook, Charles Darwin). Mereteaduse sünniks loetakse 1872 aastat, mil Inglise sõjalaev "Challenger" alustas oma 3,5 aastast ümbermaailma uurimisreisi kapten G.Naresi juhtimisel.
*tehaste rajamine ( tooraine, vesi, energiaallikad, maa) ( klaas, riie, paber) *tallamine, ületallamine ja muldade kurnamine *maapinna, õhu ja vee saatamine *niitude kulu põletamine; metsade istutamine *taimede naturaliseerimine ja introdutseerimine (võõrliigid, kultuurliigid) *maavarade kaevandamine ja keskkonna saastamine (~20 sajandil) 6) Eesti fauna kujunemine *sõltub kliimast ja taimestikust *avatus ja sisseränne lõunast ja idast 13 000 aasta jooksul *mereelustiku kujunemine ja muutumine *seotud inimtegevusega: maastike kasutamine ja ümberkujunadmine *karjakasvatus, kalapüük ja jahindus *introdutseeritud ja metsistunud loomaliigid Eestis on paljud taime- ja loomaliigid oma levikuala piiril. 13 Bioloogia TÜNK MV Liigirikkuse võrdlus mõningates looduslikes vööndites ja riikides:
kalades Euroopa Liidu toiduainete ohutust määrast endiselt kõrgem. 3. Meresõiduohutus Läänemere tiheda liiklusega laevateed muutuvad veelgi hõivatumaks, kui selle ääres asuvate riikide majandus kasvab. See võib põhjustada suurema reostuse ja muud survet merekeskkonnale. Eelkõige suureneb liikluse intensiivistumise tõttu võimalike naftareostuste oht 4. Elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse jätkuv kadumine Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks reostuse, kutselise kalapüügi mõjude ja avameretegevuste ning võõrliikide sisseviimise suhtes. Läänemere valupunktid Joonis 2. Läänemere valupuunktid · Kokku 132 · Eestis neist 12 · 5 reostusallikat neist on 2004. aasta · andmetega likvideeritud · Kõige rohkem valupunkte asub Poola, Saksamaa, Leedu ning Venemaa territooriumil.
ga 2004. aastal. HAKOHU MARU on suuremõõtmeline uurimislaev varustatud mitmete uurimistööde laboritega ja vaatlusvarustusega, sealhulgas vintsidega. Laev on võimeline läbi viima pikaajalisi, pikaulatuslikke, mitmeotstarbelisi uurimiskruiise üle maailma, nii ranniku kui avamere vetes, kaasaarvatud polaaraladel. TANSEI MARU rakendatakse laialdastel ookeanipõhja uuringutel, peamiselt Jaapanit ümbritsevates vetes. Mõlema laeva missioon · Mereelustiku uuringud, geofüüsilised ja geokeemilised ning seismoloogilised uuringud HAKOHO MARU Arenenud uuringute abivahendid ja varustus: Laev on varustatud laialdase arenenud uuringute abivahendite ja varustusega. Kümme uurmistööde ruumi: Laeval on kümme uuringuteruumi, neid kõiki kasutatakse erinevat tüüpi uuringute jaoks. Näiteks ruum number 7 on märg uurimisruum, mis on otseselt seotud ahtri
Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad oüsivate tugevate tuultega, mida omakorda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Lainetus oleneb tuule tugevusest ja kestusest. 8)Miks sõlmitakse Rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks? Et säästa Läänemerd liiksest reostumisest. Kuna Läänemerd ümbritsevad üheksa arenendu tööstuse ja põllumajandusega riiki, satub merre palju fosfori- ja lämmastikuühendeid ning teisi reoaineid, mis soodustavad mereelustiku vohamist ja ohustavad seega niigi viletsa veevahetusega keskkonda. 8)Mille poolest erinevad Soome Lahe jõed teistest Eesti jõgedest? Soome lahe jõed on teistest Eesti jõgedest veerikkamad, kiirema voolulisemad ja seal on rohkem jugasid. 8)Millised tegurid mõjutavad Eesti kliimat? Päikesekiirgus kiirguse jaotumist mõjutavad kaugus merest, aluspinnakõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikese suhtes
registreeritud 2115 nimetust võõrpuid, millest 584 on okaspuud. [8] Tuleb tõdeda, et süstemaatiliselt ja pidevalt ei talleta võõrliikide leiuandmeid Eestis ükski asutus. Võõrtaimeliikide (peamiselt puuliikide) leviku kohta on kõige enam andmeid kogunud Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanikud, isikuist olgu nimetatud 4 Heldur Sander. Veekooslustest on võõrliikidele ootuspäraselt kõige altim meri. Mereelustiku kohta on süstemaatiliselt kogunud vastavat ainestikku ja seda analüüsinud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [9] Keskkonnaminister on kinnitanud „Loodusliku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja“, milles on ära toodud võõrliigid, keda on keelatud elusana Eestisse sisse tuua. [10] Maailmas reguleerib ohustatud liikidega kaubitsemist rahvusvaheline lepe – CITES (Convention on International Trade in Endangered Species). Selles leppes ära määratud umbes 34 000 liigiga
puukoort. Kui metsad surid, tekkis hulgaliselt turvast, mis tänapäeval on kivisüsi. Hiidmõõtmetes putukad. Kiili tiibade sirutus oli 70 cm. Ka meredes toimus kiire areng. · PERM 299-251 m.a.t. · Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad · Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv · Kahepaiksete ja luukalade kiire areng · Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke · Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. Selleks perioodiks oli kujunenud GONDWANA. Kõik mandrid koos. Mereline areng oli suur. Haid domineerisid. Ajastu lõppes suure väljasuremisega. Kadusid täiesti lülijalgsed. Arenesid roomajad ning kahepaiksed. See suur väljasuremine vähendas konkurentsi. Metsad olid lopsakad ja niisked. Oli ka selliseid roomajaid keda peetakse imetajate eelasteks. Nt selline kelle seljal oli puri
Muutused maismaal olid palju suuremad. Sellel ajastul arenesid välja paljud hämmastavalt kaasaegse välimusega putukaliigid ning paljud erinevad eostaimed ulatuslikes soodes, kus nad moodustasid söeladestuid. Need taimed hiljem taandusid ning neid asendasid paljasseemnetaimed, mis asustasid hiljem kogu maismaa. Samal moel asendasid arenenumad maismaa roomajad kahepaikseid, kes nagu eostaimedki sõltusid veekogudest. Mereelustik Mõned mereelustiku grupid ei taastunud kunagi peale Hilis-Devoni väljasuremisest. Näiteks tabulaadid ja stromatoporaadid ei saavutanud enam ökoloogiliselt tähtsat rolli. Teisalt suutsid ammoniidid taas paljuneda ja mitmekesistuda. Samuti säilisid Devonist kiired kiskjad: haid ja kiiruimsed kalad. Varsti peale Karboni algust kadusid rüükalad - Devoniaegsete merede valitsejad. Rüükalade ja ka teiste samalaadsete kalade puudumine Karboni meredest näitas üldist tendentsi: paksult rüütatud kalad
28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks Berni konventsioon – Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsioon Ramsari konventsioon – Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon Washingtoni konventsioon – Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon CBD – Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Antarktika mereelustiku kaitse konventsioon Rahvusvaheline vaalapüügi reguleerimise konventsioon Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa rändavate kalaparvede kaitse ja kasutamise konventsioon. 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliigid annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. Asutatakse looduskaitseala, et kaitsta mõnd looduskaitseliselt olulist(haruldast, ohustatud, ökoloogiliselt või kultuuriliselt tähtis) liiki. Suunisliigid:
Kliimavööndid karbonis : Niiske troopika ,Sesoonne troopika, Subtroopiline kõrb, Soe parasvööde Karbon, maismaa loomastik : Ilmusid esimesed roomajad ; Lendavad putukad · PERM Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv Kahepaiksete ja luukalade kiire areng Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. · MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T. Ajastud: TRIIAS 251-199,6 m.a.t. JUURA 199,6-145,5 m.a.t. KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · Gondwana hiidmanner TRIIAS · Toimub uus soojenemine ning elustiku taastumine, hiidmanner hakkab lagunema, suured kõrbepiirkonnad
maavara kasutatakse: lubja tootmiseks, -Biostratigraafia – iseloomustab nii aega *Fatsiaalne analüüs, sekvents-stratigraafia Ordoviitsiumi ajastu lõppu iseloomustab tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, (evolutsiooni pöördumatus) kui keskkonda ja Hirnantia jääaeg, mistõttu toimus mereelustiku pabertööstuses, matallurgias, ehitus- ja biogeograafiat (keskkonnaeelistused ja 21. Kus avanevad Eestis noorimad massiline väljasuremine. viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. geograafiline levik). Kasutatakse fossiile. karbonaatkivimid? Suurimad maardlad on Harku, Väo, Maardu, -Litostratigraafia – iseloomustab Kunda, Narva ja Padise Paemurd
eriti külmad talved (väike jääaeg). 9. sajandi keskpaigast muutus kliima jälle natuke pehmemaks. Elustiku mitmekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavamat liigirikkuse tõusu: a) Arktilisel kliimaperioodil (13 000 BP) mandijääst vabanenud maismaa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega, b) Atlantikumi alguses (8000 BP) seoses kliima soojenemise ja merelisemaks muutumisega. Samasse aega jääb Litoriinamere kujunemine, mil soolase merevee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus, c) Subboreaali keskosas (ca 4000 BP) seoses ulatuslikuma karjakasvatuse ja põllunduse algusega, mil suurenes inimkaaslejate liikide osatähtsus. Viimase liigirikkuse tõusuga käib kaasas mõningate inimpelglike pärismaiste liikide kadumine. Metsatüübid Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked
saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks suurenesid põdra ja metskitse populatsioonid, vähenes pruunkaru ja hundi arvukus. 19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: · Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. · Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. · Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. · Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk
19. saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks – suurenesid põdra ja metskitse populatsioonid, vähenes pruunkaru ja hundi arvukus. 19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk
o Kliimavööndid: niiske troopika, sesoonne troopika, subtroopiline kõrb, soe parasvööde. o Ilmusid esimesed roomajad, lendavad putukad. Perm: kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tõttu, ulatuslikud kõrbealad. o Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv. o Kahepaiksete ja luukalade kiire areng. o Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke. o Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. Mesosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (imetajate ja pärisluukalade teke (Triias), lindude ja konnade teke (Juura), katteseemnetaimede teke (Kriit)). Sauruste jaotus ning tuntumad esindajad. · 251-65,5 milj.a.t. o Triias 251-199,6 m.a.t. o Juura 199,6-145,5 m.a.t.
annaabi.ee 
