Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Masinaelemendid kodutöö 3: Keevisliide". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keevisõmblus, kaatet, konstruktsioon, 2048, profiil, polaar, arctan, voolepiir, s355, mõõtkavas, põikjõud, lõikepinge, polaarinertsimoment, summaarne, nihkepinge, horisontaalse, nihkel, tugevustingimus, koostamiseks, eskiisJõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge keevisliitega (kolm keevisõmblust). Konstrueerida keevisliide (elektroodi voolepiir on 350 MPa). 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed b, c ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Tuvastada keevisliite ohtliku ristlõike ohtlik(ud) punkt(id) ning arvutada summaarse pinge suurim(ad) väärtus(ed). 4. Arvutada nurkõmbluse kaatet (täismillimeetrites). Kui kaatet tuleb suurem, kui väärtus, suurendada (horisontaalse) keevisõmbluse pikkust. Kui kaatet tuleb väiksem, kui 3 mm, vähendada keevisõmblus(t)e pikkust ja/või paigutust. 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda keevisõmbluste korrektsed tähised). 6. Võrrelda saadud konstruktsiooni (omadused, eelised ja puudused) kodutöös nr 2 konstrueeritud poltliitega?
komponendi külge keevisliitega (kolm keevisõmblust). Konstrueerida keevisliide (elektroodi voolepiir on 350 MPa). Töö sisu 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed b, c ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Tuvastada keevisliite ohtliku ristlõike ohtlik(ud) punkt(id) ning arvutada summaarse pinge suurim(ad) väärtus(ed). 4. Arvutada nurkõmbluse kaatet (täismillimeetrites). Kui kaatet tuleb suurem, kui väärtus, suurendada (vertikaalse) keevisõmbluse pikkust. Kui kaatet tuleb väiksem, kui 3 mm, vähendada keevisõmblus(t)e pikkust ja/või paigutust. 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda keevisõmbluste korrektsed tähised). 6. Võrrelda saadud konstruktsiooni (omadused, eelised ja puudused) kodutöös nr 2 konstrueeritud poltliitega?
[] = ReH / [S] = 235 / 1,4 = 168 MPa
[]k.õmblus = 0,6 [] = 0,6·168 = 101 MPa
Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele:
= M / Wx = (6 x F x l) / ( x b2) [], kus Wx = ( x b2) / 6
Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik
tugevusmoment või vastupanu-moment x telje suhtes.
Tugevustingimusest paindele:
224 mm
2) Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks l1 = b = 224 mm,
keevisõbluse kaatet z = = 5 mm.
Leitakse l väärtus tugevustingimusest nikhele väände korral. Eeldatakse, et T = Tk + Tl ,
kus T keevisõmluste poolt vastuvõetavad momendid.
Kui eeldada, et nii laup- kuid külgõmblus on võrdtugevad, siis lk 0,5 ll
= T/Wp []k. õmblus kus Wp keevisõmluse ohtlikuma lõige polaartugevusmoment.
Lühikeste (l
l1 8 F = 0: Q1 + 2Q2 = FL M ( P ) = 0 : Q1bT = FL (bT - z0 ) FL (bT - z0 ) 150 103 (0, 070 - 0, 0197) Q1 = = = bT 0, 070 107, 785 103 N 108,= 0 kN 1 1 Q2 = ( FL - Q1 ) = (150 103 - 108 103 ) = 21, 0 kN 2 2 4. Keevisõmbluste pikkused hK - keevisõmbluse kaatet, hK = T = 7 mm · Keevisõmbluse lõikepinna pindala hK 45 0 Ai = li hK ,min ; hK ,min = hK cos 45o 0, 7 hK · Pikema keevisõmbluse tugevustingimus hK ,min Q1 1 = [ ] 0, 7l1 A hk Q1 108 103
bT 0, 070 107, 785 103 N = 0 kN 108, 1 1 Q2 = ( FL - Q1 ) = (150 103 - 108 103 ) = 21, 0 kN 2 2 4. Keevisõmbluste pikkused hK 450 hK ,min h = 11mm K hK - keevisõmbluse kaatet, hK = T = 7 mm · Keevisõmbluse lõikepinna pindala Ai = li hK ,min ; hK ,min = hK cos 45o 0, 7 hK · Pikema keevisõmbluse tugevustingimus 9 Q1 1 = [ ] 0, 7l1 A hk 92000 = 0,062m 62mm 0,7 0,011 190 10 6 Q1 108 103 l1 A = = 0, 2204 m 221 mm
M ( P ) = 0 : Q1bT = FL (bT - z0 ) FL (bT - z0 ) 150 103 (0, 070 - 0, 0197) Q1 = = = bT 0, 070 107, 785 103 N 108,= 0 kN 1 1 Q2 = ( FL - Q1 ) = (150 103 - 108 103 ) = 21, 0 kN 2 2 4. Keevisõmbluste pikkused hK - keevisõmbluse kaatet, hK == T8mm = 7 mm · Keevisõmbluse lõikepinna pindala hK 45 0 Ai = li hK ,min ; hK ,min = hK cos 45o 0, 7 hK · Pikema keevisõmbluse tugevustingimus hK ,min Q1 1 = [ ]
Q1 = = = bT 0, 070 107, 785 103 N = 0 kN 108, 1 1 Q2 = ( FL - Q1 ) = (150 103 - 108 103 ) = 21, 0 kN 2 2 4. Keevisõmbluste pikkused hK 450 hK ,min = 10mm hK hK - keevisõmbluse kaatet, hK = T = 7 mm · Keevisõmbluse lõikepinna pindala Ai = li hK ,min ; hK ,min = hK cos 45o 0, 7 hK · Pikema keevisõmbluse tugevustingimus Q1 1 = [ ] 0, 7l1 A hk 90100 = 0,176m 176mm 0,7 0,01 73 10 6 Q1 108 103 l1 A = = 0, 2204 m 221 mm 0, 7 hK [ ] 0, 7 0, 007 100 10 6
(0,312) 0,0006 * cos 45° * l k * 0,312 + 0,0006 * cos 45° * 6 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL lk = 0,07113 ~ 71 mm Et põikjõu mõju arvesse võtta, suurendan lk 100mm peale. Seega lõike keskmine nihkepinge keevisõmbluses: F 4400 Q = = = 2.,0255 2.MPa 2 * a * l k + a * ll 2 * 6 * cos 45° * 100 + 6 * cos 45° * 312 4. Tugevuskontroll / Keevisliite kontroll lõikele Kasutan arvutamiseks saadud uusi väärtuseid T 4400 * 0.4 T = 2
A A A 0,007939 MPa kus FS survejõud, N; m konstruktsiooni mass, kg; g raskuskiirendus, m/s. Arvutuslik väändemoment T = Fw 0,25b = 11,35 0,25 3 8,5 kNm Väändepinge T 8,5 10 3 = = 10,6 W p 0,79851 10 -3 MPa Ekvivalentpinge leiame kasutades suurima nihkepinge tugevusteooriat [3] ekv = 2 + 4 2 = (152 + 1,06) 2 + 4 10,6 2 159 MPa Tugevuse varutegur 4 ReH 355 S= = 2,2 eq 159 Varuteguri piirid on S = 1,3 ... 2,5. Seega saavutatud varu loeme rahuldavaks. 3. Keevisõmbluste tugevuskontroll Lähteandmed: 1 = 35, 2 =55, l1 = 204 mm, l2 = 138 mm, D = 324 mm, d = 308 mm, r = 154 mm,
keevitusprotsessis detailid soojenevad ja jahtuvad 2. Liite saamise KIIRUS, pole tarvis: ebaühtlaselt; · avasid puurida, 2. Keevisliidetel esineb HAPRA PURUNEMISE oht; · detaile täpselt kohale sobitada, jne.; 3. Keevisliidetel esineb VÄSIMUSPURUNEMISE oht -- keevisõmblus on sagedane g väsimusprao p tekkekoht: 3. KOHANDATAVUS sobib erineva otstarbe ja erinevate nõuetega tarindite loomiseks (raamid, · keevisõmblus võib sisaldada tühimikke ja tahkeid
Poldi pikkus: l≥ 21,5+8+10+ 4,3=43,8 mm ≈ 45 mm 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. Antud juhul sobib UNP-profiili sisse paigaldada mutrit ja seibi, sest ruumi jääb 14,20 mm , mis on piisav, et pääseks mutrivõmega või padruniga ligi. Seibi peaks võtma natukene suurema, et ületaks mutri läbimõõtu sest, et seibi kasutegur oleks suurem 7. Teha saadudnliite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda kinnituselementide korrektsed tähised). Kuuskantpeaga polt ISO 4017 – M24 x 45 – 8.8 Kuuskantmutter ISO 4032 – M24 – 8 Seib ISO 7090 – 24 – 200 HV 8. Arvutada poltide nõutav pingutusmoment. Tabelist valin: A A =353 mm2 Poldile lubatav tõmbejõud: −6 6 N A =0,9 A A∗σ Pf =0,9∗353∗10 ∗580∗10 =184,27 kN
MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 2 KEERMESLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse
Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi valik...........................................
lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge yx ja sellele vastav x-telje sihiline deformatsioon u; - nihked u ja v, suhtelised osanihked xy = v u ja yx = u v ning suhteline nihkedeformatsioon xy = yx = xy + yx sõltuvad koormuse F väärtusest; kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid; - kontaktpinnal mõjub muljumispinge C (mis on olemuselt
lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge yx ja sellele vastav x-telje sihiline deformatsioon u; - nihked u ja v, suhtelised osanihked xy = v u ja yx = u v ning suhteline nihkedeformatsioon xy = yx = xy + yx sõltuvad koormuse F väärtusest; kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid; - kontaktpinnal mõjub muljumispinge C (mis on olemuselt
.. + 100 C0) o E = 2,1×105 N/mm2; o = 0,3 - Poisson'i tegur E 2,1× 10 5 o G = = = 0,808 × 10 5 0,8 × 10 5 N/mm2; 2(1 + ) 2(1 + 0,3) o = 12×10-6 1/K - joonpaisumise tegur. o tugevusomadused sõltuvad terase tugevusklassist: - terasel S235 fy = 235 N/mm2; fu = 360 N/mm2; - terasel S275 fy = 275 N/mm2; fu = 430 N/mm2; - terasel S355 fy = 355 N/mm2; fu = 510 N/mm2; - terasel S450 fy = 450 N/mm2; fu = 550 N/mm2. Need tugevused kehtivad paksuseni t < 16 mm; paksemate elementide puhul on nad mõnevõrra väiksemad. Täpsemaid andmeid teraste tugevus- ja muude omaduste kohta saab standardist EVS-EN 10025. 1.8 Kasutatavaid ristlõikeid Üldine põhimõte püütakse kasutada ristlõikeid, kus väikese kaalu (s.o ka väikese ristlõikepindala) puhul saavutatakse suur painde- või survekandevõime
Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/ b. Varuteguri nõutav väärtus on [ S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist. Vajalikud etapid: 1. Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; 3. Koostada valitud mõõtkavadespaindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada paindetugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5
- Monteerimise lihtsustamine Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Üldised tehnilised nõuded: - Trossi kandevõime 1100 kg - Trossi liikumiskiirus 0,15 m/s - Ühendusviis – kettülekanne - Tagada konstruktsiooni võimalikult väike mass ja gabariitmõõtmed. Põhimaterjalid: Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark – S235J2G3 EN10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal – teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal – S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal – S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. teras S235
painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid · Laagrid on absoluutselt jäigad. (Saint Venant'i printsiip)
painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid · Laagrid on absoluutselt jäigad. (Saint Venant'i printsiip)
Alghälbeid võib varraste stabiilsusarvutustes arvestada ka suurendatud nõtkepikkuse kaudu, kuid siis jäävad liidetes need arvestamata. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 23/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 4. RISTLÕIGETE TUGEVUSKONTROLL 4.1.1 Lõige (Nihe) τd ≤1 fv ,d τd – arvutuslik nihkepinge fv,d – arvutuslik nihketugevus Nihkepingete leidmine ristkülikulise ristlõike korral: Nihkepingete leidmine seinas vöödega ristlõike korral (plastne pingejaotus): 4.1.2 Lõige ümber mõlema telje 2 2 τ y ,d τ z ,d f + f ≤1 v ,d v ,d PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 24/106
Tala tugede tala vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi F eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist. Tugi Vajalikud etapid: 1. Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); Tala konsoolne 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; ots 3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q
ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist. Vajalikud etapid: 1. Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; 3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada painde tugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5
kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
vahemaa taha ning seejuures muuta pöördemomente, jõude, kiirusi või liikumise iseloomu. Ajam on töömasinat või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar
[]Tõmme; []Surve tõmbe- ja survepinge lubatavad väärtused, [Pa]. 8.1.2. Lihtsamate ristlõikekujude vildakpainde tugevustingimused. Näide Mitmete ristlõikekujude suurimate pingete asukohad ja väärtused on alati suhteliselt hõlpsasti määratletavad ilma põhjalikuma analüüsita (Joon. 8.2): · ristkülik-ristlõike puhul (ka kõik teised ristlõiked, mille väliskontuur on ristkülik I- profiil, [-profiil, jt) on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige My Mz kaugemal). Paindepinge ekstreemväärtused saab max = min = + ; seega valemiga: Wy Wz
Terase tugevusklass Voolavuspiir Tõmbetugevus Nihketugevus EC3 Vanem tähis fy fu fv S235 Fe360 235 360 135 S275 Fe430 275 430 158 S355 Fe510 355 510 205 S450 Fe550 450 550 260 Märkus: tabelis toodud tugevused kehtivad paksuseni t<40 mm; paksemate elementide puhul on need mõnevõrra väiksemad. Terase tugevusklass (näit. S235) näitab: - terase voolavuspiiri fy (), mis sisuliselt on terase normaaltugevus
komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on väänduv, (aga ei paindu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid · Laagrid on absoluutselt jäigad. (Saint Venant'i printsiip)
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º); Kõver varras Ristlõike sisejõud Arvut
üle 50% külmumissügavusest. Külmatundliku pinnase puhul peab vundamendi tald ulatuma külmumispiirist sügavamale. Külmatundliku peenliiva puhul ei ole vajalik külmumissügavust arvestada, kui pinnaseveetase jääb sellest üle 1,5 m sügavamale. 4.3.4.1 Külmumissügavus Pinnase külmumissügavust mõjutab palju tegureid: - talvine temperatuur, - talve kestus, - pinnase soojajuhtivus, - hoone soojarežiim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon - lumikatte paksus, - taimestik maapinnal. Lumevaba maapinna puhul saab külmumissügavuse z arvutada Stefani valemiga, mida on kasutatud normis SNiP 2.02.01-83 z=k F, kus F on külmahulk, mis arvuliselt võrdub negatiivsete temperatuuride kuu keskmiste väärtuste summaga (absoluutväärtused), 2λ k= , L λ on pinnase soojajuhtivustegur, L on jäätumissoojus. k keskmine ligikaudne väärtus erinevatel pinnaseliikidel on SniP 2.02
annaabi.ee 
