Aastaintress 8 % Vastus : 10 000 peaks olema hoiul 6,25 aastat, et see kasvaks 15 000 ni. Ülesanne 16. Firma laenab üheks aastaks 480 000 . Pakutakse kahte võimalust : a) Intressimäär on 9 % aastas ja laenu tagasimaksmine toimub 12-s osas fikseeritu tagasimaksetena iga kuu lõpul. b) Intressimäär on 8 % aastas ja laenu tagasimaksmine toimub 4-s osas fikseeritud tagasimaksetena iga kvartali lõpul. Leida summaarne laenukulu kummalgi juhul. Milline ettepanek on kasulikum ? a) 2,25 % b) 120 000 2% 1) 480 000 480 000 2,25 % = 10 800 40 000 2) 440 000 440 000 2,25 % = 9900 40 000 3) 400 000 400 000 2,25 % = 9000 40 000 4) 360 000 360 000 2,25 % = 8100 40 000 5) 320 000 320 000 2,25 % = 7200 40 000
Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Aastane protsendimäär APM on krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina. (APM) APM=2 m i/P(n+1) m makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i laenukulu (intressi summa) P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv Krediidi eelised - kohene kauba omandamine - paindlikkus - ohutus - aitab ettenägematute asjaolude korral Krediidi puudused - ülekulutamine - kõrgem maksumus - impulsiivsed ostud
Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. N. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid. Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasud, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Aastane protsengimäär (APM) APM on krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina. APM=2 m i/P (n+1) m- makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i- laenukulu( intressi summa) P- pühisumma( laenatav raha) n- tegelik maksete arv Krediidi eelised ja puudused Eelised : · Kohene kauba omamine · Paindlikkus · Ohutus · Aitab ettenägematute asjaolude korral Puudused: · Ülekulutamine · Kõrgem maksumus · Impulsiivsed ostud Käendaja- isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting( vara on endal ka hingel) ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda.
ja maksta nende eest hiljem. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid. · Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. · Aastane protsendimäär (APM) krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina. APM=2 m i/P(n+1) m makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i laenukulu (intressi summa) P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv · Krediidi eelised 1)kohene kauba omandamine 2)paindlikkus 3)ohutus 4) aitab ettenägematute asjaolude korral · Krediidi puudused 1)ülekulutamine 2)kõrgem maksumus 3)impulsiivsed ostud · Käendaja isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda. 1) Küsimused ja ülesanded
SK sidekulud 4864 Ki kindlustus 1125 RK - reklaamikulud 7760 O ostetud teenus 4500 Kokku 92666 Ettenägematud kulud 2780 krooni (92666*3%) 20 3.13 Omahind Omahinnas sisaldub: amortisatsiooni kuu kulu+ väikevahendite kuu kulu+ materjalide kuu kulu+ kommunaalkulud+ rendikulu+ tööjõukulu+ sidekulu+ kindlustus+ laenukulu+ ostetud teenused+ muud kulud. Kuu omahinnakulud on kõik muudekulude tabelis oilevad kulud kokku summas 92666 krooni ja nendele lisame veel arvestatud ettenägematud kulud 2780 krooniOmahinnakulud on kokku seega 95446 krooni. Ühiku omahinna arvestuseks peame leidma ka kuu võimalikud töötunnid. Ettevõttes töötab kolm arhitekti, kellel on 8 tunnised tööpäevad. Aasta töötunnid ühele töötajale on 2031 tundi ( aluseks on võetud 2011.a
............................................................11 3.7 Tööjõu kulud............................................................................................................................12 3.8 Kindlustus kulud......................................................................................................................12 3.9 Stardikapital.............................................................................................................................12 3.10 Laenukulu..............................................................................................................................13 3.11 Muud kulud............................................................................................................................13 3.12 Omahind.................................................................................................................................13 3.13 Paranduskoefitsient.............................................................
reaalkapital suureneb. Investeeringute tulu (oodatav tulumäär)- ettevõtte aastatulu oodatav juurdekasv, mida loodetakse saada antud investeeringutega. Tulumäära väljendatakse protsendina investeeritud summast. Investeeringute kulu- hind, mis tuleb maksta investeeritavate raharessursside ehk fondide eest, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtte omavahenditega või laenuressurssidega. Ettevõtte omavahendite puhul kujutavad investeeringud alternatiivkulu, laenuressursside puhul aga laenukulu. Laenukulu- laenu saaja poolt laenatava raha eest makstav hind, mõõdetuna protsendina algsummast. Teisiti väljendades on see laenu intress. Investeerimissoov võib esile kerkida kas: - Ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) - Olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks (olemasolevate võimsuste laiendamiseks, uute toodete juurutamise või uute turgude vallutamise eesmärgil). - Ettevõtte rekonstrueerimiseks (seadmete asendamine kaasaegsete vastu, et vähendada
Kuna endal olemas 30 967 Eesti krooni, siis sooviksin pangast laenata 500 000 Eesti krooni. 15 Tabel 12 muud kulud Muude kulutuste alla lähevad kulutused, mis pole ette näha. Kulutused käivad ühe kuu kohta ja arvutatakse alloleva valemiga: Amortisatsiooni summa(kuu)+ väikevahendid(kuu)+ materjal+ tööjõud+ kommunaalkulud+ sidekulud+ reklaamikulud+ kindlustus+ laenukulu* 5%= muud kulud Kulud Summa Amortisatsioon 6570,6 Väikevahendid 1481,75 Materjalid 1564 Müügi materjal 120 Tööjõud 33250 Kommunaalkulud 3869,7 Sidekulud 4149 Reklaamikulud 655
Püsiv tegevuskoht 20 %, EESTI: TuMS § 13 lg 4 – füüsiline isik, palgatulu §18 lg 1’1 füüsiline isik dividendid TuMS § 45 krediidi võimalus teist liiki tulude puhul §50 lg 1’ vabastusmeetod – majanduslik topeltmaksustamist, juriidiline isik Kaasus. Kreega äriühing, teenib kasumit Kreeka tegevustelt 1000 EUR, tulumaksumäär 30%, TM 300 Kinnisvara Türgis, mille pealt teenib äriühing lisaks brutotulu 2 200 EUr. Kinnisvara on finantseeritud pangalaenuga. Laenukulu maha arvata, intressikulu 200.- aastas Netotulu 2000, maksustatud 40 % Türgis TM 800.- VABASTU Täielik Tavaline Mahaarvam Ei ole S krediit – krediit ine meetodi väliriigis (enamma (Kulusse) t rohkem ks. Ei maks. kompens., Kompen lub
lihtintressimääraga r perioodi kohta, siis terve säästusumma on (n & 1) K ' dn 1 % r 2 NÄIDE 4.10. Laenu tagasimaksmine võrdsetes osades. Firma laenab 1,5 aastaks 180 000 krooni intressimääraga 9% aastas. Laenu tagasimaksmine toimub fikseeritud tagasimaksetena iga kvartali lõpul. Milline on summaarne laenukulu, kui intressi arvutatakse laenu jäägilt? Lahendus: Fikseeritud tagasimakse suurus leitakse laenusumma jagamisel tagasimaksete arvuga 6 (1,5 aastas on 6 kvartalit): 180 000 9% ' 30 000 . Intressimäär perioodi (kvartali) kohta on r ' ' 2,25% 6 4
lihtintressimääraga r perioodi kohta, siis lõppkapital on ( - 1) = 1 + 2 Näide 4-10 Laenu tagasimaksmine võrdsetes osades Firma laenab 1,5 aastaks 180 000 krooni intressimääraga 9% aastas. Laenu tagasimaksmine toimub fikseeritud tagasimaksetena iga kvartali lõpul. Milline on summaarne laenukulu, kui intressi arvutatakse laenu jäägilt? Lahendus. Fikseeritud tagasimakse suurus leitakse laenusumma jagamisel tagasimaksete arvuga. 1,5 aasta sisse mahub 6 kvartalit, seega laenu põhiosa tagasimakse suurus on 180 000 / 6 = 30 000 kr kvartalis. Intressimäär perioodi (kvartali) kohta on r=9%/4=2,25% (aastas on neli kvartalit). Esimese perioodi laenujääk (ehk siis ka intressi arvutuse alus) on 180 000 kr. Teisel perioodil 180 000 30 000 = 150 000 jne
Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Aastane protsendimäär APM on krediidikulu, mida arvutataks (APM) aastaprotsendina. APM=2 m i/P(n+1) m makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i laenukulu (intressi summa) P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv Krediidi eelised - kohene kauba omandamine - paindlikkus - ohutus - aitab ettenägematute asjaolude korral Krediidi puudused - ülekulutamine - kõrgem maksumus - impulsiivsed ostud
2) raha hulk rahaturul (mida kaudselt kontrollib riigi keskpank 3)laenuprotsent, mis tuleneb osaliselt eelmisest 1.45.1 Otsus selle kohta, kas investeerida või mitte sõltub kahest asjaolust 1)investeeringu oodatavast tulumäärast s.o. ettevõtte aastatulu oodatav juurdekasv, mida antud investeeringuga loodetakse saada. 2)laenukulust, s.o. hind, mida laenusaaja maksab laenatavate vahendite eest. Kui laenukulu on väiksem oodatavast tulumäärast, siis on majanduslikult kasulik planeerida investeerimist. Maksimaalset kasumit taotlev ettevõte investeerib põhikapitali niikaua, kuni investeeringu piirefektiivsus (IPE) on suurem laenukulust rahaturul. Ta teeb seda sellepärast, et investeerides kapitalikaupadesse teenib ettevõte rohkem kui välja laenates. IPE=laenutulu/ investeering *100 Kui IPE on väiksem laenukulust, teeniks ettevõte kapitalikaupadesse investeerides vähem võrreldes
annaabi.ee 
