Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, arvestuskontroll, kohtulik kontroll)) Peamised arengujärgud. Väljumine Moskva kontrolli alt: • Valitsemiskorraldus - Valdavalt kohaliku (ENSV) kontrolli all. • Riigirahandus - Esimesed seadused alates 1989 (riigieelarve, isemajandamine), NSVLi keskpanga ja riigikassa tegevus kuni1992
d) Avalik-õiguslik sihtasutus (Kultuurkapital) e) Osalise õigusvõimega haldusüksused f) Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar, kohtutäitur, EE) 15.03.2010 Avaliku halduse liigid a) halduse objekti järgi (turismihaldus, sotshaldus) b) halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus, soodustav haldus, suunav haldus (ei ole väga selgelt korraldavast ja soodustavast haldusest eristuv, maksuhaldus ja varustav haldus c) õigusliku toime järgi koormav ja soodustav Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 2 15.03.2010 ... liigid (2) d) Halduse õigusliku vormi järgi
piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Halduskohtus on menetlusosalisteks: pooled (kaebaja ja vastutaja), kolmas isik ja kaasatud haldusorgan. Halduskohus lahendab vaidlusi, mille üks pool on riik või omavalitsus (või ametnik), kes on oma avalik-õiguslikke ülesandeid täites rikkunud inimese (või juriidilise isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus. Menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Haldusakt, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu akt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks on ka haldusleping (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping)
kaitstud. 40. Haldusõigus. Rajaneb riigiõiguslikel alustel ja seondub eeskätt riigivõimu ühe harutäidesaatva riigivõimu teostamisega. 41. Avalik haldus. a) Haldusorganisatsioon, kuidas riigi avalik sektor on üles ehitatud. b) Materiaalõiguslik, seotud kogu riikliku tegevusega c) Korralduslik tegevus, formaalses mõttes – tähtis pool on korraldamine. Korrahaldus, Soodustav haldus (sotsiaal), Juhtimishaldus, Maksuhaldus, Personalihaldus. Peaks veel midagi olema vist 42. Haldusõiguse süsteem. Üldosa – üldised küsimused Eriosa – välja toodud nö need küsimused, mis on reguleeritud konkreetsete suhete ja juhtumite kohta. 43. Avaliku halduse organisatsioon. Avalik-õiguslikud organisatsioonid? 44. Avaliku halduse kandjad. Riik – läbi riigi asutuste Muud – linn/vald, muu avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud.
mõttes, et inimesed peavad neid järgima Haldusorganid viivad läbi menetlust, nagu kohtud (teistsugune menetlus, aga siiski) Avaliku halduse liigid Avalikku haldust saab liigitada: Halduse kandja järgi: ELi haldus Riiklik haldus Kommunaalhaldus (KOV) Haldusorganisatsioonilise seotuse järgi: Otsene haldus Kaudne haldus Mõju järgi haldusvälise isiku jaoks_ Koormav Soodustav Eesmärgi järgi: Korrahaldus (hoiab korda) Maksuhaldus (kogum makse) Varustav haldus (tagab halduse jaoks vajalike rahaliste vahendite olemasolu) Suunav haldus (edendab eluvaldkondi) Objekti järgi: nt sotsiaalhaldus Kohaldatava õiguse järgi: avalik-õiguslikus vormis eraõiguslikus vormis Õigusliku seotuse astme järgi: Seadusest sõltuv haldus Seadusest mittesõltuv haldus (nt kuhu ehitada tee) Haldusõiguse mõiste ja jagunemine Haldusõigus - avaliku õiguse osa, millega reguleeritakse avaliku halduse teostamist,
2. Soodustav haldus kodanike elutingimuste edendamine ja parandamine ühelt poolt üksikisiku sihipärase toetamisega (sotsiaalabi, õppetoetus) ja teiselt poolt avalike asutuste rajamisega (lasteaiad, koolid, haiglad). 3. Suunav haldus sotsiaalsfääri, majanduse ja kultuuri arengu laialdasem toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks on plaan, sellele lisaks rahaline toetus (subsiidium), mis pakub soodustusi ning on seetõttu ergutusvahendiks. 4. Maksuhaldus riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. 4 1.2 Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist
dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel Avaliku halduse ülesanded asjaomane minister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Korrahaldus Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult Soodustav haldus vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi Juhtimishaldus seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, Maksuhaldus põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi Personalihaldus ega riigieelarvet. Haldusõiguse mõiste ja süsteem Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on Haldusõiguse mõiste seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis HÕ reguleerib riigi täitev korraldavat tegevust, sõltumata
Riigikogu Vabariigi President Vabariigi Valitsus Riigikohus Eesti Pank Riigikontroll Õiguskantsler Kohalik omavalitsus 38. Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus. 39. Haldusõigus. Haldusõigus rajaneb riigiõiguslikel alustel ja seondub eeskätt riigivõimu ühe haru- täidesaatva riigivõimu teostamisega 40. Avalik haldus. Avalik halduse ülesanded: *Korrahaldus *Soodustav haldus *Juhtimishaldus *Maksuhaldus *Personalihaldus 41. Haldusõiguse süsteem. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. · haldusõiguse üldprintsiibid · halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund · avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund · haldusvastutus
epideemiatega. 2. Soodustav haldus kodanike elutingimuste edendamine ja parandamine ühelt poolt üksikisiku sihipärase toetamisega (sotsiaalabi, õppetoetus) ja teiselt poolt avalike asutuste rajamisega (lasteaiad, koolid, haiglad). 3. Suunav haldus sotsiaalsfääri, majanduse ja kultuuri arengu laialdasem toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks on plaan, sellele lisaks rahaline toetus (subsiidium), mis pakub soodustusi ning on seetõttu ergutusvahendiks. 4. Maksuhaldus riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on
2. Soodustav haldus kodanike elutingimuste edendamine ja parandamine ühelt poolt üksikisiku sihipärase toetamisega (sotsiaalabi, õppetoetus) ja teiselt poolt avalike asutuste rajamisega (lasteaiad, koolid, haiglad). 3. Suunav haldus sotsiaalsfääri, majanduse ja kultuuri arengu laialdasem toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks on plaan, sellele lisaks rahaline toetus (subsiidium), mis pakub soodustusi ning on seetõttu ergutusvahendiks. 4. Maksuhaldus riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. 1.5. Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan
teatud plaanide teostamiseks. Avaliku halduse ülesanded on: Korrahaldus – on suunatud avaliku julgeoleku ja korra säilitamisele seda ähvardavate ohtude tõrjumise teel. Soodustav haldus – tagab ja parandab elanike elamistingimusi Juhtimishaldus – tegeleb kogu sotsiaal-, majandus- ja kultuurielu valdkondade arendamisega ja juhtimisega. Maksuhaldus – teenib riigile vajalike rahaliste vahendite soetamist maksude sissenõudmise jm elanike rahaliste kohustuste täitmiseks kohustamisega. Personali ja materjali hankimisega tegelev haldus – tegeleb sellega, et haldusülesannete täitmiseks oleksid vajalik personal ja materiaalsed vahendid olemas. 4) Haldusõiguse süsteem. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate
maksumaksjal on passiivne roll ja maksuhalduril aktiivne roll kõik asjad tsentraliseeritakse ühte kohta. Maksukohuslane ainult esitab tuludeklaratsiooni ja ise nad makse välja ei arvesta vaid haldur arvutab välja maksu summa ja tagastatava enammakstud summa või vajadusel nõudma juurde kui on vähem makstud. Füüsilised isikud ei pea enam midagi tegema, kõike teeb maksuhaldur. Meie vaid vaatame kas see on õige ja kinnitame selle. Küsimus on selles, kas maksuhaldus teab kõiki meie kulusid, et need sinna kirja panna. Maksuhaldur ei pruugi täpselt teada ümbrikupalka, üüritulusid (väga raske tõendada). Juriidiliste isikute puhul detsentraliseeritud tehnoloogia ehk maksuhalduril on passiivne roll ja maksumaksjal (juriidilisel isikul) aktiivne roll on juhul kui maksukohuslane peab pidama raamatupidamist ja maksuarvestust ise oma kulu ja kirjadega, deklareerima need maksuhaldurile ja tähtaegselt maksusumma riigi eelarvesse üle kandma
ühepoolne üksikisiku õiguste sekkumine sunni rakendamise võimalus - riivehaldus Soodustav haldus tuleneb sotsiaalriigi põhimõttest. Hüvehaldus Avalikud teenused üldsuse jaoks vajalikud rajatised (teed, tänavad, koolid, lasteaiad) Sotsiaalne kindlustatus pensionid, lastetoetused, töötu abiraha jt) Soodustused ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks (põllumajandustoetused) Maksuhaldus riiklikud ja kohalikud maksud, riigilõivud. Riivehaldus Halduse personal ja töövahendid Õiguslikud vormid erinevad: Ametniku ametisse nimetamine - avalik-õiguslik Töövahendid eraõiguslik Haldus võib tegutseda nii avaliku õiguse kui ka eraõiguse alusel. Eraõiguslik haldustegevus Eraõiguslikud tehingud ostmine/müümine Majanduslik tegevus riigi osalemine äriühingutes
Ülesannete sisuks on vastavate abinõude rakendamine, majanduse toetamine (nt ettevõtluse toetamine). Nt põllumajandustoetused, kultuuriasutuste finantseerimine. Majanduse arengu toetamine ja soodustamine on ühest küljest suunav haldus, aga nende isikute aspektist, kes seda toetust saavad, on tegemist soodustava haldusega. Seega on suunava ja soodustava halduse eristamine mõneti keeruline. 4) Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine ehk maksuhaldus. Eelnevate ülesannete täitmine nõuab rahaliste vahendite olemasolu, seega on vaja riigil raha saada. Seda saab riik põhiliselt maksude, lõivude ja trahvide kehtestamise teel. 3 5) Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja haldusülesanneteks vajalike vahenditega tagamine. Tuleb luua vastavad tingimused personalivalikuga,
kõrvaldamine. ühepoolne üksikisiku õiguste sekkumine sunni rakendamise võimalus - riivehaldus 2. Soodustav haldus tuleneb sotsiaalriigi põhimõttest. Hüvehaldus a) Avalikud teenused üldsuse jaoks vajalikud rajatised (teed, tänavad, koolid, lasteaiad) b) Sotsiaalne kindlustatus pensionid, lastetoetused, töötu abiraha jt) c) Soodustused ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks (põllumajandustoetused) 3. Maksuhaldus riiklikud ja kohalikud maksud, riigilõivud. Riivehaldus 4. Halduse personal ja töövahendid Õiguslikud vormid erinevad: Ametniku ametisse nimetamine - avalik-õiguslik Töövahendid - eraõiguslik 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) Haldus võib tegutseda nii avaliku õiguse kui ka eraõiguse alusel. Eraõiguslik haldustegevus: Eraõiguslikud tehingud ostmine/müümine
ülesanne eraõigusliku äriühingu kätte. Kui haldus esineb eraõiguslikus vormis, hakkavad põhiõigused laienema. HALDUSE TOIMIMINE AVALIK-ÕIGUSLIK ERAÕIGUSLIK võimuhaldus mittevõimuhaldus haldus - fiskaalne eraõiguslik (käsk, sund) (lihthaldus) eraõiguslik abistav ettevõtja korrahaldus sooritushaldus maksuhaldus (sooritus- ja teenindussuhted) varustamine §7 Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid Põhiseaduse printsiibid kujutavad endast väärtusmastaape, mis selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Võrreldes normidega puudub printsiipidel selge ja ühemõtteline või tõlgendamise teel ühemõtteliselt kindlaksmääratav regulatiivne iseloom.
ülesanne eraõigusliku äriühingu kätte. Kui haldus esineb eraõiguslikus vormis, hakkavad põhiõigused laienema. HALDUSE TOIMIMINE AVALIK-ÕIGUSLIK ERAÕIGUSLIK võimuhaldus mittevõimuhaldus haldus - fiskaalne eraõiguslik (käsk, sund) (lihthaldus) eraõiguslik abistav ettevõtja korrahaldus sooritushaldus maksuhaldus (sooritus- ja teenindussuhted) varustamine 8. §8 Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid 1. Põhiseaduse printsiibid kujutavad endast väärtusmastaape, mis selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Võrreldes normidega puudub printsiipidel selge ja ühemõtteline või tõlgendamise teel ühemõtteliselt kindlaksmääratav regulatiivne iseloom.
ülesanne eraõigusliku äriühingu kätte. Kui haldus esineb eraõiguslikus vormis, hakkavad põhiõigused laienema. HALDUSE TOIMIMINE AVALIK-ÕIGUSLIK ERAÕIGUSLIK võimuhaldus mittevõimuhaldus haldus - fiskaalne eraõiguslik (käsk, sund) (lihthaldus) eraõiguslik abistav ettevõtja korrahaldus sooritushaldus maksuhaldus (sooritus- ja teenindussuhted) varustamine §7 Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid Põhiseaduse printsiibid kujutavad endast väärtusmastaape, mis selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Võrreldes normidega puudub printsiipidel selge ja ühemõtteline või tõlgendamise teel ühemõtteliselt kindlaksmääratav regulatiivne iseloom.
tehtud sarnaste otsustega so kui ükskord oleme saanud vastava tulemuse ja seda rakendanud, siis ei tohiks saada teist tulemust. §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid HALDUSE TOIMIMINE: Võimuhaldus Mittevõimuhaldus (käsk, sund) e lihthaldus Korrahaldus Maksuhaldus Sooritushaldus (sooritus ja teenindussuhted) 16 Toetudes õigusnormidele võib haldus sekkuda isiku privaat- autonoomiasse, õigustesse ja vabadustest Olemas on riigiäriühingud. Teatud juhtudel on ätiühingute moodustamise eesmärk... HALDUSE TOIMIMINE ERAÕIGUSLIKES VORMIDES 1
; 3) kogu sotsiaalse-, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine (suunav haldus). Selle ülesande sisuks on vastavate abinõude rakendamine 8 mahajäänud majandusharude toetamiseks, regionaalpoliitika väljatöötamine ning elluviimine, kultuuri edendamine. Näiteks teatrite, muuseumide finantseerimine jne.; Suunava ja soodustava halduse vahetegemine on mõnikord komplitseeritud. 4) riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksuhaldus). Seda tagatakse põhiliselt maksude, lõivude, trahvide ja sundkindlustuse maksete kehtestamise teel. Sõltuvalt riigi majanduslikust arengust ja rahalistest vahenditest on võimalik ka juba eespool nimetatud ülesannete efektiivne täitmine; 5) haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega (varustav haldus). Haldusülesannete täitmisel sõltub väga palju avalike teenistujate kvalifikatsioonist ja kogemustest
; 3) kogu sotsiaalse-, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine (suunav haldus). Selle ülesande sisuks on vastavate abinõude rakendamine 8 mahajäänud majandusharude toetamiseks, regionaalpoliitika väljatöötamine ning elluviimine, kultuuri edendamine. Näiteks teatrite, muuseumide finantseerimine jne.; Suunava ja soodustava halduse vahetegemine on mõnikord komplitseeritud. 4) riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksuhaldus). Seda tagatakse põhiliselt maksude, lõivude, trahvide ja sundkindlustuse maksete kehtestamise teel. Sõltuvalt riigi majanduslikust arengust ja rahalistest vahenditest on võimalik ka juba eespool nimetatud ülesannete efektiivne täitmine; 5) haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega (varustav haldus). Haldusülesannete täitmisel sõltub väga palju avalike teenistujate kvalifikatsioonist ja kogemustest
annaabi.ee 
