Kadunud Kreeka jumalanna Athena kuju Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana- Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Templi sees asus Pheidiase loodud aastal 449 eKr , kullast ja elevandiluust Athena kuju. Perikles lasi selle teha et tähistada ateenlaste võitu pärsialaste üle. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Kiivri keskel oli sfinksi sarnane kuju ja mõlemal pool sfinksi olid greifid. Ateena kuju seisab sirgelt, tema kullast tuunika ulatub maani ning elevandiluust tehtud medusa pea asetseb ta rinnal. Ta hoiab umbes nelja küünrapikkust Victory(võit ing.k) kuju ühes ja oda teises käes. Jalge ees ase...
Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi pe...
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik
lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 meetrit, maru ajal küünib see avamerel 10 meetrini, Soome lahes 6 meetrini ja Liivi lahes 34 meetrini. Soolsus Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 68 promilli, kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti
Tuhala Nõiakaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Taevaskoda Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest. Kõrgeim paljanditest on SuurTaevaskoda, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. VäikeTaevaskoda on suurest madalam, ta kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Allikaveed on uuristanud kaljuseina kaks koobast. Esimesest voolab välja Emaläte, teist nimetatakse. Taevaskoja piirkonnas saavutab Ahja jõe ürgorg oma suurima sügavuse 32 meetrit, laius ulatub kuni 200 meetrini. Kuni 24 meetrit kõrge ja ja 150 meetrit pikk Taevaskoda on üks Eesti imposantsemaid liivakivipaljandeid. Taevaskoda
moondekivimitest. Eesti aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Suurem osa Eesti aluskorras on tekkinud Paleoproterosoikumi jooksul. Hiljem hakkasid kivimid sügavamale vajuma ja moonduma. Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on pisut üle 100 meetri sügavusel. Lõuna suunas see süghavus suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. Lõuna- Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa, mis on umbes 300 meetri sügavusel. Hiiumaal on aluskord kohati ainult 15-20 meetri sügavusel: tegemist on astrobleemiga, mis tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamini moondunud kui Põhja-Eesti aluskorrakivimid. Ilmselt on Lõuna-Eesti aluskorrakivimid moondunud kilomeetreid sügavamal ja tektooniliste liikumiste käigus hiljem kõrgemale tõusnud
TAEVASKOJA Taevaskoda asub Lõuna-Eestis Põlvamaal Ahja jõe ürgorus, kus on esindatud kõik looduse suurteosed - värske õhk, vulisev vesi, ürgne mets. Taevaskoja on looduslikult kaunis koht, kus paljastuvad kõrged liivakivikaljud, mida ürgveed kunagi selliseks uhtunud on. Sellest ongi paik oma nime saanud kõrgeid liivaseinu on taevaskodadeks kutsuma hakatud. Kõrgeim paljanditest on Suur-Taevaskoda, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. Suur -Taevaskoda Väike-Taevaskoda on madalam, kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Väike- Taevaskoda Devoni aegsetest liivakivist kaljuseintest voolab välja allikaid, mis on kaljuseina uuristanud koopaid. Sõdade ajal on neist varjupaika otsitud, samuti on legende koobastest algavatest salakäikudest. Väike-Taevaskoja Emaläte on teadaolevalt Riia linnani välja läinud. Emaläte Teist suuremat koobast nimetatakse Neitsikoopaks.
Laanekuklane Risto Valk 8a ELUKOHT Elavad Euroopas Skandinaavias põhjas kuni Itaalia ja Bulgaariani lõunas ning Suurbrittanniast läänes Venemaani idas. Euroopa mägedes elavad kuni 2400 meetri kõrgusel. Eestis Elab peamiselt Ida-Eestis, kus moodustuvad kõige suuremad asurkonnad. Igas asurkonnas on umbes 2000 pesakuhilat. Mõni looduskaitseala LAANEKUKLANE Must ümar tagakeha Punakas esiosa Töösipelgas on 4-8,5 mm pikk Iseloom ja eluviis jms. Pesade kõrgus ulatub kuni kahe meetrini ja põhja läbimõõt kuni nelja meetrini (Suurimad pesad on Soomes) Elavad kolooniatena ja pesas elab kuni100 000 putukat. Pesas on mitu emast. Üks emane muneb aastas umbes 150 000 muna. ... Sissetungijate vastu vaenulikud Peetakse üheks kõige arenenuma sotsiaalse võrgustikuga loomarühmaks Muidu sööb ta väiksemaid putukaid ja nende vastseid aga ka väikseid taime tükikesi või seemneid. Mesinike jaoks on nad kahjurid, sest võivad ühe ööpäeva jooksul varastada kuni viis kilo mett
Tartu 2010 Liigikirjeldus. Lumekakk (Bubo scandiacus) on sidrunkollaste silmadega ja musta nokaga suur valge kakk. Isaslinnud on lumivalged üksikute tumedate tähnidega, emaslinnud on tumedate tähnidega rohkem kirjatud ja ka isaslindudest tunduvalt suuremad. Isaslindude kaal võib küündida 2,3 kilogrammini, emaslindudel peaaegu kolme kiloni. Tiibade siruulatus võib suurematel lindudel ulatuda pooleteist meetrini, mõningatel juhtudel kuni 1,7 meetrini. (http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/lumekakk) Lumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras. Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, kui ümbrus on veel lume all. Pesa ta ei ehita, vaid muneb lihtsasse lohku, olenevalt lume sulamisest mai keskel või lõpus. Tavaliselt on kurnas 58 muna, kuid võib olla ka palju vähem või rohkem, isegi 1113. Haudumist alustatakse tavaliselt pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad eri
punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle vasakpoolsed lisajõed. Alpide põhja- ja lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago Maggiore). Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd, veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d'Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck, Grenoble jt.).
Keila joale on lihtne ligi pääseda ning seetõttu on Keilja juga üks külastatavamaid ja tuntumaid jugasid Eestis. Veevool kiireneb maantesilla juures, kus jõge on süvendatud ja väljatõstetud paetükid ääristavad vallidena sängi. Nii muutuvad ka orude kaldad kõrgemaks. Veidi ülapool juga, jõe paremal kaldal võib paekihi pealispinnal näha sinna jääajal liustiku poolt tekitatud selgeid jääkriime. Kõrgete põlispuudega ääristatud Keila joa kõrgus ulatub 6,1 meetrini ja laius 60-70 meetrini. Joa rünka ülemise osa moodustavad räästaolised etteulatuvad lubjakivid, alumises osas paljanduvad pehmed glaukoniitliivakibi ja diktüoneemakilda kihid, millesse on uuristatud sügav kulbas. Joast pärivoolu on kujunenud kuni 15 meetri sügavune kitsas järskude kallastega org. Jõgi on seal kärestikuline. Ta säng langeb vähem kui 2 kilomeetri jooksul üle 13 meetri. Keila jõest püütakse ahvenat, särge, haugi. Ülemjooksul püütakse ahvenat ja haugi,
Tegelikult ei ole need kaks nähtust seotud. Tänapäeval nimetatakse seismilisi ookeanilaineid tsunamideks (jaapani keeles "sadama lained"). Tsunamide all mõistetakse tavaliselt väga kõrgete laineharjadega ookeanilainete seeriaid, mis läbivad pikki distantse. Tegelikult võivad tsunamid tekkida ka järvedes. Ookeanides võib tsunamide kiirus ulatuda üle 800 km/h. Tsunami lainete kõrgus kallaste läheduses on keskmiselt 9 meetrit, kuid kõrgeimad võivad ulatuda ka 30 meetrini. Miks tekivad ja mis vormis esinevad Tsunamid tekivad põhiliselt tektooniliselt tekkinud maavärinatest, mille tugevus on suurem kui 6,5 palli ja fokaalkaugus madalam kui 50 km. Siiski ei ole kõik veealused maavärinad tsunamide tekitajad. See sõltub mereveesamba liikumise iseloomust ja ulatusest. Põhilised tsunamilised nähtused on: Merevee vertikaalsed liikumised , mis on põhjustatud veealustest maavärinatest, mis toovad kaasa järsu maakoore murrangublokkide liikumise merepõhjas;
Nii on hoovuste segunemiskohad head kalapüügipiirkonnad. Tõus ja mõõn Maailmamere veetaseme kõikumist, millel on kindel ööpäevane rütm, nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. Tõusu ja mõõna põhjustab Maa ja Kuu, vähemal määral ka Päikese, vastatikune tõmbejõud. Loodete perioodiline kordumine tuleneb maakera pöörlemisest ümber oma telje. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri. Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu poole: mida väiksem on veeosakese kaugus Kuust, seda tugevamini tõmbub see Kuu poole - tekib tõus. Kuna Maa tsenter tõmbub Kuu poole tugevamini kui veeosakesed teisel pool maakera, siis on teisel pool maakera samuti tõus. Maa poolustel muutub sel ajal veekiht õhemaks - seal on mõõn.
Ülem-, kesk- ja alamjooksu iseloomustus Ülemjooksul (Austria ja Slovakkia piirini) on ta valdavalt kiirevooluline, kuni 400m laiune mäestikujõgi, Kesk-Doonau madalikul on vool rahulik ja jõe laius kuni 1000m, Rumeenia ja Serbia piiril voolab ta Transilvaania Alpide ja Stara planina vahel 117 km pikkuselt kitsas kanjonilaadses orus (Derdap), Cazane ja Raudvärava kuristikus väheneb jõe laius kuni 150 meetrini ja sügavus suurenenb kuni 82 meetrini (üks maailma sügavamaid). Alam-Doonau madalikul on jõe org lai ja suuresti soostunud. Delta moodustumine Suudmes on vool aeglane, jõevees olev peen materjal settib ja aja jooksul tekib setteid nii palju, et need saavad veevoolule takistuseks, siis hargneb jõgi väiksemateks harujõgedeks, mis moodustab delta. Delta suurus 4152 km², koos lõunaosa laguunidega 5165 km². Suurimad suudmeharud on Chilia, Sulina ja Sfäntu Gheorghe.
Uute põldude hiidbambus. jaoks rajutakse metsa. Seal levib palju haigusi. Amazonase vesiroos lehe ümbermõõt ulatub 2 meetrini ja se jõuab kanda isegi väikest last , ta õied on on poole meetrise läbilõikega ja avanevad vaod öösiti. L-A Kakaopuu kakaopuuviljast tehakse kakaopulbrit ja võid, L-A . Hiidbambus see bambuse liik kasvab tavaliselt jaava saarel ja malaka poolsaarel , taiseärasuseks on se et ta suudab kasvada 40 m kõrguseks Anakonda see on maailma suurim ussiliik, tema toiduks on ni pisinärilised kui ka suured imetajad , ta pikkus võib ulatuda 10 meetrini.
Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 6. Kus Eestis avanevad maismaal aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. 7. Maavarad Eesti pinnakattes Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 8. Kuidas liigitatakse sood Eestis? Liigitatakse kolmeks: Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega
Tuleb lisada, et glaukoniitsavi sisaldab endas antud kohas niisugusel hulgal liivaseid fraktsioone, mis muudab ta litoloogiliselt liivsaviks. [4] Glaukoniitsavi all esineb õhuke, 20-25 sm paksune hall või kollakas kiltsavi kiht, mis stratigraafiliselt kuulub diktüoneema kiltkivi juurde. See kiht on üleminekuvormiks diktüoneema kiltkivist glaukoniitsavile(v.t tabel1). [4] Kiltsavi all asub tumepruun diktüoneema kiltkivi, mille paksus ulatub 4-5 meetrini. Diktüoneema kiltkivi on tüüpiline savikiltkivi, mis on lagundatav ka suuremate tükkidena ja kujutab endast poolkaljupinnast. Ilmastiku mõjudele alludes laguneb ta suhteliselt kiiresti õhukesteks lehekesteks ja puruks. [4] Diktüonemaa kiltkivile järgneb peeneteraline hall või kollakashall obolusliivakivi.Viimane kuulub samuti poolkaljupinnaste hulka. Obolusliivakivi on üldiselt nõrgalt
• Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. • Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). • Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. • Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri. TSUNAMI • Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. • Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m.
AKNAPESIJAD Kedi Urbanik, Kaspar Kadak, TT09 Käsi aknapesija Plus3 , 32 cm Mugav ja käepärane kaabits ühes. Võimalus osta juurde ka vahetuslapid. Hind: 125 krooni. Aknapesur Plus 3, teleskoopvarrega Liigendpea ja teleskoopvarrega aknapesur. Aknapesurit lihtne kasutada ning teleskoopvarrast saab pikendada kuni 2 meetrini. Hind: 275 krooni Aknamopp pihustiga Picospray 135 cm Varrega ja pihustiga aknapesumopp. Võimalik vahetada puhastuslappe. MicroDuo pinnaga moppi on lihtne kasutada. Pesulapid kannatavad masinpesu. Hind: 354 krooni Liigendpeaga aknapesukaabits 40 cm, Powerslide + teleskoopvars Käepärane ja mugav aknapesukaabits koos teleskoopvarrega. laius 40 cm. Hind: 148 krooni www.postikaubamaja.ee TÄNAME KUULAMAST!
- sisemine rakukiht koosneb näärme- ja epiteellihasrakkudest. - toidu haaramiseks on neil kombitsad. toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava. - paljudel neist on lubi- või sarvainest toes. *Ainuõõsed jagunevad kolmeks 1. õisloomad (meriroosid,korallid) 2. karikloomad (meduusid) 3. hüdraloomad ( hüdrad) *HÜDRAD sigivad pungudes ja sugurakkude abil. nad on lahksugulised loomad. * KORALLID elavad kolooniates või üksikult. isendi suurus küündib mõnest mm-st ühe meetrini. *MEDUUS on laia ja kumera kehaga ujuv ainuõõsne loom. liiguvad keha järsult kokku tõmmates. keha sültjas ja sisaldab 95% vett.
Kolmas tase Neljas tase Viies tase · Ta on umbes leopardi suurune. · tüvepikkus 120150 cm, sabapikkkus u 90 cm, mass 2341 kg · Kere on pikk, jalad üsna lühikesed,saba pikk ja karvane · Neid leidub peamiselt KaguAasias ja Himaalajas. · suvel elab enamasti lumepiiri lähedal,talvel laskub sõraliste järele 1800 meetrini. · Aasias võib elada 6001200 m kõrgusel, puude vöötmes. · Lumeleopardid toituvad mitmesugustest sõralistest,jänestest,ümisejatest ja teistest pisiimetajatest. · poegivad suvalistel aastaaegadel · tiinus kestab u 90 päeva · pesakonnas on 35 järglast. · http://et.wikipedia.org/wiki/Lumeleopard
Ka-Hem) Tõrvamaalt. 3. Sügavus 15 meetrit. Laius- küünib 20 kilomeetrini. Vooluhulk- vooluhulk 17,8 tuhat m³/s. 4. Peamised lisajõed: paremalt Tuba, Kan, Angara, Podkamennaja Tunguska, Alam Tunguska ja Kureika, vasakult Abakani jõgija Turuhhan. Vasakpoolsed lisajõed on väiksemad. 5. Tõva nõos murrab Jenissei kitsas kärestikulises kohati kanjonilaadses orus läbi Lääne- Sajaanide ja laieneb Minussinski nõos kuni 850 meetrini. 6. Bratsk, Irkutsk Ulan-Ude, Ulan-baatar 7. Jenisseil on Krasnojarski ja Sajaani-šušenskoje hüdroelektrijaam ning veehoidla. 8. https://et.wikipedia.org/wiki/Jenissei Koostaja: Virge Kaurson
Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena. Eluiga: 25 aastat (vangistuses).
setetest. Geoloogiliste puurimiste käigus on pinnakattest leitud nelja jääaja moreene ja setteid. Mandrijää sulamisvee setetest võib olulisemaks pidada liustikujõe liivasid ja kruusasid ning jääjärvelisi liivasid ja savisid. Moreenidest kõige ülemine on punakaspruun rähksavi, sellele järgneb hall ja seejärel pruun rähksavi. Mitme mattunud oru põhjas on teada aga ka neljas moreenikiht: hall savirähk. Tavaliselt ulatub moreenikihi paksus mõnest meetrist kuni 2040 meetrini, kuid paiguti võib see olla veelgi tüsedam Suure Munamäe kohal umbes 80 meetrit. Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast
Need on lained mis levivad Maa sisemuses ja liiguvad oluliselt kiiremini kui tsunami. Tänapäeval asub Hawaiil tsunamijaam, kus registreeritakse kõik toimunud maavärinad ja kui toimub mõni piisavalt tugev maavärin, mis võiks vallandada tsunami hoiatatakse inimesi koheselt raadio teel. Paljud riigid üritavad oma rannikualasid tsunamide eest kaitsta, näiteks Jaapanis on populaarsetele ranna-aladele püstitatud nn ,,tsunamiseinad", mille kõrgus ulatub 5 meetrini. Selline takistus peatab tsunami hoogu. On ka kindlaks tehtud, et puud takistavad samuti laine edasiliikumist. Sellepärast istutatakse nt. Hawaiil ranna äärde palmialleed. 26 detsembril 2004 aastal, kell 7.58 kohaliku aja järgi toimus India ookeanis, Sumatra saare looderannikust 250 kilomeetri kaugusel, 9.1 magnituudine maavärin tugevuselt neljas maailmas, pärast 1900. aastat. Tugevaim viimase 40 aasta jooksul. Maavärin oli ebatavaliselt pikk 8 kuni 10 minutit
Juhtmestiku infrastruktuur AS-Interface andmevahetused põhinevad Juhi kutse, kus andmed koosnevad 5-bitisest seadme aadressist. Pikim Master-call on 14 bitti Saadud orja vastus on 7 bitti pikk, sisaldab 4 bitti kasutaja andmeid (nt orjade sisendite väärtused) Pinge tase võrgus on 29,5 … 31,6 V DC ja andmekaitse viiakse läbi Manchester-II kodeerimine Interneti biti aeg on 6 ms Segmendi pikkus on piiratud 100 meetrini Mitut segmenti saab kasutada koos, et tekitada pikemaid internette Tänan kuulamast!
naelu, lauad seoti prusside külge ülevalt, alumine osa läks vastu maad. Sellel oli praktiline põhjus, sest vihma sadades voolasid piisad mööda laudu alla ja vesi ei pääsenud sisse. Viikingid tegelesid kalapüügiga enamasti. Kuid oli ka viikingeid, kes elasid rohkem sisemaal ning tegelesid jahinduse, käsi-, põllutöö ja karjakasvatamisega. Trelleborg (Island) Hooned olid 3 kuni 5 meetri laiused ja nende pikkus ulatus isegi kuni 50 meetrini (tavaliselt 15 kuni 30m). Maja katus kaeti: kas turba, õlgede või laualaastudega (olenevalt sellest millist materjali oli saada). Tavaliselt majadel ei olnud aknaid. Suits mis kütte koldest tuli, lasti kas uksest välja või oli katusele tehtud avad sellejaoks. Tavaliselt sellistes majades elas terve suguselts koos.
Mõisted: Põhjavesi Maakoore ülemises osas osas kivimite vahel olev vesi. Mineraalvesi Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Ravitoimeline. Termaalvesi Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. (keiser, allikas) Poorsus Kivimite bõi sette omadus hoida vett. Põhjaveetase Järgib üldjoontes pinnamoodi, kuigi põhjaveekihi pind võib olla maapinnast vägagi erineval sügavusel, mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini. Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab. INFLATSIOON (PÕHJAVEE KUJUNEMINE, VEE IMBUMINE PINASESSE) MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus PÕHJAVEE REOSTUSALLIKAD: 1
Peajalgsed limused Peajalgsetel limustel on pikad kombitsad (8 või 10) ja kombitsatel asuvad iminapad. Nad võivad liikuda ujudes raketi põhimõttel paisates lehtri kaudu välja veejoa. Peale selle võivad nad liikuda kombitsate abil. Elupaik: Nad elavad meredes; osa ujuvad (kolmaarid) ja teised kivide kaljude vahel urgastes (kaheksajalad). Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused. Liikumine: Kalmaarid ja kaheksajalad võtavad mantliõõnde vett täis ja sulevad mantli serva nn. nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja tekib reaktiivjõud, mis paneb nad kiiresti liikuma. Meeleelundid: Neil on suured silmad, et näha saaki ja vaenlasi. Enesekaitse:1. Neil on varjevärvus ja nad sulavad
1. Nimi Jaanalind (ladina keeles Struthio camelus, inglise keeles Ostrich) 2. Väljanägemine Täiskasvanud linnu kaal võib küünida kuni 150 kiloni ning pikkus jääb 2-3 meetrini. Emalinnud on hallid ja väiksemad, isaslinnud mustad valgete tiivaotstega ja sabaga. 3. Elupaik Metsikult võime jaanalindu kohata ainult Aafrikas. Lähisekvatoriaalses loodusvööndis. Jaanalinnud jagatakse tõu järgi Aafrika mustaks, sinikaelaliseks ja punakaelaliseks. Sinikaelalist jaanalindu kohtame Lõuna - Aafrikas ja punakaelalist Ida - Aafrikas. 4. Eluviis Jaanalind on päevaloom. Talvel ei maga. 5. Toitumine Jaanalind on eelkõige rohusööja
põrkuvad lained sealt tagasi ja liituvad vastutulevate lainetega; kui merepõhi läheb sujuvalt üle maismaaks, siis ei põrku lained sealt tagasi, vaid paiskuvad maale; kui rannale lähenedes mere sügavus väheneb aeglaselt ning randa ja veepiiri lahutab järsk rannaäär, siis lainehari puruneb vastu rannaäärt ja tekib säbarlainetus, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. Säbarlainete allalangemisel löövad veemassid vastu põhja, tekitades seal küllalt suuri purustusi. See on ohtlik sadamarajatistele. Siselained Meres võib kujuneda välja olukord, mõnemeetrises pinnakihis on suhteliselt väikese tihedusega peaaegu mage vesi, allpool aga suurema tihedusega väga soolane vesi. Nende veekihtide terav lahutuspind võib säilida pikka aega ning seal tekivad sisemised pinnalained ehk siselained.
laine oli suunatud, evakuatsiooniks sama palju aega nagu meil tavaliselt tormiuputuse eel. Laine oli nõnda suunatud ja hoiatussüsteem piisavalt efektiivne, et Jaapani lähinaabruses hukkus vaid üks inimene Indoneesias. Suhteliselt tugevalt tabas tsunami Aleuudi saari ja USA randu. Laine jõudis sinna mõne tunniga, kahjustas tugevasti rannaäärseid rajatisi ja väikesadamaid ning lõhkus või uputas sadu paate ja väikelaevu. Crescent Citys ja Port Saint Louisis ulatus tsunami kõrgus 1,9 meetrini. Üks mees, kes püüdis pildistada Klamathi jõe suudmele lähenevat tsunamit, hukkus iseenda rumalusest - laine viis ta merele. Hawaiil tegi tsunami kümnete miljonite dollarite väärtuses kahju. Peruus registreeriti laine kõrguseks kuni poolteist meetrit; see kahjustas enam kui 300 maja. Tšiilis ulatus tsunami kõrgus kolme meetrini. Teel üle Vaikse ookeani ujutas tsunami praktiliselt täielikult üle mitmed väikesaared; näiteks Midway atolli kaitsealal hävitas
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Põlevkivi Autor: Margus Sööt Juhendaja: Andres Kapp Võru 2012 Mis on põlevkivi? Põlevkivi on settekivim, mis on moodustunud järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi.Põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid, bakterid, füto- ja zooplankton ning vetikad, mis moodustasid eelajalooliste järvede ja merede biomassi. Põlevkivi ei ole maailmas uus avastus.Sarnaselt kivisöele saab seda kasutada kütusena.Põlevkivi kasutamine energiatootmises on enamikule inimestest teadmata, kuna selle osakaal tänapäeva maailma energiatootmises on võrreldes selliste tuntud loodusressurssidega nagu nafta ja kivisüsi, minimaalne.Siiski, nafta kõrge hind ja vähenevad varud nagu ka kolmandate riikide kasvav nõudlus on põhjuseks, miks viimasel ajal üha sa...
Pika jala väravatorni ajaloost : Aastal 1380 andis ordumeister van Vriemersheim loa rajada kivist väravaehitis. Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454a tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455a Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest. 1594a rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608a ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. saj. olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995 toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri. Mustpeade maja Allikas: mustpeademaja.ee
Saad teada Milline ta välja näeb? · Kaljukotkas on suur kotkas, kes keha üldpikkuselt on küll merikotkast pikem, massiivsuselt aga viimasele tunduvalt alla jääb. Keha üldpikkuseks on kuni 82 cm. Tiiva pikkus on isalinnul kuni 66 ja emalinnul kuni 69 cm, tiibade siruulatus võib küündida kuni 2,2 meetrini. Kus ja kuidas ta tavaliselt pesitseb? · Pesa kohendamine algab veebruaris ja see on kotkastele kõige õrnem aeg, kuna sel perioodil häiritud linnud hülgavad valitava pesa ning sel aastal sinna enam ei tule. Märtsis on pesas 2 muna, poegi aga kasvab üles enamasti vaid üks. Sageli jääb üks muna mädaks ja nõrgema poja varane hukk pole samuti suur haruldus. Millest ta toitub? · Eestis on kajukotka põhitoiduks jänesed ja tedred
· Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus varieerub 1 mm kuni jaapani hiidkrabini, kelle jalgade siruulatus küünib 3,8 meetrini · Esimesed vähid elasid maal 500 miljonit aastat tagasi · Maailmas tuntud 38 000 vähiliiki · Eestis 326 liiki · Vähid kasvavad kogu elu Küsimused · Kellega võivad elada sümbioosis erakvähid? · Milleks on muundunud krabide esimesed käimisjalapaarid? · Kui pikaks võib ulatuda Jaapani hiidkrabi jalgade siruulatus? Kasutatud allikad · https:// www.youtube.com/watch?v=rLUAoTj dmZ8 · https:// et.wikipedia.org/wiki/Krabilised · https:// et
Huvitaval kombel ei ole taimed järginud sedasama ilmumise -kadumise mustrit, mis loomad. Seetõttu võime tänapäeval näha kasvamas taimi, mis on üle elanud mitu ,,maailmalõppu" Harilik raagraigas Selle taime fossiilid pärinevad enam kui 400 milj. a. tagusest ajast Raagraikad, nagu maokeeled, on maismaataimedest ühed suurima genoomiga taimed Kollalaadsed Kollate roomavate või rippuvate varte pikkus võib ulatuda kuni 9 meetrini. Koldasid kasutatakse nende pikaajalise säilivuse tõttu sageli pärgade ja vanikute valmistamiseks. Teda kasutatakse ka imikupuudrina ja tablettide valmistamiseks. Rahu-palmikleht Kuni 6 m kõrguseks kasvav palmi meenutav puu. Haruneb harva. Vanematel puudel kujuneb tüvel krokodillinahka meenutav ,,soomustik" Nad on sümbiontsed, leides rakendust õhulämmastikku siduvatele tsüanobakteritele, mis elutsevad koralli meenutavates
koopamaale ning esitas argumente nende esiaegse päritolu kasuks. Enamik juhtivaid arheolooge pidas maale võltsinguks. Alles 1902. aastal tunnistati nende esiajaloolisust. Koobast ja koopamaale uurisid Émile Cartailhac, Henri Breuil ja Hugo Obermaier. Koopast on leitud kaks asustuskihti, mis kuuluvad nooremasse Solutré kultuuri ja vanemasse Madeleine'i kultuuri. Koobas Koobas on kokku 270 m pikk. Peakoridori kõrgus varieerub 2 kuni 12 meetrini, laius 6 kuni 20 meetrini. Keskmine vahemaa laest maapinnani koopa kogu pikkuse ulatuses on ligikaudu 11 meetrit. Koobas on paleoliitilise asustuse ajast muutunud nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tagajärjel: koopasuu on sisse varisenud ja sulgunud, mitmes galeriis on olnud varingud, on ehitatud eraldus ja kindlustusseinu ning tehtud väljakaevamisi. Koopas on säilinud tööriistu, tulekoldeid ja toidujäänuseid. Altamira on ainuke
Tumeroheline selg ja punanesed uimed Pikkus 15-25 cm ja kehamass 20-180g Lahja kala Sobib supivalmistamiseks (ei pea soomust maha võtma) Serveeritakse enamasti praetult või küpsetatult Angerjas Käivad kudemas Sargasso meres Pärnu piirkonnas, võib leida ka Peipsist Emased poole suuremad ku isased Suitsutatud või marineeritult Liharasva sisaldus u 25% Haug Suur toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda 1 meetrini Toitub väiksematest kaladest, suuremad söövad ka liigikaaslasi, konni jms Liha on rasvavaene ja sobib häti dieettoiduks Parimad 1-2 kilosed kalad septembrist märtsini Võib keea või ahjus küpsetada, väga hästi sobib kala hakkliha tegemiseks. Karpkala Sasaan looduslikult ja karpkala kasvatatud Külgedelt kollakas, muidu tumepruun Vähenõudlik kala nii toidusuhtes kui ka elutingimuste poolest Kasvab kiiresti
maailmas üliharuldased. 1. Korallid Eesti aluspõhjas on levinud Siluri lubjakivides, Saaremaal. Harva võib leida neid Eestis ka Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Kaks väljasurnud korallide seltsi, mis on Eesti levinud, on tabulaadid ja rugoosid. (Ivar Puura, 2006.) Rugoosid elasid nii üksikult kui ka koloonialiselt, tabulaadid ainult koloonialiselt.(fossiilid.info) Isendi suurus ulatub millimeetritest meetrini. Tavaliselt on korallidel lubi-või sarvtoes, mis koosneb skleriitidest(osadest) või moodustab kogu kolooniat siduva korallisarra. Korallrahude moodustamises osaletakse sarraga. (Leelo Alasi, 2012) 2.Sammalloomad Eesti aluspõhjas leidub sammalloome Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides ja ka Siluri lubjakivides. Üks suurimaid leiukohti on põlevkivikihind. (Ivar Puura, 2006) On koloonialise eluviisiga. Koloonia koosneb pisikestest üksikisenditest, kes on skeleti kaudu kokku kasvanud
Sahara kõrb Sahara On maailma kõige kuumem kõrb Pindala on 9,400,000 km2 Valitseb kuiv troopiline kliima Aastas sademeid 20mm ja 100mm, olenevalt piirkonnast Suurimad liivamäed ulatuvad 180 meetrini 1/6 on kaetud liivaga Oaasid Kõrbetes on oaasid Oaasid paiknevad tavaliselt seal, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga ja kus seetõttu tekivad allikad ja järved. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Probleem Probleemiks on see, et kuna kõrbes sajab väga vähe ei ole seal inimestel piisavalt puhast joogivett
1,27g/cm3. Uraani temperatuur võib langeda kuni -244 kraadini. Uraani atmosfäär koosneb 83% vesinikust, 15% heeliumist ja 2% metaanist. Uraani keskmine kaugus päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem. Uraan teeb tiiru ümber päikese 84,3 maa aastaga. Uraani 13 rõngast on planeedist endast nooremad, ning koosevd tumedatest osakestest mille suurus varieerub mõnest mirkromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Uraani telje kalle ekliptika (Maa orbiidi tasand) normaali suhtes on 97,77 kraadi. Uraani pöörlemistelg on peaaegu paralleelne päikesesüsteemi tasandiga, mille tõttu on aastaaegade vaheldumine uraanil täiesti erinev võrreldes teiste planeetidega. Uraani poolustel kestab polaarpäev ja polaaröö kokku 42 aastat. Uraani võrdlus maaga. Maa Uraan Mass 8,6810×1025 kg 5
Eesti rannikumeri Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres
pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. Eesti rannikumeri Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahnusi. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 1617 °C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 1819 °C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti
Laiuss Laiuss on laiussiliste sugukonna laiuslaste perekonda kuuluv parasiit. Laiussi pikkus on tavaliselt üle 10 meetri, ulatudes isegi 20 meetrini. Ussi laius 1-2 cm. Laiuss areneb täiskasvanuks umbes ühe kuu jooksul ja võib elada isegi kuni 25 aastat . Laiussi vaheperemeheks on kala. Laiuss põhjustab inimesel haigust, mida nimetatakse laiusstõveks või difüllobotrioosiks. Inimene nakatub süües toorest või halvasti töödeldud kala. Tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid, kuid kujuneda võivad ka B vitamiini puudus ja aneemia ehk kehvveresus.
Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev 1-1,7 m, talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem. Pühajärve tekkimise kohta on teada mitmed erinevad muistendid. Ühe muistendi järgi olevat Otepää elanikud arvanud, et suur ja vägev taevaisa elab Munamäel ning näeb ja kuuleb sealt kõike, mis ümberkaudu toimub. Muidu oli kõik korras, ainult vett olnud vähe. Inimesed palunud taevaisa anda neile vett ja vaata imet äikesepilved tõidki vihma
HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE.
Mihkli Tammik Mihkli tammik (Mihkli hiietammik) on kaitsealune tammik Pärnumaal, Koonga vallas. Tammik võeti kaitse alla 1957. aastal (Mihkli tammiku kaitseala, pindala 132 ha). Mihkli looduskaitseala asub Mihkli külas ning see on loodud kaitsmaks uhket tammikut ja sellele omast liigilist mitmekesisust. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid tammepuistuid. Suurima tamme ümbermõõt küünib siin 383 sentimeetrini ja kõrgus 23 meetrini. Puistu vanust on hinnatud ligikaudu 250 aastale. 1978. aastal tehtud uuringute kohaselt peaks tammik pärinema umbes 1750. aastast. Tol ajal kuulus ta Keblaste mõisale. 2 Tammiku teke Mihkli tammiku tekke kohta on kaks versiooni. Esimene jutustab, et Mihkli kirikumõisa naabermõisnik olevat olnud naabri pargile kade ning otsustas tammiku istutades naabri üle trumbata
Iigaste ja Vilaski vahel loodesse ja hiljem põhja tagasi. Pikkus: 83 km 100 km Pindala: 1380 ruutkilomeetrit 9740 ruutkilomeetrit. Jõe langus: Langeb 115 meetrilt ü.m.p. 34 Jõe langus on 3.6 m, jõe lang meetrini ü.m.p. ehk 81 meetrit 0.03m/km. ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta. Suurus: Lõuna Eesti suurimaid jõgesi. Üks Eesti suuremaid. Veetase: Suhteliselt madal. Võimalik 2-4 meetrit, kohati 10m. kohati sõita väiksemate Ainus täies ulatuses veesõidukitega. laevatatav jõgi Eestis.
kiviklibu. pILDID Gröönimaa Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kõrgeim mäetipp on Gunnbjørn Fjeld - 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. Island v Vatnajökull on islandi suurim liustik (8100 km² ehk 8% Islandi pindalast). Jääkihi keskmine paksus on 400 m, kuid ulatub keskosas 1000 meetrini. v Liustiku lõunaserval asub Islandi kõrgeim tipp Hvannadalshnjúkur 2199 m. Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mille suurim kõrgus on 4808 m (Mont Blanc). antarktis Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner. Antarktis paikneb lõunapoolkeral Antarktika maailmajaos ning seda ümbritseb Lõuna-Jäämeri. Pindala14 000 000 km2 Jäävaba mandriosa 280 000 km.
annaabi.ee 
