soojuspaisumisteguriga messingtoru, millesse on paigaldatud väikese soojuspaisumisteguriga invarist (Fe+Ni 36%) varras Puuduseks on suur inerts. Väliskkorpusel on suurem soojuspaisumine, mille tulemusel korpus pikeneb ja liigutab varrast mis asub korpuse sees, samuti kaasa. 6.Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter. Kulu registreerivad kontrollmõõteriistad. Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter on samuti drosselkulumõõtja, mis koosneb koonilisest klaastorust ja ujukist selle sees. Mõõdetav keskkond juhitakse alt sisse ja ujuk tõuseb üles. Tasakaaluseisus ujuki kaal tasakaalustatakse voolu jõul rõhulangusega p=p 1 p2, milline mõjub tema pinnale. Ujuk hoitakse torus teatud kõrgusel h. Erinevate kuluväärtuste puhul p jääb
kus d0 on diafragma ava läbimõõt, ning diafragma kulukoefitsient, 0< <1. Diafragma kulukoefitsient sõltub nii fluidumi hüdrodünaamilisest reziimist (ehk teisisõnu Reynoldsi kriteeriumi suurusest), kui ka toru ja diafragma avade läbimõõdu erinevusest. Kuna diafragma ava on toru läbimõõdust tavaliselt umbes 3-4 korda väiksem, võib läbimõõtude suhet võib arvestamata (1-0.254 = 0.996). Mõõteriistad, milles muutub voolu ristlõikepindala Rotameeter kujutab endast vertikaalset koonilist toru, mille sees asub ujuk. Vedelik voolab rotameetris alt ülessse. Vedelik voolab läbi pilu ujuki ja seina vahel. Ujukile mõjub raskusjõud ja vedeliku liikumisest tingitud hõõrdejõud. Voo dünaamilise rõhu tõttu liigub ujuk üles kuni tekkiv rõhulang tasakaalustab ujuki kaalu. Joonis 3.8 Rotameeter 3.4.3 Hõõrdetakistus ja kohttakistus
6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite sisend vakumeeritud seadmesse 10. Aurusti kolvi ajam koos pöörlemissageduse regulaatoriga 11. Aurusti kolb 12. Aurusti vann 13. Vanni temperatuuri regulaator 14. Vanni soojendi 15. Elektriarvesti 16. Vaakumpumba juhtimisplokk vaakumi regulaatoriga 17. Jahutusvee kraan 18. Jauhutusvee rotameeter 19. Jahutisse siseneva vee temperatuuri andur (termomeeter) 20. Vaakumvastuvõtja fiksaator 21. Vaakumvastuvõtja (kondensaadi kogur) 22. Jahutusvee vastuvõtja (kogur). 23. Aurusti vanni temperatuuri andur (termomeeter). Aurusti tööpõhimõte: Vedeliku aurud, mis tekivad kolvis 11 vanni 12 temperatuuri juures, liiguvad kondensaatorisse 3, kondenseeruvad seal ning kondensaat kogutakse vastuvõtjasse 21. Aurustamise pinna
c y = ln rA = ln A = ln k C + n ln c A , ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 2. Töö käik. Perioodilise osoonimise katseseadme skeem 1 perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor, 2 osoonigeneraator, 3 kompressor, 4 osoonimõõtja, 5 jääkosooni lagundaja, 6 - rotameeter Tallinn 2013a. Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O 3 3O 2 . Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus. - Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneerimisreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga
1 7 2 4 1 – segamisanum 2 – segisti 3 – võll 4 – peegeldi 5 – mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega 6 – mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks 7, 8 – andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 – ventiil 10 – rotameeter 4 KATSEANDMED JA ARVUTUSED Tabel 1 Segamiseks tarbitava võimsuse määramine Pöör Pööret Kogu- Tühi- Segamis Vee Vee Vee ete e arv, võimsu käigu- e temper tihedus viskoos- arv, s, võimsu võimsus, a-tuur, , sus, KN Re 1/s s, o 3
7 2 4 1 segamisanum (D=210 mm), 2 segisti, 3 võll, 4 peegeldi, 5 mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega, 6 mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks, 7, 8 andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 ventiil, 10 rotameeter. Katses kasutatavad reaktiivid 1. Naatriumsulfiti vesilahus: 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l. 2. Naatriumtiosulfaadi lahus: Na 2S2O3 - 0,1 N. 3. Joodi lahus: J 2 + KJ, 0,1 N. 4. Tärklise 0,5 %-line lahus. 5. CuSO4 1 M lahus. Töö käik 1. Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust 2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga
7 2 4 1 segamisanum (D=210 mm), 2 segisti, 3 võll, 4 peegeldi, 5 mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega, 6 mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks, 7, 8 andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 ventiil, 10 rotameeter. Katses kasutatavad reaktiivid 1. Naatriumsulfiti vesilahus: 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l. 2. Naatriumtiosulfaadi lahus: Na 2S2O3 - 0,1 N. 3. Joodi lahus: J 2 + KJ, 0,1 N. 4. Tärklise 0,5 %-line lahus. 5. CuSO4 1 M lahus. Töö käik 1. Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust 2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga
moral mõõdetulemuste raalimimist seadm või tehnoloogiliste protsesside juhtimisel. Siit tuleneb ülesanne muundada mitmekesine mõõteinfo teatud kindlatüübiliseks, mis oleks kõige sobivam üle kanda ja kasutada. Pneumaatilise rõhuanduri tööpõhimõte on järgmine. Mõõdetav rõhk tajurilt kantakse üle 15. Rotameetrid on mõeldud kasutamiseks homogeenstete läbipaistvate vedelike ja gaaside kulu mõõtmiseks suletud torustikes. Rotameetrid ei vaja tööks täiendavat toiteallikat. Rotameeter töötab järgmisel põhimõttel. Tõusva voolusega koonilisesekanalis 1, kus ristlõige suureneb, asetseb ujuk 2. Tema kõrguse kanalis määrab üheselt vedeliku kulu läbi kanali. Mida suurem on kulu, seda suurem on vooluse rõngakujuline ristlõikepind ja seda kõrgemale tõuseb ujuk kanalis. Rõhulang takistusel age ei muutu. 16. Ultrahelikulumõõtturi töö põhineb nähtusel, et ultraheli leviku faktiline kiirus liikuvas keskkonnas sõltub
vertikaalvõll (isetsentreeriv), mille küljes jäigalt trummel. Määrimine õliga- laiali pritsimise teel. Ohtlik on vibratsiooni teke. 31. Separaatorite sisestus-väljutussõlm koosneb kesktorust, mille otsas võib olla ujukikamber, koore ja lõssi surveketastest vastavate torukestega, koore ja lõssi väljumis(surve)kambritest nende küljest väljuvate torudega ning reguleerimisventiilidega. Koore (0,2...0,3Mpa) koguse mõõtmiseks rotameeter, lõssi rõhu (0,3...0,4Mpa) mõõtmiseks manomeeter. 32. Isepuhastuvate separaatorite trummel: taldrikutes puuduvad avad, neid on vähem ja on väiksemad. Kõntsapilude avam-sulgemiseks ringkolb (agens-vesi) 1x poole tunni jooksul. 33. Kestevpastöriseerimise seadmed: Vannid, tankid väiksemateks kogusteks. Kasut. hapendamiseks, juuretise tootmiseks/säilitamiseks. Vertikaalsed, silinderjad, soojusisolatsioon, soojusvahetussärk, vee sisestus-väljutusava, segisti, tooteväljutusava, kaas. 34
On mingi kohalik takistus(plaat väikse avaga) ja mõõdetakse rõhkude erivenus enne ja 2 pärast. Q = * F0 * ( p A - p B ) , - kulutegur Vedelik dif. Manomeeter-rõhk mõõdetakse U-manomeetriga; deform. Tajuriga, pieso- elekt, pieso-keraamiline manomeetri asemel on andur, mis muudetates oma kuju muudab ka oma takistus. 27. Vt. 26. 28. Vt. 26. 29. Püsiva rõhulanguga kulumõõturid. Rotameeter: R - N1 = N R = const R N 2 = Ap N1 = N 2 A-rootori frontaal pind p Qmah = CFo F0- min.pind 17 p Skaala 30. Kiiruslikud, turbiinilised, rotatsion arvestid. Toru sees on mingid labad, mis hakkavad tiirlema
On mingi kohalik takistus(plaat väikse avaga) ja mõõdetakse rõhkude erivenus enne ja 2 pärast. Q = * F0 * ( p A - p B ) , - kulutegur Vedelik dif. Manomeeter-rõhk mõõdetakse U-manomeetriga; deform. Tajuriga, pieso- elekt, pieso-keraamiline manomeetri asemel on andur, mis muudetates oma kuju muudab ka oma takistus. 27. Vt. 26. 28. Vt. 26. 29. Püsiva rõhulanguga kulumõõturid. Rotameeter: R - N1 = N R = const R N 2 = Ap N1 = N 2 A-rootori frontaal pind p Qmah = CFo F0- min.pind 17 p Skaala 30. Kiiruslikud, turbiinilised, rotatsion arvestid. Toru sees on mingid labad, mis hakkavad tiirlema
sxw Rõhulanguga kulumõõtjates on tajuriks diafragma või Venturi toru (vastav. joonis 0.2.28a ja b). Teatavasti, kui vedelik läbib torus kitsama koha suureneb seal kiirus ja tekib rõhulangus. Seejuures, mida suurem on rõhulangus, seda suurem on kulu. W = Kf√ Δp (3.2.16) kus: K – proportsionaalsustegur, sõltub mõõdetava keskkonna tihedusest ja drosseli kulukarakteristikutest; f – drosseli ava pind; Δp = p1 – p2; Rotameeter (joonis 0.2.28c) on rõhulanguandur, koosneb koonilisest klaasist torust, millele joonistatud skaala. Klaastoru sees on ujuk. Püsirežiimis ujuki kaal tasakaalustatakse mõõdetava keskkonna voolu jõul, mis mõjub tema pinnale suurusega Δp = p1 – p2 ja ujuk püsib torus teatud kõrgusel h. Erinevate püsivate kuluväärtuste juures rõhkude vahe Δp jääb samaks, pilu pind f ujuki ja toru seina vahel ning ujuki kõrgus h muutuvad vastavalt kulu muutusele. Mõõdetava
annaabi.ee 
