Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Eesmärgiks on metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi, osata määrata ainete mahtu ja teha arvutusi gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside...
tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. = MCO2 44,0 g/mol = 39,844 44,0 = 4,156 ja suhteline viga 9,5% Kokkuvõte või järeldused: Süsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt erinev teoreetilisest aatommassist. 2) Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Mõõta gaasiliste ainete maht, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad:...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 27.10.2011 10.11.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained ja töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter,...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi töö nr. mahu järgi 5 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 13.11.15 1.Töö eesmärk Magneesiumi massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termo- meeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Seade gaasi mahu mõõtmiseks: 1;2 - vastavalt 1. ja 2. bürett 3 - katseklaas...
Suhteline viga: = ---------------- % = -------------------------- 9,7 % 44,0 g/mol 44,0 g/mol Kokkuvõte Suhteline viga oli 9,7 %, mis oli arvatavasti tingitud õhu mõningasest sattumisest CO2-ga täidetud kolbi. Kolvi täitmine CO2-ga läks siiski päris sujuvalt, peale mõningast korduvkaalumist püsis CO2-ga täidetud kolvi mass kaalul stabiilselt sama gramminäidu peal. Laboratoorne töö 2 Töö ülesanne Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele: Püld= pH2+pH2O , kus Püld gaasisegu rõhk büretis, mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel...
ning selle kaudu CO2 molaarmass M (CO2) D= m (CO2) / m (õhk) = 0,758 g/ 0,568 g = 1,33 g/mol D (õhk) = M (gaas) / 29 => M (CO2) = 1,33 g/mol * 29 = 38,57 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44g/mol M(CO2)-44g/mol => 38,57 g/mol 44 g/mol = - 5,43 Ja suhteline viga % = (M(CO2) 44) * 100% / 44 = -5,43 *100 / 44 = -12,3 % Katse 2. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2...
Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · 10%-ne soolhappelahus; · 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium); · seade gaasi mahu mõõtmiseks;...
Näidis 2493,1Pa * 41% (103200 Pa 2493,1Pa * 0,0084dm 100 V0 101325 Pa * 293,15 K V0= 0.007805 m= 8.466992 mg 41% * 0,0084dm * 273K 3 0,0077 dm 3 ,15K suhteline viga 2.011957 % Näidis P0 Püld=101,9 kPa=101900 Pa 103200 Püld PH2O=18,7 mmHg=2493,1 Pa Ph20 T=21+273=294 K 239,15 K T RH= 49% 41% RH V1=10,2 ml V1 V2=18,6 ml...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 5 Metalli massi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: +++++++ Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall...
Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Eesmärgiks on metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi, osata määrata ainete mahtu ja teha arvutusi gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva 5 gaasi mahu Järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ning selle põhjal metalli massi määramine. Töövahendid...
LABORATOORNE TÖÖ 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne: määrata metalli mass reaktsiooni eralduva gaasi mahu järgi. Töö eesmärk: mõõta gaasiliste ainete mahtu, tutvuda gaaside segude ja gaaside osarõhuga, arvutada reaktsioonivõrrandite põhjal. Sissejuhatus Gaas on aine, mille molekulid on pidevalt korrapäratus soojusliikumises. Tema molekulide vahelised kaugused on suured, mistõttu nende omavahelised jõud on väikesed ja üksteist eriti...
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0-10,0 mg metallitük(magneesium) Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügomeeter Katse arvutused Katsetulemused: Vee nivoo büretti enne reaktsioon - V = 13,7mL = 13,7 cm³...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse väheses koguses destilleeritud vees ning filtreeritakse kasutades kurdfiltrit. Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel vet...
n= Vm n= 22,4 dm3 /mol = 0,0131 mol m 0,55 g n= M M= 0,0129mol = 41,9121 g/mol m b) Kasutades Clapeyroni võrrandit (PV = M RT) 0,55 101300 0,314 = M 8314 293,15 1340487,005 31808,2 = M M = 42,14 g/mol LABORATOORNE TÖÖ 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Nr. 124 Töö käik Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl MgCl2 + H2...
m 0,563 g n= M M= 0,013mol = 43 g/mol m b) kasutades Clapeyroni võrrandit (PV = M * RT) 0,563 g 103700Pa * 0,000297m3 = M * 8,314 J/mol*K * 293,65K 1374 ,511 6 30,7989 = M M = 44,63 g/mol Eksperimentaalne töö nr. 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg) Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2...
Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola perioodilisuse määramine liiva- soola segus. 2. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse tihedus = 1,023 g/cm3. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a. Leian lahuse tihedusele vastava Na...
Töö eesmärk Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel. 2. Katsetatud materjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokk...
FK19 Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile saabub aeglasest...
2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid ja neid leidub taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning ka mõningates fotosünteesivates organismides (vetikad, mõned seened ja bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (...