Turundusplaan on kirjalik dokument, mis sisaldab ettevõtte või selle allüksuse jaoks väljatöötatud juhendeid turundusmeetmestiku elluviimiseks ja ressursside planeerimiseks. Turundusplaan aitab kindlustada järjepidevat koostööd; annab infot juhtkonnale, et ettevõte liigub soovitud suunas; võimaldab planeerida ka teiste funktsioonide ressursse, mis pole turundusega otseselt seotud; selgem ülevaade ülesannetest. 13) Mis on sihtturunduse strateegia? Mis on massturunduse strateegia? Too näiteid. Sihtturunduse strateegia – ettevõte püüab rahuldada teatud turusegmenti või segmente. Näited Massturunduse strateegia - ettevõte püüab rahuldada kogu turu vajadusi. Näited 14) Mis on sihtturunduse strateegia eelised massturunduse starteegia ees? - võimaldab paremini tuvastada ja hinnata turu võimalusi ja tühimikke, - küpsel turul võib leiduda kasvufaasis segmente,
turundus on suunatud. Plussid: Miinused: 6. Siht –ja lausturunduse olemus, võrdle neid. Sihtturunduse puhul üritatab ettevõte rahuldada teatud segmendi või segmentise soove ja vajadusi. Tänapäeval on sihtturundus laialdaselt kasutusel, sest enamasti ei suudata ühe tootega kõigi tarbijate vajadusi rahuldada(see oleks liiga kulukas) ja seetõttu ongi sihtturunduse eelduseks see, et tarbijatel on erinevad omadused, soovid ja vajadused. Massturunduse puhul üritab ettevõte rahuldada kogu turu vajadusi. Massturunduse puhul kasutab ettevõte kõigi potentsiaalsete klientide jaoks ühesugust turundusmeetmestikku – standardne toode ja sarnased hinnad. Selleks, et massturunduse strateegiat kasutada, on vaja, et kõigil tarbijatel oleksid sarnased vajadused ja soovid. 7. Mida nimetatakse toodete positsioneerimiseks, too välja erinevad alused? Toodete positsioneerimiseks on toodetele imago loomise
(Mänd, 2002:4) Eesmärk on müüa seda mida toodetakse, mitte uurida, mida tarbijad sooviksid osta(Teadlik turundus, 2010:31). Turunduse sünniloos oli oluline osa ka USA Kaubandusministeeriumi poolt korraldatud jaekaubandusettevõtete loendusel ja sellealastel uurimustel. Kirjutati esimesed kaalukamad turundusalased raamatud J.Robinsoni ja E.H.Chamberlini poolt. Turundusosakondade arv hakkas suuresti kasvama. (Vihalem, 1997:7) 1.4. Turuperiood: 50ndad 50ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgajaks (Vihalem, 1997:7). Esile kerkis sihtturundus. Tootekeskse"teeme ja müüme"põhimõtte asemel hakkas levima põhimõte"tunneta ja vasta", mille idee seisneb mitte oma toodetele ostjate otsimises vaid õigete toodete tootmises oma tarbijale. (Teadlik turundus, 2010: 31) Turu segmentimisel lähtuti 20-80% reeglist ehk väiksem osa tarbijatest annab suurema osa tulust. Kasutati valdavalt demograafilisi näitajaid. (Vihalem, 2003:19) Sel ajal pakkus Coca-Cola Company
ÄRITURUNDUS Äriturundus 1.Äriturundus turundus- areng - suunad - trendid 2.Äriturundus rahvusvah.turundus 3.Äriturunduse spetsiifika Turunduse arenguetapid 1. 1950 massturunduse taandumine, demograafilised segm. alused 2. 1960 psühhograafilised segm. alused 3. 1970 teenuste osatähtsuse kasv 4. 1980 hinnakonkurentsi asendumine hinnavälise konkurentsiga 5. 1990 infotehnoloogia, globaliseerum., elukeskkond, tervis, elukvaliteet 6. 2000 suund ostjate soovidele, kliendisuhted, püsikliendid, sotsiaalne turundus Suhtlusturundus 1. Suhtlusturunduse tunnused 2. Suhtlusturunduse trepp, kesksed
Tänu nüüdistehnoloogiale saavad turundajad suhelda klientidega väga paljude kanalite kaudu. Ning just tehnoloogia pakutud võimaluste tõttu liiguvad ettevõtted massikommunikatsioonilt personaalsele kommunikatsioonile. Mõned aastakümned tagasi kasutasid ettevõtted üle kogu maailma promotsioonil massturunduslikku lähenemist, müües standardiseeritu tooteid suurtes kogustes paljudele inimestele. Sellel ajal loodi efektiivseid massimeediatehnikaid, mis aitasid ellu viia massturunduse strateegiaid. Suured ülemaailmsed ettevõtted kulutasid palju raha massimeediale, jõudes nii ühe reklaamiga miljonite inimesteni. 21. Saj seisavad aga turundajad silmitsi pisut teistsuguse reaalsusega. Turunduskommunikatsiooni võimalused on oluliselt muutunud, andes turundajatele juurde üha rohkemaid kommunikatsioonikanaleid ja tehnoloogiaid, et viia sõnumeid tarbijateni. Samal ajal on muutunud aga tarbijate käitumine, nende elustiil, demograafiline koosseis, vajadused ning eelsitused.
Turunduse uute eesmärkide selgitamisel rõhutas Theodore Levitt, üks kaasaegse turunduse rajajaid, et turundust ei tohi samastada müügiga (turustamisega). Alates 50ndatest aastatest kasutati turunduse põhimõtteid senisest laiemalt kogu kapitalistlikus maailmas, nii Euroopas kui Jaapanis, nii kõrgeltarenenud kapmaades kui arengumaades. 50ndatel algas turunduspublikatsioonide buum ning praegusajaks on ilmunud tohutult erialast kirjandust. 50ndad ja 60ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgajaks. See oli aeg, kus Coca-Cola Company pakkus janukustutuseks vaid üht jooki ja Holiday Inn ööbimiseks üht motellitüüpi. 50. aastate lõpul hakkas vähenema füüsilise töö osatähtsus tootmises ja arenesid uued majandusharud: side-, elektroonika ja arvutitööstus. Muutused tootmises (automatiseerimine ja füüsilise töö osatähtsuse vähenemine) ning üldise elatustaseme tõus põhjustasid muutusi ka tarbimiskultuuris.
Turundustegevus muutus oluliseks, kui müüakeskne turg hakkas koostamine (toodetele, turustamisele, toetusele, asenduma ostjakeskse turuga hinnakujundamisele); 1950ndad ja 1960ndad masstoodangu ja massturunduse · Tegevuskavade ja programmide väljatöötamine turunduse kõrgaeg. strateegiate elluviimiseks (annavad vastuse küsimustele, 1970ndad turu segmentimine mida ja millal tuleb teha, kes vastutab ja kui palju see 1980ndatel laienes nissiturundus.
tarbijate koguhulgas. Mida suurem see on, seda kestvamaks kujuneb tarbija keskmine eluiga ettevõttes. Näiteks, kui ettevõte suudaks lojaalsusnäitajat tõsta 80%-lt 90%-le, kasvaks eluiga kahekordseks: esimesel juhul vahetub kogu tarbijaskond 5, teisel 10 aastaga (vt. joonis). 10 aasta jooksul tarbijalt saadav tulu ületab esimese aasta tulu aga peaaegu 50- kordselt. 51. Selgitage massturunduse ja toote diferentseeritud turunduse olulisemaid aspekte? Massturunduse korral valmistatakse ühte toodet kõikide tarbijate jaoks ning arendatakse selle jaoks massjaotust ja -edustust. Coca-Cola praktiseeris oma tegevuse algperioodil massturundust, väljastades jooki üksnes 6,5 untsistes pudelites. Massturunduse kõige olulisemaks positiivseks argumentideks loetakse suurt turgu, mis tänu mastaabiökonoomiale ning õpikõverale võimaldab alandada kulusid, seega kas müüa madalamate hindadega või
1930.aastate ülemaailmse majanduskriisi ajal lähtuti loosungist ,, Kui kaupmees paneb kauba riiulile, siis reklaam toob selle alla." Aeglustus teoreetiliste seisukohtade areng. 1940-1950 aastatel toibus Euroopa maailmasõjast ning taaskäivitati kodumaine tööstus. Ameerikas tekkis väga tugev konkurents, päästevahendina nähti turundustegevust. Seega töötati välja kaasaegse turunduse põhiseisukohad. 1950ndad ja 1960ndad aastad oli masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel muutus intensiivseks keskkonnaliikumine, eesmärgiks oli puhta looduse säilitamine ja kahanevate loodusvarade ratsionaalsem säilitamine. 1980ndatel aastatel laienes nisiturundus, rohkem tähelepanu pöörati kvaliteedile. 1990ndatel aastatel globaliseerumine, suurendama hakati turunduskulusid. [Mauring, 2001, lk 9] 2.2 Turunduse mõiste Turundus e marketing (ingl.k)
Sissejuhatus Varasematel aegadel väljendusid erinevate piirkondade rahvaste kultuurilised tõdemused ja eetilised tähelepanekud põlvest põlve edasi antud folkloorsetes lühivormides vanasõnades. Seevastu tänapäeva üleilmastunud ehk globaliseerunud ning sarnastunud ehk konvergeerunud tarbimismaailmas on nende kõrvale tõusnud erinevate äriühingute lendlaused, nn sloganid. Massturunduse pidevas infoväljas (s.o välireklaamide, trükimeedia, televisiooni, Interneti jne mõjul) kasvanud inimene "teab", et " Coca-Cola on tõeline asi" (Coca-Cola the real thing), "BMW on ülim edasiviiv jõud" (BMW the ultimate driving machine) ja "Adidasega pole miski võimatu" (Adidas impossible is nothing). Sellised hüpnotiseerivate neoonkirjadena vilkuvad juhtlaused mängivad inimeste, kes kõik on ju tarbijad ja peavad seda paratamatult olema, alateadvusega
Kui ootused on olnud kõrged, kogemus aga oluliselt madalam, on tulemuseks rahulolematus. Tavarahulolu tekib siis, kui kogemus ja ootus enam-vähem ühtivad. Kuid kogemus võib ka ootusi ületada, siis on tulemuseks kõrgendatud rahulolu. Mida suuremaks kujuneb rahulolu, seda rohkem on lojaalseid tarbijaid ja edukam ettevõtte tegevus. 28. Massturundus, toote diferentseerimine ja sihtturundus. Massturunduse korral valmistatakse ühte toodet kõikide tarbijate jaoks ning arendatakse selle jaoks massjaotust ja edustust. Toote diferentseerimise puhul turustatakse mitut erinevat varianti samaaegselt. Sihtturundus eeldab turu segmentimist, segmentidest sobilike valiku ja turundus komplekside loomist iga ühe jaoks eraldi. 29. Turu segmentimine. Eelised: rakendab ellu turukonseptsiooni tarbijate vajaduste parema
segmendid. Ettevõte võib keskenduda kõikidele gruppidele, ühele grupile või siis luua mitmeid brände. ● Diferentseerimata turundus, massturundus (undifferentiated marketing, mass marketing) Mass ehk laus ehk diferentseerimata turundust kasutatakse homogeensele turule minekuks: kõigi ostjate rahuldamiseks rakendatakse ühte turundusmeetmestikku. Massturunduse kasutamise otsus langetatakse kui selgelt eristuvaid segmente pole võimalik välja tuua või kui on tegemist väga üldtoote lähedase tootega. Sellisel juhul on tootel tarvis kujundada võimalikult paljude ostjate jaoks sobiv omaduste kompleks. 4 ● Diferentseeritud turundus (differentiated marketing)
Kuna aga turundusobjekte on erinevaid ning ei saa ühtemoodi läheneda, siis on näiteks teenuste puhul kasutusel natuke kohandatud turundusmeetmestik - 7P, lisades 4P-le inimesed, protsessi ja füüsilise tõenduse. ARENG: turunduse alguseks loetakse 19 ja 20 saj vahetus, kuigi ka enne olid juba mingid ilmingud. Nt 1744. kaubakataloogid USAs ja 1800. reklaamiagentuurid Inglismaal. 1920-30. ilmus turundus kui ärifunktsioon (autoturu segmenteerimine) 1950. massturunduse valitsemine taandub ja kerkib esile sihtturundus. 1960 Uppsala Ülikooli teadlased - Hakati turu segmentimisel kasutama ka psühholoogilisi näitajaid ning tegeldi motivatsiooni ja taju kaardistamisega.1970 Pöörati suuremat tähelepanu elustiilile ka individualismi kasvuga seonduvatele tarbijaerinevustele.1980. hinnakonkurentsilt mindi üle hinnavälisele konkurentsile. Tegeleti rohkem toodete kvaliteedi ja selle parandamisega. Suhteturunduse algus. 1990. mõjutasid turundust
sajandi algust ja sünnikohaks USAd (osakonnad ettevõtetes, kursused õppeasutustes). Aegade jooksul on turunduse sisu pidevalt muutunud: 1865 1929 tootmiskontseptsioon (production orientation) 1930 1945 turustuskontseptsioon (sales orientation) 1945 1975 turunduskontseptsioon (marketing orientation) 1976 - ühiskondlik turunduskontseptsioon (societal marketing orientation) 1995 - political/ecological/logistic system 1950-ndad ja 60-ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970-ndatel oli võtmesõnaks segmentimine, 1980-ndatel laienes nisiturundus. Peale 1950-ndaid on pakkumine kasvanud nõudlusest kiiremini, enamus on turgusid tänapäeval ostja turud, müüjad püüavad leida ostjaid. 1.3 Turustuspoliitika Turustuspoliitika hõlmab kaheksat turusituatsiooni. Konversiooni turundus - on seotud negatiivse nõudlusega. Enamik potentsiaalsetest turgudest keeldub toodet ostmast. Stimuleeriv turundus ehk nõudluse puudumine
3) Psühhograafiline segmentimine - segmentimine psühhograafiliste segmentimistunnuste alusel (tarbija elustiili ja väärtushinnangute põhjal) isikuomadused, klassikuuluvus, elulaaditüüp. Põhimudelid 1) Segmentimise strateegiad (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus) Mass ehk laus ehk diferentseerimata turundust kasutatakse homogeensele turule minekuks: kõigi ostjate rahuldamiseks rakendatakse ühte turundumeetmestikku. Massturunduse kasutamise otsus langetatakse kui selgelt eristuvaid segmente pole võimalik välja tuua või kui on tegemist väga üldtoote lähedase tootega. Sellisel juhul on tootel tarvis kujundada võimalikult paljude ostjate jaoks sobiv omaduste kompleks. Diferentseeritud turundus on sihtturunduse üks vorm. Diferentseeritud turunduse korral lähenetakse segmenditud turule. Firma valib mitmed segmendid ja koostab eraldi turundusplaanid (turundusmeetmestikud) igas segmendis tegutsemise kohta
ja 20. sajandi vahetust. Esimesi ilminguid on ka oluliselt varasemast ajast (1744.a. väljastati esimene kaubakataloog). Turunduse teisi märkimisväärseid aastaid: 1908 – Fordi automudel, 1911 – esimene turundusosakond, 1930 – New Yorgi kaubahall jne.). XX sajandi algupoolel arenes turundus põhiliselt USA-s, 1950.aastatest levis ka Euroopasse. 2 1950ndad Massturunduse asemel hakati kasutama sihtturundust. 1960ndad Turundajad ei tegele mitte kogu turundustegevusega vaid konkreetsete osadega (arendusüksused, disainiosakond). 1970ndad Hoogustus teenuste turundus. Hakati uurima inimeste elustiili ja sellest tulenevaid tarbimiserisusi. 1980ndad Seoses tarbija nõudlikkuse kasvuga hakati rohkem tegelema toote kvaliteedi ja selle parandamisega. 1990ndad Turunduse märksõnadeks olid: turunduskulude osatähtsuse suurenemine, individuaalne
sajandi algust ja sünnikohaks USAd (osakonnad ettevõtetes, kursused õppeasutustes). Aegade jooksul on turunduse sisu pidevalt muutunud: 1865 1929 tootmiskontseptsioon (production orientation) 1930 1945 turustuskontseptsioon (sales orientation) 1945 1975 turunduskontseptsioon (marketing orientation) 1976 - ühiskondlik turunduskontseptsioon (societal marketing orientation) 1995 - political/ecological/logistic system 1950-ndad ja 60-ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970-ndatel oli võtmesõnaks segmentimine, 1980-ndatel laienes nisiturundus. Peale 1950-ndaid on pakkumine kasvanud nõudlusest kiiremini, enamus turgusid on tänapäeval ostja turud, müüjad püüavad leida ostjaid. 1.3 Turustuspoliitika Turustuspoliitika hõlmab kaheksat turusituatsiooni. Konversiooni turundus - on seotud negatiivse nõudlusega. Enamik potentsiaalsetest turgudest keeldub toodet ostmast. Stimuleeriv turundus ehk nõudluse puudumine
1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui müüjakeskne turg hakkas asenduma ostjakeskse turuga. 1950ndad ja 1960ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel oli võtmesõnaks turu segmentimine ning 1980ndatel aastatel laienes nišiturundus. 1.3. Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse juhtimine (marketing management) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike vahetussuhete loomisele ning säilitamisele organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Turundus võib tugineda viiele erinevale juhtimisfilosoofiale / kontseptsioonile.
annaabi.ee 
