Looduseta ei saa meist keegi Loodus on kõik ning kõik on loodus. Alustades väikese putukaga ja lõpetades Linnuteega galaktikaga. Kõik elus ja eluta on looduse osa. Loodus ehk maailm jaguneb kaheks: maa ja ilm ehk aine ja väli. See tähendab, et osad asjad koosnevad aineosakestest, nt: laud, maja, planeet, teised jäävad ainete vahele, nt: energiaväli, magnetväli. See kõik moodustab universumi ning meie inimesed oleme sellest vaid väike osa. Sõna “loodus”-st mõistavad enamus inimesi sellena, et loodus on inimesest sõltumatult eksisteeriv ja teda ümbritsev keskkond. Looduse vastandiks on kõik tehislik, kõik mille inimesed on loonud. Loodus on kõige aluseks, ilma selleta ei oleks elu, ka inimesed on looduse osa. Lühidalt on loodust vaja selleks, et oleks elu. Kui selles harmoonias, looduslikus keskkonnas, midagi paigast ära läheb, mõjutab see kõiki looduse osasid. Loodus areneb, eksisteerib ja reguleerib ennast ise...
Meist igaühest sõltub Eesti püsimine Juba mitmeid aastaid oleme olnud jälle vaba ja iseseisev Eesti Vabariik. Selleks, et me nii kaugele üldse jõudsime, tuli üle elada poliitikutel mitmeid magamata öid. Keegi polnud millegis kindel, kuid nüüd oleme ometi püsiv Eesti riik. Et seda säilitada, peaksid noored seda endale teadvustama. Kuid kui püsivad oleme me praegu? Iga pisemgi abi oli teretulnud. Ning selleks, et püsiksime praegu ja ka edaspidi, saab meist igaüks sellele natukenegi kaasa aidata, kui selleks on tahtmist. Selleks on vaja vaid natukene tahtmist ning ettevõtlikust, et teha üks väike heategu meie Isamaa jaoks. Kõigepealt tuleks hakata mõtlema iseenda peale, kas ma ikka teen kõike nii, kui peaks. Kindlasti on asju, mida saab teha paremini. Seda peaks mõtlema iga endast lugupidav kodanik. Kõik peaksid andma endast kõik, et see, mille oleme saavutanud ka püsiks! Väga tähtsaks võiks pidada meie ümber olevat loodust
On see tõsi, et mõned meist on võrdsemad kui teised. Inimesi võib jagada väga mitmeti rassi, soo, vanuse, usu, füüsilise võimekuse järgi. Kõiki neid rühmitusi saab võrrelda. Rassism on arvamus, et nahavärv, keel või usk on esimene määraja inimese omaduste ja võimekuse kohta. Sõna ,,rassism" tuli kasutusele 19. sajandil. Siis arvati, et europiidid on targemad ja haritumad ning on täiesti aktsepteeritav, et nad kohtlevad mustanahalisi oma orjadena. Enne esimest maailmasõda polnud mustanahalistele lubatud käia teatud avalikes asutustes. Esimese maailmasõja aegadel leidis selline ebavõrdsustamine mõningas mõttes lahenduse. Nüüd võeti mustanahalisi sõjaväkke ja neid ei koheldud enam orjadena, kuid siiski polnud neile lubatud kõik samasugused mugavused nagu valgenahalistele. 1950 aastal algatas rahvusvaheline organisatsioon UNESCO mõtte, et unustada ära sõna ,,rass" ja kasutada selle aseme...
Tiit Jõesalu AUT-22 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest.Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Tarapita oli eelkõig...
Kreeka pikka aja jooksul arenesid ning kehtestatud tsiviil-ühiskond Euroopas. Kindlalt võib väita, see oli alguses tsiviliseeritud elu paljudes riikides maailmas tänapäeval. Euroopas esimeseks hakkas riigi struktuuri kujundamine Vana-Rooma ja Vana-Kreeka. Kaks need linnriigid tekkisid tänapäeva maailma ajalugu. Ilma maailmajagu Euroopa ei oleks elu nagu ta on täna. Üldiselt rääkides võib öölda et 5 eurooplased meist teeb ajalugu (väärtused) ja kaasaegne, tsiviliseeritud ühiskond ja muidugi ka see, et me elame Euroopa maailmajagul. Võib öölda et kõik arenenud riigid olid tekkinud Euroopa tänu ja sellepärast kõik eurooplased peaksid olema uhked, et nad on eurooplased. 6
tuleviku ühiskonda paremaks muuta. Samuti saavad ka noored kaasa rääkida noortele mõeldud kogunemistel, kuidas nemad muudaksid ühiskonda. Noored saavad ka ühiskonda muuta, küll väiksel määral, aga kui sellega juba varakult alustada, siis täiskasvanuks saades võivad nad ka suuremaidki tegusid korda saata. Oma innovatiivsete ideedega teevad aktiivsed inimesed iga päevaselt väikseid muutusi meie ühiskonnas, aidates kaasa selle arengule. Ühiskonna muutusele saab igaüks meist panustada ka osavõtuga erinevatel ühiskondlikel üritustel. Näiteks mõnel sportlikul üritusel: Tartu linnamaraton, Friday Night Run või Alma linnasprint või siis hoopis mõnel muusikalisel üritusel: laulupidu, EV 100 ühislaulmine või öölaulupidu. Sellised üritused suurendavad meie ühiskonna ühtehoidvust ja kuuluvust. Mida rohkem rahvast osaleb sellistel üritustel, seda ühtekuuluvam rahvas elab ühiskonnas. Ühtehoidvas ühiskonnas leitakse kergemalt
lauluhääl. Vähemalt sellistel konkurssidel ei tohiks olla sellist vanuselist piiri. Vanuselisest võrdsusest rääkides ei ole kunagi inimesed võrdsed ka sellepoolest, et valimisõiguse saavad alles 18 aastased inimesed, kui ma tahan presidendiks saada, siis pean ma olema 40 aastat vana või kui ma tahan suitsu teha, siis selleks pean ma ka kõigepealt 18 aastat elama. Järelikult on ühed võrdsemad kui teised. Ma jõuan jällegi välja selleni, et mõned meist on võrdsemad kui teised. Ja need teised on üldjuhul need, kes kannatavad, olenemata sellest, et ka neil on õigused. Samad õigused, mis teistelgi. Nemad on need, kes kannavad kaasas kohustustepagasit, mida võrdsemad kandma ei pea, sest nemad on võrdsemad.
Kes meist ei tahaks olla edukas? Jaapanlastel on üks vanasõna:”Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi.” Kas see ka on nii? Austatud õpetaja ja klassikaaslased, Olen Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11c klassi õpilane Illar Metsalu ning räägin teile edust. Edu, see on eesmärgi sedamine ning selle saavutamine. Tööl või koolis, suhetes, kus iganes. Kui trükkida Googlesse otsingusse „edu valem” ,siis ilmeselt leiaksime sadu erinevaid vastuseid. Selleteemalisi raamatuid, dr. Phili ja Oprah’i artiklid ning arutelusid sellest, kuidas saada edukaks, raamatuid edulugudest ja edukaks saamisest. Kuid.. kui trükkida „kolmnuga pindala arvutamise valem”, leiame et S=a*h/2 Edul puudub kindel valem, selle võib saavutada mõningate põhimõtete abil. Kõigepealt tuleks leida see, mida sa ihaldad või mille poole Sa püüdled. Sir Winston Curchill on öelnud:”Edu puhul on kõige raskem asi see, et Sa pead jätkuvalt olema edukas. Edu pole kunagi lõpl...
Minu unistuste kodu Kes meist poleks mõelnud sellele, milline võiks olla unistuste kodu. Mõni inimene unistab väiksest ja hubasest katusekorterist, mõni suurest talust mis aga peamine, kodu peab olema omanikule meelepärane. Ka mina olen mõelnud, milline võiks mu tulevane kodu olla. Mul võiks olla umbes 1500-ruutmeetrine krunt, kus on mõned marjapõõsad, paar õuna- ja kirsipuud; saunamajake, kus on väike terrass ja grill; majast eraldi,
Klassikirjand ,,Kogemustest õpitakse" .Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast-
Kui nimetada kogu inimajalugu iseloomustavaid nähtusi, siis üheks tähtsamaks neist võib lugeda sõjapidamist. Naljatlemata öeldakse, et rahu on hingetõmbepaus kahe sõja vahel. Need, kellel on olnud võimalik elada rahuajal, võivad arvata ennast õnnelike hulka. Paljud ei ole aga aegade jooksul saanud selle vilju maitsta. Sõja eesmärk on ainult üks: laiendada oma võimu nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Iseenesest on see loomulik, teevad seda loomadki kassid ja koerad, hundid ja lõvid. Inimeste puhul teeb asja aga erilisemaks see, et meie kõrgem intelligentsustase aitab meil sõjapidamist hoopis täiustada ja laiahaardelisemaks muuta. Samas võiksime seda instinktide mahasurumiseks kasutada. Ajaloost on teada, et sõdade põhjused muutuvad maailmapildi avardumisega aina keerukamaks, alates loomuses olevast võimuihast antiikmaailmas kuni keerukate majanduspoliitiliste oludeni uusajal. Nagu siga leiab alati pori, leitakse ka pideva...
............... 7 2.1.3 E-vitamiin ja taimsed õlid........................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................................8 ALLIKALOEND...............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin kahjulikud kosmeetikatooted, kuna paljud meist kasutavad seda igapäevaselt ning ei tea kuigi palju sellega kaasnevatest ohtudest. Ilutooteid kasutavad igas vanuses inimesed, et paremad välja näha. Näiteks määritakse ennast kokku keha,-käte,-ja jalakreemidega, pannakse juustesse geeli/lakki ning kasutatakse meigitooteid. Aga kas kasutatakse ikka õigeid produkte? Kas kasutusviis on õige? Referaadi eesmärgiks on välja selgitada, milliseid aineid kindlasti nahale panna ei tohiks. Järgnevalt uurin välja, mis
Staatiline elekter Staatilise elektri olemus Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See on nagu miniäike meie elus. Inimene, kes tihti tunneb elektrilööki, teab tavaliselt juba ette, et nüüd ta saab “särtsu”. See võib teha ta ettevaatlikuks ning närviliseks. Just seetõttu võibki staatilist elektrit pidada keskkonda saastavaks nähtuseks. “Särtsu”
Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena. Vastsündinutel pole veel väljakujunenud iseloomujooni ega -omadusi, need tekivad ning arenevad pika elutee jooksul. Kindlasti mõjutab palju meie arengut keskkond, kus me üles kasvame. Olles ise
Eesti Vabariik Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240km. Elanike arvu poolest kuulub Eesti kindlasti maailma väiksemate hulka: 2000. aasta alguses elas Eestis 1 361 242 inimest. Eesti pealinn on keskaegse linnasüdamega Tallinn, kus on pisut vähem kui kolmandik kogu rahvastikust. Nagu teisteski Põhjamaades on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Eestis elab mitmeid mujalt Euroopast kadunud või üliharva esinevaid taime- ja loomaliike. Suurtest imetajatest on tavalised põder, metskits ja metssiga, ent leidub ka korpraid, ilveseid, hunte ja pruunkarusid, viigeid ning kauneid hallhülgeid. 1918. aastal kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991. Eesti kodanikud valivad iga nelja aasta tagant 101-liikmelise parlamendi (Riigikogu). Parlament valib vi...
Maailma lõpp Keiu Kaur Maailmalõpp on teema, mida käsitletakse päevast päeva. Seda on ennustatud juba aegade algusest saadik meie esivanemate poolt. Räägitakse, et me oleme üleelanud juba sadu või rohkem maailmalõppe, aga sellest hoolimata on kõik endine. Miks see siis meis hirmu tekitab, kui igaüks meist on mõne maailmalõpu üleelanud? Maailmalõpu teooriaid on väga suurtes kogudes: nii ulmelisi kui ka täiesti reaalselt mõeldavaid. Mina isiklikult ei usu, et maad võiks tabada mõni ufode rünnak või et maale teeks lõpu mingi saatuslik kuupäev nagu selleks oli 2012. 12. 21. Pigem arvan, et nagu ka igale inimesele on määratud surm, on määratud ka meie planeedile lõpp. See on täiesti loomulik eluosa. Nii, nagu iga inimene saab lühendada oma eluiga näiteks
Ei Aeg Aeg on peatamatu, seda ei saa seisma panna ega tagasi keerata. Me raiskame oma aega mõttetutele asjadele. Kui inimese keskmine eluiga on umbes 70 aastat, siis paljud meist veedavad poole oma ajast mitte midagi kasulikku tehes. Järjest enam näeb seda tänapäeva noorte seas, nad veedavad poole oma ajast arvutite või telerite ees selle asemel, et käia väljas või teha midagi kasulikku. Tänapäeva noored ei tea, kuidas sõpradega ilma lollusi tegemata aega veeta, vaid ikka ja jälle mõeldakse välja rumalusi, mida hiljem kahetsetakse. Mul endalgi on ette tulnud olukordi, kus olen pigem arvutis, kui teen nt
....................................15 9. MÜRGISTUSED..................................................................................................................16 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................................17 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................18 SISSEJUHATUS Esmaabi peaks oskama anda meist igaüks, sest kunagi ei või teada, millal seda oskust vaja võiks minna. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuse vajalikkust, peame end vigastatu olukorda mõtlema. Kui meie oleme hädas, ootame, et meid abistataks, seega oleks aus ja õiglane, kui me isegi teaksime, kuidas hädaolukordades toimida. Lisaks on just kodu koht, kus juhtub kõige rohkem äkkhaigestumisi ja õnnetusi. Seega on esmaabi oskus vajalik nii enesele kui ka perele. Inimesi on erinevaid
Virtuaalmaaila võlu ja viletsus Virtuaalmaailma ja Interneti vahele saab tõmmata selgeid paralleeljooni. Kogu virtuaalne tegevus toimub just seal ning igaüks meist saab sinna siseneda väga hõlpsasti. See maailm hõlmab rohkem, kui ette oskame aimata ja pakub hulgaliselt võimalusi elu kergendamiseks. Maailm, kus kõik tundub võimalik, on mitteusutav ning paneb kahtlema selle tõelisuses, kuid Internetil on kahtlemata suur roll meie elus. Suurem osa ettevõtetest on laiendanud oma tegevust Internetis või lausa sinna kolinud. Neil on võimalus teha oma koduleht, kus nad pakuvad tooteid ja reklaamivad neid. Kui tahame
tähtsus on siiski sügavam kui ainult nende protsessi, mis on geneetilise pärandiga ette kena väljanägemine. Juuksed on osake määratud. On tõestatud, et eksisteerib teatav meist, elusosa, mis reageerib kehas toimu- korrelatsioon toitumise ja juuste tervise vatele muutustele. Juuksed väljendavad vahel. Vitamiinide ja mineraalsoolade
............... 7 2.1.3 E-vitamiin ja taimsed õlid........................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................................8 ALLIKALOEND...............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin kahjulikud kosmeetikatooted, kuna paljud meist kasutavad seda igapäevaselt ning ei tea kuigi palju sellega kaasnevatest ohtudest. Ilutooteid kasutavad igas vanuses inimesed, et paremad välja näha. Näiteks määritakse ennast kokku keha,-käte,-ja jalakreemidega, pannakse juustesse geeli/lakki ning kasutatakse meigitooteid. Aga kas kasutatakse ikka õigeid produkte? Kas kasutusviis on õige? Referaadi eesmärgiks on välja selgitada, milliseid aineid kindlasti nahale panna ei tohiks. Järgnevalt uurin välja, mis
soovitakse ikka uut, suuremat ja paremat. Kuid mõlemal puhul suurendab õnne siiski just raha. Minu jaoks on õnn see, kui ärkan hommikul üles, teades, et minust hoolivad paljud inimesed ning mina neist. See loob hea ning ka mõnesmõttes turvalise tunde, kuna sa tead, et su lähedal on su sõbrad, sugulased ning su pere, kes sind alati toetavad ning aitavad. Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Silja Kask (11. klass)
Veredoonorluse korraldus Vere erinevate koostisosade ülesanded Doonorivere uuringud Mis on doonorlus? Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese ehk doonori poolt oma eluskoe vere või organi vabatahtlikku loovutamist haigele ehk retsipiendile, kes seda vajab. Donare (ld. k) -- annetamine, kingitus, heategevus. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu. Veretoodetele pole leiutatud tehisalternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. Väikese verekaotuse korral, kui lõigatakse näppu, kukutakse veriseks põlv või jookseb
Mis on elu mõte? Igaüks meist on siia ellu määratud, millegi pärast elame me siin ja peame oma elu kindlat eesmärki täitma. „Olla või mitte olla – selles on küsimus“ ja Hamlet vastas: „Olla“... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Elu on värvirikas ja huvitav. Kui sündmusterohke on inimese elu, oleneb inimese iseendast ja tema tegudest. Inimesed on erinevad ja igal ühel on erinev arusaam elu mõttest. Elu mõte võib seisneda mingil kindlal eesmärgil. Elu mõte järele küsides
Meediavabaduse head ja vead Eesti Vabariigis on põhiseadusega antud inimestele täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui ühel isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ning arvamusi. Küll aga ei ole põhiseaduste kogumikus sõnakestki meediavabadusest, mis tähendab seda, et miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse
................................7 KOKKUVÕTE......................................................................9 2 SISSEJUHATUS Valisime sellise teema kuna meeldib korraldada sündmusi ja mänge ning tundsime väljakutset, sest me pole varem sellise kapatsiteediga üritust organiseerinud. Meie tegime loovtööks kendama turniiri, sest meile mõlemale meeldib kendamaga mängida. Sellega mängivad paljud meist nooremad ja ka vanemad. Turniiri viisime läbi 31. jaanuaril Tõrva Avatud Noortekeskuses, kus võtsid osa 29 noort vanuses 6.-14. aastat. 3 MIS ON KENDAMA Kendama on osavust nõudev mänguasi, mis arendab koordinatsiooni ja keskendusmisvõimet ning on mänguasjade maailmas viimasel ajal populaarsust kogunud. (Reva, 2019) Kendama on tehtud puidust. See mäng on ka väga kaasahaarav. Kendamaga
Kiiresti muutuvas maailmas ei ole võimalik õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Üldinimlike püsiväärtuste teadvustamine on inimväärse ühiskonna arengu alustala, mis algab kõik meist endist. Õpetajana peaksin olema oma õpilastele eeskujuks ning ka neid endeid innustama selleks olema, et nad tahaksid ja julgeksid üksteist aidata ning teineteiselt abi küsida. Nii märkavad noored inimesed, et ka neil on roll kellegi teise elus, mis muudab neid justkui eeskujuks, kelle jälgedes tahavad ka teised sammuda. Kiitmine ja tunnustamine on selle juures üks peamisi märksõnu. Kuid alati ei pruugi kõik minna nii nagu esialgu plaanitud või eeldatud, seepärast tuleks
Karin Köösel Elo Vagur Mis on ebatolerantsus? Ebatolerantsus ehk mittesallivus on üheks problemaatiliseks teemaks tänapäeva maailmas. Pidevalt muutuvas ja arenevas ühiskonnas tekib aina rohkem erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kristlus Kuigi Eestis on kristlus peamine usk on siiski inimesi, kes seda usku ja kristlasi omaks ei võta ja neid ei austa. Arvatakse, et inimesed usuvad väljamõeldut ja raiskavad lihtsalt selle peale oma aega, mida tegelikult ei eksisteeri. Euroopa riikides tehtud uuringu põhjal tuli välja, et kristlaste
Igal inimesel on ainult üks elu. Meie kõigi elutee viib mööda erinevaid radu, kuid ometi on need ikka mõnes mõttes sarnased. Mis on elus erilist? Erinemine üksteisest teeb meist isiksused. Temal on mustad juuksed, nemad armastavad sinist värvi, meil on lõbus iseloom. Kui oleksime üks hall mass ja teineteise täpsed koopiad, siis poleks elul enam suurt mõtet. Oleks ainult rõõmutu harjumus ja rutiin. Iga inimese enda püüdlused, saavutused ja unistused on vorminud tänapäevase kireva ja mitmekesise maailma, nagu seda me tunneme. Siiski, inimese omapärad ei ole alati teiste silmis õiged. Kui keegi on teistest
Kas elul on mõte? Karel Varik ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid
.................................. 8 2 SISSEJUHATUS Stress on tänapäeva haigus, millega me puutume kokku nii kodus kui tööl. Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele
ARVUTIMAAILM MUUDAB INIMEST Evolutsioon on edasiminekuks oluline ning arvutimaailm on lihtsalt järgmine etapp inimeste evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel. Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab meie tegelikud mõtted endisse, sest negatiivsus on miski, mida kõik üritavad iga hinna eest vältida.
Tõhus ja suhteid säästev käitumisviis, mis ärikeskkonnas on kasutusel võitja-võitja meetodina, on kohane ka lapse ja vanema suhetes. Seetõttu on mõistlik seisukoht “lapsed vajavad vanemate võimu ja nende pandud piire” asendada veidi teistmoodi kõlava, kuid suurt muutust lubavaga “lapsel on vaja teada, kuidas vanem ühte või teist otsust langetab, et ka ise selles protsessis rohkem kaasatud olla. Keegi meist ei soovi olla koheldud võimu abil ja ähvardustele tuginedes – miks eeldame, et see lastele sobida võiks? Lastes äratab seesugune käitumine täpselt samu tundeid mis täiskasvanuteski. Niisiis on oluline, et lapse ja täiskasvanu vahel tekiks usaldussuhe. Hea ja tõhusa usaldussuhte eelduseks on aga selline kasvatusstiil, kus austatakse nii lapse kui täiskasvanu õigusi ning oluliseks peetakse lapse ja vanema vahelist kokkulepetel põhinevat suhet
Maailmavaade minu silme läbi ja selle kujunemine Maailmavaade on mõtted ja arusaam maailmast ja siin toimuvast,usk ja tõekspidamised. See jaguneb kitsas ja lai maailmavaade Seda võivad kujundada mitmed tegurid. Igalühel meist on erinev maailmavaade mis võib isegi mõneti kattuda kellegi teise omaga. On see kitsas või lai,see oleneb kõik meist endist,kui mitmeti me asju mõistame ja tõlgendada oskame ning kui palju me mingilt poolt mõjutatavad oleme. Õiget ega vale maailmavaadet pole olemas,sest kõigil meist kujuneb elu jooksul iseenda ideaalvaade. Maailmavaadet on võimalik mõjutada erinevate tegurite abil,selleks võivad olla sinu sõbrad,ühiskond. Poliitika on üks neist,mis meid puutumata ei jäta. Erakonnad,kes tahavad võimule,esitlevad meile enne suuri valimisi oma maailmavaadet,mis peaks looma meile
Mina, kui osake ühiskonnast Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus, kuhu igaüks meist kuulub. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ühiskond on meie omanäoline. Kui poleks inimesi, ei saaks ka ühiskond eksisteerida. Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas. Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku,
me kõik elame. Me õpime enda emakeeles suhtlema, kirjutama, laulma. See kõik paistab täiesti loomulikuna, kuid mõeldes minevikule, kui me suutsime välja öelda vaid sõna emme ning kõik oli võõras ja kauge, on uskumatu, et siiani jõundud oleme, kuid see on alles algus meie elu teel. Vanematesse klassidesse jõudes on igapäevane suhtlemine täiesti tavaline ja ei midagi imelikku, kuid nüüd õpime tundma põhjalikumalt enda riiki ja keelt. Me õpime, et igaüks meist siin, lugupeetud kuulajad, oleme väga tähtsad oma riigile, kus keegi meist pole tähtsusetu ja ebaoluline. Igaüks meist on tükike tervikust, meie riik võib olla väike aga me oleme hingelt suured, mis sest, et meie rahavaarv on mitmeid kordi väiksem kui Aameerikas või Hiinas aga meie riik on siiski meile väga tähtis. Me kõik moodustame Eestile enda näo ja Eesti teeb meist just need, kes me täna oleme, eestlased. Me ise oleme vaid need, kes
Mis on õnne hind? Kõigil meist on vaja läbida oma rada. Seda läbides jätame me rajale jälje- täpselt sellise nagu meile endile meeldib. Kui tahame käia mööda uut rada, siis ei saa me käia teiste jälgedes, selleks peavad olema meil oma soovid ja eesmärgid. Inimese tegutsemine on tulus ainult siis, kui ta teeb kõike siin maailmas oma hingega ja kõige sellega, mis tema sees peitub. Kuid seda suudab teha vaid inimene, kes on õnnelik. Aga mida mõistame me üldse õnne ja õnnelikkuse all?
üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud. Ilma teieta poleks me täna need, kes oleme. Tänuavaldused kuuluvad ka meie vanematele, kes meid iialgi oma muredes üksi ei jätnud ning alati toeks olid. Ka teieta poleks me hakkama saanud. Aitäh teile. On alles suvi, kuid harjumatu on mõelda, et juba sellel sügisel alustab igaüks meist kausagil mujal oma kooliaastat. Oleme uhkusega esimesed üheksandikud, kes lõpetavad meie uues koolimajas. Loodame, et suutsime seda piisavalt hästi hoida. Igaühest meist jääb maha siia tükike meist endist ning see koolimaja jääb veel pikaks ajaks meie südametesse meie kodukoolina. Kallid klassikaaslased, eksamite nädalad möödusid väga pingelised, kuid nüüd võime kergendunult hingata ning öelda iseendile: " Hästi tehtud, saime hakkama! " Põhikool on lõpetatud
täies hiilguses ette kanda. Paljuski on laulupidu oma ülesehituselt muutunud, kuid üllas mõte end eestlasena uhkelt tunda on siiski säilinud. Kui 19. sajandil suudeti algatada laulude laulmise traditsioon siis 21. sajandi eestlased pole ka sugugi vähem võimekad. Minu arvates on ilmetlusväärne projekt nimega Teeme Ära. Oleks küll palju palutud, et kõik sellest osa võtaksid, kuid siiski on hea tõdeda, et mõnedki meist on leidnud juba kolmandat aastat järjest aega panustamaks end, kui osakest Eestist riigist, parema heaoluühiskonna nimel. ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" on kindlasti teadatuntud repliik igaühele meist. Ma tahaksin väga kunagi öelda, et kõik meist on patrioodid kuid siiski leidub palju peresid ja ka üksikuid noori, kes lähevad paremat elu otsima välismaale. Sellest on küll kahju, et meie niigi
Kuidas teisti saaks seletada abieluvande rikkumist või lihtlabast poevargust. Kindlasti on paljudel kriminaalidel olnud ühel hetkel oma elus valikuvõimalus, kas jääda ausaks või minna lihtsamat teedpidi ja sooritada kuritegu. Selle järgi on võimalik liigitada meie ühiskond kaheks. Esiteks tugevad inimesed, kelle iseloom on tugevam kui tahe järele anda ja teiseks nõrgad inimesed, kel ei jätku piisavalt tahet vastu panemaks. Viimased meist kannatavad ka elus kõige rohkem. Seadust rikkudes kaasneb paratamatult karistus, mida suurem patt, seda suurem karistus. Kuid mitte kõik meist ei ole seaduse ees võrdsed. Ajalugu näitab seda, et kui olla piisavalt jõukas ja omada tähtsal kohal sõpru, võib seaduse eest pakku pääseda. Nii võib mõnel üksikul meie seast olla elu sedavõrd lihtsam, kui pole nii palju kiusatusi millele pidevalt vastu panama peab. Näite võib jällegi tuua teosest "Dorian Gray portree" kus
Millest olen elus rõõmu tundnud? Rõõm- see on imetilluke tükike meist, killuke meie päevast, samas ääretu tähtsusega kõigi jaoks. Tõelist õnne kohtab elus vaid harvadel juhustel, kuid nagu on öelnud Jean-Jacques Rousseau:"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda meilt võtta. Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on
See ainukeseks olemine tundub väga kahtlane, sest Universumis on keskeltläbi miljard galaktikat ning igaühes oma miljard tähte. 2004. aasta keskpaigaks oli leitud peajada tähtede ümber 108 planeedisüsteemi, mis sisaldasid 152 tuntud planeeti. 10. juulil 2003 avastasid Hubble'i kosmoseteleskoobi informatsiooni kasutanud astronoomid vanima eksoplaneedi. Sellele anti nimeks Metuusala, piiblist tuntud väga vanaks elanud inimese järgi. Metuusala asub meist 5600 valgusaasta kaugusel, massi on tal kahe Jupiteri jagu ning tema vanuseks on hinnatud 13 miljardit aastat. 15. aprillil 2004 teatas mitu meeskonda kolme eksoplaneedi avastamisest. Üks neist on meist 17 000 valgusaastat eemal, kolm korda kaugemal kui ükski varem avastatud planeet. Kasutati jällegi mikroläätseefekti, kusjuures taustatäht asub 24 000 valgusaasta kaugusel. 10. septembril 2004 teatas Euroopa ja USA astronoomide meeskond, et nad on esmakordselt
Minu ID-entiteet Identiteet on inimlik vajadus kuuluda kellegi või millegi juurde, samastuda teatud eluviisiga, mõttestiiliga ja väärtushinnagtutega. Kõik see on enesemääratlus, mille üheks põhjuseks on , et inimene tunneb hirmu üksinuse ees. Samas on see põhjus hea, sest kes meist tahaks olla üksinda. Seetõttu hakatakse otsima ja ühinema kellegi või millegi tugeva ja targaga, oma tegevuste aluseks võetakse teiste inimeste kogemusi, vältides nii üksikuks jäämist. See võib olla rahvus, isik, mingi grupp, harrastus ning siis on igal inimesel samaaegsel palju ühtekuuluvusi. Identiteedis eristatakse kõige enam välimist ja sisemist. Väline identiteet tähendab ühtekuuluvust
Die Tür zum Wohnzimmer wird geöffnet und die Kinder bestaunen den wundervollen Weihnachtsbaum in seiner glänzenden Pracht. In vielen Familien wird ein Instrument gespielt, sei es Klavier, Blockflöte, Geige oder Gitarre. Weihnachtslieder werden gespielt und gesungen, Gedichte aufgesagt, die Eltern sind zufrieden und erfreuen sich an den Künsten ihrer Kinder. Endlich werden die Geschenke verteilt. Das Weihnachtsessen wird aufgetragen. Meist gibt es ein üppiges Weihnachtsessen mit Fisch oder Fleisch und Weihnachtsgebäck (Mohnstrudel, Kletzenbrot, Christstollen, Lebkuchen, Kekse). Traditionsgemäß besucht man gemeinsam die Mitternachtsmette. Der Christtag, der 25.Dezember, ist das richtige Familienfest. Man besucht die lieben Verwandten auf dem Friedhof und zündet Kerzen an. Kommt man nach Hause wird als Festessen meist Geflügel (Gans, Truthahn, Huhn)
Rõõmu käed Ants Paikre Rõõmu käed on lühikesed, mure omad pikad, rõõmu hetked tihti vaesed, mure omad rikkad. Rõõm on nagu aeg, mis ruttab, siis, kui sul on kiire, mure on kui tusklik ootus, mis ei tunne piire. Rõõmu mõte nagu kaja, hääbub tasahilju, mure mõte langeb mulda, õitseb kord, ja viljub. Tükike loodust Ott Arder On meist igaüks tükike loodust. Meie ümber on lapike maad. Kliima Eestimaal pole just soodus, õige heitlik ja karm on ta laad Suveootuses kivises linnas möödub sajune sügis ja talv. Soojad villased hilbud on hinnas ja kollane Vietnami salv. Saabub kevad ja üürike suvi. Lokkab lopsakas rohelus taas. September on hall nagu tuvi ja peagi on halladki maas. On meist igaüks tükike loodust, mis elab kui hingata saab. On meist igaüks tükike loodust, on see kõik, mis meis üldse on head ?!
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Iga inimene on isiksus, igaüks neist on erinev. Tihti püüavad aga nii mõnedki ennast muuta, muutudes seejuures ühiskonna poolt formuleeritud mängukannideks, kellele on ette näidatud käitumismaneerid ja ühiskonna ideaalstandardid. Aga sellegipoolest on igal inimesel tema head ja vead. Paljud üritavad vigu varjata, kuid miks varjata vigu, kui hoopis saaks esile tuua ja arendada oma häid külgi? Keegi meist pole täiuslik, vaid täiuslikkuse poole püüdleme me kõik. Eesti vanasõna ütleb, et metsapuud pannakse vestes kokku, aga inimesi ükski ei tee ühesuguseks. Inimesi ühesugusteks muuta on võimatu, aga kes seda tahakski. Nii mõnigi meist on vahel mõelnud, et tahaks olla teistsugune, sest miski meie olemuses on selline, mis meile ei meeldi, olgu selleks siis meie välimus või meie iseloom. Igaühe enda valik on see, kas muuta ennast välimuselt, iseloomult
Üksteist peab hoidma. Maailmas on tohutult palju inimesi ja kõik me oleme erinevad. Me oleme nukud, lihast-luust, meie soontes voolab veri, oleme erineva isiksusega, oleme erinevad tooted. Kõigest sellest hoolimata tahame me aga kõik, et keegi meist hooliks. Kui tunneme rõõmu, tahame , et keegi rõõmustaks koos meiega, sest jagatud rõõm on poole suurem. Kui tunneme aga valu, siis ei taha, et meist lihtsalt mööda kõnnitaks, vaid, et keegi aitaks. Tänapäeval võib päris tihti kuulda ninga ka lugeda artikkleid, et side põlvkondade vahel on nõrgenemas või suisa kadunud. Kindlasti nii see ka on. Meie kohata kiirtempoline elutempo ei võimalda tihti pereliikmetel nii palju koos olla, kui see täisväärtuslikuks kooseksisteerimiseks vajalik oleks. Liiga vähe aega veedetakse koos, ühisüritusi korraldatakse vähe ning paljud vanemad ei tea oma laste probleemidestgi
Paratamatult hakkab ta meid sellisel juhul muust maailmast eraldama. Arvan, et just see on toimumas ka eestlastega. On ju teada, et Eestis elab palju muulasi, eesotsas just venelasi. Ning me teame ka seda, et eestlane pole just kuigi tolerantne rahvas. Meie seas on levinud veendumus, et see, kes meile juba kord liiga on teinud, siis see ka meie vaenlaseks jääb. Ning tihtipeale piisab ka vaid vene keelse sõna kuulmisest, kui mõni meist selle peale tõsiselt ärritub. Kuid miks me siiski eirame meist teist keelt kõnelevaid inimesi? Keel on miski, mis ühendab meid kõiki omavahel. See seob ühte rahvast ning muudab meid üheks kindaks, veelgi tugevamaks rahvaks. Kuid sellist ühtsust on tänapäeval, 21.sajandil väga rsake säilitada. Üha globaliseeruv maailm toob kaasa rahvuste järjest suurema eraldumise üksteisest ning selle tagajärjel on väiksema kasutajaskonnaga keeltel raske püsima jääda
Kõige tähtsam küsimus? Kallis klassikaaslased, õpetaja! Peaaegu igaühel siit ruumist on suured ootused ja lootused tuleviku suhtes. Kõik meist ei tea küll päris täpselt, millised, kuid üks on kindel: madalad need igatahes pole. Peaaegu igaüks meist tahab saavutada rohkem kui teised. Latt on tõstetud kõrgele. Palju kõrgemale kui see oli varem ning iga põlvkond kergitab seda üha kõrgemale ja kõrgemale. Ühiskond nõuab noortelt üha rohkem ja rohkem. Kõike tuleb teha kiiremini, osavamalt, odavamalt, paremini. Tänapäeva elutempo on justkui rong, mis sõidab kiiresti ja pidevalt raputades ning need, kes kinni ei jõua hoida pudenevad paratamatult maha. Kuid mida teha siis, kui pole eesmärki, sihti
Ka kangelane ei ole mingisugune robot, kellel oleksid ainult head iseloomujooned. Ja ka tal on õigus olla inimene. Mind paneb mõtlema, kas Kalevipoeg võis kunagi tõesti olemas olla või on see lihtsalt üks eepos, mis räägib mehest, kes oleks võinud olla eestlaste kangelane. Samas kui see oleks lihtsalt üks lugu, miks siis teha meie kangelast valelikuks, jonnakaks ja natuke ka arutuks. Aga just need kolm iseloomujoont on olemas peaaegu igas eestlases. Igaüks meist on kellegi jaoks kangelane, kas siis oma laste, õdede-vendate, sõprade või siis lihtsalt teise eestlase jaoks. Peale vigade on meie rahvuses ka väga palju häid omadusi. Me oleme töökas ja tugev rahvas. Ja just need iseloomuomadused võis meile pärandada Kalevipoeg. Just meie töökus ja tugevus võibki näitada seda, et kalevipoeg elab edasi meis kõigis, kuna me oleme ühte hoidev rahvas. Meie head ja vead, teevadki meist just need, kes me oleme. Eestlaste tugevus, jonnakus,
annaabi.ee 
