1. Teoreetilised teadused- filosoofia, matemaatika, füüsika 2. Praktilised teadused- eetika, poliitika 3. Loomingulised teadused- kunst, käsitöö Metafüüsika Kõige väärtuslikum on filosoofia, täpsemalt esimene filosoofia (metafüüsika), mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Teine filosoofia on matemaatika ja füüsika Mateeria ning olemus Aristotelese õpetuse järgi saab iga asja puhul mõtteliselt eristada tema mateeriat ja olemust/vormi. Ehk laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hulk puitu ei ole veel laud, selleks peab see puiduhulk realiseerima laua vormi. Võimalikkus ja tegelikkus Aristotelese õpetuse järgi on vorm mateerias juba olemas võimalikkusena. Nii on vasekamakas skulptuur võimalikkusena. Seega eritstab Aristoteles kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tegelikkuseks võib saada ianult see, mis on võimalikkusena juba olemas. Tekkimine on järelikult üleminek võimalikkuselt tegelikkusele
Termin metafüüsika tulenes kreeka keelest " ta meta ta physika" - ,,see, mis järgneb füüsikale". Mateeria ja vorm [kommentaar: substants?] Aristotelese metafüüsika õpetuse järgi kujutab endast mateeria ja vormi ühtsus (selle jaoks kasutab Aristoteles terminit substants), see tähendab, et iga asja juures saame eristada tema mateeriat, ehk seda, milles ta koosneb, ning olemust või vormi, ehk seda, mis teeb asja selleks, mis ta on. Näiteks võib tuua kasvõi inimest, kelle mateeriaks on inimese keha ning vormiks on tema hing. Ilma hingeta ei oleks see inimene kindel isik, keda me tunneme, vaid lihtsalt eluta inimkeha. See olemus, mis mateerias realiseerub, pärinebki sellest mateeriast ise - Ta on mateerias olemas võimalikkusena. Seega on võimalik eristada kahesugust olemasolu tegelikkusena ja võimalikkusena. Millegi tekkimine on seejuures üleminek ühest olemasolust teisse - võimalikkuselt tegelikkusele. [kommentaar: sisu pole avatud]
on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog).Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara tähendusega). Aristotelese arvates võib iga asja (nt. laua, inimese, maja jne.) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust (sageli kasutatakse siinkohal terminit- vorm, mis on tulnud kreekakeelsest sõnast morphe, kuid Aristoteles kasutas sarnaselt Platonile ka termineid eidos ja idea). Näiteks on puidust laua mateeriaks puit, omleti mateeriaks munad ja piim (ning muu vastavalt retseptile). Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi mateeria (materjal). Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on mateerias realiseerunud. Aristotelese mõned tsitaadid: „Vaimukus on haritud ülbus“
Mateeria all määratletakse seda, millest mingi asi tehtud on, selle materjali. Aga vormi all mõistame ideekujundeid. Vorm selgitab meile asja olemust, ja mille jaoks see vaja on. Iga asi meid ümbritsevas maailmas on määratletud oma vormi poolt. Need kaks põhjust moodustavad üht tervikut, ning alati on olemas iga asjal. Mateeria all mõistab Aristoteles selleks, millest asi tehtud on. Mateeriaks ei saa pidada substantsi, sest ta ei määratle olevat. Mateerial on võimalik määratleda vormi ja olemasolu, kuna vormil puudub kehaline olemasolu. Mateeria on võtnud suvalist vormi, ning ta on võimeline seda vastu võtma, sest ta ei ole määratud. Vorm on asja ideekujund, mis näitab seda, mille pärast ja kuidas see asi eksisteerib. Substants Aristotelese järgi ongi see olev, mille puhul me saame mateeriat ning vormi eraldada
teised teadused uurivad olevat, kuid ainult filosoofia uurib oleva üldist loomust. Nagu näiteks matemaatika, on teadus, mis uurib vaid oleva ühte osa. 2. Mis on mateeria, vorm ja substants ning mis on võimalikkus ja tegelikkus; selgitage viimast näite varal Aristotelese järgi on iga asi mateeria ja vormi ühtsus. See tähendab, et iga asjas võime eristada mateeriat ja olemust või vormi. Mateeria nagu materjal millest ese on tehtud. Näiteks laua mateeriaks võib olla puit või kohvitopsi mateeriaks papp, aga sellest on vähe, et saaksime eset eristada. Selleks on vaja asjale vormi ehk olemust. Laua puhul laua vorm ja kohvitopsi puhul siis tema vorm. Aristoteles eristas kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Kui puu kasvab alles metsas, siis on ta laua, riiuli, tooli jne võimalikkus. See tähendab, et sellest mateeriast on võimalik realiseerida tegelik laud, riiul, tool jne. Tegelikkuseks võib
põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Aine on mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass. Väli on mateeria vorm, mis vahendab vastastikmõjusid. Vastastikmõjusid on neli. 1.3. Mateeria Mateeria · Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida (näha, kompida jne.), nimetatakse teaduses mateeriaks. 1.4. Väli 1.5. Nähtus Nähtus · Nähtus kujutab endast alati millegi muutumist. · Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 1.6. Vaatlus ja katse Vaatlus ja katse · Vaatluse käigus uurija ainult jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. · Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 1.7. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga
uurida. Praegu on veel võimalik teha vesiniku 21 sentimeetrise raadiojoone vaatlusi. Seda tüüpi raadiolainetel kulub meieni jõudmiseks 13 miljonit aastat ja nii näeme nende abil, kuidas jaotus aine noores universumis. Ometi toetuvad Chen ja Carrol tuntud füüsikatõdedele. Et galaktikad lendavad laiali. Et pärast Suurt Pauku toimus inflatsioon ehk kiirendatud paisumine. Sel ajal muundus suur osa energiast mateeriaks ja kiirguseks. Kuid mitte kõik. Osa jäi kavalal kombel alles see, mida nimetame nüüd vaakumi energiaks. See on energia, mis on täiesti tühjal ruumil. Jah, olgu ruum kui tahes tühi, mingi energia jääb ikka alles. Ja see tõukab ruumi kiirenevalt paisuma. Arvatakse, et ka mustad augud tekkisid peale Suurt Pauku, kuna need on 13 miljardi valgusaasta kaugusel Maast. On ka teisi arvamusi sellest. Näiteks: kohe pärast Suurt Pauku oli Universum kuum mateeria ja energia segu
Algatajaks Fred Hoyle aastal 1948. See teooria ütleb, et galaktikate vahelises ruumis uut mateeriat on vaikselt kuid pidevalt eimillestki tekkimas. Aastal 1965 Hoyle kuulutas avalikult, et hülgab selle naeruväärse teooria. Väriseva universumi teooria. See teooria on järjekordne George Gamow'i idee. See ütleb, et kui universum lõpuks ammendub, uus Suur Pauk paneb selle uuesti tööle. Peamine vahe on selles, et mil esimene Suur Pauk toimus (kui eimidagi plahvatas kogu universumi mateeriaks), järgmised plahvatused on sellest tingitud, et kogu mateeria pakitakse pisikesse punkti ja see punkt plahvatab uuesti. 1 Robert Jastrow, NASA Goddard Institute for Space Studies'i rajaja ja direktor lükkas ümber selle teooria faktiga, et kui kogu vesinik kasutatakse lõpuni ära, siis pole seda millegagi asendada.2 Miks peaks mateeria, mis on igavesti paisumas väljapoole igaviku suunas, äkitselt peatuma jasuuna ümber pöörama?
Vormi võimalikkus on mateeria ning vorm iseenesest on tegelikkus. Mateeria on vormi võimalik määratlus, olemasolu, kuna vormil puudub kehaline olemasolu. Mateeria on võtnud suvalist vormi, ning ta on võimeline seda vastu võtma, sest ta on ebamääratud. Vorm tegelikkusest on kehaline olemise määratlus, realiseerunud vorm. Näiteks on jälle vaskkera. Iseenesest see on substants, ehk vormi ning mateeria ühend. Selle vormiks on see miks ta on kera ja mateeriaks on see, mis materjalist ta tehtud on. See kera on võimalik vormi realiseerumine.
ehitusest. Samuti teadmised aatomite ioniseerimisest, elektrilaengutest, elektriväljast ja elektrilisest potentsiaalist. Põhimõistetes käsitletakse järgmisi teemasid: · Aine ehitus; · Aatomi ehitus; · Mõisted aatomite ioniseerimisest; · Elektrilaengud; · Elektriväli; · Potentsiaal. 11 1.1. Aine ehitus Kõike, mida me igapäevases elus tajume, nimetatakse mateeriaks. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis erinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast. Aine on üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad aatomitest, keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune. Molekul on väga väike, umbes 2 3 sajamiljondikku sentimeetrit. Kõik molekulid omavad liikumise energiat nn
1. Teoreetilised teadmised filosoofia matemaatika füüsika(tolal õpetas loodust) 2. Praktilised teadmised eetika(sest peab kasvatsema voorusliku kodanike) poliitika 3. Loomingulised teadmised maalid skulptuurid käsitöö Aristotelest peetakse loogika kui teaduse rajajaks. Aristotelese arvates in igas asjas nii mateeria (aine) kui vorm (idee) ning neid lahutada ei ole võimalik. NT. Laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hunnik puitu ei ole laud. Selleks et puidust saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm. 8. Epikureism (Epikuros), Stoitsism (Seneca), Skeptikud, Küünikud (Diogenes). Õpetuse nimi Milline elu on Kuidas saavutada Kas maailma saab õnnelik? õnnelikku elu? muuta? Liider Epikureism Kui inimesel pole Tuleb elada lihtsalt Maailma saab
Mateeria on vormi võimalikkus ja vorm on iseenese tegelikkus. Mateeria vormi võimalikkusena tähendab vormi kui määratletuse olemasolu, millel puudub kehaline - tajutav ja kombitav - olemasolu. Teisalt, mateeria on olemas füüsiliselt tajutava ja aistitavana, kuid oma iseloomustatavuses täiesti ebamäärane, olles valmis vastu võtma mistahes vormi. Mateeria esineb mitte ainult võimalikkusena, vaid ka tegelikkusena. Vaskkera on substants: tema vormiks on see, mille tõttu ta on kera, ja mateeriaks see, millest ta tehtud on, mis on tema valmistamise materjaliks (vask). Vaskkera esineb siin realiseerunud võimalikkusena, vormina ja vask vaskkera võimalikkusena (mateeriana).
kuju, vaid ta on istumiseks mõeldud koht. Võimalikkus on see, kui see asi võib oma loomult olla mitu asja. Näiteks siis mateeria, mingi materjal näiteks on küll füüsiliselt olemas, kuid temast võib vormida mitut asja, näiteks erinevaid tüüpe kruuse. Tegelikkus on see, kui miski on omandanud füüsilise/kehalise vormi määratluse, ehk sa saad määratleda mingi asja vormi. Näiteks siis tavaline kohvikruus. Kui see kohvikruus on tehtud savist, siis savi on siin kontekstis mateeriaks. Niikaua kuni see savi on lihtsalt üks hunnik savi on ta olemas savina ehk mateeriana reaalselt ja vormina ideaalselt, kuna ta pole mingit kuju veel saavutanud. Kui sellest savist nüüd kokku teha üks kohvikruus siis omandab ta vormi. Nüüd on vorm olemas reaalselt ja seda saab määratleda, kusjuures nüüd on olemas mateeria ideaalselt. Kuna kruus on küll savist, kuid enam ei ole ta lihtsalt materjal, vaid on nüüd vormitud kruusiks.
teadmised) kolmeks: 1. teoreetilised teadused filosoofia, matemaatika, füüsika 2. praktilised teadused eetika, poliitika 3. loomingulised teadused kunst, käsitöö MATEERIA NING OLEMUS Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Lihtsalt väljendudes: iga asja olemust saame mõtteliselt eristada tema mateeriat ning olemust või vormi. Näiteks võib luau mateeriaks puit (puumaterjal), kuid mingi hulk puitu ei ole veel laud. Selleks, et puiduhulgast saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm (olemus). Skulptuuri mateeriaks võib olla pronks, kuid pronksikamakas ei ole veel skulptuur. Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm. Vormi realiseerumine avaldub muidugi ka asja väliskujus, kuid olemust ei saa siiski samastada 12 väliskujuga
uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka biloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese arvates võib iga asja puhul mõtteliselt eristada selle materjali ja olemust. Näiteks on puidust laua materjaliks puit, omleti mateeriaks munad ja piim. Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi materjal. Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on materjalis realiseerunud. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud
Eristatakse katseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV) Madalpinge (LV) pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000V ja alalispinge puhul 1500V Kõrgepinge (HV) pingepiirkond, kus pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000V ja alalispinge puhul suurem kui 1500V Aine ehitus Kõike, mida igapäevaelus tajume, nim mateeriaks. Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad aatomitest, keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune. Molekulid on omavahel seotud vastastikuse külgetõmbejõu mõjul. Olenevalt omavahelise külgetõmbejõu suurusest ja molekulide liikumise kiirusest, seega vastavalt nende füüs omadustele, jagatakse ained : 1. Kõvadeks ehk tahked (metall, puit) 2. Vedelateks (vedelikud) 3. Gaasilisteks (aur, õhk)
Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat (meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud. Kreeka muusika omapära määrab lahutamatu seos poeesiaga. Kreeklaste jaoks oli muusika põhialuseks rürm, mis lähtus värsi pikkadest ja lühikestest silpidest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia (melos), mille elemendid on Platoni järgi: sõna (logos), harmoonia (helide järgnevus) ja rütm (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks. KREEKA MUUSIKAAJALUGU SAAB JAOTADA KAHTE TÄHTSAMASSE EPOHHI: 1) MÜÜTILINE e. JUMALATE JA MUUSADEGA SEOTUD (küsim. 16) 2) AJALOOLINE, HAKATAKSE VAATLEMA ALATES KREEKA OLÜMPIAMÄNGUDEST 776.a.e.m.a. JA SELLES ERISTATAKSE NELJA AJAJÄRKU (küsim. 17-20) 16. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas? Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Müütilise epohhi ajal arvati, et muusika ja
kui käsitöösse. Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat (meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud. Kreeka muusika omapära määrab lahutamatu seos poeesiaga. Kreeklaste jaoks oli muusika põhialuseks rürm, mis lähtus värsi pikkadest ja lühikestest silpidest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia (melos), mille elemendid on Platoni järgi: * sõna (logos), * harmoonia (helide järgnevus) ja * rütm (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks. KREEKA MUUSIKAAJALUGU SAAB JAOTADA 2 TÄHTSAMASSE EPOHHI: 1) MÜÜTILINE e. JUMALATE JA MUUSADEGA SEOTUD (küsim. 16) 2) AJALOOLINE, MIDA HAKATAKSE VAATLEMA ALATES KREEKA OLÜMPIAMÄNGUDEST 776.a.e.m.a. JA SELLES ERISTATAKSE NELJA AJAJÄRKU (küsim. 17-20) 16. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas? Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Müütilise epohhi ajal arvati, et
Kõrgepinge high voltage (HV ) , pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V Õppige kasutama tehnikat, selleks omandage kindlalt tänapäeva ühe keerulisema osa elektrotehnika alused 1.0 FÜÜSIKALISED PÕHIMÕISTED (põhikooli füüsikakursusest) 1.1 AINE EHITUS Kõike, mida me igapäevases elus tajume, nimetatakse mateeriaks. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis erinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast. Aine on üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad aatomitest, keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune. Molekul on väga väike, umbes 2 3 sajamiljondikku sentimeetrit. Kõik molekulid omavad liikumise energiat nn. kineetilist
isa on arst, seega on vaja katseid ning vaatluseid(ei saa ainult mõelda, et inimene sureb ära). Samuti hoolitses Aristoteles noorena oma välimuse eest, mis häiris Platonit. Loob oma kooli(Lykeioni kool), temast on säilinud üle 40 teose nt „Eetika“, „Metafüüsika“. Õpetas Aleksander Suurt, tänu millele suutis ta võimsaid lahinguid planeerida. Tema arvates esinevad ideed(vormid) alati koos asjadega. Nt kanaks saab muna seetõttu, et seal sees on kana idee. Skulptuuri mateeriaks võib olla pronks (võib ka vask, kuld vms), kuid pronksikamakas ei ole veel ju skulptuur. Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm. Eesmärgipärasus looduses- iga asi püüdleb millegi poole, iseasi, kas ja kuidas see õnnestub. Nt kullakamakas püüdleb sõrmuseks saamise poole. Tema arvates on elu eesmärk(püüdlus) olla õnnelik. Loogika(süllogistika) isa. Kui A=B ja C=A, siis B=C . Tegi 250 süllogismi. Miisu on kass. Kass on pehme
Tõeline on tema arvates ideede maailm. Ideed tekivad ühekorraga, nad ei muutu, ei hävi. Igal asjal ja nähtusel, ka inimesel, on oma idee. Inimene võib surra, kuid inimese idee jääb püsima. Just tänu sellele, et idee kehastub, on vaja .. igal inimesel on oma idee. Ideede maailm on tunnetamatu ja selgitab seda koopamüüdiga. Asjad ja inimesed on oma ideede kahvatud koopiad, mida rohkem ta oma ideega sarnaneb, seda täiuslikum ta on. Selleks et idee kehastuks mateeriaks, on vaja 1) ideed; 2) mateeriat; 3) jumala ehk demiurgi abi. Platoni tunnetusõpetus Ka Platon arvas, et kõik teadmised on sünnist saadik inimese hinges olemas. Kõik inimeste hinged luuakse ühekorraga ja iga tähe peal on üks hing. Enne kehasse asumist käib hing ideede maailmas, kus ta saab/hangib teadmisi. Mida kauem inimese hing ideede maailmas on, seda targem ta on. Need hinged, kes ei käi ideede maailmas, ta leiab elupaiga loomas või taimes
Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes. Aristoteles nimetab mateeriaks materjali, millest mingi substants koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised. Elementide mateeria on algmateeria, mida aktuaalsena olemas ei ole. Mateeriale vastandub vorm, mis substantsi organiseerib ja korrastab. Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e.
Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? 5. Aatomi ehitus. 6. Kui kiiresti liiguvad elektronid ümber aatomituuma? 7. Mida nimetatakse positiivseks iooniks? 8. Mida nimetatakse negatiivseks iooniks? 3.Elektrilaengud. 1. Kuidas elektrilaengud mõjutavad üksteist? 2. Mida nimetatakse elektriliseks laenguks. 3
seda, ihaleme, või mitte. Tarbimine ei ole subjektide vaba hõljum objektiivses maailmas, vaid need tarbekaubate inimestevaheline suhe on dialektiline, me olme nendest mõjutatud. Miller: "Tarbimine on protsess, mille abil ühiskond kohandab oma välimist kuju ja arendab ennast kui sotsiaalset subjekti. Descartes: cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust Olles teinud sellise vahe, kuidas siseneb objektide maailm inimeste subjektiivsesse kogemusse? Üldiselt ütleb lääne epistemoloogia - läbe teadmiste. Kuid - kuidas teavad inimesed, et nende teadmised objektidest on tõesed? Ilmselt selle kaudu, et need objektid rahuldavad eesmärke. See on tarbimise üks peamisei tähendusi - me näeme seda ja
kõik elame, liigume ja oleme koos Jumalaga: Kui tasakaal ja õppimine jõuab teatud piirini, inimene saavutab ühtsuse Jumalaga ja ei näe ennast kui meest või naist, vaid kui ühte ennast." 33. HeaTahte Seadus. Selle seaduse tundmine aitab neid, kes tunnevad end kasututena kui mõtlevad maailmas toimuvate sündmuste põhjustele. Kui vaadata elu kui energiate liikumist, saame aru, et meie kõrgem mina koos teadvuse minaga on looja ning meie tegevused/energiad mõttetasandil tahkestuvad mateeriaks või tulemuseks. Energia tasandil on nii positiivne loov pool kui ka negatiivne, vastuvõttev külg. Nii lihtsalt maailm töötabki. Hea tahe on positiivne, loominguline tõukejõud, mis vastu võetuna muudab heatahte avalduse võimalikuks. Me oleme kas mentaalselt või emotsionaalselt polariseeritud, ja ainult need, kes on mentaalselt polariseeritud suudavad viia tahte kaudu energia metaaltasandile. Kui seda seadust on täielikult haaratud , saame me aru, miks hea tahte
Maksiimide kogum on empiiriline karakter, mis erineb kultuuriti. Milline on praktilise filosoofia ülesanne inimese maksiimide suhtes? Kontrollida maksiimide moraalset õigustatust. Praktiline filosoofia ei kirjuta ette seadusi, norme jne. Maksiimid on alati olemas. Et neid kontrollida on vaja teatud kriteeriume. Millist rolli mängib vormi ja sisu/mateeria eristus Kanti praktilises filosoofias? Et õigustada maksiime on vaja eristada vormi ja sisu. Sujektiivsed maksiimid on toimise siuks ehk mateeriaks. Mateeria on see, mida inimene teeb- teo mateeria on nähtumustes. Mateeria on see, kuidas inimene tavapäraselt käitub. Reelgipärane on see, et elu pakuks rahuldust ehk selleks on enesearmastuse ehk õnnelikkuse printsiibiks. Vorm annab objektiivse seaduse vormi mateeriale ehk sisule. Meelelaad on teo vorm. Sisu-asjad iseendas/ vorm-nähtumuste maailm. Milline on inimtoimingute materiaalsete määratlus-aluste üldine printsiip? Mis otsustab teo moraalsuse?
ning hiljem asutas ta oma kooli. Mõne aasta rändas ringi. Aastal 343 või 342 eKr kutsus Makedoonia kuningas ta oma poja õpetajaks. Aristotelese arvates võib iga asja puhul (nt laua, inimese, maja jne) mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust (sageli kasutatakse siinkohal terminit vorm, mis on tulnud kreekakeelsest sõnast morphe, kuid Aristoteles kasutas sarnaselt Platonile ka termineid eidos ja idea). Näiteks laua mateeriaks võib olla puit (puumaterjal), kuid teatud hulk puitu ei ole veel ju laud. Selleks, et teatud hulgast puidust saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm (olemus). Ka inimese puhul saame mõtteliselt eristada mateeriat ja vormi: mateeriaks on inimese keha, vormiks (olemuseks) aga tema hing. Vormi (olemuse) realiseerumine avaldub muidugi ka asja väliskujus, kuid olemust ei saa siiski samastada väliskujuga. Selles mõttes on sõna vorm eksitav
vaimse energia projektsiooni. Blondid Põhjamaised ei projekteeri end kunagi Hallidena. Osad blondid Põhjamaised, keda on nähtud Hallidega, on füüsiliselt reaalsed, kuid on Hallide vangid. Hallid on nad kas paralüseerinud või on hävitanud (neutraliseerinud) nende võime teleporteeruda läbi aja ja teiste dimensioonide. Nii Põhjamaistel kui ka Hallidel on võime lagundada mateeriat energiaks ning ka vastupidi energiat mateeriaks. See võime võimaldab neil minna läbi seinte ja transportida röövitavaid autodest välja uksi avamata. 71 Algsed Rigel-ianid olid Põhjamaised (Nordics) kuni nad vallutati Hallide, parasiitliku rassi poolt, kes võtsid juhtimise üle ja tegid nendega ristsugu vastu nende tahtmist. Mitmed blondid Põhjamaised (Nordics) põgenesid Hallide ülevõtmise eest oma süsteemist ja tulid Maale. Kuna
1. Asju toodetakse rohkem 2. Sotsiaalset elu toodetakse asja-taolises vormis (asjastumine/reification) - me suhestume sotsiaalsete situatsioonide, teenuste ja kogemustega nagu asjadega Mõeldes moodsast tarbimisest läbi subjektide ja objektide suhete on lääne peamine filosoofiline suund. Descartes: cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust. Olles teinud sellise vahe, kuidas siseneb objektide maailm inimeste subjektiivsesse kogemusse? Üldiselt ütleb lääne epistemoloogia - läbe teadmiste. Kuid - kuidas teavad inimesed, et nende teadmised objektidest on tõesed? Ilmselt selle kaudu, et need objektid rahuldavad eesmärke. See on tarbimise üks peamisei tähendusi - me näeme seda ja assimileerime seda oma ellu - nii praktiliselt kui
annaabi.ee 
