Ontogenees- ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. Menstruatsioonitsükkel- ajavahemik ühe mens.kuni teise mens. alguseni. Kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Ovulatsiooni järgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi. Sügoot-viljastunud munarakk. Embrüo- ehk loode. Embrüogenees- organismi looteline areng.algab viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastunud munarakk mitoosi teel jagunema.(lõigustumine) Kobraloode ehk moorula
Menstruatsioonitsükkel Muutused naise organismis, toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, sugunäärmetes, emakas, tupe limaskestas. Faasid: 1. Follikulaarfaas 2. Kollakehafaas Ovulatsioon küpse munaraku väljumine folliikulist Emaka limaskesta muutuste 3 faasi: 1) Deskvamatsioonifaas limaskesta irdumisfaas (1-5 (7)) 2) Proliferatsioonifaas 6-14, emaka limaskest pakseneb 3) Sekretsioonifaas 15-28, limaskest pakseneb veelgi Tsükli kestvus võib olla 3-5 nädalat. Tsükli kõikumine +- 3 päeva (füsioloogiline). Stabiilne on kollakeha faas (2 nädalat) Ovulatsiooni täpselt ette näha ei saa, saab prognoosida tõenäosuse põhjal. Üleminekuperioodil ebaregulaarne anovulatsiooniperiood? Uue tsükli algatajaks hüpotalamuse gonadoliberiinide mõjul toimuv FSH tootmine adenohüpofüüsist. FSH mõjul uus folliikel küpseb, ühtlasi toodab ka östradiooli. Östradiooli tase suuren...
Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist Meioosi tähtsus: 1)meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega 2)tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku 3)kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine Kehaväline viljastumine:1) sugurakud väljaspool munajuha.2) vajalik väga suur sugurakkude arv.3) suur osa järglastest hukkub. Kehasisene viljastumine1) spermid viiakse emase munajuhasse.2) vaja on vähem sugurakke.3) järglased on paremini kaitstud Lootejärgne areng jaguneb kaheks: otsene ja moondega areng. Moondega areng jaguneb veel
sarvestumishäirel, hormonaalsed nihkel ja bakteritel. Rasunäärmete talitlust kontrollivad meessuguhormoonid – andogeenid. Stress ei ole uute aknekollete tekke põhjuseks, küll aga tekitab akne ise stressi. Aknelöövet tekitavad, soodustavad või ägenemist põhjustavad tegurid: Suure rasvasisaldusega kosmeetika- või päikesekaitsevahendite liigne kasutamine Naha hooletu puhastamine Liigne päevitamine Menstruatsioonitsükkel Viibimine kuumas ja niiskes keskkonnas Pikaajaline hormoonsalvide, -kreemide või -tablettide kasutamine Tõrva sisaldavad kreemid või salvid Akne on haigus, mis võib tekitada tõsiseid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Esmatähtis on probleemi teadvustada ja olla valmis sellega tegelema. Haigust otseselt ennetada ega vältida pole võimalik, kuid regulaarse näohooldusega, mõnede
*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus
Järgijäänud folliikulid moodustavad kollakeha, mis toodab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Ülesandeks on kindlustada raseduse kulg, loote areng. Munarakk on viljastumisvõimeline u. 36 tundi pärast ovulatsiooni. Seemneraku eluiga u. 48 tundi(naise suguorganites). Viljastumine toimub munajuhas. Juhul kui viljastumist ei toimu järgneb ovulatsioonile menstruatsioon. Menstruatsioon-heidetakse välja lagunenud munarakk ja limakest. Menstruatsioonitsükkel- 1 menstruatsiooni algusest järgmise alguseni. Juhul kui toimub viljastumine, moodustub tsügoot. Tsügoot-viljastunud munarakk.
2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud Partenogenees osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel – aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Kollaskeha Lõhkenud folliiklist areneb kollaskeha, mis hakkab tootma naissuguhormooni progesterooni, mille toimel valmistatakse naise organismi ette raseduseks. Foliikul Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees Moorula lõigustumise tulemusena moodustub kõigepealt kobarloode ehk moorula
4) Telofaas: Ø kromatiidid keerduvad lahti Ø tekivad tuumakesed ja tuumaümbris Ø toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Meioosi tähtsus: Ø meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega Ø tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku Ø kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus Võrreldava Spermotogenees Ovogenees d tunnused 1) Mõiste Seemnerakkude Munarakkude areng areng 2) Koht Munandite Munasarjas 3) torukestes Ovogoonid Eellasrakud Spermatogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas
Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast, Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga, Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni, Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine. Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid, Nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, Vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond.
Philadelphia: Elsevier Saunders. http://en.wikipedia.org/wiki/Blood_pressure http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/003398.htm http://www.americanheart.org/presenter.jhtml?identifier=4473 KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Sissejuhatus Inimese kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata keskkonna temperatuurist. Seda mõjutavad vaid väga kõrged või väga madalad temperatuurid. Temperatuur on kõrgem õhtupoolikul ja madalaim hommikupoole ööd. Ka menstruatsioonitsükkel mõjutab kehatemperatuuri. Temperatuur kõrgeneb pisut ovulatsioonist kuni menstruatsiooni alguseni. Eakate kehatemperatuur on veidi madalam kui tööealistel. Temperatuuri tõus on sagedane sümptoom põletike korral, alatemperatuur on probleemiks külmast veest päästetul ja operatsioonil olijatel. Soojustasakaalu häireks on palavik (hüpertermia), kus temperatuur on üle 37°, või alatemperatuur (hüpotermia), kus temperatuur on alla 35°. Normaalne kehatemperatuur on 36,037,0°
kondoomita seksuaalvahekord, + kui sama menstruaaltsükli jooksul >12 tundi hiljem toimus uuesti kaitsmata seksuaalvahekord Pillid, plaaster ja tuperõngas Kombineeritud hormonaalse kontratseptsiooni eelised + Sobivad enamikule naistest ja kuuluvad väga tõhusate rasestumisvastaste meetodite hulka. +Tarvitamine ei ole seotud seksuaalvahekorraga, toime on nende tarvitamise ajal alati kindlustatud. + Menstruatsioonitsükkel on regulaarne. + Menstruatsiooniaegne veritsus on lühem ja erituva vere hulk väheneb ning väheneb vererohkest menstruatsioonist tingitud aneemia (kehvveresuse) oht. + Vähenevad menstruatsioonieelsed vaevused (nt rindade valulikkus, alakõhu puhitus, meeleolumuutused jm). + Väheneb või kaob menstruatsiooniga kaasnev valu. + Väheneb risk haigestuda healoomulistesse rinnakasvajatesse. + Väheneb risk haigestuda healoomulistesse munasarjakasvajatesse. + Väheneb emakavähi risk.
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KR...
läbivad meioosi Spermatogoon XY / XX YY / / Spermid X X Y Y Ovogenees * sõltub (rohkem) hormonaalsest tasemest * ovogenees toimub algselt embrüostaadiumis ja tüdruk sünnib kõigi oma ovogoonidega koos * munarakk läbib meioosi peale teismelist iga * menstruatsioon on viljastumata munaraku eraldumine kehast * menstruatsioonitsükkel on aeg eelmise menstruatsiooni lõpust järgmise alguseni (ligikaudu 28 päeva) * ovogenees toimub u 50-eluaastate alguseni (lõppeb, sest hormonaalne tase inimese vananedes muutub) * viljastumine toimub munajuhas teatud tingimustel 1) peab olema ovulatsiooni aeg ; 2) peavad olema tugevad ja terved spermid, mis suudavad ületada teatud keemilisi barjääre naise sees (spermide sabas on mitokondrid (mida rohkem neid on, seda kiiremad on spermid)
harjunud saama ja toimub näljutamine, hakkab organism ise kõike, mis süüakse varuks koguma ja talletama – nii võib pärast dieeti kehakaal hoopis järsult suureneda (Kalbri, 2007). 6 2.2 Haigustunnused Kehakaal kõigub; pidevad pea -, kurgu - ja kõhuvalud; naistel ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel; nahk kuivab, muutub kollakas, küüned ja juuksed hõrenevad ja on haprad; uni on häiritud, pidev väsimus; lihased on nõrgad, jõuetus; puhitustunded kõhus, kõhukinnisus või – lahtisus (Maser jt, 2007). 2.3 Tagajärjed Hammaste lagunemine, igemete veritsus ja haigused; tähtsate organite elutegevuseks vajalike mineraalainete puudus; psüühiline olukord halveneb, depressioon, kurbus, ärevushood;
veel tekkinud. 5. (Hormonaalne) Emakasisene vahend (spiraal) - T-kujuline plastikust vahend, mille ümber on spiaalina keeratud vasktraat. Vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku ühinemist. Hormonaalsele on lisatud kollaskehahormooni. 6. Füsioloogiline ehk rütmimeetod - ovulatsioonihetkede väljaarvestamine ja slele järgi toimimine. Suhteliselt vähe tõhus, kuna ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel. 7. Steriliseerimine - suletakse naisel munajuhad ja mehel seemneteed. See on pöördumatu rasestumisvastane vahend. 8. Pessaar - kummist mehhaaniline kaitsevahend. 1. Juveniiline arengustaadium organimsid on lõpetanud lootelise arengu, kuid peavad suguküpsuse saavutamiseks kasvama ja arenema. elundkondade alitus täiustub, reflektoorne tegevus areneb. 2. Generatiivne arengustaadium organismid on võimelised suguliselt sigima.
Miinused: *Ei kaitse suguhaiguste eest *Võib esile tuua abordi *Ei ole hea valik , kui soovite lähi-tulevikus rasestuda.Võib kuluda 9-24 kuud , et saaksite peale süstide lõpetamist rasestuda. *Võib tekitada peavalusi , kaalu tõusu , närvilisust ja menstruatsioonitsükli ebareeglipärasust *Võib suurendada rinna vähi ja munasarja vähi ohtu. *Võib lõppeda surmaga. *Võimalik , et pea käib ringi.Võib tekkida allergia , depressioon või tsüstid. *Enamus kasutajatel muutub menstruatsioonitsükkel ebareeglipäraseks. *Võib muuta luud nõrgaks Norplant Tõhusus: Altvedamis võimalus 1-5%(Oleneb naise kaalust ja kasutus ajast) NB! Võib esile tuua abordi. Ülevaade: Norplant on progestini protees , mis paigaldatakse kirurgiliselt naise käsivarde. Väike doos progestiini vabaneb kuni viie aasta jooksul.Norplant takistab ovulatsiooni. NB!Leiti, et naistel, kes seda kasutavad, on ovulatsioon11-73% korral .See teeb eostamise väga võimalikuks
• Toimub munasarjades • Algab looteeas munasarja algmete kujunemise ja munarakueelrakkude paljunemisega (hiljem juurde ei teki). Looteeal õppus protsessid piirduvad, jätkuvad suguküpsuse saabudes • Lõppeb menopausiga (kiilamks). Eestis 45-55 eluaasta vahel • Munaraku areng etapid kokku võttes 2,5-3 kuud • Menstruatsioonitsükkel (ovulatsioonist ovulatsioonini) 28 päeva (lunaarkuu) • Iga kuu küpseb üks munarakk, üks kuu ühes, teine kuu teises munasarjas • Polüovulatsioon – korraga küpseb 2 munarakku (mõlemas munasarjas üks) • Eripärad o Ei kesta surmani (välditakse väärarengu teket, sest munarakud elu jooksul kahjustuvad ja ei uuene o 1-st eelrakust saadakse 1 munarakk
on. – taandub ajaloole. Bioloogilis-neuropsühholoogilised erinevused: 1. Naistel on ajupoolkeradevaheline funktsionaalne asümmeetria väiksem. See on ühene leid erinevates uuringutes. a. Lateraliseeritud ajukahjustuse tagajärgedes (VIQ-PIQ suhe muutub vastavalt kahjustuse lateralisatsioonile). b. Tervete inimeste tahhistoskoopilisel uurimisel. c. Elektrofüsioloogilisel uurimisel. 2. Menstruatsioonitsükkel mõjutab (neuropsühholoogiliste) testide sooritamist – naissuguhormoonide aktiivsuse madalseisus on naiste visuaal-ruumiliste ülesannete soorituse tase lähedasem meestele, kuigi ikkagi kehvem. 3. Geograafia tundmise testis sugu x käelisus interaktsioon: Mdex = Msin > Nsin > Ndex 19 4. Visuaalruumiliste ülesannete lahendamisel on kultuurid erinevad, soolised erinevused
50%, kuid kehvema elujärjega inimestel väiksem. 86. Laste adopteerimise efekt. Adopteeritud lastel on IQ sageli kuni 20 ühikut kõrgem kui nende emal. Tegelikud vanemad: keskmine IQ 90, adopteeritud lapsed: keskmine IQ 110, vanemad adopteerijad: keskmine IQ 120. 87. Biorütmid inimesel. Bioloogiliselt määratud rütmid (nt ööpäevarütm). 23. päevaline füüsiline tsükkel. 28. päevaline emotsionaalne tsükkel (menstruatsioonitsükkel), 33. päevaline intellektuaalne tsükkel. 88. Unetsükkel. Täiskasvanutel (k.s vanuritel) 7-9 tundi. Une pikkust mõjutavad geenid (nt geen ABCC9). 89. Inimese tsirkadiaanrütm. Inimese ööpäevane bioloogiline rütm (24H). 90. Ajavahe ja melatoniini tase. Õhtul tõuseb inimese melatoniinitase, mistõttu inimene jääb uniseks ja saab uinuda. Melatoniini manustamisel taastub ajavööndi muutusest tekkinud ööpäevarütm.
Ülesöömisega kaasneb süütunne ja hirm kaalutõusu ees. Iseloomulik on ka dieedi- ja ülesöömisperioodi vaheldumine. Söömissööste vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid. Buliimiaga võib kaasneda multiimpulsiivne käitumine, mille alla käivad enesetapud, enesevigastamine, narkootiliste või psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine. Buliimia tunnused on kõikuv kehakaal, ebakorrapärane menstruatsioonitsükkel. Söömissööstud, salaja söömine, oksendamine, ülemäärane treeningkoormus. Buliimia ravis on tähtsal kohal sage söömine. Vastupidiselt anoreksiale, võib ravi olla edukas 80%. Buliimia võib vahest ka iseeneslikult üle minna, kui haige elu mõjutavad positiivsed faktorid. Tavaliselt jääb buliimiat põdenu eluks ajaks tähelepanelikuks oma figuuri ja toitumisharjumuste kohta. ix 3.3.Ortoreksia Ortoreksia on eelkõige levinud rikkamate inimeste peredes
Ovulatsioon võib mõne päeva ulatuses kõikuda ja sellest sõltuvalt, millal ovulatsioon on, on ka follikulaarfaasi kestvus ja kogu tsükli kestvus. Normaalseks kõikumiseks loetakse 5 päeva (kui nt. ovulatsioon on 12 päeval, siis on tsükli kestvus 26 päeva, kui tsükkel kestab 6 30 päeva, siis ovulatsioon on 16 päeval. Kui tsükkel kestab nt. 24 päeva, siis on 10 päeval ovulatsioon) Menstruatsioonitsükkel võib olla ka näiteks 3 või 5 nädalat. Kui on 35 päeva tsükli kestvus, siis on ovulatsioon 21 päeval. Menstruatsioonitsükli regulatsioon tervikuna. Tsükli alguses hakkab tõusma foliikulostimuleeriva hormooni (FSH) taseme tõus. Selle mõjul hakkab folliikulis küpsema munarakk, mis FSH mõjul ühtlasi produtseerib östradiaooli. Folliiklis produtseeritakse ka hormooni nimega inhibiiner. Inhibiin avaldab
Eessagar - reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd ja kasvuhormooni ning opiaate( valu tundlikust) Tagasagar- osa kesknärvisüsteemist, vastutab Neerupealis- adrenaliin( füüsiline vastupidavus koormuse ja stressi ajal) Käbikeha Kilpnääre- ainevahetus, norm asv areng Kõrvalkilpnäärmed Kõhunääre- (insuliin- glükoosi liikumine vereringesse) Munasarjad- menstruatsioonitsükkel, rasedus Munandid- suguhormoonid Rasv- ja vesilahustuvad hormoonid Steroidhormoonid Rasv lahustuvad Suudavad läbida membraane Akriveerivad geene Testosteroon, östrogeen Pepiidhormoonid Vees lahustuvad Ei läbi membraane Aktiveerivad raku sees oleva signaalmolekuli Insuliin, kasvuhormoon 3.7 Närvisüsteemihaigused Jagatakse: kesknärvisüsteemi haigused ja piirdenärvisüsteemi haigused.
kolmnurkne, meestel rombikujuline. Endomeetirum- kõige sisemine emaka kiht. Müomeetrium- keskmine emaka kiht. Emakakaela kanalile avanev mõju- naissuguhormoonide tõus. Happeline kk takistab spermatosoidide liikumist, seepärast peab olema aluseline kk, kui toimub viljastamine. Sõnajalalehe fenomen- tekivad enne ovulatsiooni, tupe limaskesta raku kuju, nähatavad mikroskoobi preparaadis. Munasarjad, munajuha- munarakk eraldub, läheb kõhuõõnde kõigepealt, sealt munajuhasse. Tupp. Menstruatsioonitsükkel Kujutab enesest perioodiliselt toimuvaid paralleelseid muutusi naise orgasnismis, mis leiavad aset emakas, munasarjades, tupes, hüpofüüsi eessagaras, rinnanäärmetes. Tsüklit jagatakse: · emaka limaskesta muutuste tsükkel- 3 faasi (mõnikord ka 4) · munasrja muutuste tsükkel- 2 faasi- folliikli faas, kollakeha faas. Tsükli üldine kestvus võib olla erinev, 3-5 nädalat. See ei ole ühel/samal naisel, vaid erinev, tavaliselt on 4 nädalat
Ööpäeva lõikes võib kehatemperatuur kõikuda umbes 0,5 ja imikutel 0,3 kraadi ulatuses. Kõige madalam on kehatemperatuur kella kahe ja nelja vahel varahommikul. Hommikuseks tõusmiseks see suureneb ning päeva jooksul jätkab tõusu. Õhtul kella kuue ja kümne vahel on temperatuur normist kõrgeim. (Epstein 2002, Hockenberry ja Barrera 2007, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008, Coyne jt 2010) Tütarlastel mõjutab kehatemperatuuri menstruatsioonitsükkel. Kehatemperatuur kõrgeneb ovulatsioonist kuni menstruatsiooni alguseni. (Iivanainen jt 1997, Wilson ja Hockenberry 2008) Vastsündinul on kehatemperatuur esimestel elutundidel kõikuv. Kohe pärast sündi vastsündinu kehatemperatuur rektaalselt mõõdetuna on 37,7–38,0 °C. Mõne tunni jooksul see langeb poolteise kuni kahe kraadi võrra ja seejärel taas tõuseb. Püsiva kehatemperatuuri saavutab vastsündinu esimese elupäeva lõpuks. (Tunell 1998, Hockenberry ja Barrera 2007)
Endomeetirum- kõige sisemine emaka kiht, müomeetrium- keskmine emaka kiht. Emakakaela kanalile avanev mõju- naissuguhormoonide tõus . happeline kk spermatosoidide liikumist, seepärast peab olema aluseline kk, kui toimub viljastamine. Sõnajalalehe fenomen- tekivad enne ovulatsiooni, tupe limaskesta raku kuju, nähatavad mikroskoobi preparaadis. Munasarjad, munajuha- munarakk erldub, läheb kõhuõõnde kõigepealt, sealt munajuhasse. Tupp. Menstruatsioonitsükkel Kujtab enesest perioodiliselt toimuvaid paralleelseid muutusi naise orgasnismis, mis leiavad aset emakas, munasarjades, tupes, hüpofüüsi eessagaras, rinnanäärmetes. Tsüklit jagatakse: · emaka limaskesta muutuste tsükkel- 3 faasi (mõnikord ka 4) · munasrja muutuste tsükkel- 2 faasi- folliikli faas, kollakeha faas. Tsükli üldine kestvus võib olla erinev, 3-5 nädalat. See ei ole ühel/samal naisel, vaid erinevatel, tavaliselt on 4 nädalat
Sellest piisab, et rahuldada kõik tema vajadusi. 11 4.9 Seksuaalsus Seksuaalsuhteid pole. Patsient on lesk juba 7 aastat, elab üksi peale abikaasa surma. Menstruatsioon algas kui patsient oli 12-14 aastat vana, täpselt ei mäleta. Kui patsient oli 51 aastat vana, siis oli viimane menstruatsioon. Probleeme menstruatsiooniga kunagi ei olnud. Menstruatsioonitsükkel terve elu jooksul oli regulaarne 26-28 päeva. Patsient on sünnitanud. Temal on kaks last, poeg ja tütar. Kui patsient oli 35 aastat vana, siis oli nurisünnitus. Patsiendile samuti tehti vereülekannet peale seda. 4.10 Toimetulek/pingetaluvus Viimase kahe aasta jooksul elus suuri muudatusi ei toimunud, ainult see sama haigus, mille tõttu ta hetkel haiglas viibib.Tavaliselt patsient arutab asjad läbi oma lähisõbrannaga, kes samuti elab Narva linnas
Pikaajaline kasutamine võib põhjustada alatoitumist. Vähendavad valuaistinguid. Silmaterad ahenevad. Hingamine on pidurdatud. Aine mõjul nõrgeneb reageerimine välisärritajatele ja tekib unisus. Mittekvaliteetne aine ja süstalde ebapuhtus võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid organismi kahjustusi. Aine mõju all olles huvi seksuaalsuhete vastu nõrgeneb. Pikaajalistel kasutajatel põhjustab impotentsust. Naiste menstruatsioonitsükkel muutub ebaregulaarseks ja viljastusvõime langeb. Raseduse katkemised, enneaegsed sünnitused ja alakaalulisena sündivad lapsed on tavalised. Loote väärarenguid ei ole täheldatud. Laps võib sündida võõrutusseisundiga. Kujuneb eriti tugev psüühiline sõltuvus. Psüühiline võõrutusseisund võib kesta mitu kuud peale füüsilise võõrutusseisundi lõppu. Kujuneb tugev füüsiline sõltuvus. Raskemad võõrutussümptomid kaovad nädala jooksul,
Tsükli kestvus on neli nädalat. Selle juures püsiv pikkuselt on kollakeha faas 14 päeva. Ovulatsioon võib mõne päeva ulatuses kõikuda ja sellest sõltuvalt, millal ovulatsioon on, on ka follikulaarfaasi kestvus ja kogu tsükli kestvus. Normaalseks kõikumiseks loetakse 5 päeva (kui nt. ovulatsioon on 12 päeval, siis on tsükli kestvus 26 päeva, kui tsükkel kestab 30 päeva, siis ovulatsioon on 16 päeval. Kui tsükkel kestab nt. 24 päeva, siis on 10 päeval ovulatsioon) Menstruatsioonitsükkel võib olla ka näiteks 3 või 5 nädalat. Kui on 35 päeva tsükli kestvus, siis on ovulatsioon 21 päeval. Menstruatsioonitsükli regulatsioon tervikuna. Tsükli alguses hakkab tõusma foliikulostimuleeriva hormooni (FSH) taseme tõus. Selle mõjul hakkab folliikulis küpsema munarakk, mis FSH mõjul ühtlasi produtseerib östradiaooli. Folliiklis produtseeritakse ka hormooni nimega inhibiiner. Inhibiin avaldab pidurdavat mõju