soojuspaisumisteguriga messingtoru, millesse on paigaldatud väikese soojuspaisumisteguriga invarist (Fe+Ni 36%) varras Puuduseks on suur inerts. Väliskkorpusel on suurem soojuspaisumine, mille tulemusel korpus pikeneb ja liigutab varrast mis asub korpuse sees, samuti kaasa. 6.Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter. Kulu registreerivad kontrollmõõteriistad. Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter on samuti drosselkulumõõtja, mis koosneb koonilisest klaastorust ja ujukist selle sees. Mõõdetav keskkond juhitakse alt sisse ja ujuk tõuseb üles. Tasakaaluseisus ujuki kaal tasakaalustatakse voolu jõul rõhulangusega p=p 1 p2, milline mõjub tema pinnale. Ujuk hoitakse torus teatud kõrgusel h. Erinevate kuluväärtuste puhul p jääb
4 siibri elektriajam 5 siibri elektromagnetiline ajam 6 tagasivooluklapp 7 surverelee 8 veerelee 9 kulumõõtja 10 nivoorelee 11 üleujutusrelee Joon.2. Pumba(jaama) juhtimisseadmed [2] Lihtsaimal juhul on survereleena kasutusel kontaktmanomeeter (joon. 3.3.3, b). Sellel on kaks seatavat kontakti üks maksimaalsele, teine minimaalsele survele. Nende kontaktidega saab valida survet, mille juures siiber avatakse või mille juures pump lülitatakse välja (hüdrofoori kasutamisel
Automaatika alused 1. Põhimõisted 1.1 Milles seisneb automaatjuhtimine? Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ning automatiseeritavate tehniliste protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ja vahenditega. Definitsiooni kohaselt on automaatikal kaks põhiharu: automaatkontroll ja automaatjuhtimine. 1.2 Milles seisneb süsteemi orienteeritus? Süsteemi orientatsioon e suunatoime väljendub süsteemi signaalipaaride vastastikuse toime olulises ebasümmeetrias, millel põhinebki süsteemi sisendsignaali (edaspidi sisend) ja väljundsignaali (edaspidi väljund) eristamine. Sisend mõjutab väljundit, viimase tagasimõju sisendile aga puudub (on reaalses süsteemis tühine). Orientatsioon on tarvilik igasuguse informatsiooni ülekandmisel. 1.3 Mis iseloomustab süsteemi sisendit? Sisend on süstee-mist sõltumatu ja peab süsteemi analüüsil olema teada. 1.4 Mis iseloomustab süsteemi väljundit? Väljund on orienteeritud sü...
3. Jälgida elektrilise koormuse muutust ampermeetri järgi ja pööretearvu tahhomeetri olemasolul. Mootori käivituse algul näitab ampermeeter suurt käivitusvoolu (mis ei või olla kõrgem lubatust) ja nominaalpöörete saabumisel peab ampermeetri näit langema. 4. Lülitada manööverkraan asendisse "TÖÖ" (asend 3). 5. Purifeerimisreziimil avada veeluku vee kraan kuni vesi hakkab väljuma vee väljumistorust, mille peale kraan sulgeda. 6. Fikseerida kulumõõtja 7. Lülitada kütuse kraan retsirkulatsioonisüsteemist trumlisse. Teenindamine töö ajal. 1. Jälgida koormust ampermeetri näidu järgi. 2. Jälgida pöörete arvu tahhomeetri järgi. 3. Jälgida separaatori tootlikkust kulumõõtja järgi 4. Jälgida temperatuuri vedeliku sisenemisel separaatorisse 5. Jälgida vedeliku rõhku äravoolu torus 6. Jälgida separaatori tööd kontrollakende kaudu: 1. Puhta kütuse hulka ei tohi sattuda vett. 2. Väljuva vee hulgas ei tohi olla kütust.
ei hanguks. Päevatankis hoitakse kütust 20 kraadi alla diisli tööks etteantud temperatuuri. Pärast setitamist separeeritakse kütus päevatanki. Jäägid separeerimisest pumbatakse suruõhul töötava kolbpumbaga sludge tanki. Päevatankidest juhitakse kütus kütuse etteandesüsteemi. (buusterjaama, mis on pildil). Süsteemi sisenedes läbib kütus kolmikklapi (MDO/HFO), seejärel siseneb kütus pumpadesse. Pumbad pumpavad kütuse läbi filtrite ja kütuse kulumõõtja (flowmeeteri) deaeratsioonipaaki, kus toimub kütusest õhu eemaldamine ja segunemine tagasivoolukütusega. Deaeratsioonipaagist, pumpavad tsirkulatsiooni- pumbad kütuse soojenditesse ja sealt läbi viskosimeetrisse (töötab läbivoolava keskkonna tekitatud vibratsiooni põhimõttel) ning edasi masinate kütusemagistraali. Kahe peamasina jaoks on üks buusterjaam. Ülevoolav kütus läheb läbi pulseerimist summutava trakti tagasi deaeratsioonipaaki. Süsteemis
annaabi.ee 
