ühiskonnast. Olgu, see on definitsioon. Aga mis on tegelikult massimeedia? Kas selle mõju ühiskonnale on vastutustundlik või mitte? Kas massimeedia mõjutab inimesi nii palju, et nad on võimelised kõik massipsühhoosi tõttu jätma ja tegutsema ainult nähtu ja kuuldu mõjul? Eestis on massimeedia mõiste laialt kasutatav. Inimesed kasutavad seda täiesti suvaliste lausete kontekstides, ilma, et nad konkreetselt teaks, mida see tähendab. Kui me hakkame üldse massimeediast rääkima, siis võiksime esiteks endale selgeks teha mis see üldse on. Mis on siis massimeedia? See on sisuliselt inimestega manipuleerimine. Läbi kommunikatsioonivahendite televisioon, raadio, internet mõjutatakse suurt hulka inimesi. Tekib nn massipsühhoos. Ühiskonnas tekib üks või kaks domineerivat arvamust ja tihti võib lõppeda massikommunikatsioonist tingitud massipsühhoos vägivaldselt. Kuid kas me saame süüdistada selles massimeediat?
Pekingi ülikoolis. Tema kirjutatud artikkel põhines seisukohal, et toimunud on suured muutused ehk siis vana „kommunikatsioon on turundamine“ on muutunud uueks „kommunikatsioon on juhtimine“. See on muutunud just peamiselt digitaalsel tasandil. Ehk siis CCM ( Loomingulise Kommunikatsiooni Juhtimine) lubab meedia tasandil teha suuri muudatusi selle juhtimis alal. Tänapäeval turundamine hoolib rohkem ja rohkem uuest meediast kui massimeediast. Internet kui kõige parem meedialiik on muutunud kui uueks elavaks virtuaaleluks. Interneti kasutajad üle maailma kogunevad kokku vastavalt nende hobidele, käitumisviisidele jne luues oma virtuaal kohvikuid, keskuseid vms. See kõik on muutumas kui reaalseks eluks. Selline käitumisviis on muutnud ka massi meedia olemust. Kõik eelnimetatud muutused on muutnud ka ettevõtjate ja firmade suhtlemist ja kommunikatsiooni inimestega. Ettevõtted on kohustatud suhtlema nn näost näkku oma
võrgus ning meedia, kui ämblik, ootamas ähvardavalt, kuni saab saagile lõpu peale teha? Inimese elu sõltub suuresti meediast. Igal hetkel ahmin ma sisse reklaame ja uudiseid, mida meedia mulle ette söödab. Olen kui lõksu püütud. Täpselt nii teevad ka miljardid inimesed üle kogu maakera, kuulates ja lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid. Kõik mõeldakse meie eest ära ja meie töö on info ainult vastu võtta ja selle järgi oma elu sättida. Massimeediast tuleb iga päev tohutult informatsiooni, enamasti mittevajalikku ja mõttetut. Informatsiooni selekteerimisega tuleb pidevalt tegeleda, et leida sealt enda jaoks tähtsat. Meedia võim on tugevaim. Ka kõige targemast inimesest võib ta teha rumalaima ning vastupidi. Iga poliitik tahab olla meediaga heades suhetes, sest vastasel juhul jääks tema karjäär lühikeseks. On ju meedia kätes arvamuse kujundamine poliitikust inimese jaoks.
asjadest, mis nende igapäevaelu täidavad (kool, suhted) Bortree (2005). Lisaks kirjutavad nad palju ka oma offline huvidest (Stern, 2004, Cleemput kaudu 2008). Fakt, et noored jäävad Internetis väljendudes oma offline identiteediga väga sarnaseks, ei takista neid oma identiteeti ilmekalt ja loovamalt esitamast. Noored kaunistavad oma veebilehekülgi ja blogisid kultuuri osadega, mis tulenevad kas tarbijakultuurist (brändid),muusikast (bändide pildid, laulusõnad) või massimeediast (filmid, TV-showd) (Chandler &Roberts-Young, 1998) . Stern (1999) on leidnud, et teismeliste kommet oma blogisid kaunistada saab võrrelda dekoreeritud magamistubade ja kooli kappidega. Tihtipeale on tervele leheküljele valitud kindel stiil. Stern (1999) on tüdrukute kodulehekülgi uurides leidnud, et on olemas kolme erineva tonaalsusega kodulehekülge. Need tonaalsused annavad kokku sõnade valik, küljendus, värvid, imago ja tegelik sisu. Nimetatud kolmeks tonaalsuseks on: ,,hingeline",
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT NAFTAREOSTUSE MÕJU VEEKOGUDELE Essee Tallinn 2010 Naftareostus veekeskkonnas on alati äärmiselt traagiline ning südantlõhestav. See probleem on olnud juba aastakümneid ning esineb kahjuks ka tänapäeval. Massimeediast saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt
kohta, leida teabet eri riikide kohta ja olla suhtluses erinevate inimestega ülemaailma. Popkultuuris ei ole n-ö globaalseid piire, kõik on avatud ja see annab palju rohkem võimalusi. Samuti on massimeedial omad ohud, näiteks kool peab võistlema meeleoluka popkultuuriga. Massimeedia võtab võimust teiste kultuuriharrastuste ja hariduse üle. Noor jälgib pigem popkultuuri ja nende teadmised koosnevad üha suuremas osas massimeediast saadud teabest ja nende ümber kultuuripärandi tähtsus teiseneb ja kahaneb, ehk see, mida tajume on tugevasti seotud sellega, mida teame. Teadmised, oskused ja hoiakud on omavahel lahutamatult seotud. Sellest, millised on inimese väärtushinnagud, sõltub sellest, kuidas ta suhtub haridusse, kultuuri ja kuidas ta oma teadmisi ja oskusi rakendab. Kunagi oli haridus privileeg, tänapäeval on see kättesaadav kõigile. Noored on taibanud, et
võistuslik, religioon – koostöö. Kuidas religioon mõjutab sporti: 11. Sport, majandus ja massimeedia Kirjelda millised muutused leiavad aset spordialade struktuuris ja eesmärkides, loomaks spordivõistlusest meelelahutuslik ja tulus vaatemäng Tulemuste suurendamine, tegevuse kiirendamine, dramaatiliste hetkede maksimaliseerimine, kommertslike vaheaegade pakkumine. Kirjelda kas ja kuidas sport on massimeediast sõltuv: Jah, sport on massimeediast sõltuv. Meedial on võimalus luua kangelasi. Meedia saab enamasti otsustada milliseid uudiseid nad edastavad ja millise pildi nad rahvale loovad. Millised on peamised meediaspordi kujutised ja sõnumid: 1) Edu teemad: rõhk võitjatel, kaotajatel ja lõpptulemusel; rõhk suurtel vastasseisudel, tähtsatel väravatel, eneseohverusel võistkonna edu nimel 2) Maskuliinsus ja feminiinsus: eelistatakse mehi naistele; homoseksuaalsus ignoreeritud 3) Rass, etnilisus, rahvuslus
diskursusi välja. Sotsiaalsed, ajaloolised ja kultuuritingimused soosivad mõnda neist. Ent kui diskursus on kultuuriliselt kättesaadav, saab seda oma huvides kasutada. (Konstruktsionism I Palmaru) Võimu ja kommunikatsiooni toimimiseks on vaja kommunikatsiooni võrgustikke. Kommunikatsiooonivõrgustikud on kontaktimustrtid, mis sünnivad sõnumite vooluga kommunikaatorite vahel ajas ja ruumis. Kommunikatsioonivõrkude üks tähtis osa on massimeedia. Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud 1) demokraatliku poliitika üks põhielemente, kuna meedia loob areeni ning kanali laialdasteks aruteludeks, mitmekesise info ja arvamuste levitamiseks, sealhulgas üldise tuntuse saavutamiseks olulistele ametikohtadele kandideerijatele 2) võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja valitsustegelaste suhteliselt privilegitud juurdepääsule meediale, mida nad võivad üldreeglina käsitleda kui oma seaduslikku õigust. (McQuail, 2000)
poliitilise ja majandusliku kontekstiga. kuidas kultuuritootmise finantseerimine ja organiseerimine mõjutab avalikkuses ringlevaid diskursusi ning representatsioone, avalikkuse (auditooriumi) ligipääsu erinevatele diskursustele. (Boyd-Barret) kas meedia suudab kajastada kõiki ühiskonna jaoks olulisi küsimusi? Suurte meediaettevõtete omanikud ei pruugi huvituda või olla teadlikud paljudest sotsiaalsetest probleemidest (Laughey 2007) Neomarksistlik lähenemine käsitlus massimeediast kui valitsevale klassile või grupile meelepärase status quo taastootjast (erinevalt nt liberaalsest meediateooriast, mis näeb meedia rolli sõnavabaduse tugevdamises) tekkis osalt reaktsioonina funktsionalistlikule teooriale. kapitalistlikku ühiskonda iseloomustab klassipõhine domineerimine, meedia on osa ideoloogia areenist, kus võideldakse erinevate klasside vaadete üle ning valitsev klass
See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali. Võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja .valitsustegelaste suhteliselt privilegeeritud juurdepääsule meediale Kultuuri seisukohalt meedia kujutab endast sotsiaalse reaalsuse määratlemise esmast allikat ja kollektiivse identiteedi kõige laiemalt levinud väljendust. Meedia on vaba aja veetmise keskpunkt, .ühine kultuurikeskkond
Statistikat kasutatakse saavutuse kinnitusena; 11. Sport, majandus ja massimeedia (kirjelda millised muutused leiavad aset spordialade struktuuris ja eesmärkides, loomaks spordivõistlusest meelelahutuslik ja tulus vaatemäng; kirjelda kas ja kuidas sport on massimeediast sõltuv; millised on peamised meediaspordi kujutised ja sõnumid) Tulemuste suurendamine, tegevuse kiirendamine, dramaatiliste hetkede maksimaliseerimine, kommertslike vaheaegade pakkumine.
käsitlus isolatsioonist ja sotsiaalse ühtsuse kadumisest. 4. dominantsus. Ühiskond võib olla üleintegreeritud ja ülereguleeritud, mis viib välja tsentraalse kontrolli ja konformsuseni. Sotsiaalsed muutused. Kolm põhi elemendi: kommunikatsiooni tehnoloogia ning meedia sisu ja võim, muutused ühiskonnas, arvamuste, väärtuste, kogemuste levik elanikonna hulgas. Paradigmate areng. Domineeriva paradigma kujunemine. Domineeriv paradigma ühendas endas käsitlused mõjuvõimsat massimeediast, massiühiskonnas ning arenevate sotsiaalteaduste tüpilised uurimismenetlused. Domineeriva paradigma on ühtviisi nii kommmunikatsioniuuringute tulemus kui ka nende seletaja. Domineeriva paradigma on omane ühiskonna normatiivne käsitlus. Käsitlus eeldab , et eksisteerib ,,hea ühiskond,, mis on demokraatlik, liberaalne, pluralistlik. Domineeriva paradgma teoreetilisi eelemente ei leiutatud massimeedia tarvis, vaid need võeti suurel määral sotsioloogiast, sotsiaalpsüholoogiast
või siis mõnedes valimissüsteemides kaks häält. 3. Valimised on otsesed - s.t. et valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale. Kaudset valimisviisi - valijameeste kaudu - kasutatakse vaid kahekojaliste parlamentide ülemkoja valimistel. 3. Hääletamine on salajane - igaüks peab hääletama isiklikult Valimiskäitumine lk.74-77, Valimiskampaania, erakondade kulutused kontrollitavaks, Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest. 6.4. valimiste tulemused lk.78-79 mandaatide jagamine Eesti Vabariigi Riigikogu valimised - proportsionaalsed, iga 4 aasta tagant: märtsi esimesel pühapäeval. Jagamisele lähevad kolme liiki mandaadid o isikumandaat - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga o ringkonnamandaat - lahtise nimekirja alusel
ning juurutamisel. See võib kätkeda endas kodanikuõpetuse sisseviimist koolidesse või ka üleüldist massipropagandat. Valitsuste tegevus sanitaar- või liikluskultuuri vallas on sellega võrreldes palju tagasihoidlikum. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Teadmised poliitika ja valitsemise kohta kujunevad mitmepalgeliste allikate põhjal – siin liituvad koolis õpitu, massimeediast kuuldu ja nähtu, sõprade-tuttavate poolt räägitu ja isiklik kogemus. Omandatud teavet hindab kultuuritarbija oma väärtushoiakute põhjal. Poliitilises kultuuris võib leida üldisi väärtusi, mida tunnustavad peaaegu kõik ühiskonnaliikmed, aga ka niisuguseid väärtusi, mis on omased vaid teatud ideoloogiale. Näiteks liberaalseis demokraatlikes kultuurides väärtustatakse üldiselt kodanikuvabadusi, samas suhtuvad vasak- ja parempoolsed erinevalt sotsiaalsesse võrdsusse
o Hübriidsed pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (näiteks regioonis) , pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) Valimiskäitumine Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt: parlament valitakse iga nelja aasta tagant, president viie ja kohalik võim kolme või nelja aasta tagant. Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest. Valimiste korraldamise etapid: o ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad; o valimiskampaania periood - algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmark on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid
tähendust, mida üldlevinud religioon pakkuda ei suuda Lisaks eelpool toodule toetavad sekulariseerumist ühiskonnas veel: kirik jt usuorganisatsioonid ei paku enam selliseid hoolekandeteenuseid nagu see oli varasematel aegadel haridus, tervishoid, hoolekanne. See omakorda vähendab inimeste motivatsiooni liituda kirikuga; massimeedia, eriti televisiooni areng. Inimesed saavad teadmisi maailma ja ühiskonna kohta massimeediast ning kujundavad oma arvamust pigem selle järgi, mida näevad, kuulevad ja loevad mujalt, mitte aga kirikust. Kuigi mitmed teadlased väidavad, et teaduse ja tehnika võidukäiguga väheneb religiooni roll ühiskonnas märkimisväärselt, ei pea see siiski sajaprotsendiliselt paika. Religiooni tähtsus on küll vähenenud, kuid mitte nii palju, kui varem ennustati. 80. Kuidas on tervis seotud sotsiaalse staatusega? Lk 216? 81. Mis on võim?
usaldusväärsus) ja ulatus (kohalik vs globaalne). Bränd kui isiksus personaalsus ( algupärane, energiline). Bränd kui sümbol visuaalne välimus ja metafoorsus, brändi pärand. ● Brändi kuvand (brand image) Brändi imago on brändikommunikatsiooni vastuvõtt ja sõnumi dekodeerimine. Imago on sihtrühma tõlgendus brändi identiteedist, mida mõjutavad signaalid väljaspoolt ettevõtet: massimeediast, konkurendilt või suustsuhu liikuva kuulujutuna. Imago kujundab tarbija brändihoiakuid: tuntust, tajutud kvaliteeti, assotsiatsioone ja lojaalsust. ● Brändi tuntus (brand awareness) Brändi tuntus peegeldab brändi tugevust tarbija teadvuses. Brändi tugevus on mõõdetav. Brändi tuntust iseloomustavad: dominantne tuntus tootekategooria tarbijale ainsana meenuv bränd;
1980ndate I pool majandustõus 1987 börsimulli krahh USA-s Kuna dollar polnud seotud kullaga, krediitkaardi jõudmine massidesse, võlgu elamine kui elustiil Egle Rakauskaitė (Leedu). Süüdi ilma süüta. Lõks. Paradiisist väljaajamine. Performance Viinis MUMOK-is, november 2009. Kontekst: 1980ndate popmuusika 1981 Music TV – uus kontseptsioon meelelahutuslikust massimeediast, music video’d 24h 7 päeva nädalas Madonna karjäär algas 1980ndate alguses East Village’i kunstnikekoloonia klubides. Ta isik saab 1980ndatel teismeliste tüdrukute rollimudeliks (esimene sedavõrd jõuline naisartist). - kasvab uus, feminismis teadlik põlvkond naisi Madonna kui feministliku moe ikoon – aluspesu pealisriiete peal, mitte vastupidi Kontekst: 1980ndate elustiil - 1981 tuvastati USA-s esimest korda aids / HIV viirus (1960ndate seksrevolutsioon
või siis mõnedes valimissüsteemides kaks häält. 3. Valimised on otsesed - s.t. et valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale. Kaudset valimisviisi - valijameeste kaudu - kasutatakse vaid kahekojaliste parlamentide ülemkoja valimistel. 3. Hääletamine on salajane - igaüks peab hääletama isiklikult Valimiskäitumine lk.74-77, Valimiskampaania, erakondade kulutused kontrollitavaks, Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest. 6.4. valimiste tulemused lk.78-79 mandaatide jagamine Eesti Vabariigi Riigikogu valimised - proportsionaalsed, iga 4 aasta tagant: märtsi esimesel pühapäeval. Jagamisele lähevad kolme liiki mandaadid o isikumandaat - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga o ringkonnamandaat - lahtise nimekirja alusel
„muu“. Protsendiliselt pakuti vähe valikut „muud sugulased“ ning „muu“. Muu alla pakuti veel keskkonda meie ümber (ehk siis teoreetiliselt kõiki kirjasolnud valikuid) ning erinevate joovet 55 tekitavate ainete kättesaadavust. Vaadates protsenti, siis kindlas ülekaalus on keskkond, pärilikkust pakuti protsendiliselt vähe (11%). 6. Kas usute, et massimeedia võib vägivaldsust määrata? Joonis 7 Küsitletute arvamus massimeediast ning selle suhtest vägivaldsusega Kerges ülekaalus oli vastus „vähesel määral“ ehk siis massimeedia võib meie vägivaldsus taset määrata, kuid mõjutajad on suhtelised, sest kõik matkitav ei ole meedia ning meedia ei pruugi olla vägivaldne. Ühe võrra jäi vastusevariandile „vähesel määral“ alla vastus „kindlasti määrab“, kus koguni 84 isikut oli täiesti kindlad, et massimeedias nähtav vägivald on õpitav ning määrab meie vägivaldsuse taset.
pakkuda ei suuda enam Lisaks eelpool toodule toetavad sekulariseerumist ühiskonnas veel: kirik jt usuorganisatsioonid ei paku enam selliseid hoolekandeteenuseid nagu see oli varasematel aegadel haridus, tervishoid, hoolekanne. See omakorda vähendab inimeste motivatsiooni liituda kirikuga; massimeedia, eriti televisiooni areng. Inimesed saavad teadmisi maailma ja ühiskonna kohta massimeediast ning kujundavad oma arvamust pigem selle järgi, mida näevad, kuulevad ja loevad mujalt, mitte aga kirikust. Kuigi mitmed teadlased väidavad, et teaduse ja tehnika võidukäiguga väheneb religiooni roll ühiskonnas märkimisväärselt, ei pea see siiski sajaprotsendiliselt paika. Religiooni tähtsus on küll vähenenud, kuid mitte nii palju, kui varem ennustati. Probleem: Kuidas mõõta ühiskonna religioossust ja sealjuures sekulariseerimist?
Koolielu üks pool on õpetajad kui professionaalid. Hariduse funktsioon on sotsialiseerimisprotsessi lõpuleviimine. Massimeedia pakub ühiskonnas nii meelelahutust kui ka haridust ning sellel on suur mõju inimeste meelte mõjutamiseks ja manipuleerimiseks. 8. Peamiste sotsialiseerimisagentide nimistu. Tähtsaimad: perekond -siin saadakse alus teadmistele õigest ja valest; lasteaed; sõbrad; kool; meedia; korrakaitseasutused; kohad, kus vabaaega veedetakse; kujuneb ise (mõjutused massimeediast) Universaalsed ja elupõlised on: massimeedia, perekond, vanemad; perekond, kus laps kasvab; eakaaslaste grupid, õpetajad, kaasõpilased, suvelaagrites kasvatajad jne. Olulist rolli mängivad just eakaaslaste grupid ja massikommunikatsioon, mida saame käsitleda nö universaalse sotsialiseerumisagendina. Eri massiteabevahendite (televisioon, raadio, ajakirjandus, filmid jne) eesmärgiks on inimeste väärtushinnangute kujundamine. Massimeedia on kahtlemata vahendiks, mis aitab täisealistel
annaabi.ee 
