Tulumaksu tuleb Teil maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade tagasiostmine ja likvideerimisjaotise väljamaksmine osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ettevõtte tulumaksu määr 2010. aastal on 21%.Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja tuludeklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Füüsilise isiku tulud maksustatakse samuti tulumaksuga ning teil tuleb kinni pidada ning tasuda tulumaks töötajate brutotöötasult, lisatasudelt, preemiatelt jms, millelt on maha arvatud tulumaksuvaba miinimum. Füüsilise isiku tulumaksumäär 2010. aastal on 21%. 2250 krooni (144 eurot) kuus on maksuvaba miinimum, millest tulumaksu maha ei arvestata.
vähemalt kuus kuud. Kes on kohustatud sotsiaalmaksu maksma? Sotsiaalmaksu tuleb ettevõtjal maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt. Mõningatel erijuhtudel tasub sotsiaalmaksu Eesti riik näiteks erinevate hooldajatoetust saavate isikute ning paljulapseliste perede eest. Samuti tasub sotsiaalmaksu riik nende äriühingute töötajate eest, kellele on määratud töövõime kaotus 40% või enam. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ning sellele järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb ettevõtjal sotsiaalmaks deklareerida ning tasuda Maksu- ja Tolliametile. Deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt e-maksuametis või pöördudes Maksu- ja Tolliameti piirkondliku maksukeskusese poole. Ka FIE-na tuleb tasuda sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadud tulult. Sotsiaalmaksu määr FIE-le on 33% ettevõtlusest saadud tulult.
vähemalt kuus kuud. Kes on kohustatud sotsiaalmaksu maksma? Sotsiaalmaksu tuleb ettevõtjal maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt. Mõningatel erijuhtudel tasub sotsiaalmaksu Eesti riik – näiteks erinevate hooldajatoetust saavate isikute ning paljulapseliste perede eest. Samuti tasub sotsiaalmaksu riik nende äriühingute töötajate eest, kellele on määratud töövõime kaotus 40% või enam. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ning sellele järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb ettevõtjal sotsiaalmaks deklareerida ning tasuda Maksu- ja Tolliametile. Deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt e-maksuametis või pöördudes Maksu- ja Tolliameti piirkondliku maksukeskusese poole. Ka FIE-na tuleb tasuda sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadud tulult. Sotsiaalmaksu määr FIE-le on 33% ettevõtlusest saadud tulult.
ja käibemaks (kaudsed maksud). Maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks ja raskeveokimaks moodustavad umbes 2% kogutud maksudest. a. Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 21%. Ettevõtte tulumaksu määr on 21/79. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja maksudeklaratsioon TSD tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Füüsilise isikud maksavad tulumaksu kogu tulult (brutotöötasult, lisatasudelt, preemiatelt, puhkusetasudelt jms väljamaksetelt, mida loetakse palgaks). Selleks, et maksumaksja töötasult või muult tulult tulumaksu kinnipidamisel võetakse maksuvaba tulu arvesse, tuleb maksumaksjal väljamakse tegijale esitada kirjalik avaldus. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus. 1
pole registreerimine kohustuslik. FIE-na peab käibemaksu tasuma juhul, kui olete registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Käibemaksukohstuslasena tuleb lisada kauba müümisel või teenuse osutamisel müügihinnalse käibemaks. Samuti tuleb pidada käibemaksuarvestust, arvutada ja tasuda käibemaksusumma, säilitada tehingutega seotud dokumente ja esitada nõuetele vastavaid arveid. Käibemaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon tuleb esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt e-maksuametis või pöördudes Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku maksukeskusesse. Kui olete käibemaksukohustuslane olnud vähemalt 12 kuud, on teil kohustus esitada käibedeklaratsioon elektrooniliselt. Tulumaks - Ettevõtte tulumaksu määr 2015. aastal on 20% Maksustamisperioodiks on
Riiklikud maksud ja maksumäärad Riiklikud maksud on: 1) tulumaks 2) sotsiaalmaks 3) maamaks 4) hasartmängumaks 5) käibemaks 6) tollimaks 7) aktsiisid 8) raskeveokimaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Füüsilise isiku tulumaksumäär on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus. FIE tulumaksu määr on 21%. Maksustamisperioodiks on kalendriaasta ning FIE-na tuleb teil deklareerida tulu üks kord aastas. Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest.
Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtajaks järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal (sh näiteks ka aktsiisilaopidajatel) tekib aga aktsiisi maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5 päeva jooksul. AKTSIISIDEKLARATSIOON Aktsiisi deklareeritakse kütuse
Enne oli elektrienergia aktsiisiks 3,20 eurot (50 krooni) ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta, kuid alates 2010. aasta märtsist on elektrienergia aktsiisimäär 4,47 eurot (70 krooni) ühe megavatt- tunni elektrienergia kohta. Elektriaktsiisi maksab võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat tarbijale, omatoodetud elektrienergia tarbija ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbija. Elektriaktsiisi maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Elektriaktsiisi maksja on kohustatud maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks esitama tema asukohajärgsele aktsiisikeskusele aktsiisideklaratsiooni ja tasuma aktsiisideklaratsioonil oleva aktsiisisumma. Elektrilt tekkinud aktsiisimaksukohustus deklareeritakse aktsiisimaksja poolt elektriaktsiisideklaratsiooniga. Kütuse- ja elektrienergia aktsiisideklaratsioon jaguneb erinevateks tabeliteks, millest
Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2009. aastal on 4350 krooni. Maamaks - Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja
· ärinimi (ärinime nõuded ÄS §-dest 715), talunime kasutamise korral ka viide kinnistu numbrile kinnistusraamatus; · FIE ettevõtte postiaadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi, asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning sihtnumber); · FIE andmed (ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg); · majandusaasta algus ja lõpp (siinkohal tuletame meelde, et sõltumata FIE majandusaastast on maksustamisperioodiks ikkagi kalendriaasta); · vajadusel andmed ettevõtluse tegevuse peatamise, hooajalise või ajutise tegevuse kohta (ÄS § 3 lg 3); · sidevahendite numbrid (telefon, faks, e-post, interneti kodulehekülje aadress jms) esitada eraldi lehel; · teave kavandatud põhitegevusala kohta. Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kaks tegevusala (nt turismitalus tegeletakse korraga nii
tõenäosusega kokku paljud erinõuetega tegevusalal tegutsejad. 1.2 Saastetasu Sellesse keskkonnatasude gruppi kuuluvad tasud saasteainete heitmise eest välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasud jäätmete kõrvaldamise eest ning pakendiaktsiis. Saastetasu tuleb maksta saasteloa andjale, kelleks on enamasti Keskkonnaamet. Iga kvartali kohta tuleb teil koostada aruanne, kui suures mahus olete saasteaineid keskkonda paisanud. Saastetasu maksustamisperioodiks on kvartal ning tasu eelmise kvartali eest tuleb maksta Keskkonnaametile uue kvartali esimese kuu 10. kuupäevaks. 1.3 Keskkonnatasude kõrgendatud määrad Mõningatel juhtudel arvestatakse ettevõttele keskkonnatasusid kõrgendatud määras. Seda tehakse kolmel juhul: loodusvarasid kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata saasteaineid heidetakse õhku, pinnasesse või vette lubatust suuremas mahus või ilma loata
tegija (näiteks tööandja) juures. Sotsiaalmaks- makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2013. aastal on 290 eurot. Maamaks- Maamaks on riiklik maks, mis laekubtäies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja.
andmeid: ärinimi (ärinime nõuded ÄS §-dest 7–15), talunime kasutamise korral ka viide kinnistu numbrile kinnistusraamatus; FIE ettevõtte postiaadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi, asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning sihtnumber); FIE andmed (ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg); majandusaasta algus ja lõpp (siinkohal tuletame meelde, et sõltumata FIE majandusaastast on maksustamisperioodiks ikkagi kalendriaasta); vajadusel andmed ettevõtluse tegevuse peatamise, hooajalise või ajutise tegevuse kohta (ÄS § 3 lg 3); sidevahendite numbrid (telefon, faks, e-post, interneti kodulehekülje aadress jms), esitada eraldi lehel; teave kavandatud põhitegevusala kohta. Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kaks tegevusala (nt turismitalus tegeletakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega). riigilõivu tasumise tõend
muudetakse, siis arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv raskeveokimaks andmetest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv summa arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse maksustamisperioodi lõpuni, mis tasustatakse 15 kalendripäeva jooksul samade andmete liiklusregistrisse kandmise päevast arvates. (Eesti Majanduse Teataja 2010) 3.6 Maksu tasumise kord Maksustamisperioodiks on kvartal, raskeveokimaksu tasumisel kantakse see Maksu- ja Tolliameti pangakontole (Eesti Majanduse Teataja 2010). Antud maksu puhul ei toimu deklaratsiooni esitamist ega saadeta maksumaksajle maksuteadet, hoopis maksumaksja peab ise maksu välja arvutama ja selle siis tasuma. Summa tuleb tasuda iga kvartali esimese kuu 15ndaks kuupäevaks. Kui maksukohustus tekib või suureneb kvartali kestel, siis tuleb maksu maksta
2. Mille pealt maksu makstakse -Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. 3. Maksumäär 33% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 1 750 540 053 eurot (sisaldab ka sotsiaalkindlustusmakseid) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Käibemaks 1. Kes maksab maksu- kõik, kes ostavad kaupa/teenust
Maksukohustus tekib teatava toimingu sooritamisel ning lõpeb maksu tasumisega. Mingit tulevast kohustust sellega ei kaasne. Näiteks teede sulgemise maks – paned raekoja platsi kinni ja maksad ühekordset tasu selle eest. b. Perioodilised maksud (nimetatakse ka jooksvad maksud) – suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis, mida nimetatakse maksustamisperioodiks (maamaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks jne – kõik need mida tuleb näiteks igakuiselt või kvartaalselt tasuda). 5) Sooritamise viisi alusel jaotatakse maksud a. Sissenõutavad – maksukohustus tekib, siis kui maksumaksjale laekub vastav teade maksu tasumise kohta (võib arvestada siia alla ka maamaksu kuigi ei ole 100% täpne kuna saadetakse tasumise kohta teade kuid see ei ole haldusakt)
21/79 dividendi summast). Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% (20% sotsiaalkindlustus + 13% tervisekindlustus) reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2010. a on 4350 krooni. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus on tööandjal. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töökindlustushüvitiselt. Teatud isikute kategooriale (näiteks töötu abiraha või lapsehooldustasu saajad ja ajateenijad), eest maksab sotsiaalmaksu riik. Käibemaks on üldiselt 20% kauba või teenuse maksustavast väärtusest. Aktsiisimaksud on Eestis kehtestatud viiele erinevale tootegrupile: alkohol, tubakas, motorikütus, mootorsõidukid ja pakendid
(Lehis, 2007) 1.3 Sotsiaalmaks Eestis Eesti Vabariigis on kahte liiki tööjõumakse, mida maksab tööandja - sotsiaalmaks (33%) ja töötuskindlustusmaks (0,8%). Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (palk ja muu tasu, preemiad, lisatasud, erisoodustused, ettevõtlustulu, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu jne) saadud tulu. Sotsiaalmaksu maar on 33% maksustatavalt summalt (13% laekub ravikindlustusfondi ja 20% pensionifondi). (JKHK) Maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Sellele jargneva kuu 10. kuupaevaks tuleb ettevõtjal sotsiaalmaks deklareerida ning tasuda maksu- ja tolliametile. Deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt e-maksuametis või pöördudes maksu- ja tolliameti piirkondliku teenindusbüroo poole. Sotsiaalmaksu tuleb ettevõtjal maksta nii töötasudelt kui ka 4 erisoodustustelt. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumaar 2018.aastal on 470 eurot, s
Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt. Teatud isikute kategooriate (näiteks ajateenijad, töötutoetuse või lapsehooldustasu saajad) eest maksab sotsiaalmaksu riik.
Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Üldjuhul arvestatakse sotsiaalmaks töötajale rahas makstud tasult, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud kuumääralt iga töölepingulise töötaja kohta 2015.a. kuumäär 355 eurot ehk 117,15 eurot Tööandja sotsiaalmaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja maksumääraks 33% 41. Kuidas jaguneb sotsiaalmaks? Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti. 42. Sotsiaalmaksu maksustamisperioodid Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. 43
Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta. 23. Kui pikk on käibemaksuga maksustamise periood ja millal tuleb maksuhaldurile esitada käibedeklaratsioon? §27 Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon ja selle lisa esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. 24. Mis dokument on ühendusesisese käibe aruanne? §28
· Kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond, kui see ületab 10 000 . · Toto korraldamisel tehtud panustest laekuv summa, millest on maha arvatud võidud. · Õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisl tehtud panustest laekuv summa, millest on lahutatud võidud. · Õnnemängu korraldamisel osalustasude summa. Hasartmängu maksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Erandid: · Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperioodiks antud loterii korraldamise periood. Periood algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõppeb reeglites märgitud võitude välja andmise viimasel päeval. · Õnnemängu turniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemängu korraldamise periood, mis algab reeglites märgitud osavõtu tasude võtmise esimesel päeval ja lõppeb turniiri reeglites märgitud osavõtu tasude vastuvõtmise lõpetamise päeval.
Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0.2-ga läbi). Ettevõtte tulumaksumäär on 20/80 mis tähendab, et maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt 0.80-ga. 5
osaliselt, sellisel juhul saab ka sisendkäibemaksu maha arvestada ainult ettevõtlusega seotud ulatuses. Kassapõhise meetodi rakendamisel on füüsilisest isikust ettevõtjal piirang. Kui FIE-st sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe maksustamisperioodi jooksul tasutud, on käibe tekkimise ajaks kolmanda maksustamisperioodi esimene päev. Reeglina on maksustamisperioodiks üks kalendrikuu. FIE võib esitada avalduse enda käibemaksukohustuslase registrist kustutamiseks, kui tema järgmise aasta müügikäive jääb alla 250000 krooni. Maksuhalduri algatusel võib maksukohustuslase registrist kustuda, kui: esitamata on deklaratsiooni kuue järjestikuse maksustamisperioodi kohta; ei tegelda ettevõtlusega. Kui FIE kustutatakse käibemaksukohustuslase registrist, siis peab ta maksma käibemaksu
ettevõtluse tulude ja kulude vahe maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte kasumi teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Juriidiliste isikute poolt makstava kasumimaksu määr on 22% jaotatavast kasumist (e. 22/78 dividendi summast), maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibemaks - Käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 18% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 5% ja 0% määra. Uus käibemaksuseadus on oma sisult vastavuses Euroopa Liidu acquis'ga. Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil
sooritamisel ning lõpeb maksu tasumisega. Mingit tulevast kohustust sellega ei kaasne. Perioodilised maksud on suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis. Nt: teede sulgemise maks paned rakoja platsi kinni ja maksad ühekordset tasu selle eest. b. Perioodilised maksud (nimetatakse ka jooksvad maksud) suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis, mida nimetatakse maksustamisperioodiks (maamaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks jne kõik need mida tuleb nt igakuiselt või kvartaalselt tasuda). 5) Sooritamise viisi alusel jaotatakse maksud: a. Sissenõutavad maksukohustus tekib, siis kui maksumaksjale laekub vastav teade maksu tasumise kohta (võib arvestada siia alla ka maamaksu, kuigi ei ole 100% täpne kuna saadetakse tasumise kohta on üksikisiku tulumaks kui on vähem makstud, siis nõutakse puuduolev osa sisse. b
tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. (KMS § 22 lg 31) 23. Kui pikk on käibemaksuga maksustamise periood ja millal tuleb maksuhaldurile esitada käibedeklaratsioon? Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon ja selle lisa (edaspidi koos käibedeklaratsioon) esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega
(clientele) ehk teisisõnu sarnase juriidilise staatusega investorid eelistavad sarnaseid (nende seisukohalt soodsamalt maksustatavaid) instrumente. Dividendid: Dividende maksev ettevõte tasub tulumaksu 22% brutodividendidelt (dividend + tulumaks) sõltumata dividendi saaja juriidilisest staatusest. Kuna väljakuulutatud dividend kujutab endast netodividendi, saadaks brutodividendi suurus netodividendi läbijagamisel 0.78-ga. Dividendide maksmisel on maksustamisperioodiks kalendrikuu. Kui dividendide saajaks on residendist füüsiline isik: Eesti ettevõtete poolt makstavad dividendid ei kuulu maksustamisele. Välismaalt saadavaid dividende ei maksustata kui neilt või nende aluseks olevalt kasumiosalt on välisriigis tulumaks tasutud. Kui seda tehtud ei ole maksustatakse dividendid kehtiva maksumääraga. Kapitali kasvutulu: (ehk kasu vara võõrandamisest) tekib, kui vara müügihind on suurem kui selle vara
§ 15. Käibemaksumäärad (1) Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 24 sätestatud juhtudel. § 27. Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon (1) Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm
annaabi.ee 
