Mai keskpaigas toimusid lahingud Prantsusmaal Saksamaa vallutas kõik rannikulinnad ja suundus pealinna(Pariisi) peale Prantsuse valitsus evakueeris Pariisi 14.juunil sõitsid Saksa väed Pariisi 22.juunil 1940 kirjutas Prantsusmaa alla vaherahule Saksamaaga Lahing Britannia pärast, 1940 Hitleri eesmärk- murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi" Mereblokaad. lahingu- ja kaubalaevade ründamine Saksa lennuvägi ründas Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele Hilissügis- Hitler loobus kavas paisata maavägi üle La Manche´i väina Tegurid, mis tagasi Suurbritanniale edu - Briti peaminister W. Churchill lasi toota hästi palju lennukeid, pimendati linnad, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi -Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA
Lincolni reformid orjuse ja maaharimise küsimuses. Setsessiooni ajend – Abraham Lincolni astumin presidendi ametikohale 1861 Sõja ajend – 14. aprill 1861 tulistati Lõuna-Carolinas, sadamas föderaalvägesid Unioon (Põhi) Konföderatsioon (Lõuna) Põhja võidu põhjused: Uniooni pooldajaid oli rohkem Vabatahtlike armee Võimekad väejuhid Põhja sõjalaevastik – mereblokaad 1862 sundmobilisatsioon 1862 jaosmaade seadus 7. USA tööstuslikku arengut soodustanud tegurid. Kasutamata maavarad Arvukas sisserännanud tööjõud Uusimad tehnilised leiutised ja uuendused Lai siseturg Puudusid suured sõjaväelised kulutused Monopolide teke Tööjõu vaba liikumine
Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli ülekaal Antantil Saksamaale korraldati mereblokaad Inglismaa poolt Sõja ajal toimus sõjategevus 2 tähtsamal rindel, kus sõdisid järgmised riigid. 1. Läänerinne Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem ka Itaalia (1915) ja USA (1917) 2. Idarinne Venemaa, Serbia, Kreeka, Rumeenia USA astus I maailmasõtta, sest oli andnud liitlastele palju laene ja sest et Saksama lasi põhja Lusitania reisilaeva, kus oli ka palju ameeriklasi. Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: allveelaevad, kuulipildujad, pommid, tankid.
KODUSÕDA Linoln kuulutas välja vabatahtlike osaluse,ning vastuhakkajad mässajateks. Vabatahtlikke saadi kokku u. 75000 ,kes uskusid et Ühendriigid peavad jääma ühtseks, ning kaotamine purustaks nende unistused. KODUSÕDA Alguses olid edukamad lõunaosariiklased. Neil oli eriti võimekas väejuht kindral Robert E. Lee. Arengu poolest oli üle põhja pool, nii tööstuslikult,majanduslikult ja tehnika poolest. 1863 kuulutati välja mereblokaad. LINCOLNI REFORMID JA KODUSÕJA LÕPP LINCOLNI REFORMID 1862 kuulutati välja sundmobilisatsioon. 1862 jaosmaade akt( iga elanik saab läänes maad kuni 65 ha-d). 1863 a. kehtestas tulumaksu. Võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon" , 1.01.1863 , kus konföderatsioonide osariikides kaotati orjus. KODUSÕJA LÕPP Põhi taastus kahjustustest ja väe juhatajaks määrati Ulysses S.Grant Määrav lahing toimus 1863 Getysburgis,kus konföderatsioonid kaotasid.
Need mälestused jätavad mu hinge igaveseks valusa jälje. Praegu on peal aga Somme lahing. See algas juba 1. juulil ning kestab senini. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. Kaotused on taaskord olnud meeletud. Selles lahingus on ka esimest korda sõdade ajaloos kasutusel tankid. Senini ei ole veel ei Antant ega ka Keskriigid ülekaalu saavutanud.. Meie kannatame küll suurema toidu,- tooraine- ja küttepuuduse käes, kui Antandi riigid. Seda sellepärast, et mereblokaad takistab nende tarvete sisseveo. Pean nüüd lõpetama hakkama. Ma loodan kogu südamest, et see sõda saab peagi läbi ning, et ma jõuan elusalt tagasi oma armastatud kodumaale, kus on mu kallid vanemad. Soovin väga, et see sõda lõppeks meile kasulikult. Me oleme suurepärased sõdurid. Vahel tuleb mul küll koduigatsus peale ning siis ma mõtlen, et miks see suur sõda küll algama pidi? Kuid teile mõtlemine ning teadmine, et te olete olemas, annab mulle jõudu. Igatsedes, teie poeg
Konföderaadid oli Ameerika Osariikide Konföderatsioon järgi (lõunaosariik); unionistid - ülejäänud 25 osariiki. Iseloomusta sõdivaid pooli (majanduslik tase, armee koosseis ja selle juhid) 1. Unioon - põhjaosariigid: uniooni pooldajad ületasid oma vastaseid elanikkonna arvu, tööstusliku arengutaseme ja raudteevõrgu poolest, edukas sõjalaevastik. 2. Konföderatsioon - lõunaosariigid: Lõunal soodne geograafiline võimekad 3. Väejuhid. Mereblokaad. Kuidas aitasid uniooni võidule kaasa - Vabastamise proklamatsioon sellega kaotati orjus ning hakati moodustama nn värviliste väeosasid. - Jaosmaade seadus selle alusel võis iga USA kodanik saada endale riigi lääneosast vabalt kuni 65ha maad. Kuidas mõjutas kodusõda USA valitsemist? · Kodanikuõiguste laiendamine neegritele ja indiaanlastele. Meeste valimisõigus sõltumata rassist.
korpus- seadusandliku kogus olevad kõik liikmed kokku,,Marseljees" - laul millest on saanud prantsuse hümniks, loodud 1792 aastal,,Tsiviilkoodeks"- 1804 kehtestatud seadusekogu, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse eesrevolutsiooniline kalender- võeti vastu 1792 aastal, mil prantsusmaa kuulutati vabariigiksReini Liit- 1806 moodustatud 16 Saksa riigi ühendus, mille eestkostjaks oli NapoleonKontinentaalblokaad- Prantsusmaa mereblokaad Inglismaa suhtes,mille tulemusena katkes inglismaa kaubandus kolooniategavasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuseSuur Armee- Napoleoni esimene armee, millega ta alustas sõda Vene vastu 1812 aastal.Rahvastelahing- 1813 toimunud Leipzigi linna all peetud lahing, napoleoni ja koalitsioonipartnerite vahel, lahing lõppes napoleoni kaotusegasada päeva- enne Waterloo lahingut olevad viimased 100 päeva, mil napoleon oli veel võimul
ründerelvastust ei paigaldata. 17. oktoobril 1962, kui kriis suurriikide suhetes oli juba käes, ütles tookord New Yorgis viibinud Nõukogude välisminister Andrei Gromõko president Kennedyle, et Kuubat varustatakse vaid toiduainetega ja, et Castrole olevat abiks saadetud mõned sõjalised nõuandjad. See jultunud vale olevat USA presidenti lõplikult veennud, et vaja on otsustavalt tegutseda. 1962. aasta 22. oktoobril teatas Washington, et ümber Kuuba saare kehtestatakse mereblokaad. See tähendab, et kõik Kuuba sadamatesse sõitvad laevad otsitakse läbi. Hruštšov vastas sellisele sammule väljakutsuvalt – tema sõnul provotseerivat USA sõjalist konflikti. Kuuba kriisi arendes jälgiti Valges Majas hirmuga Nõukogude laevastiku liikumist Kuuba suunas, kuid 25. oktoobril andis Hruštšov üllatuslikult laevadele korralduse tagasi pöörduda. Ilmselt ei pidanud ta närvid vastu ja Moskva tegi esimese järeleandmise. 27
Põhjaosariiklased mõistsid, et lüüasaamine tähendaks nende ideaalide purunemist, mis aitasid iseseisvussõjas omariiklust kätte võita. Kodusõda (1861-1865) Esialgu saatis rindel edu lõunaosariiklasi seda tingisid soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Silmapaistvaim väejuht Robert E. Lee, kelle eestvedamisel saavutati palju võite. Edukamalt tegutses Põhja sõjalaevastik, lõunarannikul kuulutati välja mereblokaad mis piiras 1863.aastal kaubaavahetuse Euroopaga. Vähenes ka puuvilla väljavedu ning relvastuse, laskemoona ja muu vajaliku import Euroopast. Lincolni reformid viisid kodusõja lõpuni. Otsustav kokkupõrge toimus 1863. aasta juulis Getysburgi lahingus, kus konföderatsioon sai lüüa. Lincolni reformid Sõjaline ebaedu sundis korraldama sõjaväereforme -1862.aastal kuulutati välja sundmobilistatsioon, mis tugevdas föderaalarmeed.
Leedusse. Kohalikel vimudel puudus reaalne kontroll riiki toodud Nukogude veksuste tegevuse le. Nukogude Liit kasutas Eestisse rajatud baase muuhulgas peagi puhkenud Talvesja kigus Soome rndamiseks. 1940. aasta alguseks oli punavelasi Eestis juba le 40 000. Piiride lhistele koondati veelgi suuremaid ksusi. Nukogude ajakirjanduses algas kampaania Eesti vastu. 12. juunil 1940 okupeeris Nukogude laevastik Naissaare. 14. juunil algas tielik hu- ja mereblokaad. Samal peval tulistati alla Soome reisilennuk "Kaleva" TallinnHelsingi liinil. 16. juunil esitas Nukogude Liit jrjekordse ultimaatumi, hvardades sjaga. Ultimaatumis nuti uue valitsuse moodustamist ja tiendavate Punaarmee ksuste riiki lubamist. Valitsus vttis ultimaatumi vastu ning astus seejrel tagasi. 17. juunil lks kogu Eesti territoorium Nukogude veksuste kontrolli alla ning kindral Johan Laidoner kirjutas alla sellekohasele dokumendile Punaarmee vejuhatusega
Litovski rahuleping 03.03.1918)) 24. Millised olid Brest-Litovski rahulepingu tagajärjed? (Venemaa loobus Baltikumist ja Ukrainast; Saksa väed vallutasid Krimmi ja tungisid Gruusiasse ja Soome.) 25. Millise riigid sõdisid I maailmasõja käigus Balkanil? (Kes kelle vastu, kes kelle liitlane?[lk 85]) 26. Kirjelda Jüüti merelahingut. (31. mai 1916 Taani ranniku lähistel Põhjameres, Saksamaa püüdis purustada Inglismaa laevastikku ja murda mereblokaad, kuid ei saavutanud edu ja loobus plaanist purustada Inglismaa laevastik.) 27. Kuidas arenesid sündmused läänerindel peale idarinde sulgemist? (1918. a kevadel koondas Saksamaa sinna 80% oma vägedest ja sooritas märtsist juunini 4 suurt pealetungi, kuid edutult; Antant alustas pealetungi 1918. a septembri lõpul; Saksamaa ei suuda vastupanu osutada; Saksamaa variseb sõjaliselt kokku.) 28. Mis tingis Saksamaa sõjalise kokkuvarisemise
Kuid hoidmaks asjade kulgu salajas, jätkas Kennedy tööd oma tavalise graafiku alusel. Kõik vabad hetked pühendas kriisile ja koosolekutele. Kuid samal päeval avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on paigutatud keskmise laskekaugusega tuumaraketid, mis on suutelised tabama USA maismaaterritooriumi. Koosolekul pakukud lahenduste hulgast otsustas USA blokaadi kasuks, kuid nimetusena võeti kasutusele karantiin. Põhjuseks asjaolu, et juriidiliselt on mereblokaad sõjakuulutus. USA strateegide arvates oli kavandatud blokaad küll sedavõrd piiratud, et Nõukogude Liit ei oleks nende arvates asunud vaid sellepärast rünnakule, vaid selleks, et minna vastuollu rahvusvahelise õigusega, kasutatada terminit karantiin. Kuid 21.oktoobril avastas USA, et saarel paiknevad lisaks rakettidele ka Nõukogude pommitus - ja ründelennukid. Nõukogude Liit viis Kuubale kokku 42 keskmise
tankirünnaku Cambrais, mis lõppes edutult.Capporetto katastroof1915.kuulutas Austria Ungari Itaaliale sõja. Itaalia rindel ei saavutanud kumbki pool esimesel aastal edu. 1917.a.tulid AustriaUngarile appi Saksa väed, koos alustati üldpealetungi.Sakslased vallutasid Campporetto. "Lousitania" Inglise reisilaev, mis uputati, hukkus üle 1200 inimese. Jüüti merelahingToimus 31.mai Taani ranniku lähedal. Kumbki pool ei saavutanud võitu. Saksamaal jäi mereblokaad läbi murdmata ja ta oli sunnitud loobuma mõttest inglise laevastik purustada. Veebruarirevolutsioon põhjused sõjaline ebaedu ja suured kaotused, sõja tüdimus, puudus laskemoonast, ravimitest, toiduainetest, trantsport ja side olid ülekoormatud, mehed olid rindel, tagalas tööjõu puudus, kodanlus nõudis endale poliitilisi õigusi. Ajend naiste meeleavaldus naistepäeval 23. veb 1917, naised nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, rahulik meeleavaldus kasvas rüüstamiseks
1918 aastal astus Venemaa sõjast välja, mistõttu ei olnud Saksamaal vaja vägesid idarindel hoida, vabanenud sõdurid suunati läänerindele kus nad märtsis murdsid Prantsuse kaitseliini läbi ja liikusid Pariisi peale. Prantslased omakorda alustasid juulis vasturünnakut ning augustis murdsid briti tankid läbi sakslaste kaitseliini Amiensi all. Kui USA tõi Prantsusmaale üha enam vägesid tõmbusid sakslased tagasi. Oktoobris lähenes sõjategevus Saksamaa piiridele ja mereblokaad põhjust saksamaal nälja. Keiser Wilhelm II loobus troonist ja sellega oligi Esimene Maailmasõda läbi. 11. novembril 1918 kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik
1959 kukutasid Fidel Castro partisanid USA meelse valitsuse revolutsioon. Castro kommunistlikud sammud viisid vaenuni USAga. Katkestati eksport Ameerikasse. Oma suund polnud võimalik. NSVL tuli Castrole appi, lükkas kõik toetused sinna! Algasid massirepressioonid. 1962. aastaks oli sõprustamine NSVL'ga sinna maani, et viis Kuubale raketid. Enamik USA territooriumis oli võimalik maatasa teha. Oktoober 1962. Kennedy teatas sellest avalikkusele. Kuubale kehtestati mereblokaad. Nädal aega kestis ülim pinge, mis oleks võinud vabalt kasvada tuumasõjaks. Saades aru olukorra tõsidusest, tehti kompromiss NSVL viis Kuubalt ja USA viis Türgist oma raketid ära ning Kuuba pidi jääma kommunistlikuks. Moskva ja Washingtoni vahel on ,,kuum liin", mille kaudu saab üksteisega otse ühendust võtta. VIETNAMI SÕDA 1964 73 Kagu-Aasia oli osa Prantsuse kolooniatest Prantsuse Indo-Hiina.. II MS valitses seda ala Jaapan
· Prantsuse valitsus jättis Pariisi maha. · 14. juunil sõitsid Saksa väed linna. · 22.juunil 1940 kirjutas Petaini valitsus alla vaherahule Saksamaaga. · 2/3 riigist läks Saksa sõjaväe kontrolli all. · Hitler lootis asjatult, et Briti valitsus loobub sõjapidamisest. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? · Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. · Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA.
Seda kasutasid sakslased inglaste vastu. 1916 otsustas Venemaa alustada suurt läbimurret, kuid otsustavat edu ei tulnud, sest kanti suuri kaotusi. 1917 suvel alustas Venemaa jälle suurt pealetungi, kuid varsti ei olnud enam mehi, et pealetungi jätkata, sest ei tahetud enam sõdida. Majanduslik ja inimeste igapäevaelu sõja aastatel. Tööstus korraldati ümber sõjavarusutuse tootmiseks. Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, mindi üle kaardisüsteemile. Saksamaal (Inglise mereblokaad) ja Venemaal (majanduskaos) probleemiks nälg. Tööjõu puudusel kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd. Osades riikides kehtestati üldine töökohustus. Ühtlasi oli seadusega keelatud igasugune virisemine. Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA. Venemaa veebruari revolutsioon 1917(põhjused, mis toimus, tagajärjed)'
Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. 5. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. o Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi.
14 aprill 1861. aastal tulistasti Lõuna -Carolinas Charlestoni lähedal föderaalvägesi. Seepeale kuulutas Lincoln välja vabatahtlike värbamise ning kuulutas vastuhakkajad osariigid mässajateks. Nii algas kodusõda. Esialgu saatis rindel edu lõunaosariiklasi. Seda tingis Lõuna soodne geograafiline asend(kaitsesõda oma territooriumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Edukalt tegutses Põhja sõjalaevastik. Ühendriikide lõunarannikul kuulutati välja mereblokaad, mis 1863. aastal halvas Lõuna kaubavahetuse Euroopaga. Sõjaline ebaedu sundis Lincolni ümberkorraldusi tegema. 1862 kuulutati välja sundmobilisatsioon, mis oluliselt tugevdas föderaalarmeed. Võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon" millega 1. jaanuaril 1863 kaotati konföderatsiooni osariikides orjus. Hakati looma värviliste väeosi. Oluliste sotsiaalsete tagajärgedegaoli 1862 aastal vastu võetud jaosmaade seadus, mille alusel võis iga
01. jaanuar 1863 vabaks. Põhjaosariikide väkke astus umbes 190 000 neegrisõdurit. 1863 toimus sõja kuulus pööre: 1.-3. juulil said konföderatsiooni väed lüüa Gettysburgi lahingus, 6 4. juulil vallutas U . S. Grant Vicksburgi. Konföderatsiooni jõud hakkas nõrgenema - kogu sõja vältel mobiliseerisid põhjaosariigid 2,7 miljon ja lõunaosariigid 1,1 miljon meest, mõju avaldas ka põhjaosariiklaste mereblokaad, mille tõttu peaaegu lakkas lõunaosariikide varustamine meritsi ja sealse puuvilla turustamine. (ENE 1, 1985, lk. 201) Põhjaosariikide vägede uus ülemjuhataja U.S. Grant ründas mais 1864 Richmondit. Samal ajal tungis kindral W. T. Sherman läänest Georgiasse, vallutas 1.-2. Septemberil 1864 Atlanta, alustas sealt ,,marssi mere äärde" ning vallutas 21. detsembril 1864 Savannah'. 3. aprillil 1865 langes Richmond, 9. aprill 1865 kapituleerus kindral Lee oma peajõududega
Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: sõda maismaal, merel ja õhus. Õhusõda muutis senist arusaama tagalast, kui oma kaitstud territooriumist, sest iga hetk võisid vaenlase lennukid seda rünnata. VIII Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka "XX sajandi ajalugu" lk.65-66). Tööstus korraldati ümber sõjavarusutuse tootmiseks: Puudus toiduainetest ja esmatarbekaupadest, mindi üle kaardisüsteemile Saksamaal (Inglise mereblokaad) ja Venemaal (majanduskaos) probleemiks nälg. Puhkeb revolutsioon Tööjõu puudusel kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd. Osades riikides kehtestati üldine töökohustus. Ühtlasi oli seadusega keelatud igasugune virisemine. Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA o Andis sõdivatele Antandi riikidele laenu
Kindral Joffre. Läänerinne 1915 1916 Positsioonisõda e kaevikusõda. Rinne ulatus La Manche'i väinast Shveitsini Rinde paigalpüsimine. Rinne nihkus u 30 km Sakslaste läbimurdekatsed: Ypres'i lahing (gaas)1915 Verduni lahing ("hakklihamasin") hukkus ligi 1mln meest, 1916 Somme'i lahing 1916 Inglise tankid, üle 1 mln hukkunu Sõda merel Briti sõjamerelaevastiku ülemvõim Põhjamerel. Saksamaa mereblokaad. Saksa kolooniate hõivamine. Meremiinid. 1915 Saksamaa alustas piiramatut allveesõda. USA reisilaeva Lusitania uputamine. 1916. a Jüüti merelahing S vs Briti. Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia
Majandusblokaad, o 1961.a üritasid USA poolt varustatud Castro vastased ta kukutada o (Sigade laht 15-20 aprill,USA toetatud Kuuba emigrandid (CIA), 1500-2000 meest, mõned lennukid, Häbistab USA, armeed ja kuubalasi( USA poolel võitlevaid) juhtis Che Guevara) . o 1962 suvel - NSVL toob Kuubale raketid. o oktoober 1962- Kennedy teatab, et USA blokeerib Kuuba (mereblokaad), o erakorraline UN julgeolekunõukogu kokkutulek, DEFCON 2. Kennedy tahab sõdida, o Salajased nõupidamised. o oktoober Hruštšovi kiri Kennedyle, o Hruštšovi ja Kennedy kohtumine. - Vastasseis lõppes 28.10.1962. o Kennedy ja U Thant jõudsid Hruštšoviga kokkuleppele, NSVL lammutas oma relvad Kuubal ja viis need Nõukogude Liitu tagasi,
NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma 18. oktoober baasidesse; algas baltisakslaste lahkumine Eestist. Talvesõja algus. Eestis baseeruvad NSV Liidu lennukid alustasid Soome linnade 30. november pommitamist, laevad Soome ranniku ja saarte tulistamist; Eestis algas salajane vabatahtlike kogumine ja saatmine Soome. 1940 13. märts Talvesõja lõpp. 14. juuni Algas Eesti õhu- ja mereblokaad. NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse 16. juuni lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule). 17. juuni Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.
42 Venemaa (kes oli hõivanud ka osa Soomest), Taani, Saksimaa-Poola, Hannover ja Preisimaa, olukord oli lootusetu, ent Karl keeldus siiski rahust. Olukorda halvendas veelgi Hannoveri dünastiast Georgi tõus Briti troonile 1714, kes Briti ressursside, eelkõige laevastiku toel – püüdis muuta Hannoveri peamiselt Rootsi arvelt tugevamaks. Georg saatis laevastiku Läänemerele, et lõpetada Rootsi mereblokaad Venemaa poolt hõivatud mere idakalda vastu (see häiris Inglise ja Hollandi kaubandushuve). 1717 kuulutas Inglismaa Rootsile ametlikult sõja. Samal ajal algasid vastuolud Rootsi vastases koalitsioonis, eriti teravaks muutus vastasseis Hannoveri (Briti) ja Venemaa vahel Põhja-Saksamaal, kuhu vene väed olid viidud juba 1711. 1716 abiellus Peetri sugulane Mecklenburgi hertsogiga, mis muutis riigi vene satelliidiks. See oli aga Hannoverile vastuvõetamatu. Georg I õnnestus leida
Kõikide baaside ümbes loodi kindlustusalad. Eestit süüdistati ajalehes Pravda selles, et nad on vaenulikud NSVL vastu ja, et tegelevad kodanliku fasismiga. Punaarmee sõjalised ettevalmistused: Kõikide baaside ümber olid loodud kindlustusalad. Ühendus oli alati halb baasivägede ülematega ehk välditi suhtlemist. Tallinnasse majutatud punaarmee ohvitseride naised ja lapsed viidi välja baaside piirkonda. Tallinna sadamatest olid lahkunud NSVL sõjalaevad, et kehtestada mereblokaad Eesti ja Lätile. Moskva ultimaatumid: Molotov võttis kontakti Eesti, Läti ja Leedu ministritega ning kehtestas ultimaatumi. Süüdistati neid selles, et nad ei tühendanud omavahelist sõlmitud kaitselepingut. Punaarmee sissemarss ja Narva diktaat: Narvas toimus kohtumine punaarmee ja eestlaste vahel. Meretskov ja J. Laidoner sõlmisid kapitulatsiooni lepingu, millega anti Punaarmee väeüksustele täielik luba siseneda Eesti Vabariigi territooriumile,
annaabi.ee 
