1.4 Mis iseloomustab süsteemi väljundit? Väljund on orienteeritud süsteemi muutuja, mida mõõdetakse või jälgitakse või mida kasuta-takse teiste süsteemide juhtimiseks (nende sisen-dina). 1.5 Mida teeb juhtimissüsteemis reguleerimisorgan? Reguleerimisorgan RO on seade, mis muudab juhtimisobjekti sisendit (näiteks toa kütmisel regu- leerimiskraan) 1.6 Mida teeb juhtimissüsteemis täiturmehanism? Automaatjuhtimise korral käivitab reguleerimisorgani täiturmehhanism TM, milleks on tavaliselt mingi ajam (elektrimootor, hüdrauliline või pneumaatiline ajam). 1.7 Mida teeb juhtimissüsteemis täitur? Sageli võetakse täiturmehhanism ja reguleerimisorgan kokku üheks seadmeks täituriks. 1.8 Mida teeb juhtimissüsteemis tajur? Anduri põhiosaks on tajur T, kus juhtimisobjekti väljund (mingi füüsikaline suurus, näiteks temperatuur, rõhk, vedeliku nivoo, mehaaniline liikumine jne) muundatakse teiseks signaali liigiks,
veasignaali x= X0-y 3) ülesandeks on anda X0-ga samasuguse füüsikalise iseloomuga signaal y, mis on reguleeritava parameetriga võrdeline 4) muunduri ülesandeks on vajaduse korral võrdluselemendist tuleva veapinge muutmine 5) korrektsioonelement, mille ülesandeks on ARS omaduste parandamine dünaamilises reziimis, s.t siis, kui esinevad siirdeprotsessid 6) võimendi ülesandeks on veasignaali võimendamine 7) täiturmehhanism selle abil mõjutadakse reguleerimisorganit 8) reguleerimisorgani abil mõjutab ARS reguleeritava protsessi käiku reguleerimisobjektis 9) reguleerimisobjektis toimuvad protsessid kuuluvadki reguleerimisele Juhul kui reguleerimisorgani mõjutamine toimub vahetult võrdluselemendist tuleva signaali X energia arvel, on tegemist otsese ARS'iga, kui signaali võimendadakse, on tegemist kaudse ARS'iga. 1
Termoregulaatorite liigitus. Otsetoimega termoregulaator AMOT BR/BO/BC/BF - tööpõhimõte, kasutusala, häälestamine, karakteristikud. Termoregulaatorid liigitatakse mõju järgi reguleerimisorganile: otsetoimega regulaatorid; kaudse toimega regulaatorid Termoregulaatorid liigitatakse sõlmede paigutusviisi järgi: kohttoimega regulaatorid (andur ja täiturmehhanism on ühes sõlmes); kaugtoimega, kus andur ja reguleerimisorgan on eri paigus. Termoregulaator kujutab endast kolmekäigulist klappi , millesse on monteeritud tahke täidisega termotundlikud elemendid Klapi korpus võib vastavalt vajadusele olla valmistatud alumiiniumist, pronksist, malmist, terasest või roostevabast terasest. Elemente võib olla klapi
Neid nimetatakse programmeeritavateks süsteemideks. ARS skeem võib olla järgmine: 1. Mõõteseade (koosneb andurist ja muundurist) 2. Juhtseade (võtab vastu mõõteseadmest tuleva signaali, võrdleb seda ülesandega. Võimendab vahesignaali ja formeerib käsku, mis läheb edasi täiturmehhanismi. Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi
Neid nimetatakse programmeeritavateks süsteemideks. ARS skeem võib olla järgmine: 1. Mõõteseade (koosneb andurist ja muundurist) 2. Juhtseade (võtab vastu mõõteseadmest tuleva signaali, võrdleb seda ülesandega. Võimendab vahesignaali ja formeerib käsku, mis läheb edasi täiturmehhanismi. Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi
piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) ülekandemehhanism, milleks võib olla näiteks hammasülekanne, kiilrihmülekanne jne, d) täiturmehhanism, millel on ainet töötlevat tööorganidTehnol. Liin- Masinate, agregaatide ja vooluliinide kogumit, mis võimaldab töödeldava ainega sooritada algusest lõpuni kõik töötsüklid tehnol. Protsess- Tehnoloogilise liiniga sooritatavat tooraine kuju, omaduste ja oleku muutmist valmistooteks Kahe detaili serviti ühendamine neetliite abil Keermesliited- saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid
kts kts B ' K1 W2(s) kts Negatiivne tagasiside haarab: A: päriahela mitteproportsionaalse osa; B: kogu päriahela. Tagasisideahelas on ,,jäik" lüli, s.t. kang, elektronvõimendi või mõni muu võimenduslüli. Päriahelas on järjestikku võimendi ja täiturmehhanism. Kuna reguleerimisseadiste ajamid (elektrimootoriga ajamid, hüdraulilised survemehhanismid jne.) käituvad dünaamilises reziimis integreerimislülidena, oleks seos ja vahel tagasiside puudumisel integraalne. Ülekandefunktsioonid vastavalt tagaside haardele (A, B): 42 k W (s) 1 (vastab skeemile A) W R (s) = 1 + W (s) k k k
misbehavior. Another essential aspect of the IoT market are devices that use very limited power and have a significantly longer lifetime. To sum up, the mobile networks need a whole set of new qualities to keep up with the evolution of services regarding it. An effort is made to meet the needs and have the ability to sustain the wide assortment of IoT applications by the mobile operators. 1. ACTUATOR - a mechanical device for moving or controlling something - ajam, mootor, täiturmehhanism, käitusmehhanism, lüliti, lülitushoob, täitur, täiturseade (Merriam-Webster) 2. ADJACENT - very near, next to, or touching - külgnev, lähedalasuv (Cambridge Dictionary) 3. ADJUST - alter or move (something) slightly in order to achieve the desired fit, appearance, or result - kohandama, häälestama, kohanema (Oxford Dictionary) 4. ADOPTION - accepting or starting to use something new - omaksvõtt, adaptatsioon (Cambridge Dictionary) 5
Printsipiaalskeemi alusel saame koostada funktsionaalse struktuurskeemi. Struktuurskeemi eeliseks on see, et on võimalik paremini kirjeldada süsteemisiseseid seoseid erinevate struktuuri elementide ja muutuvate parameetrite vahel. Järgnevalt koostame struktuuriskeemi elektrimootori kiiruse automaatreguleerimise süsteemile: V - võimendi koosnedes elektron- ja elektromasinvõmendist O - objekt, antud juhul mootor KTS - kohaliktagasiside TE - täiturmehhanism, antud juhul generaator K - koormus, mis koormab mootorit TSE - peatagasiside ahel 9 Uü U UE UG V T O S G E K UTS
• Selleks, et ajam normaalselt toimiks, on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta ja sujuva töö Hüdroajami elemendid võib jagada: • paak, töövedeliku jaoks • pump koos pumba ajamiga Olemas on pumpasid, mille mahtu saab reguleerida. Nendel pumpadel toimub mahuline reguleerimine. Mahuline reguleerimine on töövedeliku koguse muutmine pumba töömahu muutmisega. Täiturmehhanism – hüdrosilinder või hüdromootor, millesse siseneb hüdrovedelik ning millede ülesandeks on panna liikuma tööseadmed. Hüdrosilinder ehk lineaarne hüdromootor on seade, mille ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks. Sisuliselt on hüdrosilinder edasi-tagasi liikumist võimaldav hüdromootor. Rõhu regulaator – reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks (drossel).
5. MS-võimendi [AF – Audio Frequency] Ühendatakse vahetult detektori järele. Ül: detektorist saadava MS-signaali võimendamine väljundseadme jaoks vajalikule tasemele, et toita teda kui tarbijat. Väljundseadmeks võib olla: a) Kõlar 3 Raadiovastuvõtjad b) Telegraafiaparaat c) Automaatikaseadme täiturmehhanism d) Displeiseade (nt: kineskoop) MS-võimendite liigitus: 1) käsitletava sagedusspektri järgi 2) signaali kuju järgi a) helisagedus- b) videosagedus- kasut TV-vastuvõtjates kujutise signaali võimendamiseks c) alalispinge võimendi – võimendavad pikaajalisi
18 17 16 15 14 13 Joonis 7.A häiresignaali, mille alusel peab masinameeskond välja selgitama ning kõrvaldama rikke põhjuse. Kui suure aurukulu tõttu püsib rõhk katlas alla ettenähtud töörõhku, lülitab juhtplokk solenoidklapi 11 avamise teel tööle lisapihusti 10, millest pihustatud kütus süttib pihusti 9 leegist. Samaaegselt lisapihusti töösserakendamisega pöörab täiturmehhanism 1 õhusiibri 2 koldesse antava õhu suuremale hulgale. Auru rõhu tõusmisel väärtuseni alla 0,01 MPa töörõhust lakkab kütuse andmine lisapihustisse ja õhusiibri asend taastub. Töörõhu saavutamisel seiskab programm põleti töö ja on valmis taaskäivitamiseks rõhu langemisel katlas. Põlemisprotsessi visuaalseks jälgimiseks on põleti varustatud vaateklaasiga 14. VIII – 3 Katlaarmatuur. Aurukatlad kui ülerõhul kõrgetemperatuurilist keskkonda sisaldavad surveanumad kuuluvad
rakendustes ning toodud mõningad näidisülesanded. Intensiivkursuse raames kindlustatakse teoreetiline pool praktiliste ülesannetega laboris. Soovitav on kogu materjal enne kursust iseseisvalt läbi töötada ning huvi tekkimise korral võib ennast täiendada ka kirjanduse lugemisega, mille loetelu on toodud konspekti lõpus. 6 2. TÄITURMEHHANISMIDE OLEMUS Täiturmehhanism ehk täitur (actuator) on mehhatroonse süsteemi osa, mis reageerides käsule (kõige tihedamini on selleks elektriline signaal) toob kaasa muutuse füüsilises süsteemis (väljundis) kas jõu, liikumise, soojuse või muu rakendamise tulemusena. Tavaliselt töötavad täiturmehhanismid koostöös energiaallika ja ülekandemehhanismiga (vt. Joonis 2.1). Täituriga üksus Energiaallikas
annaabi.ee 
