Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 1 Õppeaines "Puiduteadus" Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 1.1 Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Töö eesmärk Tutvumine puiduliikide määramise põhimõtetega Töövahendid Suurendusklaas Puiduproovid erinevatest liikidest Töö käik Tutvuda puiduliikide määramise juhendiga Määrata iga puiduproovi makroskoopilised tunnused Liigitada puiduproovid tunnuste järgi Määrata iga puiduproovi puiduliik Kanda töötulemused tabelisse Töö aruanne peab sisaldama Tiitellehe
Clapeyroni võrrand võimaldab leida lihtsa seose, kergesti mõõdetavate makroskoopiliste suuruste vael. Nendeks on p Rõhk,T Temperatuut, V Ruumala. Valem p1*V1/T1 Mendelejev Clapeyron võrrand Mendeljeejev uuris Clapeironi võrrandit ning avaldas constandi R = 8,31 g/mol K Isotermiline protsess T on constant, valem : p1V1 =p2V2. Tegemist on pöörvõrdelise seosega ehk suurendamisel teine väheneb sama arv kordi. Nt: Jalgpalli pump, pallid, autorehvid. Graafikuks on hüperbol. Isobaariline protsess p on constant, Valem V1/T1=V2/T2. Tegemiston võrdelise seosega
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed.
heksagonaalne.Polümorfismiks nim erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil.nt raud ja titaan.Isomorfismiks nim erinevate metallide kristallivõrede samakujulisust.nt Ag ja Au.Kristalli defektid-kristalli sisestruktuur ei ole täiesti korrapärane.Kristallis esinevad mitmesugused defektid,mis mõjutavad metallid omadusi.Kristallides esinevaid defekte liigitatakse:punktdefektid, joondefektid,pinnadefektid,ruumdefektid-nende puhul on tegemist makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist.näiteks poorid,praod. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused.-Tihedus on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta.Pulbriliste materjalide korral eristatakse puistetihedus ja rappetihedus.Eristatakse kergmetalle,kesk ja raskmetalle.Sulamistemp on temp,mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse.On kergsulavad, kesksulavad, rasksulavad.Kõvadus-materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile,kui
struktuur ja terasstruktuur KRISTALLVÕRE DEFEKTID Struktuuriuuringud on näidanud, et kristalli sisestruktuur ei ole täiesti korrapärane. Kristallis esinevad mitmesugused defektid, mis avaldavad olulist mõju metallide omadustele Kristallides esinevaid defekte liigitatakse: Punktdefektid Joondefektid ehk dislokatsioonid Pinnadefektid Ruumdefektid- nende puhul on tegemist juba makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist. Nendeks on poorid, praod jne. AMORFSED METALLID Kui sulametalli jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 106 °C*s-1), siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalse struktuuri kohaselt. Saame nn klaasi või amorfse metalli või sulami, millel puudub metallile omane korrapärane aatomite paigutus.
http://www.abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga
Need seadused aitavad inseneridel täiustada selliste masinate konstruktsioone nagu näiteks aurumasinad, mis muudavad kütustes lõksus oleva keemilise energia soojusenergiaks ja edasi mehhaaniliseks energiaks. Aja möödudes mõistsid teadlased, et need samad termodünaamika seadused on rakendatavad kõikjal, alates töötavatest diiselmootoritest kuni bioloogiliste protsessideni elusorganismides. Klassikaline tasakaaluline termodünaamika tegeleb ainult (1) makroskoopiliste ainehulkadega (sest temperatuur ja muud termodünaamilised suurused on defineeritavad vaid suure arvu vabadusastmetega süsteemide jaoks) ja (2) ainult tasakaaluliste olekutega (ehk aeglaste protsessidega, mida võib vaadelda kui tasakaaluliste olekute jada). Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvad mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia,soojusmahtuvus jne). Füüsikalist keha või kehade kogumit, mis on piiritletud reaalse või kujuteldava piirpinnaga,
jäävusseaduseks. Kõrvuti sellega on oluliseks saanud mõningad uued jäävusseadused, eriti elementaarosakeste füüsikas.(1) 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE Käsitlusobjektide järgi jaguneb füüsika laias laastus mikro- ja makrofüüsikaks. Mikrofüüsika (tegeleb nanomeetriliste objektidega elementaarosakeste, aatomituumade, aatomite ja molekulidega, makrofüüsika makroskoopiliste kehadega, mis on uurija/inimesega lähedast mõõtu ja silmaga nähtavad. Mikrofüüsika on olemuselt kvantfüüsika. Kvantfüüsikale on iseloomulik tema objektide pidetus, diskreetsus (nt aatomi energiatasemed) ning dualism (kahetisus): nähtuste mõned aspektid kirjelduvad adekvaatsemalt osakestepildis, teised jälle lainepildis. Mõlemad aspektid täiendavad teineteist (täiendusprintsiip). Kvantfüüsika tekkis 19./20. sajandi vahetusel, jõudis õitsengule 20
kehalt (külmkapi sisemusest) kõrgema temperatuuriga kehale (ruumi, kus külmkapp asub). Et soojusmasinale vastupidist tsüklit töös hoida, tuleb teha välist tööd · Loodushoid--inimese tegevussfäär, mille eesmärgiks termodünaamiliselt on säilitada energiatarbimise sellise tase ja meetod, mis ei segaks antud süsteemi (inimkonna) edasist energiatarbimist (eksisteerimist). · Makrokäsitlus füüsikaliste nähtuste uurimisel--käsitlus, kus tegeletakse makroskoopiliste ainekogustega. Seejuures ei eeldata aine koosnemist molekulidest. · Makroparameetrid--füüsikalised suurused, mida kasutatakse makrokäsitluses. Nende defineerimisel ei eeldata aine koosnemist molekulidest. · Märgamine ja mittemärgamine--nähtused, mis väliste jõudude puudumisel avalduvad vedelike tendentsis mööda tahkest ainest alust rohkem või vähem laiali voolata. · Metastabiilne seisund--aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks
maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest – aatomitest ja nende vahel olevast tühjusest. Aatomite ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. Demokritos seletab aatomite abil mitte üksnes materiaalseid objekte, vaid ka tunnetuslikke protsesse nagu taju ja mõtlemist. Näiteks ”nägemine” tuleneb sellest, et makroskoopiliste kehade pinnalt eemalduvad pidevalt aatomid, ning need lendlevad õhus ringi. Kui need aatomid satuvad silma, siis tekib seal kujutis sellest esemest, millest aatomid kiirgusid. Sellega nad seletavad ära, miks me näeme kaugeid asju halvemini, nimelt silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega. Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside
..... = const 33 34 B. MOLEKULAARFÜÜSIKA.TERMODÜNAAMIKA. 8. MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA. Molekulaarfüüsika on füüsikaharu, milles uuritakse aine ehitust ja omadusi, lähtudes molekulaarkineetilistest ettekujutustest. Molekulaarkineetiline teooria püüab seletada kehade või süsteemide omadusi ( rõhku , temperatuuri, lineaarseid mõõte jne. ) kui molekulide summaarse mõju tulemust. Termodünaamika tegeleb kehade makroskoopiliste omadustega ja tema aluseks on termodünaamika põhiseadused. Kilomooliks nimetatakse aine hulka, mille mass kilogrammides on arvuli- selt võrdne tema molekulmassiga. Avogadro arv NA = 6,023 1026 1/kmol ning näitab molekulide arvu ühes kilomoolis aines. Termodünaamika 1. seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q = U2 - U1 + A , kus Q - soojushulk
sisehõõrdetegur()[Pa s]. 7.3.Sisehôôre vedelikus MOLEKULAARFÜÜSIKA.TERMODÜNAAMIKA. 8.MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA. 8.1.Üldist Molekulaarfüüsika on füüsikaharu, milles uuritakse aine ehitust ja omadusi, lähtudes molekulaarkineetilistest ettekujutustest. Molekulaarkineetiline teooria püüab seletada kehade või süsteemide omadusi ( rõhku , temperatuuri, lineaarseid mõõte jne. ) kui molekulide summaarse mõju tulemust. Termodünaamika tegeleb kehade makroskoopiliste omadustega ja tema aluseks on termodünaamika põhiseadused. Kilomooliks nimetatakse aine hulka, mille mass kilogrammides on arvuliselt võrdne tema molekulmassiga. 26 Avogadro arv NA = 6,023 10 1/kmol ning näitab molekulide arvu ühes kilomoolis aines. 8.2.Termodünaamika 1.printsiip Termodünaamika 1. seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q = U2 - U1 + A , kus
kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on ideaalne gaas antud definitsiooniga: (i) Ideaalse gaasi molekulid on punktmassid, mille kogu-ruumala võrreldes gaasi sisaldava anuma ruumalaga on kaduvväike, s.t. seda ei arvestata.
aegade teisendusvalemid. 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Kõik ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. Kasutab selleks statistilist uurimismeetodit. See tähendab, et rakendab häst tuntud statistilisi seadusi ja opereerib lõpuks keskmiste füüsikaliste suurustega, keskmine kiirus, keskmine energia. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide sealhulgas ainete üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamisises tasakaalus ja protsesse nende olekute vahel. Termodünaamiline uurimismeetod tähendab,et kasutatakse mõisteid rõhk, ruumala, temperatuur laskumata süsteemide mikrostruktuuri tasandile 83. Mis on aatommass ja molekulmass? Aatommass Molekulmass 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mool on ainehulga mõõtühik ja on 6,02e23 samasugust osakest.
energiaga: · , kus n on gaasi kontsentratsioon. · 9. Tasakaaluline termodünaamiline protsess. · Sellist protsessi, mis toimub nii aeglaselt, et süsteemi kõigis osades jõuavad parameetrid igal ajamomendil võrdsustuda, nim. tasakaaluliseks protsessiks. · Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. · Klassikaline tasakaaluline termodünaamika tegeleb ainult makroskoopiliste ainehulkadega ja ainult tasakaaluliste olekutega ehk aeglaste protsessidega, mida võib vaadelda kui tasakaaluliste olekute jada. · 10. Siseenergia, töö ja soojus. · Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: · molekulide soojusliikumise kineetiline energia; · molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; · tuumaenergia. · Ideaalse gaasi siseenergia: , kus on moolide arv
· välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? · soojusjuhtivus soojuse leviku mehhanism tahketes kehades · konvektsioon gaasides, vedelikes · kiirgus gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? · läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) · läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead)
• välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? • soojusjuhtivus – soojuse leviku mehhanism tahketes kehades • konvektsioon – gaasides, vedelikes • kiirgus – gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon – juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne – kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? • läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) • läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead)
nende korduv mõõtmine annaks sama tulemuse). Teatud karakteristikute paaride väärtuste dispersioonide (määramatuse vahemike) vahel on olemas korrelatsioon, mida väljendavad määramatuse seosed. Osutub, et kanoonilise paari määramatuse vahemike korrutis ei saa üheski olukorras suurusjärgult väiksemaks Plancki konstandist h . Sellest järeldub ka, et makrofüüsikas kaob vastav korrelatsioon, kuna makroskoopiliste mõjudega võrreldes on h kaduvväike suurus. Määramatuse printsiip on aluseks mikroobjektide mõõtmisteooriale näidates, mis liiki informatsiooni on võimalik saada. Määramatuse relatsioone kasutatakse mitmesuguste suuruste väärtusvahemikkude hindamiseks (nt energia suurusjärgud ja nivoode laiused nitmesugustes süsteemides). 32. Kuidas tõlgendada määramatuse relatsiooni energia ja aja vahel? Määramatuse seos kehtib ja energia ja aja vahel:
väikesest avast välja. Tõkkele langevad lained levivad geomeetrilise varju piirkonda. Seletuse aluseks on Huygens-Fresneli printsiip. Igat ruumipunkti võib vaadelda uue keralaine allikana. 78) Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide sealhulgas ainete üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamisises tasakaalus ja protsesse nende olekute vahel. 79) Mis on aatommass ja molekulmass? Aatommass ehk suhteline aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik 80) Mis on mool ja molaarmass?
v=(2gh) 20. Sisehõõre vedelikus Sissehõõrdejõud (F) vedelikes on võrdeline kiiruse gadiendi ( dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga (S) ning suunatud liikumisele vastu. Sissehõõrdeteguri e.viskoossuse () ühikuks on (Pa s) (paskalsekund). Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinoldsi arv. Kriitiline Reinoldsi arv. Rek=1000 21. Termodünaamika Termodünaamika tegeleb kehade makroskoopiliste omadustega ja tema aluseks on termodünaamika põhiseadused. Termodünaamika 1. seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q = U2 - U1 + A , kus Q - soojushulk U - siseenergia A - töö välisjõudude vastu Soojushulga ( Q ) ühikuks on dzaul ( J ). 22. Isotermiline protsess Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril (t0 ) on antud gaasihulga ruumala (V)
Tehke seletav joonis. 40. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Mis on aatommass ja molekulmass? Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mis on ideaalne gaas? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest (aatomid ja molekulid) vaatepunktist. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide (sh ainete) üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamilises tasakaalus, ja samuti protsesse nende olekute vahel. Termodünaamilises uurimismeetodis kasutatakse makroskoopilisi mõisteid nagu rõhk, ruumala ja temperatuur. Ei laskuta mikrostruktuuride tasandile. Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Molekulmass on ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü)
efektiivne soojuse siduja. Viimast omadust iseloomustab aine soojusmahtuvus. 2) Lahused ja dispersioonid Lahuses koosneb suuremas koguses olevast ainest – lahustist ja temas väiksemas koguses lahustunud ainest (ainetest). Kuigi lahus koosneb mitmesugustest osakestest on tema omdused ühtlased s.o. lahus on homogenne segu. Lahused võivad olla kõigis kolmes agregaatolekus, kitsamas mõttes käsitletakse lahuseid kui vedelikke. Lahuste teke väljendab makroskoopiliste süsteemide üldist tendentsi muutuda vastavalt termodünaamika teisele seadusele kaootilisuse kasvu suunas. Vesi on universaalne polaarne lahusti. Vesi moodustab tugevaid vesiniksidemeid, mille tõttu vee külmumisel tekivad suhteliselt jäigad heksagonaalsed struktuurid ja seepärast vesi külmumisel paisub. Oma kõrge polaarsuse tõttu vesi lahustab hästi polaarseid ja ioonilisi ühendeid. Sarnane lahustab sarnast – see on üldine reegel.
01.2005 Kell: 11.00 Auditoorium: K-123 Konsultatsioon: 04.01.2005 Kell: 10.00 Auditoorium: P-512 I OSA KVANTMEHHAANIKA PÕHIMÕISTED 1. Milline on kvantmehhaanika rakenduspiirkond? Kvantmehhaanika uurimisobjektiks on mikroosakesed ja nende süsteemid. Makroskoopiliste kehade mõõtmed ja impulsid on nii suured, et nendega võrreldes on konstant h kaduvväike. Seepärast võime makroskoopiliste kehade dünaamikas võtta lihtsalt h=0. Tingimus, et piirjuhul h 0 peavad kvanmehhaanika seaduspärasused taanduma klassikalise mehhaanika seaduspärasusteks (Bohri korrespondentsprintsiip). Klassikaline teooria baseerub järgmisel kahel seisukohal: 1) Kõik füüsikalist süsteemi iseloomustavad suurused (koordinaadid, impulsid,
Idukristalli korral. Nii kasvatatakse ka laserite töötavaks elemendiks olevate kristallide kasvatamisel. Kristallide omadused. Aatomid/ioonid on paigutunud kindlas korras ja moodustavad ruumvõre. (Vt. Slaidil vasakul olevat joonist.) Võrestruktuuri kinnitavad difraktsioonikatsed lühilaineliste kiirgustega näiteks röntgenikiirgusega. Kaasajal on võimalik tunnelmikroskoopide abil muuta kristallvõre otseselt nähtavaks. Makroskoopiliste katsetena võiks vaadelda murdunud metalli pinda. Murdumine toimub mööda kristallvõre defektseid sidemeid. Loomulikult ei näe me murdumisel üksikute võreelementide piire vaid sarnase orientatsiooniga võremassiivide ühtseid pindu. Kristallvõre milleks? Ruumvõresse korrastuvad aatomid seepärast, et taolises asetuses on osakestekogumi potentsiaalne energia minimaalne
Analoogiliselt teisendades saame avaldada ka : 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest (aatomid ja molekulid) vaatepunktist. Teadus kasutab statistilist uurimismeetodit, ning opereerib keskmiste füüsikaliste suurustega protsesside kirjeldamisel. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide (sh ainete) üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamilises tasa- kaalus, ja samuti protsesse nende olekute vahel. Termodünaamilises uurimismeetodis kasutatakse makroskoopilisi mõisteid nagu rõhk, ruumala ja temperatuur. Ei laskuta mikrostruktuuride tasandile. 83. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Molekulmass on ühe mole-
2 1 b. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide sealhulgas ainete üldisi omadusi olekutes, mis on 1
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes
Anname esmalt ideaalse gaasi mõiste – ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. Ideaalne gaas on idealisatsioon – ükski reaalne gaas ei vasta ideaalse gaasi ülaltoodud definitsioonile, kuid samas – väga paljudel juhtudel võib ka reaalseid gaase käsitleda nö ideaalsetena. Kui gaas (või ka mingi muu keha või süsteem) on tasakaalulises olekus, siis võib keha olekut kirjeldada makroskoopiliste olekuparameetritega (rõhk, tihedus, temperatuur, siseenergia, entroopia). Iga gaasihulga oleku määramiseks piisab kolmest parameetrist – rõhk, ruumala ja temperatuur. Need 3 parameetrit on omavahel seotud teatava seaduspäraga, mille üldisel kujul võib kirjutada järgmiselt: f p , V , T =0 . Olekuvõrrandiks nimetatakse avaldist, mis määrab ära seose nende parameetrite vahel (etteantud gaasikoguse korral). Empiiriliselt ehk katseliselt on tehtud juba 17.-18
Tavaliselt on libisemistasandil aatomite paigutus tihedaim (suurim planaarne tihedus), libisemissuund on aga selle tasandil niisugune, kus aatomite tihedus on suurim (suurim lineaarne tihedus). fcc- või bcc-kristallivõrega metallidel on suhteliselt palju libisemissüsteeme. Seetõttu on need metallid plastsed. hcp-kristallivõrega metallidel on ainult 3 libisemissüsteemi ja need metallid on suhteliselt rabedad. Kahedimensionaalsed pinddefektid tekivad kristallis makroskoopiliste defektide arvu suurenemisel. Need defektid on asuvad üksikute kristallide (terade) vahelistel eralduspindadel (eraldusaladel), kus aatomite orientatsioonid erinevad naaberkristallides (terades) olevatest aatomite orientatsioonidest. Materjali omadusi määrav terade suurus on tavaliselt 10-100 m. Teradele on iseloomulik suuremateks kokkukasvamine. Protsessi kiirus on määratud osakeste difusiooniga ning suureneb temperatuuri kasvades. Terakeste arvu
Mitoosil tekivad samaploidsusega rakud. Riigieksami küsimused: (mitoosist on alati küsimusi). Mitoosi faaside äratundmine jooniselt, jooniste reastamine. On antud ühe faasi joonis ja on küsitud, mis toimus eelnevas/järgnevas faasis. Mitoosi ja meioosi võrdlus, ühised tunnused ja erinevuste paarid. Mõistete baasil kirjutada jutukene. Eoseline ehk sporogoonne paljunemine. Esineb seentel ja eostaimedel. A.) Hallikud (hallitusseened) ja B.) Makroskoopiliste viljakehadega seened. Hallikutel eoseline paljunemine nutthallikutel (eosed moodustuvad nutis/eosla/sporangiumis üldiselt nutti katva struktuuri purunemisel vabanevad korraga kõik eosed, hüüfidel vaheseinad puuduvad, kogu hallik on suur hulktuumne rakk). Pintselhallikul on eosed lüslistunud eoskandjatel, teoorias vabanevad järk järgult, praktikas lendavad kõik korraga laiali), pintselhallikul on hüüfides rakuvaheseinad (hulkrakne seen) (hallitusjuust nt)
suundades eemale kas helikiirusel või sellest suurema kiirusega. Laineallika läheduses võib sellel olla purustav toime, laineallikast kaugemal on see tajutav tugeva pauguna. See efekt on jälgitav näiteks siis, kui vaatlejast möödub ülehelikiirusel liikuv lennuk. 12 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.1 Statistiline ja termodünaamiline meetod makroskoopiliste nähtuste kirjeldamisel (Õppida iseseisvalt, Ü.Uder, „Füüsika I”, ptk. 51) 9.2 Ideaalse gaasi mõiste Ideaalseks gaasiks nimetatakse niisugust gaasi, mille puhul 1) molekule vaadeldakse punktmassidena, 2) molekulidevahelisi põrkeid ja molekulide põrkeid teiste kehadega vaadeldakse absoluutselt elastsetena, 3) molekulidevahelisi tõmbejõudusid ei arvestata. Esimene nimetatud lihtsustustest tähendab seda, et kuna gaasis ületab molekulide
annaabi.ee 
