• alumine serv maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusel VAPI KASUTAMINE • võimu sümbol • võivad kasutada riiki esindavad asutused või isikud HÜMN "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ • sõnad Helsingi ülikooli muusikaõpetaja Friedrich (Fredrik) Pacius • viis Johann Voldemar Jannsen. • avaldati esmakordselt esimese üldlaulupeo nootides 1869. aasta mais • kõlas esmaettekandes meeskooride esituses laulupeo ilmalikus kavas peo teisel päeval. • 1896. aasta üldlaulupeost sai see mitteametlikuks Eesti hümniks, mida lauldi püsti seistes ja paljapäi. • "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" oli Eesti hümniks iseseisvusaastail 1918-1940 ning sai selleks ka pärast taasiseseisvumist aastal 1991. RIIGIPÜHAD • 1. jaanuar- uusaasta • 24. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev • suur reede • ülestõusmispühade 1. püha • 1. mai- kevadpüha
üles''; ''Reekviem cmoll'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine, vaimulike rahvaviiside koguminetöötlemine Heino Eller (1887 1970) · Helilooja, õppejõud (kompositsioon) · Sümfoonilised poeemid ''Koit'', ''Viirastused''; pildid ''Videvik'', ''Varjus ja päikesepaistel'' · Tartu koolkonna kujundaja, pedagoogiline töö Tallinna konservatooriumis Eevald Aav (1900 1939) · Helilooja, koorijuht, 1938 üldlaulupeo meeskooride üldjuht, muusikaajakirjanik · Ooper ''Vikerlased'' (''Ülo ja Juta duett'', ''Sõdalaste koor''); sümf. poeem ''Elu'', koorilaulud ''Hommik'', ''Põhjamaa lapsed'', ''Nooruse aeg'' · Eesti esimene arvestatav ooper, muusikaline tegevus Tallinnas Eduard Tubin (1905 1982) · Helilooja, dirigent, repetiitor, muusikakriitik, Drottingholmi Lossiteater: ooperi/balletipartituuride taastaja, orkestreerija
19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (lavastas Hanno Kompus). Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi "Elu" (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse
· Lauljate hulgas palju haridusega kooliõpetajaid ning köstreid · Peole tuldi jalgsi, kaugemad ka hobuvankritega · Majutasid tartlased · ~15 000 pealtvaatajat Miks ainult meeskoorid? · Moraalne kaalutlus - ,, Kuida olleks võinud meeste- ja naisterahvas igast nurgast, kui ka ühhe ainsa päeva peale, kokko kutsutud sada, ilma et seal pahhandust polleks ette tulnud, mis piddo pühhitsemist oleks segganud, ehk teda kogguniste kehelnud pühitsemast" · Eeskujuks ka saksa meeskooride laulupeod Repertuaar · Samuti olid lahkhelid repertuaari valikus · Jacobson soovis kavasse hõimurahvaste, rahvalaule ja eesti laule · Programmis oli 27 laulu - 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku · Laulud enamasti saksa keelest eesti keelde tõlgitud · Repertuaaris 2 soome laulu - Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" -Collani "Mu meeles seisab alati,, · 2 eesti laulu mõlema autoriks Kunileid, sõnad L. Koidula - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Sind surmani"
segakoori, meeskoori ,,Eesti Laulumehed" (oli ka selle asutaja) ja Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Koolid ja töökohad 19321939 töötas Autorikaitse Ühingus. 19321936 töötas Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastuses toimetajana. 19301939 töötas ajakirjas ,,Muusikaleht" toimetajana. 19301939 kuulus ta ka Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aav oli XI üldlaulupeol (1938. aastal) meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. 1943. aastal asutas Aava õde (Frida Rukki) Tallinna Konservatooriumis Eevald Aava nimelise stipendiumi, mille sai esimesena Heimar Ilves. ,,Vikerlased" ,,Vikerlased" on 1928. aastal Evald Aava poolt kirjutatud esimene Eesti rahvuslik ooper. Esietendus 8. septembril 1928. aastal Estonia teatris. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolisromantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo
EVALD AAV (7.III 1900 Tallinn 21.III 1939 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi professor Artur Kapi klassis. Oli 1916-1926 Estonia ooperikoori laulja. 1924-1927 juhatas Tallinna sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934- 1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937- 1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Oli XI üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aastatel 1932-1939 töötas Autorikaitse Ühingus ning 1930-39 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-36 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastusfondis. 1930-39 kuulus Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aava peateost, ajaloolist ooperit "Vikerlased" peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Teose
moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 7. Armujook- Gaetano Donizetti Ooper „Armujook“ valmis heliloojal vaid mõne nädalaga ja sellest on saanud tänapäeval üks enamesitatud Gaetano Donizetti oopereid „Lucia di Lammermoori“ (1835) ja „Don Pasquale“ (1843) kõrval. Teoses põimuvad liigutav armastuslugu ja naerutav huumor kerguse, särava vaimukuse ja kauni muusikaga, millest tuntuim on tenoriaaria „Una furtiva lagrima“. 1832. aastal
muusikakooride juhtide ning pidukõnelejate jaoks. Kõigist nendest eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid ilma katuseta.” Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud kolmes blokis, igas üks pala mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus; pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja
Kõigist nendest eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid ilma katuseta.” Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud kolmes blokis, igas üks pala mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus; pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised
nende ooperite väärtus küll kahanenud, eelkõige nende naiivse sisu tõttu (tol ajal pidi ooperi libreto vastama nõokogude ideoloogiale). Siiski on muusikaliselt väga toredad mõned rahvalikud stseenid. Näiteks on väga populaarseks saanud ,,Kõrtsistseen" ooperist ,,Tormide rand", kus hiidlane ja saarlane kõrtsirahva ees vaidlevad, kumma saare rahvas kangem on. Seda muusikalist numbrit on palju kordi eraldi esitatud ja see on omamoodi leivanumber tänaseni nii ooperi- kui ka meeskooride kavas. Lisaks intensiivsele dirigendi-, pedagoogi- ja heliloojatööle, jõudis Ernesaks avaldada ka mitu raamatut. Nende pealkirjad on laenatud lauludelt, näiteks ,,Nii ajaratas ringi käib", ,,Laul, ava tiivad", ,,Kutse". Need on muheda huumoriga kirjutatud raamatud helilooja elust, eesti kultuurielust ja tegelastest, koorimuusikast ja laulupidudest.
ajal jätkunud. Raskused polnud mitte ainult välised vaid ka sisemised.Eestis selle ajani asutatud koorid olid ülekaalukalt segakoorid, baltisaksa eeskujul aga tidi valitsema meeskoorilaul. Jannsengi oli ,,Vanemuises" asutanud meeskoori ning propageeris meeskoore ka ,,Eesti Postimehes". President Willigrode kaitses segakoore. Luteri püastorid olid segakooride vastu ning esitasid mitmeid, ka moraalseid argumente sega- ja meeskooride mitmepäevase kokkutuleku vastu. Laulupeol olidki ainult meeskoorid. Mõnigi laul tuli seetõttu meeskooride jaoks ümber seada. Segakoore ei olnud ka teisel laulupeol (1880), küll aga kolmandal (1881). Seal võtsid nad osa üksnes võistulaulmises. Teine oluline problöeem korraldajatele oli laulupeo majanduslik pool, sest mingit tegevuskapitali ei olnud. Koidula algatusel laulupeo toetuseks korraldatud loterii jäi vähese osavõtu tõttu ära
Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930- 1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn)
Juhan Liiv Gustav Ernesaks Looming q Erakordse populaarsuse saavutas meeskoorilaul `'Hakkame, mehed, minema''. q Lihtsast rütmipildist hoolimata muutus see oma rühikuse ja efektse teostuse tõttu kiiresti meeskooride `'leivanumbriks''. q Laul viis 1938.aastal Gustav Ernesaksa esimest korda ka üldlaulupeo dirigendipulti. § Selles laulus ei kõla kordagi eesti keeles nii levinud `'s''häälik ! v Hakkame, mehed , minema http://www.youtube.com/watch?v=yOtMV23jogU Looming q On loonud mitu ooperit. v Pühajärv (1945) v Tormide rand (1949) v Tuleristsed (1957) v Käsikäes (1955) v
Hilje elades Tartus tegi I kontsertturnee Eestis. Asutas segakoori, hiljem ka meeskoori ning laulupidudel juhatas koore puldis. Raha teenimiseks pidi tegema ka pedagoogitööd andes huvilistele klaveritunde, aga see polnud õpilaste vähesuse tõttu väga tasuv. Hiljem asutas Miina Härma gümnaasiumi. Tähtsamad laulud · Kirjutas u. 150 koori- ja soololaule · I laulumäng ,,Murueide tütar" · Kantaat ,,Kalev ja Linda" · Praeguste meeskooride hümn ,,Meeste laul" · Segakooridele ,,Tuljak" (on ka rahvatants tehtud) · Naiskooridele ,,Ei saa mitte vaiki olla" 9. A. Läte tähtsus eesti muusikas (1860-1948) Tartu muusikaelu juht · 1900.a. asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümf. muusika mängimine · Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. · Ork
Jakobsoniga Esimese üldlaulupeo kava Segakooride kokkukutsumist mitu päeva kestvaks ülemaaliseks peoks peeti tolle aja kirikliku moraali seisukohast täitsa võimatuks, isegi "ülimalt ohtlikuks". Seetõttu hakatigi segakooride asemele või kõrvale aegsasti meeskoore looma. Selleks tegi Jannsen propagandat ja andis eeskuju "Vanemuise" seltsiga. Ta hakkas "Eesti Postimehes" järjekindlalt avaldama meeskoorilaule ja kutsus sellega ühe meeskoori teise järel ellu. Uute meeskooride loomine paari aasta jooksul oli kahtlemata suursaavutus ja näitas rahva musikaalsust, teiselt poolt ka organiseerijate mõju ja osavust. Soomlane J. R. Aspelin pidi avameelselt tunnistama: "Meil Soomes poleks säärast asja sugugi mitte nõnda kerge korda saata." 1867. aasta 6. jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai
(4) 3. Esimese üldlaulupeo kava Segakooride kokkukutsumist mitu päeva kestvaks ülemaaliseks peoks peeti tolle aja kirikliku moraali seisukohast täitsa võimatuks, isegi "ülimalt ohtlikuks". Seetõttu hakatigi segakooride asemele või kõrvale aegsasti meeskoore looma. Selleks tegi Jannsen propagandat ja andis eeskuju "Vanemuise" seltsiga. Ta hakkas "Eesti Postimehes" järjekindlalt avaldama meeskoorilaule ja kutsus sellega ühe meeskoori teise järel ellu. Uute meeskooride loomine paari aasta jooksul oli kahtlemata suursaavutus ja näitas rahva musikaalsust, teiselt poolt ka organiseerijate mõju ja osavust. Soomlane J. R. Aspelin pidi avameelselt tunnistama: "Meil Soomes poleks säärast asja sugugi mitte nõnda kerge korda saata.". (4) 1867. aasta 6. jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi, mille
„Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 2013. aastal tähistatati ülemaailmselt Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva. Sel puhul tõi „Tannhäuseri“ Estonia lavale rahvusvaheliselt tunnustatud briti lavastaja Daniel Slater, kelle töid iseloomustavad originaalsus, inimlikkus, intelligentsus ja kaasaegsus. Slateri mitmeid auhindu pälvinud lavastusi on menukalt esitatud Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Rootsis, Norras, Hispaanias, USAs ja Uus-Meremaal
klaveriõpinguid, astus Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Oma lühikese elu jooksul kirjutas Aav palju koori- ja soololaule
Aav, Evald (07.03.1900 21.03.1939) Helilooja ja koorijuht. Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi professor Artur Kapi klassis. Oli 1916-1926 Estonia ooperikoori laulja. 1924-1927 juhatas Tallinna sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Oli XI üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aastatel 1932-1939 töötas Autorikaitse Ühingus ning 1930-39 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-36 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastusfondis. 1930-39 kuulus Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aava peateost, ajaloolist ooperit "Vikerlased" peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. Teose senises edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida Aav-Loo-Talvaril.
kirjavahetuses Jakobsoniga. Esimese üldlaulupeo kava Segakooride kokkukutsumist mitu päeva kestvaks ülemaaliseks peoks peeti tolle aja kirikliku moraali seisukohast täitsa võimatuks, isegi "ülimalt ohtlikuks". Seetõttu hakatigi segakooride asemele või kõrvale aegsasti meeskoore looma. Selleks tegi Jannsen propagandat ja andis eeskuju "Vanemuise" seltsiga. Ta hakkas "Eesti Postimehes" järjekindlalt avaldama meeskoorilaule ja kutsus sellega ühe meeskoori teise järel ellu. Uute meeskooride loomine paari aasta jooksul oli kahtlemata suursaavutus ja näitas rahva musikaalsust, teiselt poolt ka organiseerijate mõju ja osavust. Soomlane J. R. Aspelin pidi avameelselt tunnistama: "Meil Soomes poleks säärast asja sugugi mitte nõnda kerge korda saata.". 1867. aasta 6. jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi,
2002:10). Suurem osa ettevalmistustest nõudsid aga veel tegemist ja need nõudsid palju tööd ja vaeva. Kuid eestlastel oli usk, et sellega saadakse väga hästi hakkama. Esimese asjana oli vaja jõuda selgusele, et milliseid koore laulupeole kutsuda. Maal levisid peamiselt segakoorid. Linnades aga hoopis meeskoorid. Segakoorilaul vastas paremini eestlaste muusikatraditsioonile (Palamets, Hillar 1994:8). Jannsenile oli aga eeskujuks saksa meeskooride laulupeod ning ta nõudis laulupeole ainult mehi. Eestis oli ka palju segakoore, kuid nemad jäeti peole kutsumata. See tähendas paljudele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11). Suuri raskusi tekkis peo majandusliku poolega, sest peakomiteel ei olnud üldse tegevuskapitali. Annetuste saamiseks pöörduti avalikkuse poole, kuid toetusi kogunes liiga vähe. Jäi üle loota vaid 6 heale sissetulekule peo kordamineku korral
aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924.-1927. juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929.-1936. Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934.-1939. meeskoori Eesti Laulumehed ning 1937.-1939. aastal Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932.-1939. töötas ta Autorikitse Ühingus, 1930.-1939. ajakirja Muusikaleht toimetuses, 1932.-1936. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930.-1939. Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest
Vaatamata sellele, et Eesti taasiseseisvumispäev ei võrdsustu kunagi riigi sünni aastapäevaga, on see kahtlemata koos võidupühaga kolme olulise tähtpäeva hulgas. Eristub aga 20. august selle poolest, et erinevalt 24. veebruari 1918 ja 23. juuni 1919 tähtpäevadest, kus pole enam elavaid tunnistajaid, on taasiseseisvumispäev meie mälus värske ja selles osalenud meie hulgas. Korraldatakse mitmeid pidulikke koosolekuid ja kontserte. Meie oma koduses Kaarma vallas on algatatud huvitav meeskooride öölaulupidude traditsioon. 19.augustil kogunevad Kaarma maalinnale koorid, ka rahvas saab kaasa laulda. Süüdatakse lõke, on ilutulestik. 2008.a. korraldati Tallinna Lauluväljakul suurejooneline öölaulupidu "Märkamise aeg", millega tähistati 20 aasta möödumist laulvast revolutsioonist. 8 3. SÜGISESED TÄHTPÄEVAD 3.1. Ameerika sügisesed pühad
Saavutati ka erinevate seisuste koostöö. Esimesed seltsid juba 18. saj lõpus. Klubi Eininkheit esimene klubi. Massilisem lai oli juba 19. saj. tekkisid erinevaid huvialasid ühendavad seltsid. Heategevuslikud seltsid vaimuliku Erika Azlauskaite 5 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu suunitlusega. 19. saj keskpaigal algas baltisaksa meeslauluseltside tõus meeskooride levik. 1857 esimene Eesti laulupidu, 202 lauljat. Baltisaksa teadusseltsid. Eestimaa Kirjanduse selts. Omaalgatuslik organisatsioon muutus väga populaarseks. Kuulumine mingisugusesse klubisse või seltsi oli peaaegu et kohustuslik. Tartu Ülikooli juurde avati ja joonistuskool baltisaksa professionaalsete kunstnike välja arenemine. Carl Timoleon vom Neff (1804- 1877). Õppis Tartus, täiendas end Itaalias, sidemed Venemaal
annaabi.ee 
