Autori püstitatud küsimused (lk 151 esimene lõik): Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? UP: Milline osa elust peaks kuuluma üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? (lk 151 esimene lõik) V1: Kui inimese teod ei kahjusta teisi, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. (Küll aga tohib suunata, manitseda ka eirata; harida noori/lapsi) A1: Inimene ise teab, mis on talle hea A2: Kui ühiskond sekkub eraellu, siis valesti ja vales kohas A3: Valikuvabadus on inimestele tähtis, eraelu piiramine tekitab mässumeelt A4: Elu ise karistab pahelist inimest piisavalt A5: Eraelu piirangud üha kasvaksid, kui neid lubada A6: Halva elu halvad tagajärjed annavad üldsusele hoiatavat eeskuju V2: Niipea, kui inimese teod mõjutavad teisi, on ühiskonnal vaja sekkuda. (lk 152 ülevalt kolmas rida)
Kui aga töönduse raskuspunkt hakkas koonduma mõistele, tehti algust manufaktuuride rajamisega, näiteks Narvas rajati kose veejõudu kasutav vaseja saeveski. Hiiumaal tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Rootsi ajal saabus meie maale ka luteri usk, mis tõi usu rahvale lähemale. Kirikukantslis peeti talurahvale jutlusi, loeti ette ilmaliku võimu korraldusi ning oma ajatu kohaselt patustanud inimeste nimesid, et neid koguduse ees manitseda. 17. sajandil pani kirik aluse ka rahvaharidusele, mille käigus viidi läbi õpetajate seminar, et õpetada välja paarsada koolmeistrit.
Platon ,,Politeia"(teksti analüüs) Platon peab ühiskonda kuuluvaid inimesi vangideks, kes on ahelais ning pole seetõttu kunagi maailma näinud. Ta väärtustab filosoofide kui täiuslike valitsejate rolli, kelle töö on inimesi harida, kaitsta ja ühtsusele manitseda. Autori meelest on ühiskonnas elavad inimesed kui vangid koopas. Nad on lapsest saadik ahelates olnud ja näevad vaid enda ette. Ainuke valgus, mis neile paistab on nende selja taga, mistõttu vangid näevad endid ja teisi vaid varjudena koopaseinal. Varjud on vangide ainsaks maailmapildiks ja ettekujutuseks reaalsusest. Platoni arvates ei ole lihtne seda vangidele nii tuttavaks saanud maailmapilti muuta. Esimeseks põhjuseks on tõsiasi, et kui keegi ka vabastaks inimesed nende ahelatest ja
Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel ning üksteist julgustama seal, kus tuleb valida üks ning hoiduda teisest. Kuid ühelgi inimesel ega kuitahes suurel inimeste hulgal pole õigust keelata teisel täisealisel inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab. A1: Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus. Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad, manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise. Me võime teisi temale eelistada sõbralike teenete osutamisel, ehkki mitte sel juhul, kui need võivad teda muuta paremuse suunas. Niiviisi võib inimene mitmel viisil kanda väga karmi karistust vigade eest, mis otseselt puudutavad ainult teda ennast; kuid karistus saab talle osaks ainult niivõrd, kuivõrd see loomulikult ja sama hästi kui iseeneslikult tuleneb vigadest endist
Siit loodeti katoliku usku edasi viia nii Rootsi kui ka Vene alale. Jesuiitide mõju siinsele vaimuelule oli märkimisväärselt suurt. Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid, lõpetas see mitte ainult jesuiitide tegevuse, vaid ka kogu katoliku ajastu Eestis. Rootsi ajal lisandus Eesti kirikutesse uudse sisustuselemendina kantsel. Seal pidas vaimulik jutlust, luges ette ilmaliku võimu korraldusi ning oma ajastu tava kohaselt ka patustanud inimeste nimesid, et neid koguduse ees manitseda. Luterliku kiriku organisatsioonilne ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõja tagajärjel olid kirikuhooned purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäid ilma õpetajata. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusukombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest. Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel
A5: paheline elu karistab inimest ise Veenmine- Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel ning üksteist julgustama seal, kus tuleb valida üks ning hoiduda teisest. 2) Kuid ühelgi inimesel ega kuitahes suurel inimeste hulgal pole õigust keelata teisel täisealisel inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab. 4) Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad, manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise 5) Ja lõpuks, kui inimene oma pahede ja rumalustega ka teistele otseselt liiga ei tee, on siiski kahjulik tema halb eeskuju, ning teda peaks sundima ennast kontrollima nende nimel, kes tema käitumist nähes võiksid laostuda või eksiteele sattuda. 6) See, mida me nimetame kohustuseks iseenese suhtes, ei ole sotsiaalselt obligatoorne muidu, kui olud ei tee sellest samal ajal kohustust teiste suhtes
soetades talle isegi Trianoni suvelossi kingitusena. Sellest kohast sai Marie-Antoinette' meelispaik, kuhu ta tihtipeale põgenes etikettidest ja kohustustest pulbitseva elu eest. Ka oma suvemaja jaoks laskis ta kohutavalt raha raisata. Selline pillav eluviis ja huvitamatus Versailles's toimuva vastu sundis Maria Theresiat saatma Pariisi Toinette' venna, Joseph II. Visiidi eesmärk oli rääkida Louis XVI tema ja oma naise voodielust ning manitseda veidi Joseph II vabameelset õde. Külaskäik tundus olevat vägagi kasulik, sest ei läinud kaua aega mööda, kui Marie-Antoinette sai emaks. Soovitud troonipärija jäi tulemata, sest sündis tütar. Maria Theresia ei saanud enne rahulikuks jääda, kui pidi sündima poeg, aga Austria keisrinna ei saanud kunagi teada poja sünnist, sest enne seda suri ta 1780. aastal kopsupõletikku. Aasta pärast Maria Theresia lahkumist sündiski kauaoodatud poeg. Veel kaks korda sai Marie-
Jaanitulele saabuvad ka Mari, Tiina, Margus ja Tammaru peremees-perenaine. Mängitakse ringmängu, kus Margus peab paariliseks leidma kas Tiina või Mari. Lõpuks saab ta paariliselt Tiina, Mari saab paariliseks Märdi. Mari on tulivihane ja perenaisele see ka ei meeldi, osa inimesi arvab, et Tiina on oma väega Marguse ära nõidunud. Mari ütleb nüüd Tiinale, et too on libahunt ja ütleb seda nii, et kõik kuulevad. Tiina hakkab nutma, Margus püüab teda lohutada ja inimesi manitseda, aga jaanilised on juba hoos. Tiina nutt muutub vihaks. Ta kisab, et ise loete end inimesteks, aga olete hullemad kui kiskjad ise. Ütleb, et ongi nimme libahunt, parem olla hunt huntide keskel kui inimene nende hullude keskel. Tiina lööb pea selga ja läheb nende juurest ära metsa hunt on vaba ja teeb, mis tahab. Jaanituli kustub ja mets muutub väga mustaks, inimesed on ära hirmutatud. Mari ürituab Margust lohutada, aga Margus ajab ta minema, ta ei saa aru, miks Mari Tiina ära ajas
Sellist julma tapmist peeti jõleduseks ja oli lubamatu. Kõnes vihjatakse sellele, et eestlased polnud julmad, südametud matsid vaid mõtlesid ka enne tegutsemist. C.R.Jakobsoni kõnedes leidus aga näide ka ebaõiglase hukkamise kohta, mida siiski omavoliliselt tehti. Näiteks kirjutab Jakobson oma esimeses kõnes Läti Hendriku kroonikute näitel halvustavalt vangi jäänud vaenlaste ja igasuguste ,,nõidade" ohverdamisest, mida toona järelikult tehti ja tuli rahvast sellepärast manitseda. Sarnasest ebaõiglasest hukkamisest saab lugeda ka August Kitzbergi teoses ,,Libahunt", millest saab järeldada, et teise inimese tapmine ei olnud tabu või midagi eripärast, eriti kui see inimene oli teistest erinev. ,,Libahundis" tapeti naine, Tiina ema, keda arvati nõid olevat. Kui kogu küla teda nõiaks pidas ja seda hukka mõistis siis oli hukkamine ,,õigustatud" ja see sai ilma pikemalt nõu pidamata teoks. ,,Nõia"
teada. Korstnad, soemüür ja muud vanad konstruktsioonid tasub üle vaadata korstnapühkija abiga. Kui uuesti üleslaotav ahi tuleb mõne teise ahju asemele, peab kõigepealt lammutama ebavajalikud osad. Pealõõridele ja kõrvallõõridele peab jaguma ruumi. Seejärel tuleb ahju valmimiseks kõvasti aega ja kannatust varuda. Näiteks peab ahi vaatamata sellele, et kasutatakse vanu materjale, olema ikkagi korralikult vastavuses tänaste tuleohutusnormidega. Samuti tuleb kindlasti üle manitseda, et potte tuleb käsitleda väga ettevaatlikult ja et oluline on kasutada müüriseguna traditsioonilist savisegu. 5.2.1 [H3] Rida rea haaval, aeglaselt kiirustades Enne ladumist tuleb alus tasandada ning loodiga horisontaal- ja vertikaalpinnad üle kontrollida. Esimene rida potte tuleb laduda maalriteipi abiks võttes (vaata foto), et potid koos hoida enne nende kinnitamist. Pottide taha lähevad vanad tellised ja
Ülejäänud tegelenud punaste vara tagaajamisega (soomlaste II pataljon) või Sangaste vaksalis rongis passimisega (soomusrongide dessandid). Vahetult enne lahingu algust olla Kuperjanovi otsene ülemus kapten Irv manitsenud leitnanti pealetungiga ootama, kuniks saab parandatud Tõlliste sild (pildil) ning saabub tugi soomusrongidelt. Kuperjanov otsustas siiski rünnakuga alustada, lootes mõisa ilma soomusrongide toeta vallutada. Olev Teder leiab, et kapten Irv ei saanud mitte kuidagi manitseda leitnant Kuperjanovit pealetungiga ootama, mis olevat Partsi raamatus ,,Kas võit või surm?" esitatud vale, sest korraldusi ei jaganud mitte Irv, vaid üldjuht polkovnik Kalm. Igal juhul ei oleks kapten Irve manitsusel saanud olla asjade käigule tegelikku mõju, sest polkovnik Kalm, leitnant Kuperjanov ja teised väejuhid olid otsustanud igal juhul 30. jaanuari õhtul vastu võetud käsu järgi lahingusse asuda. Teder on kindel, et Kuperjanov polnud kunagi ka seisukohal, nagu
huvides, tarvilik. Oleks ju ka rumal oma valdusi kaitsetuks jättes väita, et hoolitseme võõraste asjade eest, ja praegusele olukorrale käega lüües hirmutada teisi murega tuleviku pärast. Seda ma ei soovita, kuid ma ütlen, et sõdureile Chersonesoses tuleb saata raha ja täita kõik muu, mida nad nõuavad, meil endil tuleb ette valmistuda ja esimestena teha, mis vaja, ja siis juba ka teisi helleene kokku kutsuda, koondada, manitseda ja veenda. Selline ülesanne langeb riigile, millel on nii suur tähtsus nagu teie omal. 74. Ent kui te arvate, et Hellase päästavad halkislased või megaaralased u, teil aga õnnestub nende askelduste eest redusse minna, siis ei mõtle te õigesti. On ju küllalt, kui nad ise, igaüks eraldi, jäävad terveks ning puutumata. Ent just teil tuleb seda teha, teile on esivanemad selle austava ülesande paljude suurte ohtude hinnaga kätte võidelnud ja pärandiks jätnud. 75
jutukirjanduse kontekstis, peetud õpperaamatuks ning üheks meie varasemaks lasteraamatuks. Arveliuse juturaamatu eeskujuks on olnud Rochow’ „Kinderfreund“. „Jutu ja õpetuseraamat“ sisaldab 80 juttu ja luuletust. Jutukeste ning värsside teema on mitmekesine ja neis käsitletakse kogu talupoja ringi. Osa jutukestest otse lastele määratud (nt „Hea Laps“, „Waene Lapsehoidja“, „Wallel on lühhikessed jallad“ jt). Neis püütakse eluliste hoiatavate eeskujude kaudu manitseda lapsi ja noori mõistlikkusele, headusele, aususele, karskusele, kuid ka jumalakartlikkusele ning alandlikkusele mõisavanemate ees. Otto Wilhelm Masing – „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes tahavad luggema öppida“ (1795). Pakkus aabitsas esmakordselt ilmalikke, lapsele eakohaseid lugemispalu, jätkates ja toetades Arveliuse poolt tehtud algatust. Siiski ei rõhuta Masing mõisavanematele meelepärast alandlikkust ega sõnakuulelikkust, nagu Arvelius seda tegi, vaid õpetab
nõidumisega ning mürgi abil või ilma mürgita inimesi ja loomi kahjustasid ning seda tunnistasid, tuli tulesurma mõista. Kui leping kuradiga puudus, tuli süüdlasel pea mõõgaga maha raiuda. Neid inimesi, kes tegelesid ennustamisega või uudishimu hajel kuradiga rääkisid, õnnistamisega haigusi ravisid, kuid seejuures kedagi ei kahjustanud, ei tulnud surma mõista. Jumala nime kuritarvitamise ja ebausu eest tuli nad vangistada ning pastori kohus oli neid tõsiselt manitseda, et nad sellest loobuksid. Inimesed, kes nõidadelt ja ennustajatelt abi otsisid, pidid kirikliku patukahetsuse läbi tegema. Kohtumenetluses kasutati süü tõestamiseks ning tunnistuse väljapressimiseks veeproovi ja piinamist. Veeproov tuli peaaegu alati kohtualusele kahjuks. Kohtualuse piinamine tunnistuse saamiseks oli tavaline tolleaegses kohtumenetluses. Tortuuri rakendati Eestis kogu XVII sajandi jooksul. Alles Rootsi kuninga Karl XI korraldusega keelati see Liivimaal 1686. a
M-eetik lihtsalt analüüsib “moraalikeelt” (moraalimõisteid) ja on kõlbeliselt neutraalne, erapooletu. Ta väär. Õige tegu on lubatav. See võib olla kas vabatahtlik (selle tegemine ei ole ei kohustuslik ega väär) või kohustuslik (selle tegemisest pole lubatav hoiduda). Väär on tegu, mida pole lubatav teha, ei asu, vastandina N-eetikule, kellegi poolele. “...pole eetikafilosoofi asi anda isikliku nõu või manitseda” millest hoidumine on teie kohustus). Tagajärg – teleoloogilise eetika teooriad keskenduvad moraalse õigsuse ja vääruse määramisel peamiselt tagajärgedele. Nt utilitarism nõuab, et teeksime seda, 22. Mis vahe on kognitivismil ja non-kognitivismil? Kognitivism. Moraaliotsustused on väited ja neile on rakendatavad tõeväärtuse, õigustamise jms mõisted. „Valetamine on moraalselt väär“ millel kõige tõenäolisemalt on kõigeparemad tagajärjed
täiendamises; INGOd suudavad väärtussüsteeme muuta paremaks (Punane Rist, Greenpeace, ROK), IGOd toovad oma väärtused org-i kaasa. julgeoleku valdkonda tervikuna on kõige rohkem norme kaasa toodud, saab rääkida 5 normist: jõu kasutamisest hoidumine eriolukordade tunnistamine kontroll desarmeerimise ja relvastuse üle tuleb manitseda relvastumist, see tuleb hukka mõista kolonialismi eitamine kuidas organisatsiooni arusaamad hakkavad mõjutama liikmesriigi seadusandlust (ÜRO järgi Eesti põhiseadus – inimõigused) RV tasandil puudub institutsioon, mis on võimeline seadusloomega tegelema; miks org-id pole võimelised selleks? kui võetaksegi vastu mingisugune otsus, siis võetakse see
Bahtin võrdleb Tolstoi homofoonilisi romaane Dostojevski polüfooniliste romaanidega. Homofoonia keskne koht kuulub autorile. Autor annab väga täpsed hinnangud sündmustele, selgitab lugejale, kes on hea, kes halb. Autor domineerib. D romaanides autor ei domineeri. Autoril on samasugune õigus väljendada oma vaateid nagu tegelastelgi. Tegelaste hoiakud eksisteerivad paralleelselt. Täiuslikum printsiip on avalikustunud teoses ,,Vennad Karamazovid". Autor ei püüa manitseda, vaid romaanis on rahulik tegelaste häälte areng. Z. Mints D romaanide struktuuri määrab ära ka see, et igas romaanis on tegelane või mitu, kes kujutavad endast teatud eksperimenteerijat (nt Raskolnikov). Kõik need uurijad üritavad tõlgendada D teoseid kui ühtseid terviktekste. 1865. hakkab D kirjutama ,,Kuritööd ja karistust". Algselt on loodaval teosel hoopis teine pealkiri ,,Purjutajad". Tema isiklik elu on sel aastal erakordselt raske. Suri tema vend, tal oli
Kristliku keisri kohuseks sai õige usu kaitsmine. Milaano piiskop Ambrosius taotles 4. sajandi lõpus kiriku autonoomiat vaimsetes asjades. Ta lõi pretsedendi, mida hiljem tihti argumendiks toodi. Vaimsetes asjades omab kirik meelevalda kõikide kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit. Muidu kristlane kuuletub tsiviilvõimule. Ambrosius sundis keiser Theodosiust Thessalonikes korraldatud veresauna pärast kiriklikult pattu kahetsema. Hiljem keeldus andmast kirikuhoonet ariuslaste kätte, öeldes keiser Valentinianusele, et kirikud kuuluvad piiskoppidele, paleed keisrile. Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. 14
Kristliku keisri kohuseks sai õige usu kaitsmine. Milaano piiskop Ambrosius taotles 4. sajandi lõpus kiriku autonoomiat vaimsetes asjades. Ta lõi pretsedendi, mida hiljem tihti argumendiks toodi. Vaimsetes asjades omab kirik meelevalda kõikide kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit. Muidu kristlane kuuletub tsiviilvõimule. Ambrosius sundis keiser Theodosiust Thessalonikes korraldatud veresauna pärast kiriklikult pattu kahetsema. Hiljem keeldus andmast kirikuhoonet ariuslaste kätte, öeldes keiser Valentinianusele, et kirikud kuuluvad piiskoppidele, paleed keisrile. Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. Augustinus (354-430) Berber Thagastest (Kartaago lähedalt?). kristlasest ema Monica. Elas väga aktiivset elu nii töö-
annaabi.ee 
