meeleolusid ja mõtete tekkimist. 8. Õige keskendatus viie meelepleki (himu, kadedus, viha, laiskus, nõmedus) ületamine. Pühakoda Klooster Budismi sümbolid Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Mandala Mediteerimisobjekt; Tavaliselt kujutab mandala budismis mikrokosmose ja makrokosmose ühtsust ning nende jõudude eri tasandite sümboolseid vastavusi. Dharmaratas Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha Kaheksat Õilsat tõde ja kolmeharuline märk Triskele rattakeskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm baaselementi budismis. Budda kerjakauss ehk p ott Patra Kerjakauss on munkluse ja munkade eluviisi sümboliks Bodhipuu Bodhipuu all istudes ja mediteerides saavutas Budda Valgustatuse Lootos
mõtlemisest) ja retoorika (õpetus kõnelemisest). 2. Teine tsükkel (quadrivium nelik) koosnes loodusteadustest: aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast. Muusikas eristati kolme suurt kategooriat. Sellele kolmikjaotusele pani aluse rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised said aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale. 1. Musica mundana universumi muusika, mis käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat, mis ilmneb taevakehade liikumises, looduse algelementides, aastaaegade vaheldumises jne. 2. Musica humana inimmuusika, mis käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel. 3. Musica instrumentalis kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid.
· Alumises (tenoris) teksti vähe, võidi ka pillil mängida. · Teises hääles ladinakeelne vaimulik tekst. · Kolmandas hääles prantsusekeelne ilmalik tekst. Kölni Franco muusikateoreetik, lõi uue notatsioonisüsteemi (vältused). Peamised vältused: longa (täisnoot) ja brevis (poolnoot). Muusikateooria keskajal: 7 VABA KUNSTI: Grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Muusika: · Universiumi muusika (kõiksuse, makrokosmose, sfääride harmoonia, taevakehade liikumine ja aastaaegade vaheldumine). · Inimmuusika (inimese, mikrokosmose harmoonia, kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel). · Kõlav muusika (inimhääled, pillid). Boethius Rooma filosoof, pani aluse kolmikjaotusele muusikas (vt ülal).
Öpik, esitades seal oma ideid maailma vanuse kohta, väitis, et maailma vanus ei ületa palju meie maakera vanust, s. o. kolme miljardit aastat. Olgugi et ettekande ajal paistsid Öpiku väited suuremale osale teadlastest ketserlikena, leidis ettekanne elavat vastukaja Ameerika ajakirjanduses. Lühikese ajaskaala ideid on Öpik korduvalt kaitsnud ka hiljem, ehkki uuemate andmete põhjal on see skaala mõnevõrra pikemaks kasvanud. Praegu arvatakse, et paljud makrokosmose objektid on tekkinud enamvähem korraga umbes 13 miljardit aastat tagasi. · Öpik-Oorti komeeedipilve idee esitus (1932) Ernst Öpik esitab idee komeetide päritolust Päikesesüseteemi äärealadel 50 000 kuni 100 000 a.ü. kaugusel asuvast komeedipilvest, milles häirituse tulemusena komeedid muudavad orbiiti ja lähenevad Päikesele. 1950.a esitab sama idee ka Jan Oort, seetõttu nimetatakse seda Öpik-Oorti pilveks.
Kirjelda inimese kehaasendit ja geomeetriliste kujundite seost. Leia rahatäht, millel on Vitruviuse mees kujutatud ja lisa siia. Aluseks on võetud ideaalsete inimproportsioonide parim väljuendus. Leonardo da Vinci seda joonist tegi, siis soovis ta väljendada mikrokosmose kosmograafiat – tal oli kindel veendumus, et inimese ja universumi ehitus ning toimimismehhanismid on analoogilised. Ning ilmselgelt ei väljendu mikro- ja makrokosmose analoogia mitte otseselt nendes füüsilistes suhtarvudes (näiteks pea on kaheksandik inimese pikkusest), vaid see on varjatum Inimene on samas asendis nagu siis kui Kristus risti löödi ruudu sees ja ringi sees ta läheb ringile vastavalt asendisse, nii, et mõlemad ruudu kui ka ringi perspektiivis on tal jalad ja käed vastu neid. Ülesanne 3.Millise ajajärgu eksponaadid asuvad selles muuseumis? Muuseumis on
mistõttu tekst muutus kuulajaile arusaamatuks: motett oli lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet kanda liturgilist teksti. Siitpeale muutus motett tükiks ajaks peamiselt vaimulike ja haritlaste seltskonnalauluks(musica reservata), kuni ta 15. Saj kirikusse tagasi jõudis. 7. Muusikateooria keskajal Muusika oli koolisüsteemis kõrgeim ja suurima üldistusastmega teadus . Muusikas eristati kolme suurt kategooriat: 1) Musica mundana universumi muusika. Käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat, mis ilmneb taevakehade liikumises. Inimese kõrv seda ei kuule. 2) Musica humana inimmuusika, mis käsitleb inimese ja mikrokosmose harmooniat. 3) Musica instrumentalis kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid.
keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Kölni Franco: -kaotas neumad -võttis kasutusele uue notatsioonisüsteemi e salmisatsiooni süsteem e iga märk/noot tähistab kindlat vältust Muusikateooria keskajal Muusika MUNDANA e. Universumimuusika; käsitleb kõiksuse, makrokosmose teooriat, seda inimene ei kuule Muusika HUMANA e. Inimmuusika; käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, keha ja vaim Muusika INSTRUMENTALIS e. Kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, jälgib kõikide eelmiste tasandite reegleid Sellele kolmikjaotusele pani aluse rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised said aluseks kogu keskaja muusikateooriale Keskaegne koolisüsteem:
1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstiline tase; seotud uusladina luuletraditsiooniga; kirjutati ladina, kreeka, rootsi ja saksa keeles; Tartus levis 1630-40. aastatel; vormid: epigramm, eleegia, anagrammluuletused, Horatiuse oodide ja episoodide eeskujul kirjutatud paroodiad; motiivid: luterluse propaganda, Gustav Adolfi ülistamine, mikro- ja makrokosmose idee, maailm kui teater, voorusliku elu ülistamine, hariduse ülistamine, humanistlik sõprus, Tartu kui muusade elupaik, sõda kui pahe, üliõpilaskommete kujutamine; tuntud luuletajaid: Laurentius Ludenius, Friedrich Menius 2. Tallinna luulering vabam konventsioonide ja vormide osas, meelelisem ja isikupärasem, puhtad riimid, loomulik sõnarõhk; mõjutatud tugevasti saksa barokist; kirjutati enamasti saksa keeles; levis Tallinnas 1630-60
arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus see viis algosakeste küsimuse juurde. Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. Siia konteksti sobivad hästi ka mikro- ja makrokosmose valdkonnad. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid teaduskeele algmed. Loodusteadused keskajal Keskaja lõpul ning uusaja alguses asendus filosoofiline tõlgendus järk-järgult
Muusikateooria keskajal 22. Muusika koolisüsteemis Muusika koolisüsteemis koosnes kahest õppeainete tsüklist. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus. Muusika kuulus loodusteaduste nelikusse koos aritmeetika, geomeetria ja astronoomiaga. 23. Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika. Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine > ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast. Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat > ligikaudu tänapäevane psühholoogia. Selle kolmikjaotuse juurutas rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised on aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale.
Meditatsioonitehnikaid on erinevad. Ühes püütakse mõistus vabastada kõikidest mõtetest, kuulata vaikust ja vaadata valget seina. Teine variant on püüda luua kujutluspilte jumalustest. Kokkuvõtvalt Hinduistliku filosoofia põhiküsimuseks on ikka ''Kes me oleme?''. Puudutatakse teemasid nagu olemine, teadmine, moraal, jumal ja isegi ilu. Kogu hinduistlik mõtteviis toetub kolmele põhialusele: aja tsükliline kulgemine, mikro- ja makrokosmose vaheline seos ja põhjuslikkuse printsiip. Kasutatud kirjandus: ''Maailma Usundid'' Christopher Partridge ''Nii õpetas Gunnar Aarma'' Ingvar Luhaäär ''Mida paljud ei tea: müstika ja maagia'' Gunnar Aarma 2012
11. Missugune oli muusika osa keskaegses koolisüsteemis? Oli kaks õppeaine tsüklit, mis koosesid seitsmest vabast kunstist. Muusika oli teises tsüklis koos loodusteadustega ning selles süsteemis oli ta kõrgeim ning suurima ülistusastmega teadus. 12. Missugsute teadustega seostati keskajal muusikat? Loodusteaduste, artimeetika, geomeetria ja astronoomiaga. 13. Nimeta muusika kolm suurt kategooriat ja iseloomusta neid. 1. musica muntana universiumi muusika. See käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat, mis ilmneb taevakehade liikumises, looduse algelementides, aastaaegade vaheldumises jne. Siia alla kuulub ka sfääride harmoonia planeetide liikumisest tekkiv inimkõrvale mittekuuldav muusika. 2. musica humana inimmuusika, mis käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimloomustevahelist ning inimese ja maailma harmooniat. 3. musica instrumentalis kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja
Esimesena olevat olnud ta Hermese poeg, teisena troojalane, keda haavas Menelaos, kolmandana mileetoslane, neljandana kalamees Samoselt ja viiendana Pythagoras. Hingede rändamise teooria kohaselt on keha vangla, millesse hing on asetatud varasemate süütegude eest. Maailm on elav, igavene ja jumalik ning elab, hingates sisse õhku ümbritsevast ääretusest. Ka inimese eluvaim tuleneb õhust, mis tõestab, et inimese hing on õhk, mis omakorda näitab lähedat sugulust mikro- ja makrokosmose vahel, universumi ja inimese vahel. Universum on üks, igavene ja jumalik. Inimesed aga jagunenud ja surelikud. Inimese põhiosa hing see-eest on aga surematu, sest kujutab endast sädet või osakest jumalikust ja universaalsest hingest ja vangistatud lagunevasse ja surelikku kehasse. Pärast surma tuleb eksimused lunastada kas kahetsuse teel allilmas Tartaroses või perioodiliselt korduvates taaskehastumistes, kas inimese või looma kehas
orfikute õpetust ja sankhja koolkonda india filosoofias. Pythagoras ise uskus tuliselt hingede rändamise teooriasse, väites et mäletab oma hinge eelmisi kehastusi. Hingede rändamise teooria kohaselt on keha vangla, millesse hing on asetatud varasemate süütegude eest. Maailm on elav, igavene ja jumalik ning elab, hingates sisse õhku ümbritsevast ääretusest. Ka inimese eluvaim tuleneb õhust, mis tõestab et inimese hing on õhk, mis omakorda näitab lähedat sugulust mikro- ja makrokosmose vahel, universumi ja inimese vahel. Universum on üks, igavene ja jumalik. Inimesed aga jagunenud ja surelikud. Inimese põhiosa -- hing -- see-eest on aga surematu, sest kujutab endast sädet või osakest jumalikust ja universaalsest hingest, mis on lahku lõigatud universaalsest hingest ja vangistatud lagunevasse ja surelikku kehasse. Pärast surma tuleb eksimused lunastada kas kahetsuse teel allilmas Tartaroses või perioodiliselt korduvates taaskehastumistes (kas inimese või looma kehas)
muusika kolm suurt kategooriat (lk. 70) Muusika oli koolisüsteemis, mis koosnes kahest õppeainete tsüklis. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus. Muusika kuulus loodusteaduste nelikusse koos aritmeetika, geomeetria ja astronoomiaga. Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika. Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine > ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast. Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat > ligikaudu tänapäevane psühholoogia. Selle kolmikjaotuse juurutas rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised on aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale.
dialektika (õpetus mõtlemisest) ja retoorika (õpetus kõnelemisest). Teine. qnadriviuin (nelik). koosnes loodusteadustest: aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiastja muusikast. Muusika on selles süsteemis kõrgeim ja suurima üldistusastmega teadus: teadus kogu universumi harmoonilisest ülesehituses - siin leiavad üldistuse kõik loodusseadused. Muusikas eristati kolme suurt kategooriat. 1. Musica mundana - universumi muusika. See käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat, mis ilmneb 11 taevakehade liikumises, looduse algelementides, aastaaegade vaheldumises jne. Siia alla kuulub ka sfääride harmoonia - planeetide liikumisest tekkiv inimkõrvale mittekuuldav muusika. 2. Musica himiana -- inimmuusika, mis käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimloomustevahelist ning inimese ja maailma harmooniat. 3
kujutavad ehitise nelja nurga juures ka Tritoni kujusid. Torni tipus seisis Poseidoni või Zeusi kuju.Pharose tuletorn oli ehitatud sideaineta ning kive liitis sulatina, et müürid lainete löökidele vastu peaksid. Tänaseni on säilinud Cheopsi püramiid. Antiikajal väljavalitud 7 maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Vanaaja arvsümboolikas keskne arv. Folklooris ja religioonis on peetud seda eriliste või müstiliste sündmustega. ARV 7-universumi ja makrokosmose,kõiksuse ja terviklikkuse arv. Cheopsi püramiid,146 m. Valmis aastatel 2551-2471 eKr. Kõrge ehitis,terava tipuga. Püramiidi osa on kena väljanägemisega,alumine püramiidi äär on kividest laotud veidi ebakorrektselt. Sissekäogu sambaid on kaks. Templid: Klassikaline ajajärk (480-323 eKr). Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse ehk linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele. Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor
paisus algushetkedel väga kiiresti, nii kiiresti, et olemasolevad ebatasasused ei saanud ühtlustuda, vaid säilisid ja paisusid koos aegruumiga. Neist väikestest virvendustest said tulevaste galaktikate, tähtede ja muude objektide alged. See, et universum alguses pöörase kiirusega paisus, viis otsekui selleni, et makromaailma, universumi ehitus kujunes mõnevõrra sarnaseks mikromaailma ehitusega või nagu ütleksid filosoofid: mikrokosmose ja makrokosmose vahel tekkisid vastavused'' (Kaplinski 2009:158-160). 2.2. Inflatsioon `' Suure Paugu teooria ei käsitle pauku ennast, vaid seda, mis juhtus pärast pauku, üsna vahetult pärast. Tehes pikki rehkendusi ning jälgides üksikasjalikult osakeste kiirendites toimuvat, arvavad teadlased et nad suudavad taastada sündmusi, mis toimusid vaid murdosa sekundit pärast loomishetke. Siis oli Universum veel nii pisike, et tema nägemiseks oleks tarvis olnud mikroskoopi `' (Bryson 2003:25)
Inimese söakus kui midagi vahepealset kahe vastandi vahel võib saada kas mõistuse tööriistaks ihade mõistuslikul 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. ohjeldamisel ja suunamisel, või vastupidi, ihade teenistuses olevaks vahendiks ihaletava poole püüdlemisel. Inimesest võib seega kõnelda kui mikrokosmosest, mille struktuur peegeldab makrokosmose struktuuri. Mõlemad on mõistuslikud kehalised olendid, kelle hing on analoogiliselt struktureeritud. Ühtlasi saab makrokosmost käsitleda eetilise ideaalina inimese jaoks. Sokratesega seoses sai juba osutatud sellele, et antiik-kreeka eetilised õpetused käsitlevad üldiselt küsimust: mida tuleb inimesel teha eudaimonia saavutamiseks? Platoni käsitlus makrokosmosest kätkeb endas vastuseid sellele küsimusele ja seda kahest aspektist. 1
Linda Hartley elutöö filosoofia aluseks on nagu raamatu "Wisdom of the body moving" pealkirigi ütleb keha ja selle liikumine. Kui me suudame keha vaadelda kui väljaspool harjumuspäraseid mustreid asetsevat organismi, oleme oma mõtlemises avatud mitte ainult sotsiaalselt struktureeritud mõtte-, liikumis- ja elamismustritele, vaid sügavamale mõistmisele kehast, kui universumi keskpunktist. Eks ilmneb ju keha rakutasandil vaadeldes meile mikrokosmos makrokosmose sees, mida läbi DNA-biheeliksi on pandud kordumatuna korduma. Seega ongi inimese arenguprotsessid ühtaegu universaalsed ja ka individuaalsed. Body- mind liikumissüsteemi aluseks on kehamotoorikate ümberprogrammeerimine ja õpitud mustrite vajadusel muutmine. See on justkui keha kui terviku taandamine osadeks, milles igal koel ja lihasel on oma mõtlemine ja identiteet. Niimoodi vaadeldes on põhimõtteliselt võimalik luua
muutumise ning kaduvuse kõrval teadvustama ka nendevahelisis püsivaid ja olulisi seoseid - tekkis vajadusi nähtusi ratsionaalselt põhjendada, millest hakkaski arenema filosoofia. Filosoofia - uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid. Kultuuriajalooliselt on filosoofia esimene teoreetiline maailma seletamise vorm, mis vastandub müütilisele mõtlemisele. Mõisteline mõtlemine, selle kujunemist ja arengut mõjutab loogika teke. Hakati mõtlema, et makrokosmose ratsionaalset korda ehk logos't ehk harmooniat saab tunnetada filosoofilise kaemuse kaudu. Herakleitos - maailm kui kolossaalne protsess, kõigi sündmuste, faktide, muutuste totaalsus, kõik 23 voolab ja miski ei püsi paigal. Pidevate muutuste rõhutamine on omane ka historitsismile. Uus mõtlemine lõi aluse loogiks ning matemaatika tekkeks. Vaimu- ja majanduselu arengu tõttu teravnesid suhted ka sotsiaalses elus, mistõttu kujunes seadusandlik elu
Ta käsitleb polis`se ideed, ideepärast polis`t, seda, mis on polis oma idee kohaselt, mitte aga ajaloos (meeleliselt, empiiriliselt tajutavas nii muutlikus maailmas) faktiliselt olemasolevaid, kaugeltki mitte- õnnelikke, polis`seid. (Viimaste uurimisega tegelevad ajalooteadus ja sotsioloogia.) Platoni ideepärane poliitiline õpetus on ühtaegu õpetus õnnelikust polis`sest; seesuguse paratamatu seose tõttu läheb eetika, moraalifilosoofia loomuldasa üle poliitikafilosoofiaks. Makrokosmose kolmikstruktuur projitseerub inimhinge, mikrokosmose, kolmikstruktuuriks ja sealt edasi ideaalse polisè, mesokosmose, kolmekihilisse ülesehitusse. Ideaalriik. Eestikeelses õppekirjanduses on ideaalse polisé asemel valdavalt kasutusel ideaalriik. Jätkame siingi samamoodi tänapäevasema keelepruugiga, pidades kogu aeg meeles, et Platon pidas silmas linnriiki. Platoni poliitika-mõistmise keskne väärtus on õiglus. Õiglus tähendab tal ,,teha endaomast ..., milleks ta loomult on sobivaim"
Võimalik on ette kujutada neljatist süsteemi (ka kahetine on võimalik yin ja yang), milles vastandid üksteist organismist välja tõrjuvad, asendavad või toetavad. Neli (viis) algainet, kaks (yin ja yang) viisid nii üldise looduse seletamise juurde, kui ka näiteks inimloomuse (sh haiguste) seletamise ning parandamise juurde. Ravimine seisneks tasakaalu elementide juurdelisamises ehk äravõtmises. Siinkohal võib veel käsitleda ka mikro- ja makrokosmose paralleelsust. Siit lähtuvad ka mõned ravimeetodite traditsioonilised tendentsid. Ravimeid on rakendatud analoogia ning vastandamise printsiibil. Analoogia printsiip eeldab ravivahendina haigele organile, elundile, haiguse tunnustele vms sarnast (seda kujult, värvilt, teoreetiliselt) vahendit. Selline ,,sarnast sarnasega" lähenemine põhineb nn signaturismi kontseptsioonil, usul, et Loodus (vms) annab inimesele konkreetses küsimuses nö märku.
annaabi.ee 
