Vahetuskaup ehk bartertehingut nõutakse mingi toote vastu ja sel juhul on tegemist mitterahalise vahetusega. Hinna mõju firmale Hinnast oleneb kogutulem ja kasum. Kasumivõrrand: Kasum = Kogutulem Kogukulud Kasum = (hind x müügikogus) Kogukulud Hind tasakaalustab tootmisressursside nõudmise ja pakkumise ning tootmise tulemused. Hind on turundusmeetmestiku koostisosa, ainuke, millel on otsene mõju firma kasumile. Hinna roll on esmatähtis, kui temast algab meetmestiku kujundamine. Hinna roll on teisejärguline, kui kehtestatakse muudest meetmetest lähtuvalt (nt. intensiivsest turustamisest hinnaalandused, tippkvaliteediga kõrge hind). Turustus Tootjal on suurem kontroll hindade üle kui ta arendab välja tugeva brändi avab firmakauplusi Pakub teistele kanalilülidele piisavat vaheltkasu väldib hindu muutvaid vahendajaid Hinnaotsuste kooskõla Tootja arvestab nelja asjaoluga, et kindlustada hinnaotsuste kooskõla: kanalilülide tulu hinnagarantiid
oma sihtturu mõjutamiseks. Kõige enamlevinum on J. McCarthy 4P mudel: 1. Toode (product) – missuguseid tooteid ja millises valikus pakkuda. 2. Hind (price) – mis hinda küsida, milline on turule sisenemise ja seal püsimise hinnatase. 3. Turustus e.jaotus (place) – kuidas toode kohale toimetada, millist müügikanalit, vedu ja teenindust kasutada. 4. Toetus e.edustus (promotion) – kuidas panna tarbijat ostma, millise suhtlusviisiga saab neid paremini veenda. Kõik need meetmestiku komponendid on omavahel seoses, ei saa käsitleda ainult hinnapoliitikat, jättes toote ja turustuse kõrvale. 4 P kontseptsioon on saanud viimastel aastatel ka kriitikat, eriti Euroopas. Kuna see töötati välja 20.saj. keskpaiku USA suurte turgude järgi, on selle põhimõtted rohkem tootjale kui tarbijale suunatud ja toetuvad massturundusele. Tänapäeva tarbijakesksus selles hästi ei kajastu. On koostatud ka uusi meetmestiku mudeleid: 7 P mudel: 1. Toode (product). 2. Hind (price). 3
oma sihtturu mõjutamiseks. Kõige enamlevinum on J. McCarthy 4P mudel: 1. Toode (product) missuguseid tooteid ja millises valikus pakkuda. 2. Hind (price) mis hinda küsida, milline on turule sisenemise ja seal püsimise hinnatase. 3. Turustus e.jaotus (place) kuidas toode kohale toimetada, millist müügikanalit, vedu ja teenindust kasutada. 4. Toetus e.edustus (promotion) kuidas panna tarbijat ostma, millise suhtlusviisiga saab neid paremini veenda. Kõik need meetmestiku komponendid on omavahel seoses, ei saa käsitleda ainult hinnapoliitikat, jättes toote ja turustuse kõrvale. 4 P kontseptsioon on saanud viimastel aastatel ka kriitikat, eriti Euroopas. Kuna see töötati välja 20.saj. keskpaiku USA suurte turgude järgi, on selle põhimõtted rohkem tootjale kui tarbijale suunatud ja toetuvad massturundusele. Tänapäeva tarbijakesksus selles hästi ei kajastu. On koostatud ka uusi meetmestiku mudeleid: 7 P mudel: 1. Toode (product). 2. Hind (price). 3
6. Turunduse funktsioonid. 1. Tehingulisteks funktsioonideks on ost ja müük. 2. Logistiliste funktsioonide hulka kuulub ladustamine ja transportimine. 3. Abistavateks funktsioonideks on toodete finantseerimine, riskikandmine, turuinfo kogumine jm. 7. Turundusmeetmestikud (4P, 7P, 4C). Klassikalise turundusmeetmestik 4P: ·hind (Price) ·müügitoetus (Promotion) ·toode (Product) ·turustus (Placement) 7P kontseptsioon, milles lisaks 4P meetmestiku olulisteks vahenditeks ka: personal (Personnel), protsesside juhtimine (Process Management) füüsiline keskkond (Physical Facilities) Väites, et 4P meetmestik on pigem turundajakeskne, on kirjeldatud ka 4C turundusmeetmestikku, mis lähtub pigem tarbijast: Selles vastandatakse hind tarbija kulutusele (Cost to the customer), müügitoetus turundussuhtlusele (Communication), toode vajaduse lahendusele (Customer solution), turustus kättesaadavusele (Convenience). 8
püstitatakse turunduseesmärgid, töötatakse välja turundusstrateegia ja -taktika. Turunduse lühinägelikkuseks nimetatakse valdkonna ekslikku, liiga kitsast käsitlust, lähtumist mitte tarbijavajadustest, vaid tootest. Visioon on firma pikaajaline lähteideoloogia ja elav tulevikunägemus. Põhieesmärk e missioon toob välja firma eksisteerimise mõtte. Turunduseesmärk on mõõdetav ja ajakavaga seotud ülesanne, mida firma püüab täita. Eristatakse müügi-, meetmestiku- ja tasuvuseesmärke. Turundusstrateegia on vahendite süsteem, mille abil saavutatakse turunduseesmärgid. Strateegia koostatakse pikemaks ajaks (2-5-10-15-20 aastaks) ning see piiritleb üldjoontes toodet, hinda, toetust, turustust ja teisi vajalikke meetmestiku osasid. Strateegia suunatakse konkreetsele sihtrühmale ning selle elluviimine eeldab turunduseelarvet. Turundustaktika töötatakse välja lähiperioodiks (nädal, kuu, kvartal, aasta) ning see täpsustab strateegiat.
Hinnast üldiselt Hinda kui turundusmeetmestiku osa ei saa alahinnata. Turunduses on õige hind pärast õiget toodet kõige olulisem, sest vaid tänu õigele hinnale ostavad tarbijad toodet ning ettevõte saab kasumit. Hind (price) on väärtus, mida peab klient toote saamiseks tasuma. Hinna strateegia on neljast turundusmeetmestiku osast kõige paindlikum, st kõige kiiremini muudetav. Müüjad saavad hinda tõsta või langetada sagedamini ja kiiremini kui on võimalik teisi meetmestiku elemente muuta. Hind on oluline konkurentsivõime saavutamiseks ja hoidmiseks ning väga oluline organisatsioonile, sest hind korrutatuna müüdud toodete ühikutega võrdub kindla kogutuluga. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks lähtuvad nii tarbijast, tootjast kui ka ühiskonnast tervikuna. Milline on õige hind? Võibki öelda, et õige ja optimaalne hind on selline, mis rahuldab nii ettevõtjat kui tarbijat.
1. Toode (product) – missuguseid tooteid ja millises valikus pakkuda. 2. Hind (price) – mis hinda küsida, milline on turule sisenemise ja seal püsimise hinnatase. 3. Turustus e.jaotus (place) – kuidas toode kohale toimetada, millist müügikanalit, vedu ja teenindust kasutada. 4. Toetus e.edustus (promotion) – kuidas panna tarbijat ostma, millise suhtlusviisiga saab neid paremini veenda. Kõik need meetmestiku komponendid on omavahel seoses, ei saa käsitleda ainult hinnapoliitikat, jättes toote ja turustuse kõrvale. 4 P kontseptsioon on saanud viimastel aastatel ka kriitikat, eriti Euroopas. Kuna see töötati välja 20.saj. keskpaiku USA suurte turgude järgi, on selle põhimõtted rohkem tootjale kui tarbijale suunatud ja toetuvad massturundusele. Tänapäeva tarbijakesksus selles hästi ei kajastu. On koostatud ka uusi meetmestiku mudeleid: 7 P mudel: 1. Toode (product)
kulutada. Turunduse kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine. Klassikalise turundusmeetmestiku (ing. Marketing Mix, vahel ka 4 P's ehk 4 P-d) vahendid on: · hind (Price) · müügitoetus (Promotion) · toode (Product) · turustus (Placement) Tänapäeval on klassikalist 4P turundusmeetmestikku täiendatud: 1. 7 P kontseptsioon, milles lisaks eelnevale loetakse meetmestiku olulisteks vahenditeks ka: personal (Personnel), protsesside juhtimine (Process Management) ja füüsiline keskkond (Physical Facilities) 2. Väites, et 4P meetmestik on pigem turundajakeskne, on kirjeldatud ka 4C turundusmeetmestikku, mis lähtub pigem tarbijast. Selles vastandatakse hind tarbija kulutusele (Cost to the customer), müügitoetus turundussuhtlusele (Communication), toode
197. 198. 199. 5. Turundusmeetmestik 200. Kui turust on moodustunud selge ettekujutus, saab hakata välja töötama turundusmeetmestikku (marketing mix). Enamuses turundusalases kirjanduses käsitletakse seda nelja instrumendi · toote, · hinna, · jaotuse (müügikoha) ja · edustamise kooslusena. 201. Teenust pakkuvates või suure teeninduse osakaaluga firmades sisaldab turundusmiks ka teenuste meetmestiku komponente: 1. Personal oskuslik teenindav personal on iga teenindusorganisatsiooni elutähtis komponent 2. Protsessid võime pakkuda lubatud teenust õigeaegselt ja korrektselt 202. 203. Inglisekeelses kirjanduses tuntakse seda 4P kompleksina: 204. P - product (toode), 205. P - price (hind), 206. P - place (koht), 207. P - promotion (edustamine) 208. 209. Turundusmeetmestik taktikalised tegevused ja vahendid 210
BUSINESS IN ESTONIA Statistikaamet, 2009 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 37 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 38 Milleks (V)E tugisüsteemid? Üleminek väikeettevõtluspoliitikalt ettevõtluspoliitikale Väikeettevõtete väikestest mastaapidest oluline probleem ehk meetmestiku muutus (Lundström & Stevenson 2001): -- ressursside suhteline piiratus, mis takistab Traditsioonilise poliitika meetmestikus (policy mix) sisaldub: investeerimast uurimis- ja arendustegevuseks, 1) turgude jm institutsioonide efektiivse toimimise tagamine seaduste tehnoloogia uuendamiseks ja turunduseks ning jm regulatsioonide täpsustamise kaudu;
Tegevusele on ebatavaliselt suured ootused o Sotsiaalsele turundusele seatakse sageli ebareaalselt suuri eesmärke (nt sotsiaalse probleemi täielik väljajuurimine, käitumisnormi täielik omaksvõtmine jmt) Sotsiaalse turunduse juhtimise protsess 1. Sotsiaalse turunduse keskkonnaanalüüs 2. Sihtgrupi uuring ja valik 3. Sotsiaalse turunduse strateegiate väljatöötamine 4. Sotsiaalturunduse meetmestiku planeerimine 5. Sotsiaalturunduse meetmestiku täideviimine ja kontrollimine Teised mudelid: 4. SEGMENTIMINE, SIHTRÜHMADE VALIK JA POSITSIOONIMINE Põhimõisted 16 1) Homogeenne turg koosneb ühesuguste vajadustega tarbijatest, võib kasutada massturundust ja ühesugust turundusmeetmestikku ning massikommunikatsioonivahendeid. 2) Heterogeenne turg koosneb eri vajadustega tarbijatest. Tuleb ette võtta turu segmenteerimine
o PROBLEEMI JA UURINGU EESMÄRKIDE seadmine on suur ülesanne. Siin aitavad küsimused: millised olulised tegurid mõjutavad probleemi, missuguseid infoallikaid saab kasutada probleemi mõistmiseks, missuguse turundustegevuse jaoks on teave kõige olulisem. · Turu - uuringu määratlemine o Tutvumisuuring: probleemi olemus, hüpoteesid, määrata uurimissuunad, o Kirjeldav uuring: turu, -meetmestiku, --potentsiaali või tarbijate käitumise selgitamiseks, prognooside tegemiseks, o Põhjuslik uuring: et selgitada põhjus-tagajärje suhteid, ühe muutuja mõju teistele muutujatele · Turundusinfo võib olla primaarne (esmane) ja sekundaarne (teisene). · ESMANE INFO: o uus originaalinfo, o küsitlus, vaatlus või eksperiment, o kvalitatiivne või kvantitatiivne küsitlus,
o PROBLEEMI JA UURINGU EESMÄRKIDE seadmine on suur ülesanne. Siin aitavad küsimused: millised olulised tegurid mõjutavad probleemi, missuguseid infoallikaid saab kasutada probleemi mõistmiseks, missuguse turundustegevuse jaoks on teave kõige olulisem. · Turu - uuringu määratlemine o Tutvumisuuring: probleemi olemus, hüpoteesid, määrata uurimissuunad, o Kirjeldav uuring: turu, -meetmestiku, --potentsiaali või tarbijate käitumise selgitamiseks, prognooside tegemiseks, o Põhjuslik uuring: et selgitada põhjus-tagajärje suhteid, ühe muutuja mõju teistele muutujatele · Turundusinfo võib olla primaarne (esmane) ja sekundaarne (teisene). · ESMANE INFO: o uus originaalinfo, o küsitlus, vaatlus või eksperiment, o kvalitatiivne või kvantitatiivne küsitlus,
Siin aitavad küsimused: millised olulised tegurid mõjutavad probleemi, missuguseid infoallikaid saab kasutada probleemi mõistmiseks, missuguse turundustegevuse jaoks on teave kõige olulisem. Turu - uuringu määratlemine o Tutvumisuuring: probleemi olemus, hüpoteesid, määrata uurimissuunad, o Kirjeldav uuring: turu, -meetmestiku, --potentsiaali või tarbijate käitumise selgitamiseks, prognooside tegemiseks, o Põhjuslik uuring: et selgitada põhjus-tagajärje suhteid, ühe muutuja mõju teistele muutujatele Turundusinfo võib olla primaarne (esmane) ja sekundaarne (teisene). ESMANE INFO: o uus originaalinfo, o küsitlus, vaatlus või eksperiment, o kvalitatiivne või kvantitatiivne küsitlus,
valida lööv tootenimi; teadvustada oma toodet turule võimalikult kiiresti ja jõuliselt; tõsta vahel esile sedagi, mida toode tegelikult ei sisalda; teha turundussõnum lihtsaks ja meeldejäävaks tavatarbijale jne. Firma analüüsib konkurentide ja oma toote positsiooni, lähtudes muutujatest ning siis langetab otsuse oma turundusmeetmestiku kavandamise suhtes. Sellega võib kaasneda ka positsiooni muutmise otsus ning uuele positsioonile vastava meetmestiku kavandamine. Kui kavandatakse uut toodet, siis on alati oluline eelnev positsioneerimine. Alustada tuleb konkurentide positsiooni määratlemist ning siis alles hinnata oma võimalusi. Ahvatlevana võib tunduda turukaardil positsioon, kus teisi ei ole. Siis peaks selgitama, kas sellisel positsioonil olevale kaubale on piisavalt ostjaid ning kas seda on üldse nii tehniliselt kui majanduslikult võimalik saavutada. Positsioneerimise tüüpilisteks vigadeks on:
1) strateegia kujundamist (kuidas tuleb tegutseda, et saavutada eesmärke?); 2) strateegia valimist (milline strateegia on parim ja miks?); 3) taktika määramist (mida tuleb ette võtta ja miks?); 4) operatiivse plaani või programmi koostamist (kes, mida, millal, kus peab tegema?); 5) operatiivse plaani realiseerimist. Oma võimaluste hindamise ja olukorra lahkamise järel planeerib turundusjuht meetmestiku, koostab turundusplaani. Turunduse planeerimine on pidev tsükliline protsess, mille eesmärk on firma võimaluste vastavusse viimine turu tingimustega. Firma peab seejuures arvestama nii neid turu tegureid, mida ta oma tegevusega saab mõjutada, kui ka neid, mis ei allu tema kontrollile. Strateegia on ettevõtte lai tegevusplaan, mille abil ta kavatseb saavutada oma eesmärkisid. Taktika on vahend, mille abil strateegia ellu viiakse. Taktika on rohkem spetsiifilisem,
võimalustele. Regionaalarengu visiooni põhijooned aastaks 2015: 1) maakonnad on tasakaalustatud arenenud; 2) kohalike eelduste oskuslik ja uuenduslik ärakasutamine: 3) rahvastik, töökohad, teenused tänasest enam kohanenud maakonnakeskuste ja teiste asulate ümbrusesse; 4) maapiirkonnad on muutunud elujõuliseks; 5) paranenud infrastruktuurvõrgustik ja ühistransport. Riigi regionaalpoliitika meetmestiku üldeesmärk aastani 2015 on kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu tagamine, tuginedes piirkondade sisestele arengueeldustele ja eripäradele ning pealinnaregiooni ja teiste linnapiirkondade konkurentsivõime kvalitatiivsele arendamisele. Alaeesmärgid: 1) inimeste põhivajaduste parem tagamine igas Eesti paigas; 2) eri piirkondade püsiv konkurentsivõime; 3) Eesti piirkondade tugevad sidumine ülepiiri regioonidega ja muu Euroopaga.
eelnevalt tehakse audit, et kindlaks teha prioriteetsemad kitsaskohad. TÕENDUS: · OÜ Agentuur logode ja tunnuslause kasutamine klientidele jagatavatel materjalidel (kirjatarvetel, reklaamkingitustel, aga ka üritustel kasutataval muul atribuutikal); · OÜ Agentuur rõivaste kasutamine ürituste korraldamisel (eristuvad värvid, logo jms). Meelespea - Turundusprogrammi osi (nt toodet) ei saa käsitleda isolatsioonis teistest meetmestiku elementidest (nt hind ja müügitoetus) (nt premium-segmendis kõrgekvaliteedilise turismitoote müümiseks tuleb osaleda premium-segmendi messidel, luua usaldusväärne kaubamärk, kvaliteetne koduleht, koolitada töötajaid jne); - Tuleb jälgida, et turundusmeetmetes toodud tegevused, mille kulude katmiseks küsitakse toetust, sisalduksid ka tegevuskavas (soovitavalt sarnases sõnastuses). Kindlasti tuleb
3.1 Turunduse planeerimisetapp Firma turunduse planeerimisetapp sisaldab: 1) strateegia kujundamist (kuidas tuleb tegutseda, et saavutada eesmärke?); 2) strateegia valimist (milline strateegia on parim ja miks?); 3) taktika määramist (mida tuleb ette võtta ja miks?); 4) operatiivse plaani või programmi koostamist (kes, mida, millal, kus peab tegema?); 5) operatiivse plaani realiseerimist. Oma võimaluste hindamise ja olukorra lahkamise järel planeerib turundusjuht meetmestiku, koostab turundusplaani. Turunduse planeerimine on pidev tsükliline protsess, mille eesmärk on firma võimaluste vastavusse viimine turu tingimustega. Firma peab seejuures arvestama nii neid turu tegureid, mida ta oma tegevusega saab mõjutada, kui ka neid, mis ei allu tema kontrollile. Strateegia on ettevõtte lai tegevusplaan, mille abil ta kavatseb saavutada oma eesmärkisid. Taktika on vahend, mille abil strateegia ellu viiakse. Taktika on rohkem spetsiifilisem,
annaabi.ee 
