hinnatuimaid kunstiteoseid. Tema loomingu hulka kuulub nii maale kui seinamaale. Gustav Klimt'i peetakse silmapaistvaimaks juugendi esindajaks Viinis, kuid samuti peeti teda ka sümbolistiks. Klimt'i maalides leidub palju kuldset või ülivärvilist mustrit, mida kunstnik kasutas nii maali taustal, rõivastel kui ka eraldi. Rohke kuldse värvi ning isegi ehtsate kulla lehekeste kasutamise tõttu nimetatakse tema edukaimat perioodi ,,kuldseks perioodiks" Klimt'i meelisteemaks oli naise kujutamine ning tema tööd olid küllaltki erootilised. Gustav Klimt'i üks tuntumaid maale on Adele Bloch-Bauer'i portree, mis kuulub ka kunstniku ,,kuldse perioodi" tööde hulka. Maal valmis 1907 aastal ning teose alusmaterjaliks on lõuend. Maali formaadiks on ruut, mis on mõõtudes 138 cm × 138 cm. Maalil on kujutatud Adele- Bloch Bauerit, kes oli 19.- 20 sajandi jõukas naine. Maalil on valitsevaks soojad
inimene või kunstnik. Kunstniku käsitleti kõrge olendina, kellele oli tõde kõige kättesaadavam ja kelle missiooniks oligi tõe kuulutamine. Nad pidasid tähtsamaks tundeid. Nad ütlesid: MÕISTUS VÕIB EKSIDA, TUNDED MITTE KUNAGI. Romantikuid huvitas väga intuitsioon, inimeste tundeelu ja alateadvus. Mineviku tasakaaluka, mõistusliku ja distsiplineeritud inimese asemele tuleb nüüd tasakaalutu tundeinimene, keda iseloomustab ere kujutlusvõime a ülitundlikus. Romantikute meelisteemaks on armastus (õnnetu, ülistamine jne). Romantilisele muusikale on omane meloodia suur väljenduslikkus. Viisid on väga kaunid ja tunglevad. Teemad on ulatuslikud, sageli sekventsilised. Tihti on romantiline muusika programmiline. Vabatunde väljendus nõudis muusikateostes ka vaba vormi, milles vormiskeem üldse puudus ja muusikalise mõtte kulgu määras ainult helilooja fantaasia. Lemmikzanrika oli soololaul, neid hakati kirjutama ka tsüklitena. Soololaulu
lihtsalt kritseldades, püüdes töö teadlikku juhtimist igati edasi lükata. Sürrealistid ei tunnistanud piire, sealhulgas mitte ka kunstiliikide vahel. Enamik sürrealiste harrastas ka sõnakunsti ja valmistas kolmemõõtmelisi teoseid. Paljude maalide pealkirjad olid miniluuletused või sõnamängud. Sürrealismilähedane oli ka suure skulptori, šveitslaseALBERTO GIACOMETTI (1901- 1966) looming. Tema meelisteemaks olid kriipsutaoliselt pikaks venitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid. Sürrealistid ei leidnud 1920-ndail ja 1930-ndail aastail laiemat tunnustust, neid kalduti pidama lihtsalt skandalistideks. Pärast 1970. aastat on sürrealism enam populaarsust võitnud.
Ta oli kaasatud artistide gruppiga Les XX, kuhu kuulusid 20 Belgia kunstnikku, disainerit ja skulptorit. Ta maalis kirgastes toonides ja võikaid maske. Gustav Klimt (14. juuli 1862 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik, sümbolist. Tänapäeval on Klimt üks armastatumaid ning hinnatumaid kunstnikke maailmas. Ta on silmapaistva Viini juugendi esindaja. Tema tööde seas on nii maale, muraleid (seinamaalingud), skitse kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid ning esemeid. Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema töid tuntakse kui erootilisi see lööb enim välja aga tema pliiatsijoonistustes ning skitsides, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud teosed. Bertrand-Jean Redon, tuntakse paremini kui Odilon Redon (20. aprill 1840 - 6.
Sürrealiste huvitas seksuaalsus (Freud). 10. SALVADOR DALI (katalaan, Hispaania, Mälestuse püsivus) ühendas illusionistlikult naturalistlikke üksikasju mõistusevastastesse seotsesse. 11. Belglane RENE MAGRITTE (Igiliikumine, ravitseja). Sakslane MAX ERNST (Kodukoldeingel, Napoleon kõnnumaal). 12. Sürrealistid ei tunnistanud piire (ka kunstiliikide vahel). Ka paljud teised osalesid nende näitustel, kes ei toetanud kõiki teooriaid (nt Picasso, Klee). 13. ALBERTO GIACOMETTI meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. 14. 20 ja 30 ei leidnud sürrealistid eriti tunnustust, abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga. Pärast 70'et suri välja. 1. Optimistlikud kunstnikud soovisid elukeskonda muuta uut moodi ja teha võimalikuks parema elu. Otsiti visuaalsete kunstide liitu ja sünteesi. Algselt püüti seda teha juugendstiiliga, aga selle vahendid (dekoratiivne ilustamine ja ornamentika) tundusid liiga
kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. ``Balletti tantsijad`` u. 1890-1900 Degas üheks meelisteemaks oli tantsijate maalimine, mida tõestab sellealaste teoste rohkus. Ka Rahvusgaleriist leiab tantsijate maale. Esile tõstakisn ma teose ``Balletti tantsijad``. Selle teose juures hakkas mulle silma värvide kasutus. Balleriinide punased pead harmoneeruvad suurepäraselt nende valgete kleitidega. Igast nende liigutusest kiirgab graatsilisust. See on justkui pilt unenäost, kus kõik on perfektne ning millest kõik tahavad olla osake.
2. Nebukadnetsar II valitsemise ajal külastasid Babüloni linna ka kreeklased. Just neilt on meil kirjeldus ühest seitsmest maailmaimest, mis asus selles linnas. Nimeta see maailmaime. 3. Kes lasi ehitada Jeruusalemma juutide suurima pühamu, mille Nebukadnetsar II lammutada lasi? 4. Mis on Juuditi loos usutav ja mis on ebausutav? 5. Juudit on juutide rahvuskangelanna. Ehk oskad nimetada võrdväärseid naiskangelasi eurooplaste (ka eestlaste) hulgas? 6. Maalikunsti meelisteemaks on ka episood Uuest Testamendist, mis sarnaneb Vana testamendi Juuditi looga. Mis episood see on? 7. Millised on siiski nende kahe episoodi erinevused? 8. Otsi internetist: www.abcgallery.com (Olga's Gallery). Siit leiad tiitellehelt vasakult: Religious Notes Index . Nüüd otsid tähestikulises järjekorras reastatud isikunimede alt - Judith.
ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed otsemaid konnadeks muutis. Seda stseeni saame imetleda Versailles' pargi peaallee alguses, kus kerkib imekaunis LA FONTAINE DE LATONE - LETO PUSRSKKAEV (autoriteks on skulptoritest vennad perekonnanimega Marsy). Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni kujutanud belglane Rubens. Leto purskkaev. Versailles' pargi peaallee. 4.Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. Leonardo da Vinci. Leda ja luik. (Kaks 16. saj. koopiat kaduma läinud orginaalist.) Leda tõi ilmale kaks muna, millest koorusid kaks tüdrukut, HELENA, kelle röövimisest saab hiljem Trooja sõja ajend ja Klytaimestra, ning kaks poissi, keda hüüti DIOSKUURIDeks. Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci (1452 - 1519). Leda seisab siin
Kes on kuulsaim sürrealist? Nimeta mõni tema töö. See on puhas füüsiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selle taolisi kaalutlusi. Kuulsaim sürrealismi esindaja oli katalaan Salvador Dali "Püha Antoniuse Kiusamine"; "Mälu püsivus" 7. Millised nägid välja sveitsi skulptori Alberto Giacometti tööd? Tema meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaks venitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis on ülimast lihtsusest hoolimata ängistavad ja dramaatilised. "Pikk kujuke" 8. Missugune ülesanne oli Saksamaa kunstikoolil ,,Bauhaus"? Mille sünnipaigaks ta oli? Nad püüdsid funktsionistliku arhitektuuri ja disainiga liitunud abstraktse maalikunsti abil luua uut keskkonda,mis muudaks ka ühiskonna paremaks.
maastikumotiiv on antud poeetilise üldistusega. Tema töödele on iseloomulik madalale viidud silmapiir, nii muutub pilvine taevas kompositsiooni oluliseks komponendiks. Vaade on panoraamne ning pildisügavusse suunduv. Uutmaa vibreeriv pintslilöök, muudab rohekasinises üldkoloriidis tööd elavateks ja pisut salapärasteks. ( Näide3) 2 Altja rand Richard Uutmaa sünnikodu asub Altjal ning merevaated ja randlaste elu jäid kunstniku meelisteemaks kogu eluks. Suviti jäädvustab kunstnik tihti kauneid rannavaateid otse natuurist. Frits Matt kirjutas kunstniku monograafias: "Kord kujutab kunstnik seda rannamaastikku üksikuna, omaette seisvana, kord jälle koos rannamajadega, taamalt paistvate vanade taluhoonete või koos inimestega, kelle töö ja tegevus on seotud selle paigaga." (Tallinn,1966). Akvarell köitis Uutmaad elu lõpukümnendil, kuna võimaldas kunstnikul kiiret töötamist
Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni kujutanud belglane Rubens. Suureks saades kaitsesid sõjakad lapsed Letot kõigi ründajate ja solvajate eest. Ühel päeval uhkustas Teeba kuninganna Niobe oma lastega (tal oli 7 poega ja 7 tütart) Leto ees, kellel oli ainult kaks last. Kättemaksuks oma emale osaks saanud solvangu eest tapsid Apollon ja Artemis nooltega kõik Niobe lapsed niobiidid, Niobe ise aga muutus pisaraid valavaks kaljuks. Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. Leda tõi ilmale kaks muna, millest koorusid kaks tüdrukut, HELENA1 ja Klytaimestra, ja kaks poissiKastor ja Polydeukes (rooma Polyx), keda hüüti DIOSKUURIDeks2. Leda lastest räägime veel Trooja sõja ajendite ja tegevuse juures. Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci (1452 - 1519). Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal.
mistõttu tema tunnusesemeks oli lüüra. Kreeklased pidasid teda kauneimaks meesolevuseks. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusjumalanna. Teda kujutati enamasti lühikeses rüüs, vibu ja nool käes, saatjaiks hirv ja nümfid. Kuna ühe müüdi kohaselt sündis ta oma kaksikvennast mõni hetk varem ja asus kohe Letot venna ilmaletoomisel abistama, siis just sellepärast oli ta rasedate naiste kaitsejumal. Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda lõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusid kaks tüdrukut Helena ja Klytaimestra, teisest aga kaks poissi Kastor ja Polydeukes. Leda lapsed on tihedalt seotud Trooja sõjaga. Hoopis erakordne suhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre Danaega. Et Delfi oorakel oli Akrisiosele ennustanud surma lapselapse käe läbi, sulges kuningas tütre maa-alusesse vaskkambrisse
Ühe müüdi järgi oli ta sündinud mõni hetk varem kui Apollon ning asus kohe oma ema Letot venna ilmaletoomisel abistama, seetõttu sai ta endale ka rasedate naitse kaitsejumala n-ö tiitli. Üks suhteliselt kurb armulugu on siiski ka Artemisega seotud, nimelt üks jahimees nägi teda nümfide keskel rüütult jões suplemas, Artemis vihastas väga ning moondas mehe hirveks ja tema enda jahikoerad kiskusid ta puruks. Kõigi aegade kunstike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda tõi ilmale kaks muna, millest hiljem koorusid Helena, Klytaimestra, Kastor ja Polydeukas. Väga huvitav suhe oli Zeusil Danaega. Delfi oraakel oli Danae isale Akrisiosele ennustanud surma lapselapse käe läbi ning seetõttu sulges ta oma tütre maaalusesse kambrisse, kuid Zeus tungis ka sinna kullavihmaks muundudes. Selle sündmuse tagajärjel sündis Danael poeg Perseus
Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab ta uskumatult mõistusvastastesse seostesse. Oli vaimustatud Freudist. 1923.aastal avastas enda jaoks puhtal kujul sürrealismi. "Autoportree stuudios"; "Self-portrait with raphaelesque neck" 1921-1922; " Figure on the rocks" 1926; "The great masturleator"; "The persistence og memory" (sulanud kellad); "Püha Anthony kiusatus"; "Kodusõja eelaimus"; "Uni". Alberto Giacometti (1901-1966) Sveitslane. Skulptor. Tema meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobelisteks muudetud inimfiguur, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjus ängistavalt ja dramaatiliselt. "Kolm meest jalutamas"; "Koer"; "Kõndiv mees III" -4-
chanson II PÕLVKOND jõutakse nii kaugele, et vokaalteoses on kõik hääled võrdsed ja võrdselt tähtsad pööratakse tähelepanu bassile kasvatatakse häälte arvi kogu koor jaotati 3-4-häälseteks gruppideks meloodia oli vabalt hõljuv rütm oli keeruline Okeghem kaks 36 - häälset motetti 4-kordne kaanon 6-kordne kaanon pööras tähelepanu bassile pani koori polüfooniliselt laulma meelisteemaks kaanon ja imetrikid laulmiseks kasutati suvalisi noodivõtmeid umbes 10 missat vabas ehituses III PÕLVKOND laulev meloodia Desprez helide meister 24 häälne kaanon (motett) kõige kuulsam motett Ave Maria IV PÕLVKOND kujuneb mitme koori tehnika afektiõpetus afektiteooria tundeline vastav meeleolu vastav rütm ja meloodiatüüp A. Willaert Veneetsia kirikukapellimeister (ihaldatumaid töökohti positsioon + unikaalsus)
melanhooliat kui loodusel oli raske ja tundis rõõmu kui valitses päikesepaiste. Taaskord ei ole Liiv liialdanud ja tema read tunduvad realistlikud ning ilma võltside kirjeldusteta. Liiv on ka ise öelnud, et teda inspireeris palju Peipsi järv ja koduküla lihtsad karjametsad. Seesugune lihtne pilt tekib Liivi luuletusi lugedes silme ette ja sellest leiab igaüks midagi tuttavlikku ja kodust. Meelisteemaks võib pidada ka aastaaegu, millest Liiv üsna palju kirjutas, populaarseimaks ilmselt sügis, mille mitmepalgelisus lubab kujunditega mängida ja annab võimaluse luua värvikaid ning huvitavaid tekste. Tema luuletused sügisest võibki tinglikult jagada kaheks, need, kus ta loob sügisest pildi kui millestki säravast. Aga üle oru, sääl kus põllupind,
Enamik sürrealiste harrastas ka sünakunsti valmistati erinevad klmemöötmelisi objekte. Maalide pealkirjaks on kas sõnamänh, lühiluuletus. Kuulsad on sürrealistlikud objektid ootamatud, erinevate materjalide ühendus. Kuulus on ,,Kohvitass" (seest kaetud karusnahaga). Ajuti esinesid nendgea koos ka mitmed teised avangardismi esindajad, kes ei toeatanud sürrealistlike teooriaid, aga neid võlus uudsus ja fantaasiaküllus. Sürrealismi lähedane oli ka skulptor Alberto Giacometti. Meelisteemaks olid inimfiguurid, kriipsutaolised, pikaks venitatud. Püüab edasi anda ilmeid ja poose, mis tunguvad öngistavad ja dramaatilised. Syrrealism ei leia laiemat tuntust.. millalgi. Publik ja trad.kunstnikkond pidas neid skandalistiedeks. Teised vööristasid neid. Sürrealism tundus liiga literatuurne, kirjanduslik ja odav (abstraktsionistidele?). II MS alguses suundub enamik sürrealiste USA-sse. Seal andis nende looming ja teooria töuke uuele abstraktsionismile. 1940
Valmisid tuntud kultuuriinimeste Vassili Zukovski, Aleksei Tolstoi, Ivan Krõlovi portree. Ivan Aivazovskile (18171900) tõid kuulsuse maalid, mis kujutasid mere stiihiat, jõudu ja võimsust. Aivazovski tuntuim töö on ,,Üheksas laine". Looduse stiihiale vastukaaluks kujutas kunstnik nende inimeste mehisust, kes laevahukus suutsid end päästa. Aastail 18441845 kujundas Aivazovski Balti mere äärseid kindluslinnu: olgu siinkohal näiteks Kroonlinn ja Tallinn. Ivan Siskini (18321898) meelisteemaks oli vene looduse ilu. Kunstniku tuntuimaks tööks kujunes ,,Hommik männimetsas", mis meisterlikult kujutab looduse ärkamist. Ilja Repin (18441930) töötas edukalt ajaloolise maali kallal (,,Ivan Groznõi ja ta poeg", ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile"). Repin lõi suure portreegalerii oma kaasaegsetest: kirurg Nikolai Pirogov, näitleja Polina Strepetova, helilooja Modest Mussorgski, kirjanik Lev Tolstoi.
Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid? J. Miro (Hispaania) ja Salvador Dali (Hispaania). 8. Kes olid kuulsaimad sürrealistid Saksamaal ja Belgias? Rene Magritte (Belgia) ja Max Ernst (Saksamaa) 9. Milliseid motiive võib enamasti näha prantsuse sürrealisti Yves Tanguy maalidel? Kummalised, loodusvorme meenutavad objektid. 10. Kirjelda sveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. aastatel 1. Millistel maadel ja miks oli pärast I ms. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? Saksamaal-eesmärgiks arhitetktuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli nende massiline tööstuslik toodetavus.
optilisi petteid, mida saab tajuda mitut moodi. Kõigi selliste võtetega tahab ta kustutada reaalse ja ebareaalse piiri. Sürrealistid ei tunnista piire, sealhulgas ka mitte kunstiliikide vahel. Tegeldi kõigega, millega taheti. Enamik sürrealiste harrastas aga ka sõnakunsti ja valmistas kolmemõõtmelisi teoseid. Paljude maalide pealkirjad on miniluuletused või sõnamängud. Sürrealismilähedane oli ka suure skulptori, sveitslase Alberto Giacmetti looming. Tema meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. Sürrealistid ei leidnud 1920. ja 1930. aastail laiemat tunnustust. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile liiga literatuurne ja odav. Teise maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse. 1970.a. on sürrealism enam populaarsust võitnud.
Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid? J. Miro (Hispaania) ja Salvador Dali (Hispaania). 8.Kes olid kuulsaimad sürrealistid Saksamaal ja Belgias? Rene Magritte (Belgia) ja Max Ernst (Saksamaa) 9.Milliseid motiive võib enamasti näha prantsuse sürrealisti Yves Tanguy maalidel? Kummalised, loodusvorme meenutavad objektid. 10.Kirjelda šveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. Aastatel Kõik, mis hästi funktsioneerib on ka kaunis 1.Millistel maadel ja miks oli pärast I ms. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? Saksamaal-eesmärgiks arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli nende massiline tööstuslik toodetavus.
nad ei sobitunud sellesse maailma, aga nad ei tahtnudki selle maailmaga suhestuda. Poe ise on öelnud ,,Parim, mida inimestele võib soovida, on üldse mitte sündida." Hirmu ja õudusjuttudes võib teda pidada niinimetatud gooti õudusjutu traditsiooni jätkajaks. Gooti õudusjutud need keskaegsed õudusjutud. Läbivateks teemadeks on õudus, surm ja kannatus. Surm on üldse selline vabastaja, toob piinatud kehale oodatud rahu ja puhkuse momendi. Meelisteemaks oli elusalt matmine. Novellide pealkirjad on üsna tihti väga otse pahaendelistele sündmustele viitavad. Tihti ründasid tegelasi kõikvõimalikud koletised, nad langesid meresügavustesse, keskaegsed vangikongid, kus ruumid tõmbusid kokku, peale selle, et see ruum muutub kitsamaks. Novellide peategelaseks oli tihtipeale romantiline noor naine. Kusjuures see noor kaunis naine, kellega siis peategelane abiellub või kellest luuletuses kirjutatakse, on suremas, haige
47 lahkamine Norra kirjanduses. 1870. aastate optimism ja individualism ja 1880. aastatel sotsiaalne pessimism. Nn tendentslik kirjandus saavutas Norras kõrge taseme tänu psühholoogilisele dimensioonile. Henrik Ibsen (suri 1906). Skandinaavia suurim näitekirjanik, kes kuulub kogu maailma suurimate draamakirjanike hulka. Kirjutas taanipärases kirjakeeles ja elas 30 aastat välismaal (Taanis, Roomas). Varajaseks meelisteemaks ajastu sotsiaalsete reeglite hukutav mõju aadlikule, hiljem eluvale paljastamine. Näited loomingust: ,,Brand" (1866, luulevormis, taustal poliitilise skandinavismi läbikukkumine): ideedraama, kus esitati moraalse kompromissituse nõue: tõe ja eheduse taotlus. Tema looming pole aegunud. ,,Peer Gynt ,,(1867, luulevormis): suurteos ja filosoofiline ideedraama ,,Nukumaja" (1879): naisemantsipatsioon ja suur menu kogu Euroopas. 1880
kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) Klimt oli Viini originaalseim juugendstiiliga seostatud kunstnik. Klimt oli Austria Setsessiooni asutaja ja president. Tema üheks meelisteemaks oli jäädvustada Viini kõrgseltskonna daame. Klimti naisetüüp sale, elegantne, peente näojoonte ja väikese sensuaalse suuga daam, kellele kunstnik on maalinud väga sageli rõngad ümber silmade, - kuuluks oma keerukuses justkui ideaalse uurimisainena psühhoanalüütikutele. (S. Freud ja psühhoanalüüsi populaarsus tollases Viinis). Klimti maale täidavad sageli rikkalikud ornamendid ja need sulavad figuuriga kokku
annaabi.ee 
