u. Mükeene avastaja ning 1500 e.m.a. uurija. Mükeene linnuse Lõvivärav Mükeene hiigelkividest laotud, linnuses. u. 1300. nn. kükloopiline müür. Tholos Mükeenes, nn. e.m.a. Atreuse varakamber. u. Tagaplaanil Lõvivärav. 1250 e.m.a. Megaroni põhiplaan Megaroni kolderuum. Sissepääs Atreuse Rekonstruktsioon. varakambrisse. u. 1250 e.m.a.
Ühiskondlikud olud olid seal aga veidi teistsugused, elulaad oli karmim ning sõjakam, see avaldas mõju ka kunstile. Ehitismälestistes on silmapaistvaimad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosas asub Tyrinsi linnus. Seda ümbritses võimas ringmüür, luksuslike siseruumide paigutus oli vähe loogilisem kui Kreetas. Sealt leiame ka iseloomulike pikerguse saali megaroni. Selle põhiplaan oli eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanile. Tyrinsi lähedal asus Mükeene linn (see oli ka Homerose eepose "Ilias" kangelase Agamemnoni kodupaik). Mükeene oli samuti hiiglaslikest plokkidest tehtud müüridega kaitstud (kükloopide müürid). Kuulus Mükeene Lõvivärav koosneb vaid kolmest kivimürakast ja nendele toetuvast kolmnurksest plaadist, millele on tahutud reljeef kahest samba najale toetuvast elukast.
Kreeka arhitektuuris olid tähtsaimad ehitised templid ja sakraalarhitektuur üldiselt, kuid tähtsad olid ka suurimad ehitised, teatrid. Epitaurose vabaõhuteater mahutas näiteks 12 000 pealtvaatajat kes istusid theatronil e. pinkide real. Näitlejad ja koor asusid all orus orkestraalil e alusel. Tagapool asus skeene e näitlejate riietusruum mis oli puust või kivist. Teatritel polnud katuseid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutast megaroni. Ehitusmaterjalideks olid puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templi alust, millel tempel seisab nim. krepidomaks(3 astmeline). Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis. #peripteer rida sambaid ümber templi #dipteer 2 rida sambaid ümber templi Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks
Ehitised: Mnesiklese Propüleed (uhke sissekäik); Nike tempel (võidujumalanna tempel); Ereckteion (templid, sammasteks naised karüatiidid) Athena Parthenon (uhkeim tempel) Eklesiasterion rahvaesinadajate koosoleku saal Fontäär purskkaev linnas Gymnasion harjutussaalid saunaga Kontrapost poos, mille korral raskus oli ühel jalal (Myron Ateenas "Kettaheitja", Polykleitos Spartas "Odakandja") Kore naise skulptuur Kreeka temlid alguses olid megaroni stiilis, valmistatud puidust, mis kaeti pehme lubjakiviga ning hiljem marmoriga Krüselefantiintehnika puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust Kuros mehe skulptuur Laokooni grupp isa koos lastega võitleb maoga Order antiiktempli smmasfassaadi osad, tehtud kindlas proportsioonis Pharose tuletorn ehitas Sostraatos
jahijumalanna, Athena- Ateena kaitsejumalanna, tarkusejumalanna, Poseidon- merejumal 10. Kes on Dionysos ja mis kasvas välja tema pidustustest? Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, teater. 11. Kes olid barbarid? Võõrad, välismaalased 12. Kreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne ja kõige iseloomulikum detail. Templiehitus. Sambad. 13. Kreeka templi põhiplaan. Ristkülikukujuline, meenutas megaroni. Sambad. 14. Kreeka arhitektuuri kolm stiili. Kuidas neid omavahel eristada? Dooria, joonia ja korintose. Dooria sammastel puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ja korintose stiilil on baas olemas, kapiteelid keerukamad. 15. Samba osad. Baas, tüves, kapiteel. 16. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Akropolil, Erechteioni tempel Akropolil. 17. Mis on erinevat arhailise ja klassikalise ajastu skulptuuris? Arhailisel ajastul
Kunstis kajastus pidev võitlus vaenlastega. Kindlustatud lossid ja linnamüürid Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati linnused künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Müüride ehitamisel ei kasutatud sideainet. Järeltulevad põlved arvasid, et nii võimsaid müüre ei ehitanud inimesed vaid ühesilmsed hiiglased kükloobid. ,,kükloopilised müürid" Lossidel · puudus siseõu. · suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed. Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns Mükeene ...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik. ...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist. ... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit. nn Arteuse varakamber. Suuremad tugedeta ruumid enne Panteoni. ..
Kreeka arhitektuur. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks templite ehitamine. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas Tirynsist pärit megaroni. Ehitusmaterjaliks oli esialgu enamasti puit ja savi, hiljem hakati kasutama kivi(marmor). Kivide sidumiseks kasutati mörti.Tempel asetses alusel. Aluse ülemiselt astmelt kerkis sammastik, mis ümbritses igast küljest. Sammastik oli välisilme määrav osa. Sammas koosnes kolmest põhiosast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel
http://et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_B KNOSSOS Korrapäratu põhiplaaniga Ehitatud labürindina 2-3 korruseline Lossi keskel asus suur siseõu Kindlustamata, puudus kaitsemüür Knossos Müüriharjal stiliseeritud sõnnisarved Knossos Vaade Knossosele Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Kuna paljudel ruumidel puudusid välisseinad,
kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidumisel kasutati mördi asemel metallist klambreid. Kreeka templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik. Terviku ning detailide vahel valitseb täiuslik harmoonia ning igal üksikosal on kindel ülesanne. Hilisemate rooma ehitistega võrreldes erineb kreeka arhitektuur neist lihtsate ehitusmeetodite poolest. Kreeka
http://et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_B KNOSSOS Korrapäratu põhiplaaniga Ehitatud labürindina 2-3 korruseline Lossi keskel asus suur siseõu Kindlustamata, puudus kaitsemüür Knossos Müüriharjal stiliseeritud sõnnisarved Knossos Vaade Knossosele Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Kuna paljudel ruumidel puudusid välisseinad,
kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidumisel kasutati mördi asemel metallist klambreid. Kreeka templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik. Terviku ning detailide vahel valitseb täiuslik harmoonia ning igal üksikosal on kindel ülesanne. Hilisemate rooma ehitistega võrreldes erineb kreeka arhitektuur neist lihtsate ehitusmeetodite poolest. Kreeka
Inglise arheoloog Artur John Evans leidis Kreeta saare mälestusmärgid. Umbes 2000 a. eKr. ehitati esimesed suured sõjaliste juhtide lossid Kreeta saarele Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. 19. ja 20. sajandi vahetusel kaevati välja nende jäänused ja tehti kindlaks põhiplaanid. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesuurustest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue megaroni. See oli suur ristkülikukujuline saal kahe sambaga sissekäigu juures. Megaron oli eeskujuks hilisemate kreeka templite ehitamisel. Suurim palee Kreetal Knossos ehitati 1700 1400 aastate vahel eKr. 1300 ruumi, mis ümbritsesid megroni, ühendasid erinevate suuruste ja suundadega koridorid. Võrreldes teiste selle aegsete lossidega oli seal neid palju. Kahekümne nelja tuhande
480eKrPärsia laevastiku purustamine Salamise all 323eKrAleksander Suure surm 30eKrroomlaste kätte langeb kreeklaste mõjupiirkond. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria stiilhõimu nimest, vanim stiil Joonia stiilmaakonna järgi Korintose stiillinna järgi, noorim stiil Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjalideks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliikemarmor. Kivide sidumiseks ei kaustatudmörti vaid metallist klambreid. Templiosad: krepidomaalus, kus seisab tempel. Maapinnast paarikolme astme võrra kõrgem stülobaadkrepidoma ülemine aste sammaskreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Kolm osabaas, tüves, kapiteel kapiteelsamba ülemine kunstiliselt kaunistatud osa(koosn. Alumine on ehhiin ja ülem. abakus)
4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne oli ehitada vägevaid templeid. 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Kreeka stiilis valitsesid kolm kunsti: Dooria kunst, Joonia stiil ja Korintose stiil. Stiilid on nimetatud nende piirkondade järgi. 6. Vaata templite põhiplaane. Millise ehitisetüüp on siin aluseks? Templite ehitiste aluseks oli Tirynist tuntud megaroni ehitustüüp. 7. Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, friis, arhitraav, kapiteel, tüves ning Korintose ja Joonia stiilil ka baas. 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Vanakreeka templid on avaldanud suurt mõju hilisemaste aegade arhitektuurile kuna seal on kõik väga täpne ja välja arvestatud. Peatükk 11: 1.
templiehitus. Kreeka templid erinesid Idamaade omadest selle poolest, et nad olid mitte ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematele aladele, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Samuti oli iga tempel pühendatud ühele kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. (Remmel, 1989) Tavaline tempel nägi välja põhiplaanilt ristküliku kujuline ja meenutas megaroni ehk kreeklaste vanem elamut. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem aga kivi marmor, mis oli ühtlasi üks kaunimatest. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel metallist klambreid. (Kangiliski, 1997) Templi väljavaates saame eristada kolme põhiosa: krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Tempel seisab krepidomal ehk alaehitusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. Krepidoma ehk kanda osa viimast astet nimetatakse stülobaadiks, millelt
raskepärasena, kuid kindlana.Dooria stiil on väga range ja lihtne. 2.Joonia-sammas on peenem ja kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum.Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas iseloomuliku kapituliga. 3.Korintose-kapituli alaosa on vaasi-või karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevärvid. 4. Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutab juba Tirynsist tuntud megaroni. 5. Mida tähendab akropol? Kirjelda Ateena Akropoli. Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega.Ateena linna kaitsjanna oli peajumal Zeusi tütar Atheng, kelle tempel Parthenon kõrgub Akropolil.Templi nimi tähendab neitsiruumi. 6. Mille poolest on erilised Erechteioni templi koja sambad? Kuidas neid nimetatakse? Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud-karüatiidid. 7
Haudehitistest olid tuntud kamber ja kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas kas ümmarguse või nelinurkse põhiplaaniga matusekamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik – dromos. Hauakambri lagi oli kaetud kivide järk-järgulise libistamisega tekitatud valevõlviga. Ehituses kasutati suurte plokkidena ehituskivi, kasutati valevõlve. Ehitusmaterjalideks oli liiva- ja lubjakivi. Joonis 4. Megaroni põhiplaan 5 VANA-KREEKA Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute,-pulkade ja -klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks oli tempel, mis koosnes kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus pühakuju, nimetati cella ehk naos.
· Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed · Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme · Seest olid templid valgustamata · Valgus tuli läbi ukse, aknaid ei olnud · Hiljem raiuti suuremate templite katustesse avasid · Vanimad kreeka templitüübid lähtuvad egeuse kultuuri hilise aja losside megaronist · Templitüüpe oli umbes kümmekond · Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia · Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal · Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline · Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga · Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus · Erandiks on hilisem templitüüp rotund · Rotund ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik · Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus
k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. polist poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast megaroni tüüpi kultushoonest ja arendasid sellest igakülgselt läbimõeldud ehitise. Alates klassikalisest ajajärgust muutus see üha esinduslikumaks. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile. dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni (näit. Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres).
Reljeefkunst läks sujuvalt üle maalikunstiks. Maalikunsti iseloomustab dekoratiivsus ja Egiptuse poos. (Nägu profiilis, silm otse. Õlad otse, puusad ja jalad profiilis.) Värvid on harmoonilised ja maitsekad. Ei anta edasi varju ja värvivarjundeid. Teos: Nofretete portreebüst Kreeka Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas megaroni. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Kreeka jumalad on inimeste sarnased, oma iseloomuga- igal jumalal oma tempel. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alaehitusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma viimast astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega
KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiag...
Nad olid väga sõjakad. Kreeta lossidel on arvukad seinamaalingud mis kujutavad mänge ja merd, siis ahaialaste maalingud kujutavad sõda ja jahtimist. nad vallutavad kreeta. ahaialaste lossid on tugevasti kindlustatud, neid võimsaid kaitsemüüre on kutsutud kükloopilisteks müürideks. [46] lossidele on omane ka korrapärane põhiplaan vastupidiselt kreeta omadele. see kõik lähtub kesksest saalist e. megaronist [46] Saali keskel oli kolle kus tehi süüa või soendati end. Hiljem on megaroni jäljendatud templite kaudu. Losside juurest on leitud ka sügavaid kaevutaolisi kuningate haudasid. prooviti teha kupleid, kaasa pandi ka hauapanused, kuid mitte niipalju kui egiptuse vaaraodel. nn. agamemnoni kuldmask. 16. saj hauda kuulub. Vana Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana babüloonia kunstist on olulisedreljeefid ja portreed. Vana mesopotaamia varises kokku, ja järjest tugenes assüürlaste rik, kes kasutasid ära
kuplina · Pseudokuplid püstitatud ilma sidevahendita · Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid · ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest · Tegelikult pole tegemist Agamemnoni maskiga · Hilisemat Kreeka arhitektuuri (templiehitust) on tugevasti mõjutanud Hilise ajastu losside megaron · Megaron suur keskne saal egeuse hilise ajastu lossides · Hilisemad Kreeka templid matkivad megaroni VIII Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur
kujutisi. Kujutati jahistseene, sõjastseene, pidulikke tseremooniaid, tantsustseene jm. Esindatud olid ka maastikumotiivid. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised aga valgega. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid Vastandina Kreeta lossidele olid Mükeene lossid kindlused. Kogu lossi ümbritses tihe ringmüür. Ka oma pikerguse saali poolest erineb Tirynsi loss Kreeta omadest. Seda suurt, pikergust saali nimetatakse meestesaaliks e megaroniks. Megaroni keskel asus ümmargune kolle, mida ümbritsesid neli sammast. Need kandsid laepalke ja arvatavasti oli nende kohal ka avaus, millest suitsu välja lasti. Megaroni kõrval oli rida teisi ruume. Mükeene sammas oli eranditult alati puust, kuid sama kujuga mis Kreetalgi.. 2.Manerism 16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism
Hiljem arenes skeene sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa katusele. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 e.Kr ja edasi järgnes 3 perioodi. o Arhailine 600-400 e.Kr o Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 e.Kr o Hellenistlik e. Hiline 323 e.Kr 30 p.Kr Arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel on ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas Tirynsist tuntud megaroni. Materjalideks savi ja puu, hiljem ka kivi. Eriti marmor. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Templil on välisvaates 3 põhiosa. Seisab alusel, mis on maapinnast 2-3 astme võrra kõrgemal, et jumal oleks lähemal. Viimasel astmel oli lohk. Alus kannab nime krepidoma. Ülemist astet nim. Stülobaadiks. Sellelt kerkib sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana. Sammaste arvul on
Eleusise müsteeriumid: 22 km Ateenast läänes asub Eleusis. Seal oli kuulus müsteeriumide pühamu. Müsteeriumid kuulusid Ateena riigikultusse, neid peeti Demeteri ja Persephone auks igal sügisel. Rituaali juurde kuulus pidulik rongkäik mööda Püha teed Ateenast Eleusisesse, müsteerium korraldati telesteerionis (pühitsustempel). See 4-nurkne, igasse külge paigutet istmetega sammaskoda oli ehitatud VI saj. ühe Mükeene ajastu megaroni kohale. Seal lavastati Demeteriga seotud mütoloogilisi süzeesid, osalejad müstid püüdsid saavutada ekstaasiseisundit, vahetut ühinemist jumalusega. Mõnedel andmetel oli Demeteri kultus naiste toimetada ning mehi ligi ei lastud. Dionysose kultus: avalikud ülekreekalised viljakusriitused, tunti ka Väike-Aasia kolooniates. Kodukolde (`hestia' sama nime kandis ka neitsilik kodukolde jumalanna) austamine: igas
hiigelpaleega, korrapärasus aga on siingi olnud üheks juhtmtteks), vastupidiselt kreeta paleedele paiknesid mükeene linnuste töökojad, haldusruumid jm. otsesest linnusekompleksist väljaspool, nn. all-linnas. Mükeene linnuslosside tuumaks oli aga lunasse orienteeritud 1-3 ruumiline megaron, mille kahesambalisele portikusele järgnes eeskoda, selle taga aga paiknes nelja sambaga kolderuum. Seinad olid kaunistatud freskotehnikas friisidega. Mükeene megaroni lihtsates ja selgetes vormides aimub hilisemate kreeka templite eeskuju. Mükeene kultuuri aladel säilinud teede ja sildade jäänused knelevad sellest, et erilist tähelepanu pühendati kaubandusele ja sjavankrite rakendamisvimalustele. Pärast Santorini purske tagajärjel tekkinud katastroofi oli Kreeta sattunud Mükeene vimu alla. Mükeene sjaline vim kehtestati ka Troojas (Trooja sda). Varsti pärast Trooja sja lppu (13 saj. eKr
annaabi.ee 
