Saab kedrata väga peeneid kiude, mis tunduvad pehmetena ja on siidja mati läikega. Viskoosist kergem, kuulub keskmise raskusega kiudude hulka. Põleb ühtlaselt ja lõhnab äädika järgi. Talub viskoosist paremini päikesevalgust ning see ei aldistu hallituse ja kahjuriputukate poolt tekitavatele kahjustustele. Põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub, üüdikhappe lõhn. Antimikroobne atsetaatkiud tuli müügile 1994. aastal, seda kiudu kasutatakse rõivaste ja kodutekstiili materjalina, aga samuti haiglatekstiilides. Modaal(MD) Modaalkiu ristlõikepind on ümaravõitu ja kiupind on sile. Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Tema märgtugevus on viskoosist oluliselt suurem. Koostiselt on puhas tselluloos. Modaal on kiud, millest on kõrvaldatud viskoosi puudused. Modaalkiust valmistatud tooted on mõõdupüsivamad kui viskoosil. Elastsem ja kortsumatum kui tavaviskoos
LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev
· Väike niiskussisaldus · Hea vormi- ja mõõdupüsivus · Hea elektiseeruvus · Talub päikesevalgust · Värvub halvasti, aga värvikindlus on hea POLÜAMIID (PA) Põletuskatse (1). Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, kuid mitte kohe põlema. Leegis hoides põleb keskmise leegiga, kuid leegist eemaldamisel leegi suurus väheneb ning kohati ka leek kustub ja kiud hakkab hõõguma. Lõhn on väga tugev ja ebameeldiv. Järgi jääb mustjas tuhatomp. Märguvuskatse (1). Vee pinnale asetades ei märgu eriti, on suhteliselt vett hülgav. Kanga nurgad hakkab siiski niiskust imama ja hakkab tasakesi anuma põhja vajuma. Jõudu rakendades vajub see lõpuks vette. Välja võttes tundub nagu märg plaaster või side. Põletuskatse (2). Süttis kiiresti ja suure leegiga ja pritsis isegi natuke sädemeid.Kanga kiud
Tallinn 2014 2 LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 TEHISKIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 Polüester (PL, PES, PE, PET) Omadused Polüestrit toodetakse sulatisketrusmenetlusega mineraalõlist. Polüester on keemiliselt püsiv, halvasti värvitav, keskmise raskusega ja tugev kiud. Tal on hea sirgestuvus ja kortsumatus. Polüester süttib halvasti ja põleb sulades. Vesi ja niiskus kiu omadusi eriti ei mõjuta.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, põles kiiresti sulades ilma leegita. Tekitas põledes vähe lõhna. 2. Kangas
TEHISKIUD (Viskoos, Kupro, Atsetaat) VISKOOS (VI, CV) 1. Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib suure leegiga põlema. Põleb kiiresti ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Põlemisel on tunda plaberi põletamise taolist lõhna. Põlemisjäägina jääb alles hall tuhk. 1. Märguvuskatse. Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes hakkab vett imama ja vajub põhja alles läbimärjana. Välja võttes tundub kare. 2. Põletuskatse. Leegile lähedale viies hakkab sulama ja seejärel lahvatab põlema, põleb ereda ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev ja meenutab paberi ja plastiku kooslust, jäägina tekib hallikas tuhk. 2. Märguvuskatse. Ei märgu hästi. Kulub kaua aega enne kui materjal märguks ja põhja ei vaju enne kui suruda. Välja võttes tundub libe. Viskooskiu omadused: · Imab niiskust, ilma et ta tunduks märg
Miskoobi foto pealt on näha, et kiud asetsevad võrdselt (Foto 3). Parem ja pahem pool on üsna sarnased. Kangas on keskmise raskusega. Lõime-ja koelõngad ei erine üksteisest ja on hea keerduvusega. Seega on kangas natuke elastne. Lõngad on väikse jämedusega ja päris tugevad. Foto 3. Miskoobi foto kolmandast kangast 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine I kangas Lõime- ja koelõngad on sarnase paksuse, tiheduse ja keerduvusega. Kui lõng lahti kiududeks harutada, on näha, et tegemist on staapelkiududest lõngaga. Lõngad koosnevad vaid ühest kiu liigist. See tuli välja ka mikroskoobi all kiude uurides. Kangas on üheliigilise kiukoostisega. Peale kanga vaatlemist ja kiulise koostise uurimist arvan, et tegu on villase kangaga. Lõngad koosnevad lambavilla kiududest (Foto 4). 6 Foto 4
agaomaette klassi. Tinglikult võib jaotada anorgaanilised kiud nii looduslike kui tehiskiudude hulka, kuna lähteained on looduses olemas. Tehiskiudude saamiseks kasutatakse näiteks tselluloosi. Tuntumad tehiskiud on viskoos, modaal, vaskammoniaak, atsetaat ning triatsetaat. Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja muu säärase töötlemisel. Olulisim nendest on maaõli ehk nafta. Sünteetilised kiud on näiteks polüamid, polüester, polüakrüül ning elastaan. 1.TEHISKIUD 1.1 VISKOOS Põhiliseks tooraineks viskoosi saamisel on eukalüpt, mis kasvab Lõuna Aafrikas ja Indoneesias. Kasutatakse ka kase, kuuse või pöögi tselluloosi. Eukalüpti eeliseks teiste puude ees on tema kiire kasv. Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel, mis on tugevasti keskkonda saastav tootmisprotsess. Ta nõuab palju vett (1 tonni kiu saamiseks 400 800 tonni vett) ja energiat
või toru laiust või ebaühtlase laiuse korral selle keskmist laiust. Tekstiilkiud - painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb
Nad on väiksemad kui laamad, aga neid ei kasutata koormaloomadena vaid neid kasvatatakse vaid villa saamiseks 1.1.3 Kaamelivill Kaameli villana kasutatakse eriti pehmet ja peent aluskarva. Neid võib kasutada üksi või segada teiste peente kiududega, millest toodetakse rõivaid sportlastele. 5 1.1.4 Mohäärvill Angoorakitse vill või sellest villast lõng. Mohäärkiud on väga pikad, iseloomuliku läikega, värvuselt valge, vahel hallikas, pruunikas, harva must. Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse. 1.1.5 kašmiirvill Kašmiirkitselt kammitakse eriti peent ja kallist villa, mida kutsutakse ka kiudude kuningaks.
triikimist.raskem värvida kui triatsetaadi eelisteks mõjul triatsetaat tsellulooskiude. termofikseeritavus (nt tursub ja kemopuhastuse Triatsetaat elektriseerub plisseerseelikute kangemad lahustid võivad hõlpsamini ja seda saab materjal), vähene kiudu kahjustada. termofikseerimise abil määrduvus ja kiire Kloorpleegitada ei soovitata. pesukindlaks kuivamine. Triatsetaati Triikimistemperatuuriks sobib muuta.Triatsetaat ei lahustu kasutatakse põhiliselt 150°C. Kuuma triikrauaga
Kasutatakse eelkõige koos linaga ja puuvillaga. Dzuut(niinekiud)- kodumaa on India, seal kasvatatakse 90% kogu dzuudist. Peamised tootjad Bangladesh, Pakistan, Nepal, Hiina, Tai. Kiud on jämedad, murduvad kergesti, väga hüdroskoopsed ehk imavad palju vett aga edasi seda ei lase. Ehituselt sarnane lina ja kanepiga. Teistest kiududest nõrga, väikse venivusega. Hea paindetugevus ja odav. Värvuselt kiud valged, kollased, hallid, punakad. Läigib nagu siid. Ramjee(niinekiud)(RA)- niinekiud. Kiudu toodetakse Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel, Itaalias. Esineb loodusliku ja kultuurtaimena. Kiud on pikk ja tugev. Elementaarkiud on valget värvi ja siidja läikega. Kiud väga jäik. Hea kemikaalikindlusega. Imavad vett ja lahuseid väga aeglaselt. Hästi vastupidav bakteritele ja hallitusele.Vastupidav päiksevalguse ja ilmastiku suhtes. Saab pleegitada ja merseerida nagu puuvilla.Suure tugevuse tõttu valmistatakse õmblusniiti. Segatakse puuvilla, lina ja viskoosiga.
paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Ta suudab kuni kolmandiku võrra enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks märjana. Villast valmistatud rõivad on õhku läbilaskvad, väga soojad ning kortsuvad vähe. Vill on väga hea soojapidavusega, kuna säbarate kiudude vahel olev õhk on heaks isolaatoriks ning ka valguline struktuur isoleerib hästi. Vanutamise ja karvastamisega saab soojapidavust veelgi suurendada. Kiudu tunginud veearu kondenseerub korteksis ja annab vabaks kondensatsioonisoojuse (kuni 2°C). Kuiva villa sattumisel niiskesse keskkonda eraldub/kiirgab vill soojust. On kindlaks tehtud, et 1 kg villa eraldab ligikaudu 160 kJ energiat, kui seda viia 40% suhtelise niiskusega keskkonnast 70%-lisse suhtelise niiskusega keskkonda. See tähendab, et villane riideese kiirgab soojust, kui liigume kuivemast keskkonnast (tuba) niiskemasse (sügisõhtu). Mustust ja lõhna võtab vill külge väga vähe
päikesevalguse toimel (NB! Puuvillased kardinad). Ettevaatlikult oksüdeeritud tselluloos on aga hästi värvitav. Suurema õhuniiskuse korral kardab tselluloos aga baktereid ja hallitusseeni. Tekstiilimaterjalide ettevalmistusprotsessis (värvimisel, viimistlemisel) kasutatakse sadu kemikaale, mida toodavad maailma erinevad firmad. Neid klassifitseeritakse: happed, alused, oksüdeerijad, taandajad, tärklised jne. Aga ka pleegitajad, pehmendajad, tihkestid, adhesiiv, leegi tõkesti, pindaktiivsed ained jne. Ja nende segud. Kõige laiemalt kasutatakse 1. Vesi värvimisel, viimistlemisel. Veele rida nõudmisi (Õige pH, kareduse näitajad vajalikud, puhtus). H2O2 pleegitamisel peab vesi olema praktiliselt raua, nikli, vase jt metalliioonide vaba. Vesi tuleb enne puhastada ja tuleb ka pärast puhastada. 2. Happed, alused ja soolad. Nende abil reguleeritakase aluselisust, happelisust ja soolade sisaldust. ( kasutatakse HCl, H2SO4, sidrunhapet,
ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Sõltub mat poorsusest ja t*.t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb.Erijuhtivus antakse materjali +20 C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib.Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem.Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus:soojenemisel soojust salvestada endasse.Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi.Ühikuks soojaerimahtuvus c.Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2. korrektuuri, niisiis v�
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
