Noorte eneseväljendus blogides (0)

G.Kukk
Noorte eneseväljendus blogides.
Sõna “ blogi ” (ingl k “blog”) on kombinatsioon sõnadest “veeb” (ingl k “web”)
ja “ logi ” (ingl k “log”). Tulemuseks “veebipäevik” ehk “ajaveeb” (ingl k “weblog”) ehk blogi. Verb: blogima. Nimisõna: blogi. See, kes blogib, on blogija.” ( Cohen 2005; Tammert 2008 kaudu).
Weileri (2003) järgi annavad blogid igaühele võimaluse Internetis autorid olla. Blogisid on väga erinevaid ja nende tegemine on enamasti väga odav või üldse tasuta ning nende kasutamise juures läheb vaja väga vähe tehnilisi teadmisi, kuna iga blogisüsteem on juba valmis ehitatud ja disainitud. Mis on veel puudu, on ainult sisu.
Blogide erinevatest kasutusvõimalustest rääkides on sobilik välja tuua ka Beers’i (2006) seisukoht, kes ütleb, et blogi on elektrooniline märkmik, mida peab ja uuendab üks või rohkem inimesi. Kuigi blogid võivad tihti olla näiteks uudiste allikaks, siis samas võivad nad olla ka lihtsalt kellegi isiklikud eklektilised päevikud, mis kirjeldavad nende puhkusereise, lemmikloomade käitumist ja lemmikraamatuid. Nad võivad ka edasi anda blogija enda
kogemusi ja püüdlusi, näiteks tehnilisi nõuandeid või tarbimissoovitusi.
Blogid võivad erineda üksteisest ka avatuse poolest. Nii on Subrahmanyam ja Greenfield (2008) blogisid iseloomustanud kui veebilehekülgi, kus sissekanded on enamasti pööratud kronoloogilises järjekorras ning kus sissekanded ja profiilid saavad olla nii avalikud kui ka privaatsed ainult blogi omaniku poolt valitud kasutajatele.
Oluline osa blogide populatsioonist on asustatud teismeliste poolt (Huffaker ja Calvert 2005). Ning nagu Huffaker (2006) hiljem on leidnud: blogid ei ole limiteeritud ainult poliitilistele arvamusavaldajatele ja amatöörajakirjanikele, vaid ka teismeliste maailmale, kus blogid pakuvad võimalust eneseväljenduseks ja -peegelduseks ning ka kommunikeerimise viisi ja võimalust teistega kontakti astumiseks.
Sellest, kuidas noored blogides ja veebilehekülgedel end esitlevad, on rääkinud paljud uurijad. Hinduja & Patchin (2007; Subrahmanyam et al kaudu 2008) ütlevad, et noored jäävad Internetis end väljendades väga sarnaseks oma
offline- identiteediga. Nad panevad oma veebilehekülgedele üles palju personaalset informatsiooni, mida saab kasutada nende offline- identiteedi üles otsimiseks. Veelgi enam, teismelised kirjutavadki oma blogides peamiselt
asjadest, mis nende igapäevaelu täidavad (kool, suhted) Bortree (2005). Lisaks kirjutavad nad palju ka oma offline huvidest ( Stern , 2004, Cleemput kaudu 2008).
Fakt, et noored jäävad Internetis väljendudes oma offline identiteediga väga sarnaseks, ei takista neid oma identiteeti ilmekalt ja loovamalt esitamast. Noored kaunistavad oma veebilehekülgi ja blogisid kultuuri osadega, mis tulenevad kas tarbijakultuurist (brändid),muusikast (bändide pildid, laulusõnad) või massimeediast (filmid, TV-showd) (Chandler & Roberts -Young, 1998) .
Stern (1999) on leidnud, et teismeliste kommet oma blogisid kaunistada saab võrrelda dekoreeritud magamistubade ja kooli kappidega. Tihtipeale on
tervele leheküljele valitud kindel stiil. Stern (1999) on tüdrukute kodulehekülgi uurides leidnud, et on olemas kolme erineva tonaalsusega kodulehekülge. Need tonaalsused annavad kokku sõnade valik, küljendus, värvid, imago ja tegelik sisu. Nimetatud kolmeks tonaalsuseks on: „ hingeline “, „sünge“ ja „iseteadev“. Tüdrukud, kellel oli nii öelda „sünge“ lehekülg,esitlesid end kui süngeid ja melanhoolseid, kuid tegid seda väljendusrikkalt ja kõneosavalt. Nad rääkisid keerukatest teemadest nagu seks, depressioon ja suitsiid . Blogides kasutatavad
tonaalsused on arvatavasti seotud subkultuuriga, mille kaudu teismelised end identifitseerida tahavad. „ Emode “ subkultuuri pooldaja loob endale arvatavasti profiili, mis sarnaneb väga „süngele“ tonaalsusele, kui aga näiteks teismeline, kes identifitseerib end läbi „gängsta“ subkultuuri esitleb end väga erinevalt „emodest“ (Cleemput, 2008)
Hiljutine Livingstone’i (2008) uuring näitab, et eneseväljenduse „kraad“ väheneb vanuse kasvades. Nooremad teismelised väljendavad end kasutades palju värve, sädelust ja rahvarohketes kohtades tehtud pilte. Vanemad teismelised kasutavad niiöelda „puhast“ küljendust, oluline on hoopis see, et oleks näha nende paljud sõbrad ja fakt, et nad on populaarsed .