lähtub Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvisest majandus-prognoosist. Võrreldes 2014. aasta prognoositava laekumisega kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2015. aastal 556 miljoni euro võrra ehk 7%. Mittemaksuliste tulude osakaal suureneb peamiselt välisvahendite mahu kasvu tõttu. RIIGIEELARVE TULUD • Tulude mahuks 2015. aasta riigieelarves on kavandatud 8 445 mln eurot. Sellest 5 803,4 mln eurot ehk 68,7 protsenti moodustavad maksulised tulud, 1 477,5 mln eurot ehk 17,5 protsenti mittemaksulised tulud ning edasiantavad tulud 1 164,1 mln eurot ehk 13,8 protsenti. Maksukoormus püsib 2015. aastal 32,7% tasemel. RIIGIEELARVE TULUD Riigieelarve tulud koos edasiantavate maksudega 10000 15% (mln EUR,%) 9000 8000 12% 7000
nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslikult oli hariduse andmine raske, kuna maju polnud selleks piisavalt, samuti õpetajaid ega emakeelseid õpikuid, kuid aja jooksul olukord paranes. Mõned aastad hiljem, uute probleemide ilmingul, hakati rohkem rõhku panema kutsehariduskoolide asutamisele. 1934. aastal korraldatud haridusreformiga langes alghariduse tase ja see ei olnud rahvale meeltmööda. 1937
Väikese riigi eelarve peab olema tasakaalus . Riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat on : * sotsiaalmaks , * käibemaks * mittemaksulised tulud . 7. MAKSUD 1. Füüfilise isiku tulumaks: maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21 % kõigist oma sissetulekustest . 2. Käibemaks: kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse . 18& kauba või teenuse müügihinnast. MAKSULISED TULUD : 1) Otsesed maksud 1.1 Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (kõikidelt tuludelt ) 1.2 Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 2) Kaudsed maksud 1.1 Käibemaks ( 18% kauba ja teenuste hinnast) 1.2 Aktsiisimaks - erimaks kindlatele kaupadele ( alkohol, tubakas) 1.3 Tollimaks - sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 1.4 Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt ) 3) Sotsiaalmaks e. sihiotstarbeline maks 1
(pensionid ja riiklikud abirahad ei kuulu maksustamisele). 21% kõigilt sissetulekutelt. 2. Käibemaks kaupade ja teenuste müügihinnalisad, mis laekub riigieelarvesse. (18% müügihinnast) 3. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud Eestis: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu Maksulised tulud Otsesed maksud: 1. füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks 2. maamaks, tasub iga kinnistu omanik, laekub kohalikku eelarvesse Kaudsed maksud: 1. käibemaks, 18 % kauba ja teenuse hinnast 2. aktsiisimaks, erimaks kindlatele kaupadele (alkohol, kütus, tubakas) 3. tollimaks, sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 4. hasartmängumaks, mänguautomaatide ja kasiinode omanikelt Sotsiaalmaks (sihtotstarbeline): 1. pensionid 20% 2. tervisehoid 13% 3
2. Käibemaks: Tarbimismaks, mida makstakse ostumüügi tehingutelt ning, mis laekub riigieelarvesse. 18% kauba või teenuse hinnast. 3. Riigilõiv: Teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud : maamaks, parkimistasu, paadimaks, isikumaksud, reklaamimaks, lemmikloomamaks. Miks peab täitma tuludeklaratsiooni? Et maksuamet saaks ülevaate maksude maksjatest ning, et vältida maksupettusi. MAKSULISED TULUD Otsesed maksud Kaudsed maksud Sotsiaalmaks; sihtotstarbeline maks 1. Füüsilise ja juriidilise 1. Käibemaks 1. Pensionid 20% isiku tulumaks. [18% kauba ja teenuse 2. Tervishoid 13% [kõikidelt tuludelt] hinnast] 3. Töötuskindlustus 0,3% 2. Maamaks 2
Itaalia ühendamine. Rahvusraamatukogude paljusus. Poliitika seotus raamatukogudega. Tsaari-Venemaa mitmetasandilisus. Illegaalsete raamatukogude tekkimise põhjused. Tartu Ülikooli raamatukogust keelatud kirjanduse laenutamine. VENEMAA Tartu Ülikooli üliõpilaste kooslused. Narva ja Tallinna töölisringid. Poliitiliste parteide raamatukogud. Tallinna, Tartu ja Pärnu koolinoorte illegaalsed kogud. Illegaalsete raamatukogude töökorraldus. Lugemisringid. MAKSULISED LAENURAAMATUKOGUD Esimesed eralaenuraamatukogud Tallinnas: Johann Jacob Illig ja Johann Christian Allee. Georg Arnold Eggers - Tallinna majutusameti ruumidest Peterburi Neeva prospekti kaupluseni. Franz Ferdinand Kluge. Carl Ströhm. Ferdinand Wassermann. LUGEMISRINGID Lugemisringi tööpõhimõtted. August Wilhelm Hupel asutab esimese lugemisringi. Tartu-Võru praostkonna raamatukogu- lugemisring. Jõhvi ja Vaivara mõisnike lugemisring. Rahvaraamatukogud.
kui välja müüme. See tähendab, et Eesti ühiskond tervikuna elaks justkui üle jõu. Kui kaupu vähem välja viia ja aina teistest riikidest sisse osta, siis jääb Eestil ju raha vähemaks. See tähendab, et riik annab raha ära ja oma kaupadest ta seda raha, mis ta ära andis, tagasi ei saa. 7. Millised on riigieelarve suuremad tulud ja kulud? Tulud Riigieelarve tulud tulevad maksulistest tuludest ja mittemaksulistest tuludest. Maksulised tulud on need sotsiaalmaks (maksab tööandja igalt väljamakstult palgalt 33%), käibemaks (kauba või teenuse ostmisel lisanduv 18% maks), aktsiisimaksud (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata üleliigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks. Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük. Kulud
f. Loomapidamismaks g. Lõbustusmaks h. Reklaami- ja kuulutustemaks i. Teede ja tänavate sulgemise maks 72) Riigieelarve tulud a. Tulumaks b. sotsiaalmaks c. käibemaks d. alkoholiaktsiis e. tubakaaktsiis f. kütuseaktsiis g. mittemaksulised tulud 73) Mis on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat? V: sotsiaalmaks ja käibemaks 74) Seleta, mida tähendavad järgmised maksud a. Füüsilise isiku tulumaks: b. mitu % ja millest c. Käibemaks d. Mitu % ja millest 75) Maksulised tulud a. Otsesed maksud: üksikisiku tulumaks (26%), ettevõtluse tulumaks (0% investeeritavast kasumist, 26% kui saadud kasumit ei investeerita) b. Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiisimaks c. Sotsiaalkindlusmaksed: sotsiaalmaks 76) Mittemaksulised tulud a. Tulud riigivaradelt b. Riigilõivud (autonumber, pass, abielu, sünni ja surma registreerimine) 77) Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni? 78) Millisel juhul on võimalik saada tulumaksusoodustust?
Maksukorralduse seadus Kohalike maksude seadus aktsiisid reklaamimaks ettevõtlustulu maks teede ja tänavate sulgemismaks hasartmängumaks loomapidamismaks käibemaks mootorsõidukimaks maamaks lõbustusmaks raskeveokimaks parkimistasu sotsiaalmaks tulumaks tollimaks MAKSULISED JA MITTEMAKSULISED TULUD RIIGIEELARVE 2019 Raskeveokimaks; Füüsilise isiku Muud tulud; 2,0% 0,1% tulumaks; 3,1% Juriidilise isiku Finantstulud; 1,9% tulumaks; 5,3% Kaupade ja teenuste Saadud toetused; müük; 2,9% 11,2%
annaabi.ee 
