Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Marss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
phobos, 6750, gravitatsioon, atmosfäär, giovanni, 1835, 1910, kanalite, avastaja, mariner, kanaleid, jalam, vulkaan, mütoloogiast, asteroidid, haruldane.................................................................................3 1 Andmed.....................................................................................................3 2 Ajalugu.......................................................................................................4 2,1 Kust on saanu Marss endale nime?...............................................4 2,2 Kanalid ja nende uurimine.............................................................4 3 Atmosfäär ja pind.......................................................................................5 3,1 Atmosfäär.......................................................................................5 3,2 Pind.................................................................................................5 4 Marsi kaaslased...........................................................
Marss Kaugus Maast: 55-400 milj km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: ca 40% Maa omast Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.
Marss Mari Muld Harjet Kallas 12B Juhendaja: Tiiu Niidas 2009 Fakte Päikesesüsteemi neljas planeet Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi- kustunud vulkaan Nix Olympica (600km) Osa pinnamoode lubavad teha järelduse, et varem on Marsil olnud vett Marsil on kaks kaaslast- Phobos ja Deimos Suurem osa Marsi pinnast kattavad kraatrid, palju lõhestatud orge, kõrgendikud, mäed ja tasandikud Avastatud on erosiooni olemasolu väga kaua aega tagasi Arvulised andmed Kaugus Maast: 55-400 mln km Läbimõõt: 6750 km Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min Pinnatemperatuur: +25 ° .. 125° Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esmane kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s
Marss Agnes Tael 9b Üldandmed Läbimõõt: 6750 km Nimi vanarooma Aasta pikkus: 687 Maa sõjajumala Marsi järgi päeva Kaks kaaslast Kaugus Maast: 55400 (Phobos;Deimos) mln km Telg umbes sama Pinnatemperatuur: +25 kaldega, mis Maalgi kuni -125 kraadi ilmnevad aastaajad ja Gravitatsioon: 38% Maa kliimavöötmed omast Asub päikesest 2,5 korda kaugemal kui Maa On päikesesüsteemi neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas 95% Lämmastik 3% Argooni 2% Hapnikku 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood Meenutab punakat kivikõrbe
· 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal · läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) · pindala 75 miljonit km2 · mass 3,301×1023 kg · pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti · keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek · kaaslased puuduvad · Merkuuri on võimalik vaadelda aastas 2 või 3 perioodil · päikesesüsteemi tumedaim planeet · kollast või tumehalli värvi · Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga · laamtektoonika puudub · atmosfäär praktiliselt puudub · keskmine pinnatemperatuur on 452 K (179°), minimaalne 90 K (-179°), maksimaalne 700 K (427°) Veenus · Maale kõige lähemal · atmosfäär on Maa omast 100 korda tihedam · temperatuur planeedi pinnal on 480° · pind pole vaadeldav taevas on seal koguaeg pilves · pinnavormidelt sarnaneb Maaga · suurim kõrgustevahe on 12 km · palju vulkaane · orbiit on praktiliselt ringikujuline · 1 aasta Veenusel = 225 ööpäeva Maal
Planeet Marss Jaanika Priimägi 9.Klass Kernu Põhikool Tutvustus Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni 125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s (Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõumise.) Paokiirus: 5,0 km/s (Pao kiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade südteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.) Maa ja Marss Marsi raadius on poole väiksem, kui Maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem Maa omast. Marsi maapinda on natuke vähem, kui Maa kuiva pinda.
Marss Koostas: Kadri Jõgi 2010 Andmed: · Kaugus Maast: 55400 mln km · Läbimõõt: 6750 km · Aasta pikkus: 687 Maa päeva · Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · Pinnatemperatuur: +25°C kuni -125°C · Gravitatsioon: u 40% Maa omast · Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s · Paokiirus: 5,0 km/s Marss · Päikesesüsteemi neljas planeet · asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa · saab seepärast 2 korda vähem soojust · Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet · hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal · Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune · Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed
Maa sarnased planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss /1/ Merkuur Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust). Kuni 1962 aastani arvati, et Merkuur hoiab sama külge Päikese poole niisama kaua kui Kuu Maa poole. Merkuur on tihti nähtav binokliga või isegi paljaste silmadega, aga ta on alati väga lähedal Päikesele ja raskesti nähtav hämarikutaevas./4/ Merkuuri päev on 59 Maa päeva ja Merkuuri aasta on 88 Maa päeva. Mariner 10 avastas Merkuuril õhukese atmosfääri. Merkuuri kaatrid on tekkinud ligi 4 miljardit aastat tagasi. Siis kui planet oli alles noor. Pinnases on ka laiad praod ja vallid, mis tekkisid siis kui noor planeet maha jahtus. /5/ Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori juurest on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit.
Maal aset leidvate keeristormidega väga sarnane. Marss Päikese suhtes Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on võrdlemisi piklik, mistõttu tema kaugus Päikesest võib muutuda üsna tunduvalt - piirides 206 kuni 249 miljonit kilomeetrit. Vastavalt sellele saab Marss Päikeselt valgust ja soojust 36- 52% selles kogusest, mis jõuab Maani. Marsi mõõtmed Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on see planeet suuruselt ja massilt üks väiksemaid. Aeg Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad. Selle ööpäeva pikkus on meie omast natuke pikem - 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem.
Andmed Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min 22,67 sek Pinnatemperatuur: +25 kuni 125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s Nimetus vanadelt roomlastelt Punakas värv tuleneb vett sisaldavatest rauaoksiididest Atmosfäär Hõre 95% süsinikdioksiid Lämmastikku ja argooni kuni 2% Hapnikku 0,3% Veeaur moodustaks 0,02 mm paksuse veekihi Rõhk muutub 600650 Pa piires Temperatuur 73 kuni +16°C piires 80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem
Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D
Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal – 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D
Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid
Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid. Marsi kaaslased Phobos ja Deimos, arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Kasutatud kirjandus: TEA LASTE-JA NOORTE ENTSÜKLOPEEDIA 2 Kasutatud lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Marss
1.Üldandmed Marss,tuntud ka kui punane planeet, on meie päikesesüsteemi neljas planeet.Teistest planeetidest eristub ta oma punase värvi poolest,mis tuleneb planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest.Oma nime on Marss saanud vanade roomlaste sõjajumala Marsi järgi. Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. 2.Pinnaehitus Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala. Üldiselt on Marss üsna ebatasane planeet. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem
Referaat Marss 2010 Üldandmed Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja asub maast 55-400 mln km kaugusel. Marss asub Päikesest keskmiselt 227,920,000 km kaugusel so. 1,5 korda kaugemal kui Maa. Marsi läbimõõt on 6750 km so. umbes pool Maa läbimõõdust. Pöörlemisperiood erineb Maa omast 3 % ja telje kalle on 23,5 kraadi ning seetõttu esinevad ka Marsil aastaajad ja kliimavöötmed kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam Ööpäeva pikkus on Marsil 24 tundi, 39 minutit ja 35 sekundit ning Marss teeb ühe tiiru ümber päikese 687 Maa päevaga. Marsi mass on Maast umbes 10 korda väiksem ning Marsi tihedus on keskmiselt 3.933 g/cm³
silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Ta on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist (basalt: peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.). Vaade Merkuurile Mariner 10-lt Öeldakse, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Tema atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama (Mariner 10, USA, 1974- 75) poolt. See jaam tegi kokku kolm möödalendu, kahjuks on kõigil piltidel üks ja seesama poolkera.
o Aasta pikkus: 225 Maa ööpäeva o Ööpäev: 117 Maa ööpäeva (Veenuse aastas on 2 ööpäeva) o Pöörleb vastassuunas o Maale läheneb alati sama küljega · Temperatuur planeedi pinnal on 480 kraadi. · Magnetväli puudub. Marss · Pöörlemine/tiirlemine: o Aasta pikkus: 687 Maa ööpäeva o Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · Pinnatemperatuur: +25 kraadi kuni -125 kraadi · Läbimõõt: 6750 km · Osa pinnavorme kuivanud jõesängemeenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. · Kuud: o Phobos (kreeka keeles ,,hirm") ja Deimos (kreeka keeles ,,ahastus") on arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid. · Sarnasused Maaga: o Pöörlemistelgede kalle on enam-vähem sama. Marsil ilmnevad
Eriti hästi näeb seda vastasseisude ajal, kui Maa ja Marsi vahe on ainult 55000-60000 kilomeetrit. Kuna Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enamvähem sama, siis esinevad seal aastaajad ja kliimavöötmed. Kuid temperatuuri muutumisega on seal keerukamad lood, sest ilusal suvepäeval on seal sooja umbes 25 kraadi, kuid ööseks langeb temperatuur umbes 100 kraadi alla nulli. Marsi kaugus Maast muutub pidevalt ja see võib olla 55000 kilomeetrit kuni 400 000 kilomeetrit. Läbimõõt on 6750 kilomeetrit ja aasta pikkus on seal 687 Maa päeva ning ööpäeva pikkus on peaaegu sama, nimelt 24h ja 37 minutit. Kuid gravitatsioon jääb Maale kõvasti alla ja Marsil on see umbes 40 % planeet Maa omast. Marsi mass on Maa suhtes 0.53 ja tihedus Maa duhtes on 0.71. Marsi atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikust ja argoonist. Vähesel määral leidub ka hapnikku ja veeauru. Pooluste piirkonda katab umbes paarikümne meetrine
Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enamvähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd.
Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h. Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on Päike tasane, kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid Päikesesüsteemi keskel asuv täht, mille ümber tiirlevad vulkaane. Aasta kestab 225 maist ööpäeva, planeedid
nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera. Päikese mass koosneb praegusel
aastaaegade vaheldumine. Merkuuri maastik on troostitu kivikõrb täis meteoriidikraatreid, olles äravahetamiseni sarnane Kuu maastikuga. On suuri, üle 200km läbimõõduga kraatreid. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud. Maa elaniku jaoks oleksid tingimused Merkuuril üsna karmid. Pinnaühikule langeb seal 6 korda rohkem päikeseenergiat kui Maal. Ööpäevane temperatuurikõikumine on suurim Päikesesüsteemis. Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub, seega pole seal mingit kaitset ei Päikese UV-kiirguse ega meteoriitide eest. Veenus Veenus on Päikesest kauguselt teine planeet. Ta on oma nime saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti,
............................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu...................................................................................................................7 Huvitavat.......................................................................................................................8 Phobos ja deimos......................................................................................................................9 Galileo kuud............................................................................................................................10 Titan........................................................................................................................................11 Titania ja Oberon.........................................
umbes 4.5 miljardit aastat. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa rühma planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale, koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 3 1. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva. Oma nime on planeet saanud Rooma kaubandusjumala Mercuriuse järgi. Merkuurist on vähe
Inimene ja Kuu Kuu on ainuke taevakeha, kus inimese jalg on astunud. Esimesed astronaudid jõudsid Kuule 20. Juulil 1969. Aastal. Laev: Apollo 11 Pardal: Edwin Aldrin ja Neil Armstrong ( Veel 1969. a , 2 korda 1971. a ja kaks korda 1972. a) Fakte: Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole võimalik ka vedela vee olemasolu. Kuu on tihedaim kaaslane Io järel. Marsi kaaslased Marsil on kaks kaaslast, Phobos ja Deimos. Phobos Phobos on Marsi suurim kuu. Läbimõõt: 30 km teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Avastatud 1877. Nimi Phobos ( Kree ka jumal ) tähendab hirmu. (Deimos õudust) On üks kõige vähem peegelduvam kaaslane. Arvatakse, et ta võib koosneda mahukas koguses jääst. Stickney kraater On kõige silmapaistvam kraater Phobosel.
Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor). Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Veenus Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva. Temp: pinnatemperatuur 480ºC Atmosfäär: Koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), lämmastikust, vingugaasist, süsinikdioksiidist, veeaurust. Kaetud kogu ulatuses läbipaitmatu pilvekihiga. Atmosfäär 100 korda tihedam kui Maal. Magnetväli: Puudub Pind: Suhteliselt sarnane Maa omaga. Leidub tuhandeid vulkaane. Leitud on tardkivimeid nagu graniit ja basalt. Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Maa Gravitatsioon: 9.780327 m/s² 0.99732 g Aastaajad: 4 aastaaega Päeva pikkus: 24 tundi Temp: Keskmine pinnatemperatuur 15 ºC. Atmosfäär: Koosneb 77 % lämmastikust, 21 % hapnikust, lisaks süsihappegaasist ja veeaurust.
tähed. *Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. *Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. *Tiirleb ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. Üldised andmed *Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. *Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini *Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Üldised andmed *Suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. *Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. *Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. (24 tundi ja 40 minutit) Üldised andmed *Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku
elujälgede leidjad kõvasti vastu vaielnud. Poleemikat jälgides on selge, et lõplikku otsust on selles küsimuses ikka veel vara teha. Võib vaid nentida, et esialgne optimism on taandunud. Elu otsingutest Marsil I Eellugu Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned
7. Kaaslased puuduvad Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kaaslasi on Saturnil. 8. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Raskusjõud ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. 9. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Kuna ta on piisavalt hele, on ta taevast kergesti leitav
Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul eemaldatakse (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused. Hiidplaneetideks loetakse Jupiteri, Saturni, Neptuuni ja Uraani. Nad on tunduvalt suuremad kui Maa-rühma planeedid ning väikese tihedusega. Koosnevad enamjaolt erinevatest gaasidest ja jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind.
· Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. · Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. 1.3 Suuruse järgi: · Väikesed planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. · Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. -4- 1.4 Kauguse järgi Päikesest: · Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd.
Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. · Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879 4 km 38 252% Maa läbimõõdust Lapikus puudub Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 3 303×1023 kg 18 korda väiksem 5 5271% Maa massist · Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust,süsinikdioksiidist, neo onist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. · Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m)
annaabi.ee 
