Matemaatikafunktsioonid Tööjuhend Järgnevates ülesannetes algandmed asuvad vasakul pool üleval nurgas. Funktsioone tutvustavas tabelis on järgmised veerud: Kasutatavad arvud 1. veerg - funktsiooni nimetus Excelis 72 12.4 2. veerg - ülesanne koos lahenduskäiguga 18 5 3. veerg (oranž) - lahenduskäigu sisetamine: sisesta siia eelmises veerus 2 75 tulemusega. Valem algab alati võrdusmärgiga! 0.3 2 4. veerg - funktsiooni kirjeldus 2 0 NB! Olenevalt ülesandest erineb kohati veergude järjestus ning ülesande k
Kui palju praegune_väärt on - algkapital (present value) pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE,neil määr70000 eurot? (rate) - intressimäär Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille PMT, makseomafinantseering
Paned panka 200 eurot. Panga intressimäär on 1,5% kuus. Lisaks paned panka iga kuu lõpus 200 eurot. PV, Kui palju on- algkapital (present value) praegune_väärt pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE, neil 70000 määr eurot? - intressimäär (rate) Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille omafinantseering
eavad paiknema tõusvas tusega võrdne. es. sitav_väärtus või sellega skuvas järjestuses. erunumbriga määratud Page 5 tusega võrdne. es. sitav_väärtus või sellega Viide skuvas järjestuses. erunumbriga määratud Page 6 Rahandus PV, praegune_väärt - algkapital (present value) FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) RATE, määr - intressimäär (rate) NPER, per_arv - perioodide arv (number of periods) PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) TYPE , tüüp- intervall, mille kohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpp, 1 perioodi algus) Lõppkapitali leidmine FV(määr; per_arv; makse; praegune_väärt; tüüp) FV(rate; nper; pmt; pv; type) PV -0.20€ RATE 1.50% NPER 24 PMT -200 FV 6.01€ TYPE 0
Page 6 Rahandus PV, praegune_väärt - algkapital (present value) NB! Intressimäära ja perioodide juures tuleb tähele pa FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) - kui tehakse sissemakseid iga kuu näiteks nelja aas RATE, määr - intressimäär (rate) 12%, siis tuleb perioodiks arvestada 4*12 ning intress NPER, per_arv - perioodide arv (number of periods) - kui tehakse sissemakseid aastas korra nelja aasta PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) siis tuleb perioodiks arvestada 4 ja intressimääraks 1
ISLOGICAL(lahter) tõene, kui lahtris on tõeväärtus ISERROR(lahter) tõene, kui lahtri valem annab vea ISERR(lahter) tõene, kui lahtri valem annab N/A-st erineva vea ISNA(lahter) tõene, kui lahtri valem annab vea N/A INFO mitmesugune info arvuti, operatsioonisüsteemi ja töökeskkonna kohta Tekstifunktsioonid Märgi koodi teisendamine CHAR, CODE Teksti pikkus - LEN Arvu teisendamine tekstiks TEXT, DOLLAR, FIXED Teksti teisendamine arvuks VALUE Tekstide ühendamine (liitmine, sidurdamine) CONCATENATE Tekstiosa eraldamine LEFT, RIGHT, MID Tekstide võrdlemine EXACT Tekstis suur- ja väiketähtede muutmine UPPER, LOWER, PROPER Märgi või tekstiosa otsimine FIND Tekstiosa asendamine SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu
ISLOGICAL(lahter) tõene, kui lahtris on tõeväärtus ISERROR(lahter) tõene, kui lahtri valem annab vea ISERR(lahter) tõene, kui lahtri valem annab N/A-st erineva vea ISNA(lahter) tõene, kui lahtri valem annab vea N/A INFO mitmesugune info arvuti, operatsioonisüsteemi ja töökeskkonna kohta Tekstifunktsioonid Märgi koodi teisendamine CHAR, CODE Teksti pikkus - LEN Arvu teisendamine tekstiks TEXT, DOLLAR, FIXED Teksti teisendamine arvuks VALUE Tekstide ühendamine (liitmine, sidurdamine) CONCATENATE Tekstiosa eraldamine LEFT, RIGHT, MID Tekstide võrdlemine EXACT Tekstis suur- ja väiketähtede muutmine UPPER, LOWER, PROPER Märgi või tekstiosa otsimine FIND Tekstiosa asendamine SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu
ISLOGICAL(lahter) – tõene, kui lahtris on tõeväärtus ISERROR(lahter) – tõene, kui lahtri valem annab vea ISERR(lahter) – tõene, kui lahtri valem annab N/A-st erineva vea ISNA(lahter) – tõene, kui lahtri valem annab vea N/A INFO – mitmesugune info arvuti, operatsioonisüsteemi ja töökeskkonna kohta Tekstifunktsioonid Märgi koodi teisendamine – CHAR, CODE Teksti pikkus - LEN Arvu teisendamine tekstiks – TEXT, DOLLAR, FIXED Teksti teisendamine arvuks – VALUE Tekstide ühendamine (liitmine, sidurdamine) – CONCATENATE Tekstiosa eraldamine – LEFT, RIGHT, MID Tekstide võrdlemine – EXACT Tekstis suur- ja väiketähtede muutmine – UPPER, LOWER, PROPER Märgi või tekstiosa otsimine – FIND Tekstiosa asendamine – SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis – REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega
iga aasta panna sinna veel 2 000 kr juurde (intressimäär on 10% vastus 3. Teile pakutakse laenu 10 000 kr ,mida te väga vajate. Maksegraafik näeb ette, et see tuleb tagasi mak ühe aastaga, kusjuures kuus tuleks maksta 1 500 kr . Kas antud laen on otstarbekas võtta, kui te poolt võimalik kõrgeim intressimäär oleks 5% ? vastus 4. Kui suur on kuumaks, kui ostate järelmaksuga arvuti, mis maksab 25 000 kr 3 aasta jooksul, kusjuures intressimäär on 5% aastas? vastus 5. Selleks, et kolme aasta pärast võtta tähtajaliselt hoiuselt, aastaintressiga 5% täna paigutada panka.
JUN JUL AUG SEP OCT NOV DEC 8. 9. 10. 12:00 1.klass 4.mai 12:15 2.klass 4.juuni 12:30 3.klass 4.juuli 12:45 4.aug 13:00 13:15 13:30 13:45 14:00 14:15 14:30 14:45 15:00 Finantsfunktsioonid Määr intressimäär perioodi kohta. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse FV(määr;per_arv;makse;praeg_väärtus;tüüp) Per_arv makseperioodide koguarv annuit Makse iga perioodi makse; annuiteedi ke sisaldab makse põhisummat ja intresse, ku
1 Enamik Eestis kättesaadavatest ingliskeelsetest ärirahanduse raamatutest lähtub sellest süsteemist. See on vaid üks võimalik süsteem ja kahjuks mitte Eestis levinud (st kõike loetut ei saa Eestiga samastada ega siin rakendada). Lisaks tuleb arvestada ka väikeriigi iseärasusi, millest tulenevalt ei paku finantsturg nii laia valikuvõimalust. 2. RAHA AJAVÄÄRTUS 2.2. Intressid ja intressimäärad Rangelt tuleb eristada intressi (interest) ja intressimäära (interest rate). Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Seega on raha kaup, mis maksab, ja selle kallidus sõltub intressimäärast. Raha ajaväärtuse puhul kasutatakse kolmesugust rahaühikult intressi võtmise viisi: · lihtintress lineaarne kasv; · liitintress geomeetriline kasv; · pidev juurdearvestus eksponentkasv. Lihtintress (simple interest) kasvab ühtlaselt aritmeetilise jadana. Intressi arvutamine käib algsummalt.
kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid?
....................................................39 Enimkasutatavad funktsioonid..................................................................................................40 SUM ..................................................................................................................................... 40 AVERAGE ............................................................................................................................ 41 SQRT ................................................................................................................................... 41 IF .......................................................................................................................................... 41 COUNT, COUNTA, COUNTBLANK .....................................................................................42 MAX/MIN ................................................................................
Matemaatikafunktsioonid Kasutatavad arvud 72 12,4 18 5 2 75 0,3 2 2 0 sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 pi PI() 3,1415926536 roman ROMAN(A4) LXXII power POWER(1000*31;8)*POWER(A6;A7)/3118,2 3,3674300E+032 round ROUND(A5/12,4;3) 1,452 logaritm (35,75-LOG(B6))/53,2 0,6367469687 sum SUM(A4:A8) 74 sumif SUMIF(A4:A8;2) 4 ruutjuur pii (3,14) numbri teisendab roomanumbriks astendamine ümardab määratud lahtri etteantud komakohani logaritm
momendil kasutab firma 8%-list pikaajalist võlga 500 000 ulatuses. b. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis c. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 3. Ettevõtte rahavajadus on 5 miljonit krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Selle raha saaks börsilt uute aktsiate emissioonist hinnaga 10 krooni/aktsia või 35% ulatuses pangast laenates intressiga 8% ning 65% ulatuses aktsiaid emiteerides. Projekti EBIT on 4 miljonit krooni. a. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis b. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 4. Ettevõtte EBIT on 50 000 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Ettevõtte finantseerimiseks on kaks võimalust: a. Omakapital summas 10 000 krooni 10 krooniste aktsiatega või b
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
Panga tegevuseks 87 Kokku 100 Kokku 100 Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga
PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa. Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse
Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
=INT(palk*20 + 0,5)/20 =ROUND(palk*20;0)/ Viie sendi valemid Argumentideta: PI Ühe argumendiga ABS - absoluutväärtus EXP - e aste FACT - faktoriaal LN - naturaallogaritm LOG10 - kümnendlogaritm MOD - jagamise jääk SIGN - märk (+1 või -1) SQRT - ruutjuur Kahe argumendiga: LOG - logaritm POWER - astendamine Paljude argumentidega: SUM, PRODUCT (korrutamine) Ümardusfunktsioonid: ROUND, INT, TRUNC, ... Trigonomeetrilised: SIN, COS, TAN ASIN, ACOS, ATAN - arkusfunktsioonid Teisendused: DEGREES, RADIANS Muud: ROMAN, ... 2 Kuupäeva ja kellaaja funktsioonid
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid
Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur Kui andmebaase kirjeldada, siis kõige sarnasem on sellele Microsoft Exceli töövihik, kus andmeid hoitakse samuti tabelites. Ning tabeli moodustavad tulbad ja read. Andmebaasi ridu nimetatakse ka kirjeteks (records). Tabelilahtreid nimetame aga andmeväljadeks (fields). Reeglina varustatakse iga tabeli esimene veerg unikaalse indikaatoriga (id), mida kutsutakse primaarvõtmeks. Igaks juhuks rõhutan üle, et unikaalne tähendab, et samasugust võtit tabelis enam olla ei tohi! Võtmed on just need väljad, mille abil seotakse erinevad andmetabelid. Andmete hoidmine eraldi tabelites, muudab need üksteisest sõltumatuks, võimaldades hõlpsamini teha näiteks muudatusi andmebaasi struktuuris või kasutada samu andmeid teise tabeliga sidumisel. Andmebaasi haldus
sääste. Väärtpaberiturg jaguneb: (1) esmasturg -- toimub väärtpaberite emissioon; (2) teisene turg -- toimub kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju -- 65% turumahust, lihataktsiad -- 30%, eelisaktsiad -- 4% (ligikaudu). Finantsturg = Kapitaliturg + Rahaturg Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud investori nõutava tulunormiga + põhisumma nüüdisväärtus, samuti diskonteerituna investori nõutava tulunormiga. Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor ettevõttele laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta selle omanikule võetud laenu pealt: 1) perioodilisi intressimakseid (garanteeritud protsent nominaalväärtusest) ning 2) kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal). Äririsk ühendab
echo '
