aastal. 2. Raamatu ainestik on võetud autori mälestustest, vanematekodust ja lapsepõlvest. 3. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. 4. Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda; tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis, jooja, riivatu iseloom Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev) Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt. Peres oli 11 last Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad, lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus
plaanitseja, tugev, Pearust sitkem, umbes 30a, eespere peremees; 20a hiljem Krõõt - soov hullata, laulda, umbes 20a, ilus hele hääl Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda; tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis, jooja, riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt. Peres oli 11 last Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad, lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas. 5
Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu Taarile. Oli oma vilistamisega eeskujuks.
Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma kõrgi ja ennasteksponeerivahoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees.(kirjanduslik rühmitus) keskealine,pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne. Lihhojedov varietee teatri direktor.Ärkab ühel hommikul üles ja avastab et on allakirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga et too saaks seal oma etendusi korraldada. Bossoil korteriühistu esimees, on selle maja hoidja kus peatuvad niiBerlioz,Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator
Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema
3 Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda(17); tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis(26), jooja, riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt(446). Peres oli 11 last(450) Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad(29), lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas...(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20
hoitud tanud, talvemütsid. Abielunaisel või ka lesel, lahutatud naisel olgu peas ikka ka peakate. Kui mees ja naine pole abielu sõlminud, kannab naine neiu riideid. Jalas kantakse pätte või pastlaid. Muhu päti peal peab kindlasti olema kaks roosi, üks punane, teineroosa, ees keskel valge karikakar, mis näitab kandja puhtust, ning ühel küljel maasikad ja teisel rukkililled. SUKAD Muhu naine oli tööinimene. Ta pidi olema tugev ja matsakas, kaasa arvatud jalasääred. Aga läbi aegade on olnud tüdrukuid, kes on olnud niisugused kleenukesed - ei ole tal puusa, ei ole tal säärt. Vaat need tahtsid ju ka mehele saada. Ja siis esmakohtumisel või kui oli karta või loota kohtumist tulevase ämmaga, siis pidi olema ette valmistatud. Ei saanud nii, et ma lihtsalt lähen ja kohtun temaga. Talvel oli lihtne. Siis pandi kaks seelikut selga, siis olid puusad olemas. Pandi kaks paari sukki jalga, siis olid jalasääred olemas
Noorlindude sulestik on tähniline. Kehakuju on liigile tüüpiliselt jässakas. Oliivpruun saba. Maapinnal nõksutavad punarinnad sageli tiibade ja sabaga. Külma ilmaga ajab punarind oma sulestiku kohevile ja näib siis üsna tüsedana, muidu on ta üpris sale lind. Punarind on oma territooriumi kaitstes väga hoolas. Nii valib ta laulmiseks esileulatuva oksa, et avaneks hea vaade oma maa alale. Üksteise vastu vaenu ilmutades ajavad linnud rinna puhevile. Tagantvaates on punarind üsna matsakas. Nichulas Hammond 2007 Punarind on Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Hästi tunneme ta ära intensiivselt roostepunase kurgualuse ja rinna esiosa järgi. Ülapool on tal oliivhall, alapool hallikasvalge. Väga kaunis on punarinna laul, mis lõpeb meloodilise hõbekellukese helinaga. Iseloomulikud on veel suhteliselt kõrged jalad. Elupaiga järgi on ta saanud endale nime risulind. Nimelt tegutseb ta
3 Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa
Amman ehitati algselt seitsmest mäest ja oli jah ühel hetkel küla, küla vaid 2000 inimest. Amman kapitali sai 1920 ja nüüd on elanike arv üle 2000000. Paljude rahvusvaheliste lennuliinide kätte, see on ideaalne koht alustada ja lõpetada mis tahes reis Jordaania. Söök Mansaf Mansaf on traditsiooniline roog Jordaanias. Põhikoostisosad on riis,liha(peamiselt lamba) ja jogurt. Kubbeh Kubbeh (või Kibbe nagu neid nimetatakse ka) on vähe matsakas stiilis soolased maiused. Traditsiooniliselt valmistatud bulgurist, lihast, kartulist (või muu tärklis, nagu squash või kõrvits) ja vürtsidest.' Jordaania rahvusköök ja jook Jordaania köök on suhteliselt sarnane teistele selle piirkonna riikidele. Päeva peamine söök on khobez – suur, lame leib, mida müüakse kõigis pagaripoodides üle terve maa mõnesaja filsi eest. Värskena väga maitsev. Kohalike hommikusöögiks on tavaliselt praetud muna,
Jaskal surid neli last. Pooleaastane Maali jäi ellu. Ema, Matilde, istus ise nagu vahakuju, nagu poleks tal sooja ega külma, kas ta laps on elus või pole talgi enam hinge sees. 9. Pearu naine - tundis Pearu iseloomu juba ammu, läks ikka talle naiseks, sest parem on olla hädaga perenaine kui hädaga saunik, kui hädast niikuinii ei pääse; vähemalt sai jõukaks perenaiseks, kel omakorda orje käsutada ja hulk loomi toimetada. Lüheldane matsakas keha ja sääred nagu sambad. "Mis naine see on, kes ei jaksa ise oma mehe peksugi välja kannatada!" Kange eit, ei jäta jonni. Räägib poegadele, et Mari pole Liisi ja Mareti pärisema. 10. Kaarel - Tagapere sulane, jäi vaid Vargamäe Andresele rammukatsumises alla. Ei anna kergesti alla, kui asi puudutab võitmist, jõulist pealejäämist. Pidi joonud olema, et armuavaldusi öelda (nt Maiele). Tugevamaid mehi. Läks välismaale oma tolleajastu "American dreami" täitma
Tantsurütmi sulanduvad ka joomavendade sõbralikud õlapatsutused ja õllekruuside kokkulöömishelid. Tantsijate rõõmsad hõiked ei häiri aga suudlevat paarikest ega torupillimängijale õlu pakkuvat külameest. Nemad tegutsevad omas rütmis. "Talupoja pulm" kujutab külaliste tunglevat summa, priiskavat söömapidu, kus tõstetakse klaase pruutpaari auks ja kostitatakse igaüht, kes küünilävelt üle astub. Laua taga istub langetatud silmalaugudega matsakas pruut, kõrval arvatavasti tema vanemad. Torupillimängijad on hetkeks mängu katkestanud. Kostab valju kõnekõminat, naerurõkatusi, õlleluristamist, taldrikute kolinat. Toit on niivõrd maitsev, et punase mütsiga poiss ei saa jätta sõrme limpsimata. Pulmaruumi seinal ripuvad viljavihud. Kaks teineteisega ristatud viljavihku mõjuvad sümboolse õnnemärgina, aga vihjavad ka koristatud saagile ja sügisele kui talupojale pidutsemiseks kõige sobivamale ajale. Siis on
jälle kohtu ees olid, siis igav ei olnud kellelgi. Kord sai üks võidu, siis jälle teine, olenemata sellest, kellel siis õigus oli, sest absoluutset tõde ei ole ju olemas. Kuid mille pärast nad siis ikkagi niipalju protsessisid - igavusest, vihast või oli põhjus milleski muus? Kui nüüd teost lõpu osast uurida, siis Pearu avab end ja tuleb välja, et põhjus oli Krõõdas. Pearu oli kade, et temal sellist imelist naist ei olnud nagu Krõõt, vaid oli mingi matsakas. Pearu jaoks oli Krõõt midagi õndsat, lausa pühalikku, ja too oleks väärinud teistsugust kohtlemist, kui seda Andres tegi. Pearu ju isegi ehitas öösel silla, et Krõõt saaks lahkuda Vargamäel üle ilusa silla, mitte üle porimülka. Teine põhjus võis tõesti see olla, et muidu oli igav ja pikalt on naabrid küll ristikivi, peenra või piiri pärast jagelenud. Neile tulid küll juurde teise rukki maha sõitmine, koera maha laskmine, kuid ka väiksemaid jante
Pärast kõrtsiskäimist laseb Taavet Pauli kiuste oma tarele sindelkatuse peale lüüa, mis Roosile pahameelt teeb, kuna vihm rikub palju mööblit ning naisele ei meeldi mehe kerglased ettevõtmised. · Oksjonil ostab Käo Paul Aiaste looreha ning lambad. Mees tahab need Taavetile armuliselt tagasi anda, kuid Aiaste peremees teatab, et nende talu ei ela almustest ning tal on palju parem looreha juba ees ootamas. · Eesneri Eedi, kellele meeldib matsakas talutüdruk Maimu, jääb Aurukatla trumlisse kinni ning kaotab käe. Naised on paanikas ning ka talumeestel on kahju, et noor inimene eluks ajas sandiks jääb. · Taavet tahab samuti (nagu ka Paul), et Lukisepa Elmar tema viljasaagile mõne osa juurde lisaks (NB! Taavetil on raha niigi otsakorral ja vallasvara oksjonil maha müüdud). KOLMAS TANTS · Jaanus, masinist Lukisepa noorim poeg kohtub popsitüdruku Nurme Vilmaga, Jaanus
kohtu ees olid, siis igav ei olnud kellelgi. Kord sai üks võidu, siis jälle teine, olenemata sellest, kellel siis õigus oli, sest absoluutset tõde ei ole ju olemas. Kuid mille pärast nad siis ikkagi niipalju protsessisid - igavusest, vihast või oli põhjus milleski muus? Kui nüüd teost lõpu osast uurida, siis Pearu avab end ja tuleb välja, et põhjus oli Krõõdas. Pearu oli kade, et temal sellist imelist naist ei olnud nagu Krõõt, vaid oli mingi matsakas. Pearu jaoks oli Krõõt midagi õndsat, lausa pühalikku, ja too oleks väärinud teistsugust kohtlemist, kui seda Andres tegi. Pearu ju isegi ehitas öösel silla, et Krõõt saaks lahkuda Vargamäel üle ilusa silla, mitte üle porimülka. Teine põhjus võis tõesti see olla, et muidu oli igav ja pikalt on naabrid küll ristikivi, peenra või piiri pärast jagelenud. Neile tulid küll juurde teise rukki maha sõitmine, koera maha laskmine, kuid ka väiksemaid jante. Samas
Krõõt - soov hullata, laulda, umbes 20a, ilus hele hääl Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda(17); tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis(26), jooja, riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt(446). Peres oli 11 last(450) Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad(29), lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas...(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20
Pearu Murakas - on kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel raamatut lugedes tundus küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Põhiprobleemid,sündmustik ja toimumispaik Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga
........................................ 11 KOKKUVÕTE .....................................................................................................................12 KASUTATUDKIRJANDUS ................................................................................................13 Sissejuhatus 2 Euroopa kobras on koerakujuline paks laiasabaline vee-eluviisiga näriline. Kobras on 1-1,5 meetrit pikk. Keskmine loom kaalub 12-30 kg. Täiskasvanud isane kobras on põlvekõrgune matsakas loom (Kuresoo, 2005). Kobras elab peaaegu kõikjal meie sisevetes: jõgedes, kraavides ja järvedes. Paiguti on koprad end sisse seadnud inimeste naabrusse ning seal nende lähedaloluga harjunud (Kuresoo, 2005 ). Koprad on taimtoidulised. Zooloogid on kindlaks teinud üle 150 taimeliigi, mille erinevaid osi koprad toiduks tarvitavad. Siiski pole kuigi palju neid taimi, mis moodustavad nende toidu põhiosa. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel
huvi tundnud - Aaseme ja Hundipalu rahvas - Hundipalu Tiit- Indreku ristiisa - Karjapoiss Atu- Liisile ja Maretile meeldis temaga mängida - Oru(Pearu) poisid (Karla ja Joosep)- Liisi ja Maret tegid nendega kaupa - rätsep Taari- Pearu polnud rahul oma pükstega ja lubas uue rätsepa otsida - vana Jaska – Kassiarult, tal suri talvel kuus last, ellu jäi vaid tütar Maali - Kingu Priit- naist ega ka lapsi polnud - Riia-(Pearul) madal ja matsakas plika, kes karjas käis - Liisi ja Joosep- neist sai paar ja nad lahkusid Vargamäelt Õnnetu talv: Jaska peres suri kokku 6 last, alles jäi üks tüdruk- Maali. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse.
Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne
Kord sai üks võidu, siis jälle teine, olenemata sellest, kellel siis õigus oli, sest absoluutset tõde ei ole ju olemas. Kuid mille pärast nad siis ikkagi niipalju protsessisid - igavusest, vihast või oli põhjus milleski muus? Kui nüüd teost lõpu osast uurida, siis Pearu avab end ja tuleb välja, et põhjus oli Krõõdas. Pearu oli kade, et temal sellist imelist naist ei olnud nagu Krõõt, vaid oli mingi matsakas. Pearu jaoks oli Krõõt midagi õndsat, lausa pühalikku, ja too oleks väärinud teistsugust kohtlemist, kui seda Andres tegi. Pearu ju isegi ehitas öösel silla, et Krõõt saaks lahkuda Vargamäel üle ilusa silla, mitte üle porimülka. Teine põhjus võis tõesti see olla, et muidu oli igav ja pikalt on naabrid küll ristikivi, peenra või piiri pärast jagelenud. Neile tulid küll juurde teise rukki maha sõitmine, koera maha laskmine, kuid ka väiksemaid jante. Samas tõusis Pearu
10 huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Kuidas avaldub Indreku armastus tõe ja õiguse vastu,ausus,kaastunne?- Indrek oli hingeline poiss. Ta tundis kaasa endast nõrgematele näiteks ei meeldinud talle oma venna Andresega ussi piinata. Samuti pidas poiss oluliseks rääkida tõtt, ta ei sallinud valetamist ega ülekohut.Kord elas Orul üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii
Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata
Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia
Vargamäelt ära kuna seal kõik peale palgihunniku kurb. XXXIII Sellest ajast kui Andres tööle pandi ei näägelnud nad eriti palju enam Indrekuga. Indrek ja Ants käisid tihti kalal, esimesel oli palju kannatust ja tahtmist kalda ääres istuda ja oodata. Antsul seda aga ei olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I
koos. XXXIII Kass, Riia ja Indrek Sellest ajast kui Andres tööle pandi ei näägelnud nad eriti palju enam Indrekuga. Indrek ja Ants käisid tihti kalal, esimesel oli palju kannatust ja tahtmist kalda ääres istuda ja oodata. Antsul seda aga ei olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo
XXXIII Kass, Riia ja Indrek Sellest ajast kui Andres tööle pandi ei näägelnud nad eriti palju enam Indrekuga. Indrek ja Ants käisid tihti kalal, esimesel oli palju kannatust ja tahtmist kalda ääres istuda ja oodata. Antsul seda aga ei olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta
Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata
olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga. Hermann Böttcher puhkusel viibiv sõdur, kes otsib taga oma kadunud naist. Ta nõustub Graeberit aitama, küsides möödaminnes küladest, kus ka käib, ka tema pere kohta. Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma. Just teda süüdistab Elisabeth oma isa sattumises vangilaagrisse. Professor Pohlmann Ernsti kunagine usuõpetaja. Temalt püüab noormees saada vastust küsimusele, kas ta on kurjategija ning kuidas saada lunastust. Pohlmannist kujuneb teose jooksul Graeberile tugiisik
annaabi.ee 
