Resümee Teise maailmasõja ajal elanud ja tegutsenud eestlased on aja jooksul erinevatele Eestit valitsenud võimudele jalgu jäänud ja nad on sunniviisiliselt unustatud. Samuti ka kunagisest kiirkäimise ja maratonijooksu Eesti NSV meistrist Loit Laidnast on teada ainult üksikuid legende, mille tõesuses võib kahelda. Uurimistöö eesmärk oli kasutada ära võimalust Loit Laidna veel elavatelt sugulastelt informatsiooni saada ja ajalooline tõde välja selgitada. Uurimistöö põhineb valdavalt intervjuude põhjal saadud informatsioonil, kuid kasutati ka teemakohast kirjandust, Loit Laidna kohta käivaid dokumente, fotosid ja ta oma üksikuid märkmeid
• 1918-1919.a morfiumi sõltuvus. • 1919.a „Maakonnaarsti märkmed“, loobus arstiametist, haigestus tüüfusesse. Elu ja looming - karjäär • 1922. a koostöö ajaleht Nakanunega, kirjandusring Roheline Lamp. • 1925. a lahutas. Abiellus Ljubov Belozerskajaga. • 1922-1926. a kirjutatud näidendeid lavale ei lubatud. • 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai karjäär suure löögi. • 1932. a lahutas. Abiellus Jelena Šilovskajaga. 1935–1940 • 1935. a palus taas luba välismaale sõiduks. • 1936. a ühines Moskva Suure Teatriga, mõne aja pärast lahkus. • 1938. a lõpetas „Meistri ja Margarita“. • 1939. a Bulgakovi nägemine halvenes. Testament. • 1940. a surm. Maetud Moskvasse. Mõningad teosed Romaanid ja lühiromaanid: • lühiromaan „Saatuslikud munad“ (1924)
seas. Tsunft kaitses oma liikmete huve . Suurema osa moodustasid käsitöölised, kes tegelesid väiketootmisega . Nad valmistasid suurema osa eluks vajaliku ise. Mõnda tsunfti võisid kuuluda mitme eriala meistrid. Näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud. Hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatuid reegleid või ei teinud tööd korralikult siis ta toodang hävitati. Tsunft ei lasknud liikmetel rikastuda ega laostuda vaid kontrollis kõike väga täpselt. Tsunfti jälgis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus. Kogu toorainegi muretseti tavaliselt tsunftile korraga. Skraa(tööliste põhikiri) määras õpipoiste ja sellide arvu. Lisaks keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke.
sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Tsunftid võitlesid nende meistritega, kes ei kuulunud tsunfti. Neid alandati, nende tööd nimetati võltsiks.
,,Meister ja Margarita" 1. Koostage Bulgakovi ,,Meistri ja Margarita" tutvustus (8-10 lauset), mõeldes neile, kes pole raamatut lugenud. Mida tooksite esile, et innustada teost lugema? NB! Ärge jutustage ümber sisu ja sündmusi, pigem seda, mille üle teos mõtlema paneb, milliseid tahke inimeses avab!! 2. Leidke, mis on ühist Meistril ja Jesual. Kirjutage ka leitud seosed lahti: mis need on, mida tähendavad jne. 3. Kirjuta "Meistrist ja Margaritast" välja mõte, mis sulle eriti meeldis. Kirjuta põhjendus, miks mõte sulle meeldib, jälgi, et tekiks seotud tekstiga lõik. 1.) Romaan ,,Meister ja Margarita" on teos, mida on raske sõnadega iseloomustada, seda tuleb kogeda. See on raamat, mis paneb mind järele mõtlema elu enda üle ning maailma, mis meid ümbritseb ning selle üle, kas meie elu on vaid üks näitemäng. Nagu vihjab raamatu tsitaat: ,, Elu on kui teatrietendus, mustkunst on selle osa"
kummastavat lugu sellest, kuidas inimesed oli käinud vaatamas Musta Maagia etendust ning teatrist lahkudes paljalt mööda tänavaid ringi jooksnud. Muidugi Margarita seda ei usu ja ei pööra sellele tõsisemat tähelepanu, vaid otsustab sootuks sel päeval jalutama minna. Jalutuskäigul ühel pingil puhates kohtub ta ühe kummalise mehega, kellele on antud käsk öelda Margaritale edasi, et teda ootab õhtul üks "välismaalane". Kuuldes veel, et ta võib saada meistrist teateid, on ta rõõmuga valmis minema. Talle antakse purk kreemi ning palutakse telefonikõnet ootama jääda. Õhtul telefoni teel saadud juhiste järgi lendab Margarita kohtumispaika, kust viiakse teda edasi autoga. Naisel palutakse sel ööl olla Wolandi korraldatud peoperenaine, millega Margarita ka nõus on. Tema ülesandeks jääb aga külalisi trepil tervitada. Vastutasuks selle kõige eest, on pimedusevürst nõus täitma Margarita soovi. Woland
kui too maagilistest 10-rublastest kaebama tuli, mis olid teatri nr ajal alla sajanud ja nüüd paberiks kippusid muutuma. 9. Margarita meenutas meistrit, igatses nendevahelist armastust ja arutles, miks ja kuhu meister kadunud oli. Ta läks parki pingile istuma. Kõrvale ilmus mingi aja pärast Azazello ning andis talle imekreemi ja leppis kokku kohtumise Wolandiga. Margarita oli nõus, sest punapea Azazello jutust jäi mulje, nagu ta teaks midagi meistrist, ning naine mõtles, mis tal ikka kaotada on. Õhtul kreemi määrides muutus Margarita nõiaks, nahk säras. Talle meeldis see väga, sõitis luuaga ringi, oli nähtamatu, lõi korterimaja aknaid sisse, käis ujumas ja sai teiste nõidadega kokku. Margarita viidi Wolandi juurde, Berliozi korterisse. 10. Korteris toimus ,,must missa", kus Margaritat pesti verega ja tehti muid toimetusi. Korter muutus mõne aja pärast ballisaaliks, Margarita oli määratud
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi tee ,,Meistri ja Margaritani" polnud kerge. Selle suurteose taga on rohkem kui aastakümme tööd ja mõtisklusi. ,,Meistrist ja Margartitast" kujunes Bulgakovi elutöö, mis on ta kindlalt vene kirjandusajalukku jäädvustanud. Bulgakovi jaoks oli teos loojanguromaan testament, mis tegi ta nime surematuks. Meistri prototüübiks on autor ise, Margaritana on kujutatud Bulgakovi naist Jelena Silovskajat. Kahekümnendate aastate Moskvas, kus Bulgakov oma kirjatööd alustas, polnud kerge satanistliku sisuga ja satiirilise laadiga kirjatööd avaldada, eriti kui see pilkas Stalini aja ahnust ja korruptsiooni
Abikaasa on komandeeringus ning Margarita otsustab välja minna. Toatüdruk Natasa räägib maagist ja tema imelistest kingitustest, mille peale perenaine talle kingib sukad ja pudeli odekolonni ning palub tal naerdes selliseid lollusi mitte enam rääkida. Trolliga sõites kuuleb Margarita, et Berliozi pea on kirstust varastatud. Pargipingil istudes kohtab Azazellot, kes palub teda õhtul isanda juurde külla. Kui naine kuuleb, et õhtul võib ta saada meistrist teateid, on ta rõõmuga valmis minema. Azazello annab talle purgi kreemi ning palub telefonikõnet ootama jääda. Õhtul helisebki telefon. Azazello käsku täites määribki Margarita end kreemiga kokku ning muutub nooremaks. Kingib oma asjad Natasale; alasti olles narrib oma naabrit Nikolai Ivanovitsi; lendab Azazello antud juhiste järgi põrandaharja seljas kohtumispaiga poole, saatjaks valsiviis. Lendab nähtamatuna linna kohal ja narrib veidike inimesi. Sööstab ka Latunski
Qu Yuan On esimene teadaolev luuleautor Hiinas, tuntuim on tema viimane autobiograafiline poeem ,,Li sao" Sima Xiangru Fu luule üks silmapaistvamaid esindajaid. Kirjutas ,,Zixu fu". Cao Cao Cao suguvõsa vanim ja esimene luuletaja, kes luuletas sõjaretkedest. Cao Pi Cao Cao poeg, samuti luuletaja. Cao Zhi Cao Cao poeg, luuletaja, parem kui ta vend Cao Pi, hilisemad luuletused olid kurvad Kong Rong Üks seitsmest jian`i meistrist, kes kirjutasid sotsiaalse sisuga luulet. Ruan Ji Kirjutas tundelisi ja melanhoolseid luuletusi. Oli üks bambuse salu seitsmest pühakust. Tao Yuanming (Tao Qian) Oli maastikuluule esindaja, mõjutanud väga paljusid hilisemaid luuletajaid. Wang Wei Tangi dünastia aegne luuletaja ja maalikunstnik, kelle luules on palju maalilisust. Peale An Lushani mässu domineerib loodusluule. Li Bai (Li Bo) Tangi dünastia aegne luuletaja ja taoist, oli oma ajas uuendusliku stiiliga.
Meister astub 2000 aastat unetuse all kannatanud Pontus Pilatuse juurde ning lausub:"Vaba! Sa oled vaba! Ta ootab sind!" Meistrile ja Margaritale kingitakse aga väike majake, kus paar sai olla igavesti rahus. Epiloog tõmbab kokku Moskvas lahtiseks jäänud otsad ning jutustab sellest, kuidas Ivan ikka veel aastaid hiljem on nendest maikuu sündmustest veidi häiritud ja käib Patriarhi tiikide juures meenutamas ja näeb unenägusid Meistrist ja Juudamaa julmast viiendast prokuraatorist, ratsanik Pontus Pilatusest. Teoses on võimalik eristada kolme üsnagi eraldiseisvat, kuid samas omavahel vägagi seotud teemat: autori kaasaegne Moskva, Jeua lugu Jerslaimis ning Meistri ja Margarita armastuslugu hüperreaalsuses. Siduvaks tegelaseks on Woland, kes oma saatanlikku kohalolekuga iga loo kulgu mõjutab. Nagu juba mainitud, on võimalik teost tõlgendada, kuidas keegi soovib, tekst on piisavalt paindlik
sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus, toorainegi muretseti tavaliselt kogu tsunftile korraga. Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani.
Abikaasa on komandeeringus ning Margarita otsustab välja minna. Toatüdruk Natasa räägib maagist ja tema imelistest kingitustest, mille peale perenaine talle kingib sukad ja pudeli odekolonni ning palub tal naerdes selliseid lollusi mitte enam rääkida. Trolliga sõites kuuleb Margarita, et Berliozi pea on kirstust varastatud. Pargipingil istudes kohtab Azazellot, kes palub teda õhtul isanda juurde külla. Kui naine kuuleb, et õhtul võib ta saada meistrist teateid, on ta rõõmuga valmis minema. Azazello annab talle purgi kreemi ning palub telefonikõnet ootama jääda. Õhtul helisebki telefon. Azazello käsku täites määribki Margarita end kreemiga kokku ning muutub nooremaks. Kingib oma asjad Natasale; alasti olles narrib oma naabrit Nikolai Ivanovitsi; lendab Azazello antud juhiste järgi põrandaharja seljas kohtumispaiga poole, saatjaks valsiviis. Lendab nähtamatuna linna kohal ja narrib veidike inimesi
Tänapäeval on aga levinud arvamuse, et kui saata oma lapsed seda õppima, siis muutuvad nende lapsed vägivaldseks. Tegelikult pole see aga nii. Võitluskunstide õppimine suurendab inimestes moraali ja õpetab häid kombeid. Kui inimene on halb, siis on ta võimed piiratud ning ta ei jõua praktiliselt kuhugi. Kui aga inimene on heatahtlik, siis ei ole reaalseid piiranguid tema võimete arendamisel. (http://www.wushuclub.ee/wushu%20ajalugu.html ; 28.12.2012) Näide ühest aikido meistrist kes elab Jaapanis. Nimelt on tal selline oskus, et kui ühel heal päeval keegi otsustas temale väljakutse esitada, siis suunas see meister oma energiat ehk chi'd nõnda, et tema vastane ei suutnud enam käsigi üles tõsta. Iga võitluskunstide praktiseerija peab alati olema oma harjutusi tehes selge peaga. Põhimõtteliselt ei elata ühtki sekundit ilma sellele mõtlemata või kontsentreerumata. Üks Hiina vanasõna ütleb: "Alandlikkus suureneb ja uhkus kaob". Kui inimene on
Kesküla käis Soomes operatsioonil, kus sidemed kinnitati titaanist poltidega, kuid Eesti koondise tasemel mängumeest ei saanud temast enam kunagi. "Tegelikult lõpetas see vigastus mu korvpallurikarjääri," ütles Kesküla hiljuti intervjuus ajakirjale Basket. Praegu mängib Kesküla korvpalli töö kõrvalt Soome esiliigas. Pertelson kukkus pea peale 1999. aasta MMil Birminghamis kohtus Indrek Pertelson teises ringis Euroopa meistrist Venemaa vägilase Tamerlan Tmenoviga. Ühe võtte järel kukkus Pertelson otse pea peale. Belgia koondise kiropraktik turgutas eestlase jalule ja hilisem kahekordne olümpiapronks alistas Tmenovi ja võitis lõpuks hõbemedali, kuid vigastus osutus siiski tõsiseks. Pertelson ise lootis, et on varsti matil tagasi, kuid peagi selgus, et vigastus on raske. "Teame niipalju, et kaelalüli vaheketas on kahjustatud ja nihkunud koeosad ärritavad närvijuuri," selgitas doktor Rein Jalak trauma olemust
kuid tema kasvatamine väheneb pidevalt. Ungari veinid on austerlastega võrreldes enamasti tunduvalt vängemad ja rustikaalsemad. 3, 4, 5, 6 Puttonyos? Tokaji Aszù veinide etiketilt lugeda olev sõna Puttonyos on alati tekitanud kuklakratsimisr ja küsimusi. Puttonye on ajalooliselt marjade korjamiseks mõeldud silinderjas (puit)nõu ehk ütleme siis eestikeele, püstik. Selle püstiku maht on olnud meistrist, aegadest või asukohast sõltuvalt veidi erinev, jäädes 24-35 liitri vahele. Veinivaat, mis kannab nime gönc, on aga alati mahutanud 136 liitrit, sest sellist väikest vaati andis räävlite ja marodööride eest kergemini ära peita. Tokajs ei ole mitte iga aasta selline, mis tasuks planeerida Aszù marjade küpsetamist. Nii saab viletsatel aastatel hulganisti keskpärast lauaveini, mille müümine on keerukas. Veel õpris hiljuti (1997
XIX peatükk Tegelased: meister, Margarita Nikolajevna, toatüdruk Natasa, kihvaga punapea Azazello (kuradi käsilane), kriitik Latunski Peatükk tutvustab Margarita Nikolajevnat, meistri armastatut. Naine igatseb meistrit, kardab, et viimane on surnud. Meenutab teda. Läheb parki ja istub pingile, kus nad istusid kunagi koos. Temast möödub Berliozi matuserong ning äkitselt on tema kõrval Azazello, kes meelitab ta Wolandi juurde õhtusöögile, öeldes, et saab midagi meistrist teada. Annab naisele kaasa ka kullast topsiku sees oleva kreemi, millega käseb terve keha kokku määrida ning siis kümne paiku õhtul telefoni juures olla. Margarita nõustub ja tõttab minema. XX peatükk Tegelased: Margarita, Natasa, Nikolai Ivanovits Margarita hõõrus enda nägu Azazello antud kreemiga ning muutus pea 10 aastat nooremaks. Ta määris seda ka kehale ning seetõttu muutus ta õhkkergeks ja tõusis õhku. Ta meeleolu muutus ning ta oli õnnelik
Davidi õpilase Anna-Louis Girodet’ (1757-1824) loomingus võib näha õpetajalikku huvi romantilise heleda-tumeda vastu. Davidi ateljees õppisid ka väikemeistrid: žanrimaalija Louis Boilly (1764-1845), 39 Vaga 2004: 685 40 Rosenberg 2000: 25 41 Rosenberg 2000: 40 42 Rosenberg 2000: 51 43 Kartna 1991: 151 12 interjöörimaalija François-Marius Granet (1775-1849), miniaturist Jean-Baptiste Isabey (1767-1855). Davidi koolkonna meistrist jäi märkimisväärseks Antoine Jean Gros (1771- 1835), kes on esimene XIX saj. kunstnik, kelle loomingus mängib suurt rolli koloristlik ja dünaamiline element. 44 Ingres, kes oli Davidi kaasaegne on öelnud, et: „David rajas oma õpetuse tõelistele, rangeimatele ja rikkumatutele printsiipidele. Ta oli ainus meie sajandi meister“ . 45 Ja tema oligi see, kes arendas klassitsismi täiuslikkuseni ja seeläbi mõjutas väga paljusid suuri XIX sajandi kunstnikke. KOKKUVÕTE J. L
mõned rituaalid paastumine jm. 2. punkt on, et mateeria ei kao. Kausaalsus materialism ratsionalism (loodus on heatahtlik loodus ei märgi uurijaga peitust; pigem ta avab). Subjekt uurib objekti, aga objekt ei jookse eest ära. Täpsuse mõõdupuuks on matemaatika mida matemaatilisem, seda täpsem. Juhust pole olevas. Juhuslikud on need asjad, millel me ei tea põhjust. Juhus on meie teadmise probleem, mitte asja olemus. ,,Meistrist ja Margaritast" Woland saatan on ratsionalist, matemaatik. 19. sajandil tekkisid matemaatikas paradoksid vastuolud. Iga ütlus kas vastab tõele või on vale. Midagi kolmandat ei saa olla. Paradoksid on selline ütlus, mis vastab tõele juhul, kui ta on vale ja on vale juhul, kui ta vastab tõele. Marie Curie radioaktiivsuse avastaja mateeria sulab, muutub eimillekski tuli selline arvamus. John Locke ,,Essee inimese arusaamisest (1690) Moodsa semiootika rajajad: E
külge ning paneb neid oma kohust täitma) on närvid, tehes sedasama loomulikus ihus; kõigi üksikliikmete vara ja rikkused on tugevus; salus populi (rahva turvalisus) on tema ülesanne; nõuandjad, kes soovitavad talle kõike vajalikku, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on tehislik mõistus ja tahe; kooskõla on tervis; mäss on haigus; ja kodusõda on surm. Esiteks, tema ainest ja tema meistrist [artificer], kelleks mõlemaks on inimene. Teiseks, kuidas ja mis lepingutega on ta kokku pandud, millised on suverääni õigused ja tema õiglane võim ehk autoriteet, ning mis selle säilitab, ja mis hävitab. Kolmandaks, mis on kristlik riik. Viimaseks, mis on pimeduse kuningriik See, kes peab valitsema tervet rahvast, peab lugema endas mitte üht või teist üksikut inimest, vaid kogu inimkonda. KIRGEDEST Püüdlus
Martson, I. 2004. Lapsed ja internet kuhu me liigume? Õpetajate Leht, 18. juuni, lk 9. Martson, I. 2005a. Karm tegelikkus raamatupoes: Anderseni aastal ilma Andersenita. Eesti Päevaleht, Arkaadia, 15. apr., lk 16. Martson, I. 2005b. Lapsed ja noored eelistavad ka kirjanduses kindlat kaubamärki. Eesti Päevaleht, Arkaadia, 06. mai, lk 14. Mäger, M. 1979a. Riimi üldküsimusi. Luule ja lugeja. Tallinn: Eesti Raamat, lk 69- 86. Mäger, M. 1979b. Titakirjanduse mustrist ja meistrist. Luule ja lugeja. Tallinn: Eesti Raamat, lk 236-252. Mäger, M. 1979c. Kaasautori kiituseks. Luule ja lugeja. Tallinn: Eesti Raamat, lk 139-165. Müürsepp, M. 1996. Pilt lasteraamatus. Nukits 1996, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse almanahh, lk 6-8. Müürsepp, M. 2003. Lastekirjandus müüt, pilt, lugu, laps. Lastekirjanduse teooria ja ajaloo küsimusi. Tallinn: TPÜ kirjastus. Müürsepp, M. 2004. Lastekirjandus kui õõnestaja, kukutaja, kummutaja. Eesti
Olemus: hinges patrioot, aga vajadusel valetab, et oma nahka päästa; Filosoofia: Eestlased on rahvas, kellel on õigus ise oma asju otsustada. Lugu: Pärast kihelkonnakooli lõpetamist töötas Dietrich mõisa viinakojas. Kuna ta oli pere ainukene poeg, ei võetud teda sõjaväeteenistusesse. Järvsoni Kusta kutsus ta endaga Venemaale kaasa. Naabermõisas oli mõisavalitsejaks eestlane, kes võttis ta viinapõletaja abiliseks. Kui Dietrich osutus senisest meistrist osavamaks, sai ta koha endale. Maailmasõja alguses andis mõisnik, kes oli isegi sõjaväelane talle soovituskirja Pokrovski allohvitseride kooli. Kui ta selle lõpetas, hakkas ta nekruteid kooli juures välja õpetama ja ohvitseridki pidasid temast lugu. Sõja lõpupoole saadeti kogu kool eseloniga Dvinskisse. Pärast tsaari kukutamist, hakkasid sõdurid kroonu viinakeldrit rüüstama. Osad isegi uppusid viina sisse. Pärast Bresti rahu komandeeriti Dietrich Tartusse Eesti väeossa
Kohalik Liivimaameister valiti Liivimaa ordust, esitati kaks kanditaati ja siis nende vahel otsustas Saksa ordukõrgmeister. Esialgu asus Liiviordu meister Riias, ordulinnuses (praegune läti presidendi loss), Õige pea koliti ordu keskkoht Koiva jõe vasakule kaldale.Alates 14 saj resideerus ordumeister Cesises?. Ja maameister Sigurbord. Võnnus hakkas kooskäima ka Ordu kapiitel , toimus 2 x aastas. Ajapikku nende osatähtsus vähenes. Sisemine nõukogu , mis koosnes ennekõike ordu meistrist , maamarsalist ja veel 5 tähtsamat käsklast. Ordu oli ka kõige sõjaliselt kõige tugevam , hiilgeaegadel lähenes orduvendade koguarv 500 14-15 saj vahetusel, koos palgasõudrite, vasallide ja muude tegelastega võis see ulatada 5000 meheni. 38 000 km2 Suuruselt teine riik oli Riia peapiiskopkond, vanem kui orduriik, sai alguse 1186 kui Meinhard pühitseti Ükskküla piiskopiks. Albert tõi piiskopi keskusse üle halvasti kaitstavast Ükskülast , Riiga, kuhu rajati toomkirik
annaabi.ee 
