ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Mis on Romantism? II Tänu kunstnike sellisele romantilisele, unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. John Constable "Heinavanker" William Turner "Kalamehed Merel" William Turner "Vihm, Aur, Kiirus" John Constable ja William Turneri
Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühtegi jumaluse nime, kuid piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Olulisel kohal Kreetal oli härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Kreetal kuulus naine kõrgesse positsiooni, seal näidati neile välja ka suurt lugupidamist. Ka Mükeene kultuuris austati ilmselt mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. Kreetalaste kirjaks oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Nad ei võtnud seda üle ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutasid kohapeal. Kuid pole teada, mis keelt Kreetalased kõnelesid ja seetõttu ei saada nende tekstidest tänapäeval aru. Kreeklased võtsid omaks aga omaks paljud minoilise tsivilisatsiooni tunnusjooned, sealhulgas ka lineaarkirja.Mõlema kultuuri lineaartahvlid puudutasid tavaliselt majapidamist.
taotlema antiikskulptuuri eriti reljeefi jäljendamist. Väervilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, kõik piirjooned ja kehakumerused maaliti hoolikalt välja. Maalidel kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasaja sündmustega. Kunstiteosed pidid ülistama patriootlikke tundeid ja kasvatama kodanikuväärtust. 5. Milliseid ideid püüds väljendada romantistlik maalikunst? Tänu kunstnike romantilisele, unistuslikule ja luulelisele meelelaadile arenes klassitsismist välja uus suund, mida nimetatakse romantismiks. Paljud kunstnikud võtsid oma maalide ainestiku romantilistest kirjandusteostest, legendidest ja ajaloost. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Suurt huvi tunti eksootika, eriti idamaade vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. 6. Kuidas said impressionistid endale nime? Mida tähendab "impressioon"?
ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. KreetaMükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab KreetaMükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased
Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi, nende auks korraldati pidulikke rongkäike ja esitati hoogsaid tantse. Kreeta religioonis oli veel olulisel kohal härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Mükeene religiooni kohta on raskem midagi väita. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommedest. Arvatavsti austasid ka kreeklased mitmeid minoilisi jumalannasid ja juamalaid. Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. Kuna Kreeta ja Mükeene olid arenenud tsivilisatsioonid siis tunti seal ka kirja. Kreetalased ei võtnud kirja kellegilt üle, vaid olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja, mida tuntakse tänapäeval kui lineaarkiri A. Kuigi kirja märgid on tänapäeva teadlastele loetavad, jääb tekst siiski suuresti arusaamatuks, sest ei tunta keelt, mida nad rääkisid. Mükeene kultuuris, nagu juba kombeks
Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s. t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid inglased John Constable (1776 1857) ja William Turneri (17751851)
Kindlasti leidub egiptuse mõjusid ka minoilises kunstis. Kuid tervikuna oli kreetalaste kultuur kahtlemata algupärane. Nende kiri polnud üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutatud kohapeal, ja nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. Kreeta- Mükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab Kreeta-Mükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja
Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutlusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s.t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkel ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestikku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas
kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s. t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Constable. Turner
taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid – voluudid, spiraalikujulised, teokarpi meenutavad motiivid. Nagu barokile laiemalt, on ka ehitistele omane dünaamiline ja rahutu välimus, mida rõhutavad rohked detailid, eenduvad või kõrguvad seinapinnaosad. Kogu fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarekujuline. Barokiajal jätkati Rooma Peetri kiriku ehitamist. Baroklikule meelelaadile kohaselt ehitati kiriku ette kõrge fassaadiga pikihoone. Baroklik terviku loomine puudutas ka suurte ansamblite kujundamist - kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, ruumiliste illusioonide ja efektide loomine oli tolleaegsete arhitektide üks lemmikvõtteid. Prantsusmaal ehedaimad barokiajastu arhitektuurinäited on Louvre`i lossi idafassaad ja Versailles`i loss, mõlemad ehitatud Päikesekuninga Louis IV ajal. Versailles`i lossi kallal töötas kogu
Kuigi erinevalt kreetalaste kirjast osatakse lineaarkirja B tänapäeval lugeda, ei anna tollased kirjalikud allikad mingit informatsiooni tollaste valitsejate või ajaloosündmuste kohta. Mükeene kultuuri religioonis austati tõenäoliselt oma traditsiooniliste jumalate kõrval minoiliseid jumalannasid ja jumalaid, ent nagu teisteski valdkondades oli ka usund kohandatud kreeklaste sõjakale meelelaadile. 3.4. Mükeene kultuuri allakäik: Umbes 1200 eKr algas uute kreeka hõimude sissetung Balkani poolsaare lõunaossa. Dooria hõimud purustasid järgnevates sõdades lossid ja hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloos algas nn tume e Homerose ajajärk (u 1100 800 eKr). Rahvaarv Kreekas langes, kiri kadus unustusehõlma ja ühiskond langes tagasi sugukondliku hõimukorralduse juurde. Tollased elanikud tegelesid põlluharimise ja
Spordisotsioloogia eesmärgiks on: säilitamine ja täiustamine on iga riigi, milles spordi roll on oluliseks tunnistatud, kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, võtmevastutused. Kolmas vool on "elulaad" ("form of life"), mida ta kasutab viitamaks mida nad moodustavad; "habituaalsele lootusele ja meelelaadile", mis määratlevad igapäevast elu. kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate Kommertsialiseerumise tunnused: ühiskondade; määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - Suure valikuvõimalusega turg -
olevat kestvad, asetatakse kahtluse alla. 1) Lokaalne tasand hõlmab kolme võtmevoolu (Houlihan): Esimene puudutab kultuuritarbekaupu, mis ringlevad turul (s.h spordikaubad ja spordiülekanded televisioonis). Teine vool asetseb poliitilises sfääris ja on keskendunud riigi kui organisatsioonilise vormi, kuid ka kui tähenduste looja, tegevustele. Kolmas vool on “elulaad” (“form of life”), mida ta kasutab viitamaks “habituaalsele lootusele ja meelelaadile”, mis määratlevad igapäevast elu. 2) Rahvuslik tasand: riigisisene spordiorganisatsiooniline tegevus. Rahvusliku identiteedi arendamine, säilitamine ja täiustamine on iga riigi, milles spordi roll on oluliseks tunnistatud, võtmevastutused. 3) Rahvusvaheline tasand (Houlihan): Ülemaailmset spordi infrastruktuuri iseloomustavaks tunnusjooneks on esiteks rahvusvaheliste spordialaföderatsioonide esilekerkimine, mis on üksikute spordialade reeglite üle otsustajad ja spordi arengu
Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s. t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid inglased John Constable (17761857) ja William Turneri (17751851)
· Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). · Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. · Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. · Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. c. Kunst ja usund: · Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. · Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. · Maalidel sagedasti sõjatemaatika. d. Mükeene kultuuri häving: · U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. 3. Kangelaseepika a. Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: · Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. · Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.
TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg törjuti pronks ja vask. Arhailine ajajärk (800-600 eKr). 8. saj eKr hakkasid Kreekas taas kujunema köik pöhilised tsivilisatsiooni tunnused:
pehmenenud vastuolu ametliku ja sõltumatu kunsti vahel. Paljud "ametlikud" olid hakanud ettevaatlikult kasutama mõndasid moodsa kunsti võtteid ja paljud radikaalsed uuendajad olid vananedes rahulikumaks ja traditsioonilisemaks muutunud. Demokraatlikult meelestatud eestile imponeeris suurem lähedus publikule ja siiras rõõm, mida tavalised inimesed tundsid lihtsast kui ilusast kunstist. Eesti kunstnikud leidsid oma rahvuslikule meelelaadile sobivama, korda ja mõõdukust soosiva eeskuju. 1930.aastatel eesti kunstis toimunud rahunemine peegeldas eesti ühiskonna stabiliseerumist ja iseseisvuse kindlustamist. Kuristik kunstnike ja publiku vahel oli peaaegu ületatud ja eesti kunstikultuur saavutas oma tervikklikkuse ja küpsuse. Kunstniku omapärane stiil muutus tähtsaks ja harjuti mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam, kui see, mida pildil kujutatud. Koloriit oli
* Tõenäoliselt oli iga suurem loss omaette riigi keskus. * Võimsad kaitseehitised viitavad, et need riigid olid omavahel alatasa sõjas. * Võib-olla suutis Mükeene teised mõneks ajaks endale allutada, kuid püsivad riiki toonases Kreekas ei olnud. * Lineaartahvlite järgi võib järeldada, et peamiselt seisis losside eesotsas kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik. * Ka Kreekas oli loss suur majapidamiskeskus. * Enamus mis Kreekas oli, oli kohandatud sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. * Doorlased rändasid sisse ja nemad purustasid seni olnud Mükeene keskused ning sai alguse järgmine periood Kreekas, mille nimi oli tume periood. * Tume periood kestis 1100 e.Kr 800 e.Kr. * Kõik kultuurikeskused hävisid ja kadus kasutuselt kiri. * Sellest ajajärgust pole andmeid eriti, sest puudus kiri. * Kui uuesti jõuti kirja tasemeni, siis see uus ei olnud enam midagi lineaarkirja sarnast. * Tumedal ajal võeti kasutusele raua kasutamine, mis andis aluse hilisemale arengule.
Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V
(peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V
(peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu – V
Lossi enese töökodades aga töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised. Kogu see bürokraatlik majandamisviis sarnaneb Kreeta ühiskonna korraldusele ja on tõenäoliselt sealt ka üle võetud. Kuna ka Lineaarkiri B oli Kreetalt üle võetud ja kreeklaste olustikus ning kunstis leidub hulgaliselt kreetapäraseid jooni, siis võib väita, et kreeklased olid Minoilise kultuuri saavutused suurel määral omaks võtnud, kohandades need oma märksa sõjakamale ühiskonnale ning meelelaadile. Erinevate losside omavahelistest suhetest ei tea me mitte midagi. Tõenäoliselt olid nad teineteisest sõltumatute riikide keskused. Nagu võimsad kaitseehitused losside ümber arvata lubavad, olid need riigid omavahel alatasa sõjajalal. Sellele viitab ka kreeka kangelaspärimus kus sageli juttu võitlustest erinevaid riike valitsenud kangelaste vahel. Pole võimatu, et võitluste käigus õnnestus ühe või teise lossi valitsejal mõneks ajaks oma naaber alistada.
ülearune süzeekäik palju komejanti. Lõpp aga õnnelik ja noored abielluvad. Menandros teeb nii meelega, sest ta tahab tähelepanu juhtida karakterile. Annab tegelasele palju keerukama sisu. Näitab, et inimeses on mitu sisu mitte üks. Läheb tüübilt üle karakterile (rohkem ambivalentne). Iga inimese sisse istutatud meelelaad, mis võib ta päästa või hukka saata. Jumalik maailm täiesti ära lõigatud. Igas inimeses on midagi head. Konflikt lahendatakse tänu inimese meelelaadile. Ta hakkas dramaturgia vahendusel vastama küsimusele, kuivõrd mõjutab inimloomus inimese saatust. Tema komöödiad (kokku üle 100) on keerulise sündmustikuga olustikulised perekonnanäidendid. Tüüpilised tegelased on noormees, tema poolt võrgutatud kergemeelne neiu, nende vanemad, hetäärid (vabade kommetega haritud vallaline naised) ning kavalad orjad. Tegelaste puhul tulevad esile nende eredad, omapärased iseloomujooned. Menandrose loomingut iseloomustab
alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda; lineaarkiri B (desifreeritud); lossid olid omaette riikide keskused: olid valitsuskeskused, sõjakeskused (tugevalt kindlustatud, järeldatud et olid sõjakad ja sõdisid omavahel pidevalt), linnu losside ümber polnud; religioonis kummardati paljusid minoilisi jumalaid ja jumalannasid, kuid see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile; hävis ~1100 eKr (suur rahvaränne) 3) Mesopotaamia 4) 5) Assüroloogia tegeleb kiilkirja kasutanud rahvaste uurimisega (19. saj. keskpaigas). 6) Eufrati ja Tigrise ääres olid üleujutused ebakorrapärased ning kui tuul oli Pärsia lahe poolt, siis tõi see tuul vee kõik jõgede suudmealale ja ujutas selle piirkonna üle. Ülevalpool oli põlluharimine võimalik ainult tänu niisutuskanalitele.
Nagu Kreetalgi, oli loss suur majapidamiskeskus. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna talupojad kohustusid lossile andamit tasuma. Nagu näha, võtsid kreeklased omaks paljud minoilise tsivilisatsiooni tunnusjooned: lineaarkirja, bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse ja kreetapärase olme. Arvatavasti austasid nad ka mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. Mükeene kangelaseepika Umbes 1200 aastat eKr alanud vapustuste tagajärjel Mükeene tsivlisatsioon langes, kuid mälestus möödunud hiilgeajast püsis ja talletus arvukates kangelaslugudes. Hilisemad kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana
annaabi.ee 
