Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laborotoorneto�o� karinahokkanen (0)

1 Hindamata
Punktid




  Karina Hokkanen  LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE  ISESEISEVTÖÖ  Õppeaines: MATERJALIÕPETUS  Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut  Õpperühm: KMO2022/2    Tallinn 2022 


SISUKORD  1. LINA......................................................................................................................................................3 1.1. Põlemiskatse...................................................................................................................................4 1.2. Märguvuskatse................................................................................................................................5 1.2.1. Variant I...................................................................................................................................5 1.2.2. Variant II..................................................................................................................................5 1.3. Teoreetiline informatsioon..............................................................................................................6 1.4. Võrdlus............................................................................................................................................6 2. PUUVILL..............................................................................................................................................6 2.1. Põlemiskatse...................................................................................................................................7 2.2. Märguvuskatse................................................................................................................................7 2.2.1. Variant I...................................................................................................................................7 2.2.2. Variant II..................................................................................................................................8 2.3. Teoreetiline informatsioon..............................................................................................................9 2.4. Võrdlus............................................................................................................................................9 3. VILL......................................................................................................................................................9 3.1. Põlemiskatse...................................................................................................................................9 3.2. Märguvuskatse..............................................................................................................................10 3.2.1. Variant I.................................................................................................................................10 3.2.2. Variant II................................................................................................................................11 3.3. Teoreetiline informatsioon............................................................................................................11 3.4. Võrldus..........................................................................................................................................12 4. SIID......................................................................................................................................................12 4.1. Põlemiskatse.................................................................................................................................12 4.2. Märguvuskatse..............................................................................................................................13 4.2.1. Variant I.................................................................................................................................13 4.2.2. Variant II................................................................................................................................13 4.3. Teoreetiline informatsioon............................................................................................................14 4.4. Võrdlus..........................................................................................................................................14 5. KOKKUVÕTE....................................................................................................................................14 2


VIIDATUD ALLIKAD...........................................................................................................................15                           1. LINA  NIMETUS  KOODLÜHEND  OMADUSED  3


Lina  LI, FI  Tugev, mitteelastne, 
hallikaspruun, läikiv [4]    1.1. Põlemiskatse  Materjal:  Kuidas 
käitub 
materjal 
leegile 
lähenedes?  Kuidas 
käitub 
materjal 
leegis?  Kuidas käitub
materjal 
leegist 
eemaldudes?  Milline on 
lõhn?  Milline on 
põlemisjääk?    Süttis 
koheselt ja 
tõmbas 
kokku ilma, 
et oleks 
leegini 
jõudnudki  Põles Põleb edasi 
kuniks on 
täielikult 
põlenud  Magus nagu 
vahukomm  Jääb põlenud kiud   Süttis 
koheselt, 
ilma, et 
oleks leegini
jõudnudki  Põles  Põleb edasi 
kuniks on 
täielikult 
põlenud  Magus nagu 
vahukomm  Põlenud jaak mis 
sarnaneb kiuga   Süttis 
koheselt, 
tekkisid 
sädemed 
ning lahvatas
hetkeline 
leek  Ei jõudnudki
leeki, sest 
põles enne 
ära  Põleb edasi 
kuniks on 
täielikult 
põlenud  Puine lõhn  Tolmukübemelaadne  ebe, mille küljest tuli
määrduvat tahma    4


1.2. Märguvuskatse    1.2.1. Variant I  Materjal:  Kas materjal imab 
vett?  Kui kiiresti 
materjal imab 
vett?  Iseloomulikud 
tunnused kohe  Iseloomulikud 
tunnused mõne 
aja pärast    Jah  Märgus koheselt 
ning märgunud oli
kiud  Materjal paisus 
märgatavalt  Kuivas kiiresti    Jah  Ei märgunud 
koheselt, oleks 
nagu vett 
hülganud alguses  Materjal paisus 
märgatavalt  Kuivas aeglaselt    Jah  Märgus koheselt 
ning märgunud 
olid kiud  Muutus ühtlaseks 
massiks nagu 
juukseid, kui 
märjad on  Kuivas kiiresti 
ning meenutas 
märgade juuste 
kuivamisprotsessi  1.2.2. Variant II  Materjal:  Kas materjal imab 
vett?  Kui kiiresti 
materjal imab 
vett?  Kaalu   vahe   enne   ja   pärast   veega
kokkupuutumist (%)    Jah  Kergesti märgus, 
esiteks oli üles 
parast läks vee 
sisse(kiu märgus) Kaal enne: 0,275  Kaal pärast:0,636 (%): 131.27 5


  Jah  Märgus koheselt, 
läks kiiresti vee 
sisse  Kaal enne:0,401 Kaal pärast:0,893  (%):122.69   Jah  Märgus koheselt 
ning märgunud 
olid kiud  Kaal enne:0,032  Kaal pärast:0,502  (%):1468,75  1.3. Teoreetiline informatsioon  Põlemine:  Süttib   kergesti,   põleb   kiiresti,   ühtlaselt   ja   suure   ereda   leegiga.   Jätkavad   polemist   ka väljaspool leeki. Materjalil on paberi põlemise lõhn. Saaduseks helehall tuhk. [2]  Märgumine: Hügroskoopne [4]  1.4. Võrdlus  Põlemiskatse tulemused kattusid teooriaga. Märumiskatsel sarnanesid esimene ja kolmas materjal, teist materjali oli ilmselt töödeldud, et anda talle vett hülgavad omadused.  2. PUUVILL  NIMETUS  KOODLÜHEND  OMADUSED  Puuvill  CO, BW Soojapidav, tugev, suhteliselt 
raske, ei elektriseeru [4]    6


2.1. Põlemiskatse  Materjal:  Kuidas 
käitub 
materjal 
leegile 
lähenedes?  Kuidas 
käitub 
materjal 
leegis?  Kuidas käitub
materjal 
leegist 
eemaldudes?  Milline on 
lõhn?  Milline on 
põlemisjääk?    Ei olnud 
muutust  Süttis 
kiiresti ning
põles suure 
leegiga  Põles edasi  Kõrbemislõhn  Hall tahm Hakkas 
sulama  Süttis juba 
aeglasemalt
ning põles 
suure 
leegiga  Põles edasi  Vatilõhn  Helehall tahm  Hakkas 
sulama  Süttis 
kiiresti ning
põles suure 
leegiga  Põles edasi  Kõrvetatud 
vahukomm  Tolmukübemelaadne
ebe    2.2. Märguvuskatse  2.2.1. Variant I  Materjal:  Kas materjal imab 
vett?  Kui kiiresti 
materjal imab 
vett?  Iseloomulikud 
tunnused kohe  Iseloomulikud 
tunnused mõne 
aja pärast  7


  Jah  Märgus aegsasti 
ning märgunud 
olid kiud  Läbi vettinud ning 
paisus  Muutus veidi 
elastsemaks    Jah  Märgus koheselt 
ning märgunud 
olid 
kiududevahelised 
alad  Paisus 
märgatavalt  Sai diagonaalis 
tõmmata/venitada    Jah  Märgus koheselt 
ning märgunud 
olid kiud  Täiesti läbi 
vettinud  Täiesti läbi 
vettinud  2.2.2. Variant II  Materjal:  Kas materjal imab
vett?  Kui kiiresti 
materjal imab 
vett?  Kaalu vahe enne ja pärast veega 
kokkupuutumist (%)    Jah  Märgus aegsasti 
ning märgunud 
olid kiud  Kaal enne:0,195 Kaal pärast:0,789 (%):304.62   Jah  Märgus koheselt 
ning märgunud 
olid 
kiududevahelised 
alad  Kaal enne:0,197 Kaal pärast:0,442 (%):124.37 8


  Jah  Märgus koheselt 
ning märgunud 
olid kiud  Kaal enne:0,025  Kaal pärast:0,253  (%):912.00   2.3. Teoreetiline informatsioon  Märgumine: Hügroskoopne [4]  Põlemine: Süttib kergesti, põleb kiiresti, ühtlaselt ja suure ereda leegiga. Jätkab põlemist ka leegist väljaspool. Materjalil on paberi põlemise lõhn. Saaduseks on helehall tuhk. [2]  2.4. Võrdlus  Teooria ja katsete tulemused kattuvad mõlema katse puhul, millest võib järeldada, et materjale on vähe töödeldud või töödeldud viisidel, mis ei muutnud nende algomadusi märgatavalt.  3. VILL  NIMETUS  KOODLÜHEND  OMADUSED  Lambavill  WO  Väga elastne, kerge, raskesti 
süttiv, õhku läbilaskev [3]    3.1. Põlemiskatse  Materjal:  Kuidas käitub 
materjal 
leegile 
lähenedes?  Kuidas käitub 
materjal 
leegis?  Kuidas käitub 
materjal 
leegist 
eemaldudes?  Milline on 
lõhn?  Milline on 
põlemisjääk?  9


  Hakkas 
sulama ning 
otsad 
tõmbusid 
krussi  Süttis, kuid 
põles aeglaselt  Lõpetas 
koheselt 
põlemise  Juuste 
põlemise lõhn  Söetükilaadne 
pall, mis 
määrdus    Hakkas 
sulama  Süttis ning 
põles kiiresti  Lõpetas 
koheselt 
põlemise  Juuste 
põlemise lõhn  Söetükilaadne 
pall, mis 
määrdus    Hakkas 
sulama  Süttis suure 
hetkelise 
leegiga  Lõpetas 
koheselt 
põlemise  Rasvase 
liha/naha 
põlemise lõhn  Söetükilaadne 
pall  3.2. Märguvuskatse  3.2.1. Variant I  Materjal:  Kas materjal imab
vett?  Kui kiiresti 
materjal imab 
vett?  Iseloomulikud 
tunnused kohe  Iseloomulikud 
tunnused mõne 
aja pärast    Jah  Võttis aega, aga 
kui lõpuks sisse 
imes vee, oli 
märgumine 
kiudude vahel.  Muutus  elastsemaks, sai 
igatepidi 
tõmmata.  Kuivas aeglaselt  Jah  Alguses pigem 
hülgas vett, aja 
pikku imas vee 
enda sisse.  Materjal tõmbus 
krussi, kui oli vee 
sisse imanud.  Kuivas väga 
kiiresti.  10


  Jah  Märgus koheselt 
ning märgunud 
olid kiud.  Muutus ühtlaseks 
massiks nagu 
juukseid, kui 
märjad on  Kuivas aeglaselt  3.2.2. Variant II  Materjal:  Kas materjal imab 
vett?  Kui kiiresti 
materjal imab 
vett?  Kaalu vahe enne ja pärast veega 
kokkupuutumist (%)    Jah  Võttis aega, aga 
kui lõpuks sisse 
imes vee, oli 
märgumine 
kiudude vahel.  Kaal enne:0,276 Kaal pärast:0,753 (%):172.83 Jah  Alguses pigem 
hülgas vett, aja 
pikku imas vee 
enda sisse.  Kaal enne:0,277 Kaal pärast:0,914 (%):229.96   Jah  Märgus koheselt 
ning märgunud 
olid kiud.  Kaal enne:0,012  Kaal pärast:0,303  (%):2425.00 3.3. Teoreetiline informatsioon  Märgumine: Hügroskoopne [3]  11


Põlemine: Süttib aeglaselt, põleb puhangutena, leegist eemaldamisel kalduvus kustuda. Terav põlenud karva lõhn. Saaduseks must, söestunud, pigistamisel lagunev kera. [2]  3.4. Võrldus  Põlemiskatsete   tulemused   kattusid   teooriaga.   Märgumiskatsel   kattus   ainult   kolmas   materjal,   mis tähendab, et teisi materjale oli töödeldud vett hülgavateks.    4. SIID  NIMETUS  KOODLÜHEND  OMADUSED  Siid  SE  Niiskust imav, pehme, ei  kortsu, suure tõmbetugevusega  [1]    4.1. Põlemiskatse  Materjal:  Kuidas käitub 
materjal 
leegile 
lähenedes?  Kuidas 
käitub 
materjal 
leegis?  Kuidas käitub 
materjal leegist 
eemaldudes?  Milline on 
lõhn?  Milline on 
põlemisjääk?  Hakkas 
kiiresti sulama Võttis üles 
hetkelise 
leegi, süttis  Lõpetas 
põlemise ning 
tõmbus kokku 
söetükilaadseks 
palliks  Liha 
põlemise 
lõhn  Söetükilaadne 
pall  12


Hakkas juba 
aeglaselt 
sulama  Võttis üles 
suure 
hetkelise 
leegi, süttis  Lõpetas 
põlemise ning 
tõmbus kokku 
söetükilaadseks 
palliks  Liha 
põlemise 
lõhn  Söetükilaadne 
pall  4.2. Märguvuskatse  4.2.1. Variant I  Materjal:  Kas materjal imab
vett?  Kui kiiresti 
materjal imab 
vett?  Iseloomulikud 
tunnused kohe  Iseloomulikud 
tunnused mõne 
aja pärast    Jah  Märgus koheselt, 
märgunud oli 
kiududvaheline 
ala.  Materjal vajus 
põhja  Kuivas kiirelt 
ning materjal 
muutus 
elastsemaks  Ei Vett üldse ei võtta 
oma struktuuri 
parast, märgunud 
oli ainult 
kiududevaheline 
ala.  Materjali pinnale 
tekkisid 
veemullikesed.  Veemullikesed 
olid ikka materjali
pinnal. Materjal 
muutus 
elatsemaks.  4.2.2. Variant II  Materjal:  Kas materjal imab
vett?  Kui kiiresti 
materjal imab 
vett?  Kaalu vahe enne ja pärast veega 
kokkupuutumist (%)  13


  Jah  Märgus koheselt, 
märgunud oli 
kiududvaheline 
ala.  Kaal enne:0,083 Kaal pärast:0,612 (%):637.35   Jah  Märgus koheselt, 
märgunud oli 
kiududevaheline 
ala.  Kaal enne:0,062 Kaal pärast:0,353 (%):469.35 4.3. Teoreetiline informatsioon  Märgumine: Hügroskoopne [1]  Põlemine: Põleb puhangutena, leegist eemaldumisel kalduvus kustuda. Nõrk põlenud karva lõhn.  Saaduseks must, söestunud, pigistamisel lagunev kera, tuhk on pisut heledam kui villal. [2]  4.4. Võrdlus  Mõlemad materjalid käitusid sarnaselt teooriaga, millest võib järeldada, et materjale on vähe töödeldud või töödeldud viisidel, mis ei muutnud nende algomadusi.    5. KOKKUVÕTE  Kõikide materjalide puhul kattusid põlemiskatse tulemused teooriaga, millest võib järeldada, et neid materjale ei ole tulekindlalt töödeldud. Teooria kohaselt peaksid kõik katsetes kasutatud materjalid olema   hügroskoopsed,   siis   kõik   katsete   tulemused   ei   olnud   teooriaga   kooskõlas,   millest   võime järeldada, et neid võib olla töödeldud vett hülgavateks.   14


VIIDATUD ALLIKAD  [1] Diana Tuulik, „Siid (slaidid),“ 2015. [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 29. oktoober, 2017].  [2] Merje Beilmann, „Kiudude põlemise tabel uus“ 2009. [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 29.  oktoober, 2017].  [3] Diana Tuulik, „Lambavill. Siid,“ 2009. [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 29. oktoober, 2017].  [4] Diana Tuulik, „Taimsed kiud,“ 2015. [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 29. oktoober, 2017].    15

Document Outline

  • 1. LINA
    • 1.1. Põlemiskatse
    • 1.2. Märguvuskatse
      • 1.2.1. Variant I
      • 1.2.2. Variant II
    • 1.3. Teoreetiline informatsioon
    • 1.4. Võrdlus
  • 2. PUUVILL
    • 2.1. Põlemiskatse
    • 2.2. Märguvuskatse
      • 2.2.1. Variant I
      • 2.2.2. Variant II
    • 2.3. Teoreetiline informatsioon
    • 2.4. Võrdlus
  • 3. VILL
    • 3.1. Põlemiskatse
    • 3.2. Märguvuskatse
      • 3.2.1. Variant I
      • 3.2.2. Variant II
    • 3.3. Teoreetiline informatsioon
    • 3.4. Võrldus
  • 4. SIID
    • 4.1. Põlemiskatse
    • 4.2. Märguvuskatse
      • 4.2.1. Variant I
      • 4.2.2. Variant II
    • 4.3. Teoreetiline informatsioon
    • 4.4. Võrdlus
  • 5. KOKKUVÕTE
  • VIIDATUD ALLIKAD

Vasakule Paremale
Laborotoorneto o-karinahokkanen #1 Laborotoorneto o-karinahokkanen #2 Laborotoorneto o-karinahokkanen #3 Laborotoorneto o-karinahokkanen #4 Laborotoorneto o-karinahokkanen #5 Laborotoorneto o-karinahokkanen #6 Laborotoorneto o-karinahokkanen #7 Laborotoorneto o-karinahokkanen #8 Laborotoorneto o-karinahokkanen #9 Laborotoorneto o-karinahokkanen #10 Laborotoorneto o-karinahokkanen #11 Laborotoorneto o-karinahokkanen #12 Laborotoorneto o-karinahokkanen #13 Laborotoorneto o-karinahokkanen #14 Laborotoorneto o-karinahokkanen #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karinahokkanen Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Materjaliõpetuse labor 3-Sünteeskiud
8
docx

Materjaliõpetuse labor 3: Sünteeskiud

Sünteeskiud Polüester (PL) Polüestri omadused: - Niiskus imamisvõime 0,3...0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim; - tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur; - soojapidavus mitte tekstureeritud kiududel väike; - UV kiirtele vastupidav. Talub hästi ilmastikumõjusid; - Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu, - Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit, - Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. - Polüestri põlemisel eraldub musta suitsu, on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. Modakrüül (MA, MAC, PAM) · Keskmise raskusega kiud · Enamus modakrüülkiudude omadustest (tugevus,venivus, niiskusimamisvõime ja kokkutõmbuvus) olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist · Toodetakse nii läikivana kui ka matina. Kuumas vees kaotab modakrüül oma läike, mida peaks silmas pidama värvimisel · Peamiselt toodetakse staapelkiuna · Vastupidavus - vähem vastupidavad kui akrüülid, aga nendel on piisavalt vastupidavust lõppkasut

Kiuteadus
Materjaliõpetus labor-Tehiskiud
14
docx

Materjaliõpetus labor: Tehiskiud

Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub kiiresti, kuid kuivab aeglaselt. Hea veeimavuse tõ

Kiuteadus
Praktiline töö looduslike kiudude kohta
18
docx

Praktiline töö looduslike kiudude kohta

Laura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas

Kiuteadus
Praktiline töö sünteeskiudude kohta
38
docx

Praktiline töö sünteeskiudude kohta

Laura-Ly Lotamõis LABORATOORSED TÖÖD KIUDUDE KOHTA ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 SÜNTEETILISED KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 2 LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 TEHISKIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik

Kiuteadus
LOODUSLIKUD KIUD
15
docx

LOODUSLIKUD KIUD

LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt · Ei sütti hästi, (põleb juuksekarva põlemise lõhnaga) · Ei talu kõrget temperatuuri · Väga elas

Materjaliõpetus
Kangaste organoleptiline analüüs
16
docx

Kangaste organoleptiline analüüs

Gloria Koger, Kaia Lambing, Kersti Kais Kangaste organoleptiline analüüs Õppeaines: Tekstiilimaterjalide testimine Rõiva- ja tekstiili instituut Õpperühm: TD31 Juhendaja: lektor Diana Tuulik Esitamiskuupäev:...................... Üliõpilase allkiri.................. Õppejõu allkiri:......................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL.....4 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal......................................................................................4 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine....................................................................

Kiuteadus
TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS
69
docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud ­ painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on

Ettevõtlus
Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015
31
docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*Si

Materjalide keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun