legaliseerimist; 9. nov Berliini müüri langemine; Tsehhoslovakkias uus president: 1990 Majandusblokaad Leedu vastu; Poolas presidendiks Lech Walesa; Bulgaarias tulid võimule nooremad Vene Föderatsiooni presidendiks Boris Ungaris saavutasid võidu opositsioonijõud kommunistid, kuulutasid Jeltsin demokratiseerimise programmi; 1991 VLO laiali saatmine, RESK + erak. seisukord
NSV Liidu lagunemine 1990-1991 Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel 11.03.1990 Leedu taasiseseisvub 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks Balti küsimus rahvusvaelisel areenil 1990 NSV Liidu presidendiks M. Gorbatsov, vastasseis Boriss Jeltsiniga NSV Liidu poolt sõjalise jõu rakendamine: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 jaanuaris Leedus Vilniuses teletorni kaitsmisel hukkus 14 inimest, Lätis, Riias, hukkus 5 inimest Maailma reageering tugev Vene Föderatsiooni esimees B. Jeltsin
õigustühiseks. 1990 24.02- toimusid Eesti Kongressi valimised 18.03-Mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse märts-Eesti Kongressi I istung kongressi tegevorganiks 78- liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks Tunne Kelam märts- EKP 20 kongress 30. märts- võeti vastu otsus ,,Eesti riiklikust staatusest",sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega aprill- majandusblokaad formeerus interrinne- olid Eesti iseseisvuse vastu 08.05- Eesi NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariik 15.05-Impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal 1991 jaanuarikriis Balti riikides tegutsesid streigikomiteed 1991 esimesed päevad- Nõukogude Liidu vägivallaaktid Balti riikides: kontrolli alla võeti Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti Kommunistlikut Partei Keskkomitee kirjanduse hoone Riias 12
Impordikvoot kaubandustõke, mis kehtestab kaubagruppidele koguselised piirangud Kvaliteedistandard tõkestab välismaiste kaupade sissevoolu Avatud majanduspoliitika vaba kauplemine teiste riikidega, ekspordi ja impordi soosimine (edukas, näiteks Eesti) Protektsionistlik majanduspoliitika välismaiste kaupade impordi takistamine eesmärgiga kaitsta kodumaiste tootjate kodumaist turgu (ebaedukas) Embargo mingi riigi suhtes kehtestatud kaubanduskeeld Majandusblokaad (kaubandusblokaad) riikidevahelise kaubanduse jõuga takistamine · WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon demokraatlike riikide kaubanduskokkulepete võrk Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · IMF (Rahvusvaheline Valuutafond), Maailmapank tegelevad peamiselt vaeste riikide abistamisega läbi investeeringulaenude ja maailma rahasüsteemi stabiliseerimisega · Euroópa Liit kaupade, teenuste, raha
Sotsialismi kokkuvarisemine Ida-ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. 1990.aasta veebruaris-märtsis toimusid Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimised, milles saavutasid ülekaaluka võidu iseseisvusmeelsed jõud. 1990.a. kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, kuid Eesti ja Läti kuulutasid välja kõigest üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastasteks ja õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaad, Eestis ja Lätis oli peaaegu sama olukord. Läänes leiti, et Baltimaade iseseisvumiskatsed õõnestavad Gorbatsovi positsiooni ning Lääs asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais 1990 üritati Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaades alustati poliitilisi ja majandusreforme, et saada iseseisvamaks. Leedus Kazimiera Prunskiene valitsus Lätis Ivars Godmanise valitsus
· Alandav Moskva jaoks, et Lääne-Berliini kaudu põgenesid läände idasakslased · 13. 08.1961 sulgeti värav · arvati, et lääne kultuuril halb mõju idapoolele · lammutati 1989 · külma sõja sümboliks Kuuba (ehk Kariibi) kriis 1961-1962 · 1959 tuleb Kuubal võimule Fidel Castro · USA suhed Kuubaga halvenesid, kuna ei meeldinud kommunistlik riik lähinaabruses · katkestati diplomaatilised suhted, kuulutati välja majandusblokaad · NSVL paigutas oma tuumapommi Kuubale · USA oli sellest häiritud, kontrolljoon merel · tulemuseks viib NSVL tuumalõhkepead minema, USA viib Türgist minema. USA lubab mitte kukutada Kuuba valitsust. Vietnami sõda · 1. sõda kestis 1945-1954, konflikt tekkis prantslaste ja Vietnami Demokraatliku vabariigi vahel, kuna prantslased tahtsid endist kolooniat tagasi
suutis end võidelda vaid väike osa. · Sai Rahvastelahingus lüüa · Sai Waterloo lahingus lüüa Selgita mõisteid ja isikute ajaloolist tähtsust! Versailles linn Prantsusmaal, kus asub Versailles' loss, mis oli 16821789 Prantsusmaa kuningaloss. Kontinentaalblokaad oli 21. Novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale. Rahvuskogu Rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada Robespierre Prantsuse revolutsiooni üks tuntumaid juhte Bastille 1418 sajandil kindlustusehitis Pariisis Prantsuse park pargikujunduse stiil, mis vastandub inglise vabale pargikujundus stiilile Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Asutav Kogu Rahvuskogu kuulutas end selleks; pidid koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega
Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986
Vaenutsemise ajal rikuti inimõigusi ja rakendati massirepressioone, mille eest vastutavad mitmed tolleaegsed poliitikud anti rahvusvahelise kohtu alla (Serbia eksjuht Slobodan Milosevic). NSVL lagunemine 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud.Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel.11.03.1990 taasiseseisvub Leedu. 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid .Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad .Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis .Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks.1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses . Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust .M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis.1991B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas
Generaalstaadid- olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal Jakobiinid- Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid rev. jätku Kokard-metallist sõjaväemütsimärk sõjaväelastel Konstitutsioon- riigi põhikord, võimu funktsioneerimise üldine korraldus ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi riigis sõltumata sellest, kas need on põhiseadusega sätestatud Kontinentaalblokaad-majandusblokaad, mille kohaselt lõpetatakse mingi riigiiga kaubandussuhted, püüe eraldada muust maailmast Küree-külavaimliku nimetus Montanjaarid-Mäe rühmitus, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Rühmitus, mis mood. 1791 a Seadusandlik kogu, rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. Munitsipaliteedid- rahva poolt välja valitud haldusorganid, kes asendasid üle maa tagandatud vanaid ametnikke.
Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused:
kohtupidamise ja seadusandluse ümberkorraldus 1804-Napoleoni tsiviilkoodeks-inimeste võrdsus seaduste ees, eraomanduse puutumatus, kiriku lahutamine riigist majanduse areng keskpanga loomine, uued tööstusettevõtted katoliku usk kuulutati enamike prantslaste usuks 21.Reini Liit- 1806 suvi - Prantsuse kontrolli all olevad 16 Saksa väikeriikide liit, mis kohustus osalema impeeriumi vallutusõdades 22. 1802 // Kontinentaablokaad kehtestati 1806.a Inglismaa vastu. See oli majandusblokaad, millega keelas Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel igasuguse kauplemise Inglismaaga. Sellest jäid välja ülemerekolooniad, sest nad ei olnud Prantsuse mõju all 23.Tilsiti rahu-1807 juunis Napoleoni ja Venemaa valitseja Aleksander I vahel. Napoleon võitis Venemaad suure võiduga ning too pidi alitsuma. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegevusvabadust L-Euroopas. Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga
majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2. NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. (Edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3. Võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt. (Tähesõdade programmid USAs jne.) 4. NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt. (Alandati naftahindu, majandusblokaad jne.). Kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1. iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 2. iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3. iseseisvumisel oli 2 vaenlast Nõukogude Venemaa ja Saksamaa,
Kui hunnid muutusid ohtlikuks, siis ässitas ta nende vastu avaarid. Vandaalidest jagu saamiseks meelitas ta enda poole idagootid. Idagootidest sai ta jagu frankide abiga. Itaalias ja Aafrikas kasutas ta oma huvides sotsiaalseid vastuolusid. Rooma maaomanikele ja katoliku kirikule ei meeldinud ostgootide võim ja tänu sellele õnnestus tal 555 aastal kehtestada Roomas Bütsantsi võim. Kui vaenlast ei õnnestunud ära osta või sõjalise jõuga alistada, siis võeti appi majandusblokaad. Vaenlaseks nr 1 oli Sassaniitide Pärsia Hosrov I ajal. Selleks, et Pärsia ei saaks olla vahendajaks kaubanduses India ja Hiinaga, püüdis Justinianus suunata kaubateed Punase mere kaudu. Kaupmehed, kes kauplesid barbaritega, pidid riiki varustama kõikvõimaliku infoga nende maade kohta. Külma sõja ajal kasutati ärimehi ja kaubandusesindusi samuti luuretegevuse huvides. Kaupmehed laiendasid oluliselt Bütsantsi mõjuvõimu maailmas. Kaupmeeste järel tulid misjonärid
1805 aasta Trafalgari merelahingus said prantslased hävitavalt lüüa admiral Nelsoni poolt juhitud Inglise-Hispaania ühendlaevastikult. See tugevdas oluliselt inglaste ülemvõimu maailmameredel ning ühtlasi luhtus ka Napoleoni Inglismaa vallutamise plaan. Inglismaad, kes oli osalenud kõikides Prantsusmaa-vastastes koalitsioonides, üritati põlvili suruda kontinentaalblokaadiga. Prantsusmaa liitlastel ning sõltlasriikidel keelustati igasugune majanduslik suhtlemine Inglismaaga. Kuigi majandusblokaad avaldas Inglise majandusele negatiivset mõju, tõi see Prantsusmaal ja tema liitlasriikides kaasa hinnatõusu ning vohama hakkas salakaubandus. Preisimaa purustamise järel võitis Napoleon 1807 Friedlandi lahingus Vene armeed ning viimased olid sunnitud rahu paluma. 1807 Tilsiti jõel sõlmitud rahu-, liidu- ja sõpruslepinguga tunnustas Vene keiser Aleksander I Prantsusmaa vallutusi Euroopas ja pidi liituma Inglismaa vastase kontinentaalblokaadiga
Tahtsime tähelepanu et meid on okupeeritud, inimesed eisid tallinnast vilniuseni kätest kinni, u 660 km, seda näidati palju medias ning taheti et inimesed linnadestvälja poole sõidaks, et seal oli rohkem puudujääke inimestelülis, Lääne poolt tuli head vastukaja kuid moskva suhtus sellesse halvasti. 1990ndatel tahtsid liiduvabariigid eralduda. NSVL tahtis aga lepingut et lubab autonoomiat, rohkem vabadust. Me ei tahtnud lepingut. Leedu keeldus üldse NSVL suhtlemast ning leedus tuli majandusblokaad. Tehased läksid pankrotti, energia kriis, kaupa ei toodud sisse ega viidud välja. Kuna selline blokaad läks päris hulluks, siis leedu oli nõus lepingule alla kirjutama. 2 1991 üleliiduline rahvahääletusreferendum, et kas soovid nsvl või ei. Me ei julgenud hääletada, sest arvasime et äkki võltsitakse jälle hääletustulemusi
nimekirja.Juhtis 93aastal toimunud rahva ülestõusu.Sama aasta ta tapeti. 9.termidoor-1794toimunud riigipööre.Sellega kukutati jakobiinid.Hinnad kujundasid nüüd turg,ning valitsus soosis eraettevõtlust ja kaubandust. 18brümäär-1799toimunud sõjaline riigipööre,kus sai tuntuks Napoleon.Peale seda riigipööret vabariik säilis.See sündmus tähistas tegelikult Suure Prantsuse revolutsiooni lõppu. Kontinentaalblokaad-1806aastal välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale.Lõpetati kõik kaubandussuhted Briti saarte ja Euroopa vahel,et Briti majandust nõrgestada.See oli ettevalmistus Suurbritanna vallutamiseks.Taheti,et Inglismaa jääks nälga ja jääks nõrgaks,et neid oleks lihtsam lüüa. Borodino lahing-1812a toimunud lahing Venemaa ja Prantsusmaa vahel.Napoleon avas tee Moskvasse,kuid ta ei suutnud vene armeed purustada.Moskva küll vallutati,kuid venelased ei andnud alla.Prantslased olid sunnitud lõpuks taganema,sest neil polnud talve
1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 1 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused
vabalinn; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale. Napoleoni 100 päeva- pärast Elba saarelt põgenemist marssis Napoleon ustava väe saatel Pariisi ühtki lasku tulistamata ning valitses keisrina veel 100 päeva. Teist korda loobus ta troonist pärast seda, kui tema väed Waterloo lahingus purustati. Kontinentaalblokaad- 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale.Lõpetati Euroopa mandri ja Briti saarte vahelised kaubandussuhted, et Suurbritannia majandust nõrgestada. See oli ettevalmistus Suurbritannia vallutamiseks. Blokaad lõpetati novembris 1814. Giljotiin- masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega. Versailles' loss- asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal
algasid vasakpoolsed ümberkorraldused (natsionaliseerimine), USA lõpetas Kuuba kauba importimise, ettevõtete natsionaliseerimine sotsialistlik revolutsioon, Kuuba kui Nõukogude satelliitriik USA naabruses, Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted Majandusblokaad, o 1961.a üritasid USA poolt varustatud Castro vastased ta kukutada o (Sigade laht 15-20 aprill,USA toetatud Kuuba emigrandid (CIA), 1500-2000 meest, mõned lennukid, Häbistab USA, armeed ja kuubalasi( USA poolel võitlevaid) juhtis Che Guevara) . o 1962 suvel - NSVL toob Kuubale raketid. o oktoober 1962- Kennedy teatab, et USA blokeerib Kuuba (mereblokaad),
aastal troonist. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Pärast Elba saarelt põgenemist marssis Napoleon ustava väe saatel Pariisi ühtki lasku tulistamata ning valitses keisrina veel 100 päeva. Teist korda loobus ta troonist pärast seda, kui tema väed Waterloo lahingus purustati. Ta suri Inglismaa vangina St. Helena saarel 1821. aastal. Kontinentaalblokaad oli 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale. Lõpetati Euroopa mandri ja Briti saarte vahelised kaubandussuhted, et Suurbritannia majandust nõrgestada. See oli ettevalmistus Suurbritannia vallutamiseks. Blokaad lõpetati novembris 1814. Euroopat mõjutas suuresti ka Napoleoni kontinentaalblokaadist tingitud koloniaalkaupade nappus, mis põhjustas hindade tõusu, aseainete tootmise, salakaubanduse, musta turu kujunemise ja korruptsiooni. See
valimised. Võitlus toimus Sajudise ja Leedu KP vahel, võiduka ülekaalu saavutasid Sajudise - 141 kohast Sajudise sai 97 kohta. 11. märtsil 1990 - Ülemnõukogu kuulutas välja Leedu Vabariigi taastamise koos sõjaeelse vapi ja lipuga (Leedu NSV kaotati ära), kehtestati 1938. aasta põhiseadus. Ülemnõukogu esimeheks ehk riigipeaks sai V. Landsbergis. NSVL: Kuulutas Leedu deklaratsioonid kehtetuks ja rakendasid mässulise Leedu vastu repressiivmeetmeid. Sõjaväelased hõivasid LKP hoonet. Majandusblokaad - Leedu ei saanud bensiini, diislikütust. Gorbatsov ähvardas Leedut territooriumite tagastamise ja reparatsioonimaksude nõudmisega. Majandusabi USA-lt, Suurbritannialt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Olukorda teravdasid erimiilitsa ehk OMON, mis teostasid kallaletunge Leedu tolli- ja piiripunktidele. Viimaks otsustati rakendada sõjalist jõudu leedulaste vastu. Vilniuse veresaun 13. jaanuaril 1991- Varahommikul ründasid nõukogude
2)NSVL taotles Lääne-Berliini allutamist Berliini müür ● Rajati 13.aug 1961. ● Ehitamist oli vaja, et vältida põgenemist Läände Kuuba ehk Kariibi kriis ● 1959 haaras võimu Kuubas Fidel Castro ● Kuubas algasid ümberkorraldused - suuromandi likvideerimine Fidel Castro ● USA keeldus Kuuba kaupa ostmast ● Kuuba suhkru ostis NSVL ● Kuuba teatas, et toimub sotsialistlik revolutsioon ● Algas USA majandusblokaad 1962 oktoober tuumaraketid Vietnami sõda Ho Chi Minh - Põhja Vietnami juht Ho Chi Minh Doominoteooria Vietkongid - 1964 - 1973 USA sekkumine Vietnami sõtta 1973 Pariisi rahuleping 1976 Vietnami SV - kuulutati välja (kommunismimaa) Praha kevad 1968 sai võimule Aleksander Dubček Aleksander Dubček Inimnäoline sotsialism Lubati suuremat vabadust: ● Väikeettevõtlus ● kaotati kommunistliku partei järelvalve kultuuris.
aastal loovutas Klaipeda Kolmandale Reichile; 1939. aastal sai Nõukogude Liidult baaside sisselubamise eest Vilniuse; 1940. annekteeritakse Nõukogude Liitu; 1941-1944 Kolmanda Reichi okupatsioon; 1944-1988 Nõukogude Liidu koosseisus; idabloki lagunemise ajal tegutseb Sajudis, taotleb demokraatiat, ajaloolist tõtt ja leedu keele õigusi; massimiitingud; 1990. aasta märtsis kuulutab esimese nõukogude vabariigina iseseisvust; Nõukogude Liidu reaktsiooniks on majandusblokaad; jaanuaris 1991 hukkub 14 inimest kui Nõukogude väed Vilniuse teletorni ründavad, juulis 1991 hukkub OMON-i rünnakus Medininkai piiripunktile seitse Leedu piirivalvurit; 36. Holland XX sajandil 1890. oli lõppenud personaalunioon Luksemburgiga; koloniaalimpeerium; kiiresti kasvav rahvaarv; I ilmasõja ajal neutraalne, samas mõlema võitleva poole mõju all; osales Rahvasteliidus; Suurest Depressioonist tugevalt mõjutatud; Teises ilmasõjas kapituleerub 1940
(Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) + NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) + võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) + NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti NSV Liidu tasand + Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) + perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) + tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 Uus ärkamisaeg laulev revolutsioon
Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult
annaabi.ee 
