erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLEMKIHT(kaupmehed)- 800 (14%)elanikku KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000 lanikku(16,5%)elanikku ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori mehed,soolatõukajad jne)- maksukohuslased- 1300-1400(23,5%) - ei maksa makse(sellid,teenijad)- 1800-2000(33,5%) -eeslinnade elanikud- 700(12,5%)elanikku Kirjakultuur • Müsteeriumid • Värssjutustused • Rüütliromaanid • Kangelaseeposed • Pühakute elulood • Piibliteemalised näitemängud Linnakultuur • Tänavad olid kitsad • Kõrged kirikud ja ja tornidega linnamüür paistsid juba kaugelt • Usulised kõhklused • Linnakodaniku seisuse teke,linnade
Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu, endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid. Taani kuningas ja piiskopid Läänistasid maid rohkem Vajasid oma valduste kaitseks
2) vabatahtlikus korras liitujad. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud vastava avalduse (vabatahtlikud liitujad). Kogumispensioniga liitunud isik maksab 2% maksustatavatelt tuludelt (peab kinni tööandja), riik lisab 4% makstava sotsiaalmaksu arvelt. NB! Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda. Praegune majanduslik olukord nõuab, et kõik maksukohuslased tasuksid vajalikud maksud. Juba üle aasta korraldab Maksu- ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat. Maksupettused (ümbrikupalk, arvevabrikud jms) halvendavad nii riigi haldamist kui mõjutavad ka palgasaaja heaolu (maksudest sõltub inimese tulevane pension, haigusraha, puhkusetasu, emapalk, töötuskindlustuse hüvitis, töölepingu lõpetamise hüvitis, laenu saamine pankadelt jne).
sajandil põhja poolt, Tenochtitlani linn, Mehhiko pealinn ehitati samale kohale, võtsid üle tolteekide kultuuri Religioosne päritolu: Pärinevad päikesest, peajumal Huitzilopotzli Millega tegelesid?: põlluharimine, käsitöö, sõdimine ( õitsvad ja vihasõjad), laadad, turukohtunikud, bartertehingud- raha asendasid kakaooad, kullatolm, keebid, puuvillakangad Ühiskond: alguses egalitaarne (kõik võrdsed), hiljem hierarhiline, 3 põhiklass- ülikud, lihtrahvas(maksukohuslased), orjad. Lihtrahvas organiseeritud capulli'desse, juhtis calpuc, kes oli valitav vanematekogust, austati sõdureid ja emasid, kuriteod: argus ja abort. Usund: tuhanded jumalad, enim austati suurt kolmikut: sõja-ja päikesejumal, vihmajumal ja saatuse- ja surmajumal, põlluharimisega seotud jumalad, tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Kultuurisaavutused: kõrgeltarenenud vaimukultuur- riigi ülalpeetavad koolid, kaks kalendrit-
aasta tagant. Pearahamaks- Venemaa keisririigis kestestatud maks, mida pidi mõisnik maksma iga meeshinge pealt, hiljem nõudis teo- või loonusandamina raha tagasi. Kodukariõigus- oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtlus või lühiajalise arestiga. Nekrut äsja väeteenistusse võetud isik. Hingeloendused ehk revisjonid loendus, mille käigus pandi kirja maksukohuslased ja maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed. Hernuutlus usuliikumine, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid lõbustustest. Kirjutamisoskuse levitajad, kirjutasid käsitsi ümber ja levitasid neid. Pietism vagadusliikumine. Taotles usu sügavamat sisemist tunetamist, üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta. Pani rõhku usulise kirjanduse levikule.
Plaaniti kukutada taanlaste ja sakslaste võim,kuna talurahva olukord halvenes, koormiste kasv ja uute mõisate asutamine. Ülestõusnuteks olid talupojad umbes 10 000 meest.talupojad kaotasid ja alistusid. 8. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Õpik lk. 90-119, 132-135 Läänikorraldus maad olid jagatud maaisanda poolt läänideks,lääni omanik oli kohustatud toetama sõjaliselt maaisandat,talupojad olid maksukohuslased läänimehe ees,esimese koormisena kehtestati kirikukümnis.Mõisate rajamine-mõsad olid peamiselt rajatud peatumispaigaks maksukogumiseks. Sunnimaisuse ja teoorjuse kujunemine-talurahvas oli algselt isiklikult vaba aga see muutus Jüriöö ülestõusu järel,kus hakkas välja kujunema sunnimaisus ja pärisorjus. 9. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Eestlased linnades. 120-125, 136-137
Kogumispensioniga liitunud isik maksab 2% maksustatavatelt tuludelt, riik lisab 4% makstava sotsuaalmaksu arvelt. Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda! Praegune majanduslik olukord nõuab, et kõik maksukohuslased tasuksid vajalikud maksud. juba üle aasta korraldab Maksu-ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat. Maksupettused halvendavad nii riigi haldamist kui mõjutavad ka palgasaaja heaolu(sõltub
Vasall - läänimees, kes sai oma senjöörilt maad Mõis - läänimehe majapidamine Kümnis - kümnes osa talu saagist Seisus - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtidest teatav hulk ainult talle kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult Läänikorraldus Maad on jagatud maahärrade e.senjööride poolt läänideks e. feoodideks. Lääni omanik e. läänimees on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt. Lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees. Mõisate rajamine ja sunnismaisus Talupojad muudeti pärisorjadeks, pidid maksma kümnist, millele lisandusid maksud kirikutele, kohustus ehitada kirikuid, linnuseid jms. Mõisad olid algul tagasihoidlikud, talupoegade elamutest küll suuremad, kuid ilma korstnata ehitised. Hiljem sai mõisate asutamine suurema hoo. Uute mõisate rajamine nõudis talupoegadelt järjest suuremat tööpanust. Keskaja lõpul muutusid talupojad sunnismaisteks e. talunikud ei tohtinud ilma
piirialadel elavate inimeste jaoks ning ka lisaks kodanikele ning välismaalastele, kes otsustavad Saksamaalt minema kolida. (Kohtuasi C-269/07) Kohtuasjas C-269/07 Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi vahel leidis Euroopa Ühenduste Komisjon ehk hageja, et Saksamaa Liitvabariik on rikkunud oma täiendava vanaduspensioni sätetega mitmeid EÜ artikleid, kuna nende sätete alusel ei maksta piirialade töötajatele täiendavat pensionit juhul kui nad ei ole maksukohuslased ning lisaks nähakse ette, et saadud pensioniraha tuleb tagastada peale maksukohustuse lõppemist ja kogutud raha ei ole lubatud kasutada väljaspool Saksamaad(näiteks ka sealsamas piirialadel väljaspool riiki) asuva kinnisvara ostmiseks. Antud vanaduspensionilisa näol oligi Saksamaal tegemist 2001. aastal sisse viidud täiendava pensioniga, mida otsustati maksta vaid maksukohuslastele, mis aga komisjoni seisukohast ei vastanud kodakondsuse alusel
Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne- Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus maad on jagatud maahärrade ( senjööride ) poolt läänideks (feoodideks) lääni omanik ( läänimees ) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu , endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid
hertsogkond, keskus Tallinn. Järvamaa andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Lääniaadli teke Vallutusjärgselt kujunes VanaLiivimaal välja LääneEuroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus. * maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks) * lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees. * läänimehed oma valdusi edasi ei läänistanud Maa kindlustamiseks rajati linnused, sinna pandi läänimehed. Ordu maid ei läänistatud. Talupoegadega ühised söömaajad vakusepeod. Asutati esimesed eramõisad. Talupoja õiguslik seisund 13.sajandil Seisund hea vallutajad tunnistasid isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele, lubati kaubitseda. Tuli leppida paljude koormistega viljakümnis või hinnus.
16. sajandini, mis hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Põhja-Läti alad. Või nagu baltisaksa ajaloolane Leonid Arbusow määratleb meie kodumaa toonast poliitilist kuuluvust: ,,Saksa koloonia Liivimaa, mis 13. sajandist alates kuulus Saksa Rahva Rooma Riigi osana Rooma kirikule ning oli pühitsetud Neitsi Maarjale." (Arbusow 1921:1.) Liivimaa oli jaotatud viieks piiskopkonnaks (kus asusid ka reformatsiooni esirinnalinnad Riia, Reval, Dorpat) ja need oli maksukohuslased, kusjuures maksud, mis laekusid paavsti rahakassasse olid Arbusowi sõnul väljakannatamatult kõrged (samas: 5-6). 16. sajandi alguseks elas kogu Eesti maa-alal ca 200 000 inimest. Linnadest oli Liivimaal suurim Riia oma 12 000 elanikuga, Tallinnas elas ca 7000, Tartus ca 5000 inimest, kusjuures linnades elas ca 8% rahvastikust. Tallinna elanikest moodustas ligi pooled eesti soost inimesed, Tartus kaks kolmandikku. Ametilt oli eestlased enamik lihttöölised,
● Taani valdused (Tallinn)- Eesti hertsogkond; ● Usulises mõttes oli Põhja-Eesti Tallinna piiskopkonna mõju all. Läänikorraldus: ● Vana-Liivimaal kujunes välja Lääne Euroopa eeskujudel tuginev läänikorraldus; ○ maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); ○ lääni omanik (läänimees ehk vasall) peab teenima oma isandat sõjaliselt; ○ lääni territooriumil elavad talupojad on läänimehe ees maksukohuslased. ● Osa läänimeestest olid eesti päritolu, kunagiste tähtsate eestlaste järeltulijad; ○ Taani kuninga valduses oli neid umbes 10%, aga nad saksastusid kiiresti. Eestlaste suhted võõrvõimudega: ● Eestlased alistusid mitte tingimustega, vaid sõlmitud lepingute alusel; ○ iga muistne maakond sõlmis eraldi lepingu; ○ lepingute sisu sõltus sellest, kui vihast vastupanu oli üks või teine maakond osutanud;
Bütsants 25. november 2009. a. 11:07 Keiser (basileus)- piiramatu võim. Keiser kristuse asemik maa peal, sõjaväe kõrgem juhe, riigi plem kohtunik ja ülim seadusandja. Armee senat ja rahvas nim keisri ametisse. Rahvas jagunes hipodrooomiparteidesse vastavalt toetatud meeskonnale. Keiser valis järeltulija. Kirikupea kroonis. Allusid ametkonnad. Ametnikud aristrokraatiast. Petriarh allus keisrile. Aristrokraatlik nõuandev senat. Elanikud maaharijad ja maksukohuslased. Sõjaväe tuumiku moodustas palgaarmee. Jagati ringkondadeks. Juhtivad väepealikud olid strateegid. Neil oli sõjaline ja tsiviilvõim. Põhiosa stratioodid, maakaitseväelased. Olulisim oli ratsavägi. Kirik keisri võimu all. Konstantinoopoli patriarhi vlaisid ametlikult vaimiulikud rahvas ja metropoliidid. Viimane sõna keisril. Suurenesid ida ja lääne erinevused. 1054 vande alla. Idas ikoonid. Antiikkreeka eeskuju. Õppeained: grammatika, retoorika, õigusteadus ja filosoofia
Aspasia - endine Mileetose hetäär. Kujur Pheidas sõber. Rahvakoosolekute autoriteedi tugevdamine. Riigipalk ametnikele. Imperialistlik välispoliitika. Sparta-vaenulik. Ehitas Ateena kindlustuste süsteemi (pikad müürid Pireuse sadamani) ja taastas 437 Akropolil pärslaste lõhutud templid kasutades selleks Delose mereliidu raha. metoigid: vabad mittekodanikud Ateenas (met-koos, oikos-maja; kooselajad), ametlikud residendid, maksukohuslased, elu ja varandus oli kaitstud, poliitilisi õigusi polnud. Kinnisvara omamine keelatud, rendiõigus. Kohtu poole kodanikust vahendaja kaudu. Ca pool vabadest linnaelanikest, kuid vähem kui kodanikke. Koosnesid immigrantidest ja vabakslastud orjadest. Pidid teenima sõjaväes vastavalt oma jõukusele.Käsitöö, kaubandus, pangandus, vaimuinimesed. Peloponnesose sõda.460-445 (I) Põhjused ja ajend. Periklese strateegia. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades.
Senine ühiskond, mida iseloomustasid kodanike küllaltki suur sõltumatus oma tegevuses ja võrdsuses seaduste ees, asendus keskvalitsuse rangele ainujuhtimisele allutatud jäigalt seisusliku ühiskonnaga. Hilise keisririigi ühiskonnas jagunesid elanikud kahte suurde seisusse - auväärseteks ja madalateks. Kõrgeim seisus oli senaatoriseisus, millele järgnes hulk vahepealseid seisusi ning kõik madalate seisuste hulka kuuluvad olid maksukohuslased. Rooma riigi sisemist ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased. Idapoolsed provintsid sattusid taas tugevnenud Pärsia riigi löögi alla, põhjast aga ründasid Rooma valdusi germaanlaste hõimud. Diocletianuse valitsusajal (284-305) taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Järgmine keiser Constantinus Suur (valitses aastatel 306-337) toimusid Rooma riigis kaks suurt muutust. 313. a. legaliseeris ta ristiusu (Milano edikt)
Kuningal oli kolm funktsiooni ülemväejuht, ülmkohtunik ja ülempreester. Tema peamine ülesanne oli maailmakorda hoida ning seega inimohvreid hankida ja jumalatele ohverdada. Asteekide linnriigid pidasid ka rituaalseid sõdu, mille eesmärgiks oli vange hankida (nn lillesõjad), sõda algas ja lõppes märguande peale. Riigis oli selge hierarhiline ülikkond, kelle ring oli küllaltki lai. Lihtrahvas oli isiklikult vaba kuid maksukohuslased. Nad olid jagatud sugukondlikesse moodustistesse nn calculli. Jäika kontrolli alamrahva üle (erinevalt inkadest) ei teki. Lihtrahvas oli ka sõjaväekohuslik ning neil oli võimalus vapruse läbi kõrgele tõusta. Parimatest sõduritest moodustati eliitüksused (jaaguarisõdalased ja kotkasõdalased). Eraldi koolid olid ülikutele aga ka alamrahvale, kusjuures hariti isegi alamrahva tüdrukuid. Asteekide usk on oma üldloogikalt üsna sarnane maiade usule
elanikele anti kodanikuõigused. Munitsiipiumi elanike puhul oli eripära see, et säilitati kohalikud omavalitsusorganid ja munitsiipiumi elanikud olid sõjaväekohuslased Eraldi seisid Rooma liitlaste territooriumid mis otseselt Roomale ei kuulunud aga asusidmõjusfääris. Sinna kuulusid mitmed latiini linnad ja ka Lõuna Itaalia Kreeka linnad. Liidulepingud sõlmiti kas pärast kapitulatsiooni või ____ . Liidu riigid ei olnud maksukohuslased aga pidid sõjakorral andma oma sõjaväe Rooma alluvusse. Nad moodustasid arvestatava osa Rooma sõjaväest. Niikaua kuni liitlaste kohustusi täideti siseasjadesse ei sekkutud, aga kui neid ei täidetud siis Rooma kuulutas liitlasele sõja ja alistas selle. Rooma riigi sõjavägi Varase vabariigi ajajärgul puudus Roomal alaline armee, sõjavägi kutsuti kokku vaid vajaduse korral. Kehtis üldine sõjaväe kohustus. Sõjaväe kohustus kestis 17.- 60. Eluaastani
allikates. Henriku Liivimaa kroonika teatab taudist: 1211-1212. 1315-1317 ikaldus kogu Euroopas. 1343-1345 Jüriöö ülestõus. 1351. aastal jõudis katkulaine Liivimaale 1/4 elanikkonast suri. Näljahäda 1420.-1430. aastatel. Toiduainete hinnatõus näitab ikaldust ja nälga. Tallinnas 1464. aastal jäi alles vaid 1/3 inimesi. Linnarahvastiku suurus: Kodanike ega maksumaksjate loetelud ei näita linnaelanike koguarvu, sest mitte kõik linlased ei olnud täieõiguslikud kodanikud või maksukohuslased. 1210. aastal Riias elas 1000 inimest, paarkümmend aastat hiljem 2400, 1350. aastal Riias elas 6000 - 7000 elanikku. Alles 15. saj alguses kasvas elanike hulk 8000 inimeseni. Umbes 1550 elas Liivimaa suurimas linnas Riias vähemalt 12 000 asukat. Tallinnas 1372. aastal elas 5000. 1538. aastal Tallinnas elas 6700 inimest. 1550 aastal elas Tallinnas 7000-8000 inimest, Tartus 5000, Uus-Pärnu 1000, Viljandis ~1000, Narvas ja Haapsalus jäi elanikkond alla tuhande. Eesti
annaabi.ee 
