angas oli E Selleks, et leida mitu protsenti moodustab üks suurus a teisest suurusest b, tehakse tehe Tulemus saadakse protsentides. Sarnaselt eelnevate ülesandega võib ka siin lahendada võrde abil b 100% ax% Näide 3. Tartu linna ettevõtete registris oli 3304 ettevõtet, neist munitsipaalomanduses 119. Mitu protsenti ettevõtetest oli munitsipaalomanduses? Munitsipaalomanduses oli (%) Selleks, et leida, mitu protsenti moodustab suuruse muut a selle suuruse esialgsest väärtusest A, tehakse tehe Tulemus saadakse protsentides. Ülesannete lahendamisel tuleb hoolega jälgida, missuguse suurusega muutu võrreldakse kas esialgse või muutumisjärgsega. Näide 4. Töötajate brutopalk ühes firmas tõusis 970 eurolt 1350 euroni
kutsekvalifikatsiooni saamiseks, taotlejtatest läbis eksami 8. Mitu protsenti ei läbinud eksamit? 21 taotlejat. 8 läbis. Vastus: Õmbleja I kvalifikatsiooni eksamit ei läbinud 61,9 % õpilastest. Ülessanne 3. Kaup hinnaga 250 lasti odavale väljamüügile hinnaga 200 . Arvutada, mitu % on : 1) Väljamüügi hind madalam esialgsest hinnast; 2) Esialgne hind kõrgem väljamüügihinnast. 1) 2) Ülessanne 4. Tartu linna registris oli 3304 ettevõtet, neist munitsipaalomanduses 119. Mitu protsenti ettevõtetest on munitsipaalomanduses ? 3304 100% 119 X % Vastust : Tartu linna ettevõtetest on munitsipaalomanduses 3,6 %. Ülessanne 5. Auto kindlustusmaks on 15 aastas. Algaja juht peab esimesel aastal maksma 175 % kindlustusmaksust. Juht, kes ei ole 5 aasta jooksul teinud ühtegi avariid, maksab vaid 60 % kindlustusmaksust. Mitu maksab algaja juht rohkem ? Kindlustsumaks 15 Algajal juhil 175 % = 1,75 41,25 -6 = 32,25 Kogenud juhil 60 % = 0,6
Uurimustöö Tuleviku plaanid Tallinn 2010 2 Sisukord Uurimustöö.................................................................................................................... 1 Tuleviku plaanid...........................................................................................................1 Sisukord.........................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................. 4 Peamised suuunad valdkonnas.................................................................................... 4 Oodatavad tuleviku suunad valdkonnas....................................................................... 5 Alamvaldkonnad ja nende perspektiivikus.................................................................... 5 Õppimisvõimalused..........
kunstielu on organiseeritud hierarhiliselt ja tsunftilaadselt (oli ju loomeliitu saamine kunstniku peaaegu et ainuke ametliku tunnustamise vahend). Valdav enamik inimesi on passiivsed kultuuritarbijad, kellel puudub omaalgatus ja tegevusvabadus (Kangilaski 1998). Teatripoliitika puhul kehtivad enam-vähem samad tunnused ka täna: kui räägitakse teatrist, siis mõeldakse selle all tavaliselt mõnda riigi- või munitsipaalomanduses olevat kutselist teatrit, finantseerimine on endiselt maksimaalselt tsentraliseeritud ning eraalgatust teatri tegemisel peab Kultuuriministeerium meeles hea sõnaga, mitte aga eriliste majanduslike toetustega. Seega võib ka tänast teatripoliitikat defineerida monarhistlikuna. Kasutatud kirjandus "Lühike teatriajalugu" Phyllis Hartnoll "Inimene,ühiskond,kultuur"HelmutPiirimäe "EE 5" "EE 9" 8 9 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
