Prantsusmaa suutis end tänu naiste tööjõu ulatuslikule rakendamisele ise ära toita. Saksamaal ning Austrias hakkas aga majandusblokaadist tingitud puudus ilmnema juba 1916. aastal. Inimesed pidid piirama kalatoodete ja munade tarbimist, sama lugu oli suhkru ja kartuliga. Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma ersatskaupu, mis oma ametlike omaduste järel pidanuks olema originaaliga samaväärsed, tegelikult olid aga maitsetud ning ebameeldivad. Puudus aga kasvas ning 1917. aastal algas nälg, millele lisandusid epideemiad, mis nii tagalas kui ka rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. Sõja populaarsus vähenes kiiresti pea kõikides riikides, ainsana ei andnud raskused end tunda USA-s. Sõda suurendas olulisel määral ka sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Inimesed süüdistasid sõja puhkemises omakasupüüdlikke rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid.
okstel on raviv toime(marikäbid, okstest raviteed ja raviveed ning nende suits) on igaühel kokkupuudet olnud hea meisterdus puu Puhmarinne (Kukemari) on meie soode ja rabade igihaljas kääbuspõõsas kasvab koos kanarbikuga lehed on vaid mõne millimeetri pikkused, väga kitsad ja tumerohelised marjataimena teda meil kuigivõrd ei kasutata (viljad üpris maitsetud ja suurte seemnetega) Rohurinne (Lamba-aruhein) väiksed, kuid väga tihedad puhmad lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal on tähtis lambakarjade toit Inimesed saavad materjali nende juurtest (paberi, pintslite, köite ja mattide) Samblarinne on vähe liike
Kambja Põhikool Magesõstar referaat Koostaja:Ants Rootslane Magesõstar Mage sõstral on rohkem rahvapäraseid nimetusi, kui enamikul teistel meie taimedel, sest ta sarnaneb hea söögimarja punase sõstraga. Nii põõsa kuju, kui lehed ja marjad on sarnased. Kui aga punaseid marju maitsma minna, siis tunneb katsetaja, et teda on petetud. Mage sõstra marjad on täiesti magedad, maitsetud, lääged. Sellest ongi talle tekkinud hulk eesnimesid. Nimelt põhinimi on sama, mis punasel sõstral, kuid selle ette on pandud maitset meeldetuletav mage, imal, lääge, mähk- või nende murdelised varjundid. Ka nimi "naistemarjapuu" olla tulnud sellest, et taime marjad pidid olema nii magedad nagu naine. Samuti on levinud eesnimed, mis rõhutavad aiamarjaks sobimatust: looma-, lehma- ja teised liited.Inimene ei pea sellistest marjadest lugu, küll teevad seda aga loomad
suitsetamise tagajärjel tekib kopsuvähk. Samuti kahjustab suitsetamine ka liskas meie ümber olevaid inimesi ja nende tervist. Mina arvan, et inimesed peaksid alustama iseendast, et mürgid ei satuks meie organismi. Kõigepealt peaksidki inimesed hoiduma meelemürkide tarvitamisest nii palju kui võimalik ja hoopis tegema midagi head oma tervise heaks. Eriti ohtlikud on need mürgid mis on lõhnatud, maitsetud ja ka värvitud. Sest siis inimesed ei tea kui nad viibivad mürkide keskel ja hingavad mürke sisse. Mina arvan, et nende mürkide sattumist meie organism on raske ära hoida, kuid see on võimalik. Eriti suur on võimalus siis kui teadlased avastvad midagi ja sellest inimestele teada annavad näiteks palju on inimestes mürke ja kuidas ning kust need organismi satuvad. Samuti saab ära hoida kui inimesed reostavad loodust vähem.
Austria, Ungari. Muutused ühiskonnas Click icon to add picture http://cdn1.vox-cdn.com/assets/4620775/postwar_europe.png (04.10.15) Igapäevaelu I maailmasõja ajal Riigid polnud valmis nii pikaks sõjaks ja seetõttu ei olnud piisavalt varusid. Inimesed pidid piirama kalatoodete, munade, kartuli ja suhkru tarbimist. Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus Ersatskaubad - maitsetud ning ebameeldivad 1917. algas nälg ning sellele lisandus epideemia. USA sai ilusti hakkama, kuid eriti keeruline oli olukord Venemaal. Sõja all kannatati ning ühiskonnas oli mahajäämus ja nõrk organiseeritus. Probleemid toiduga Click icon to add picture http://www.ww1propaganda.com/sites/default/files/3g12663u- 1483.jpg?1310955669 (04.10.15) http://www.lauriebooks.com/pictures/medium/25366.jpg (04.10.15) Naiste iseseisvumine
tundi sporti kui teleka ees krõpse süüa ja alkoholi tarbida. Ning ei ole raske ka jälgida mida süüa, alati ei pea kiirtoidurestoranist läbi käima kui kõht tühi on, pigem peaks sööma näiteks salatit või riisi. Enesele mitteteadlikult tarbitavad mürgid on tegelikult märksa ohtlikumad ja võivad põhjustada tõsisemaid haiguseid ja tüsistusi. Enamus sellised mürgid on lõhnatud, värvitud ja maitsetud, niiet kunagi ei või teada, millal mürke sisse hingatakse. Kõige hullem mürk on arvatavasti kiiritus, kuna see põhjustab tüsistusi ning väga suure tõenäosusega kiiritatud inimeste järglased sünnivad füüsilise või vaimse väärarenguga. Näiteks Tsernobõli tuumakatastroofi järel sinna reostust koristatud inimesed on nüüdeks arvatavasti haigestunud vähki või siis sellesse juba surnud. Ka on sealses piirkonnas erakordselt palju väärarenguga lapsi
Hoitakse 0°C lähedal Õhuvoolu tõstmine, värske liha pealispinna kuivamiseks Takistab bakterite/hallituse kasvu Niiskusetase hoida 80-85% juures Suuremal % võib tekkida hallitud Madalamal % kuivab liha liiga palju Vertikaalne lihaasend Raskusjõul lihaskiud taastavad elastsuse KUIVMEETOD Tapetud looma lihas hakkavad ensüümid ründama teisi raku molekule, muutes suured maitsetud väikesteks maitsvateks fragmentideks Valk aminohapeteks Rasv aromaatseteks rasvhapeteks Ensüüm kalpaiin vähendab liha sitkust nõrgestades toetavaid valke Ensüümi aktiivsus kestab ~14 päeva Selleks ajaks on saavutanud optimaalse pehmuse, mahlasuse ja maitse Suuremateks puudusteks: Liha saastatus aeroobsete –ja piimhappebakterite poolt Mahlade nõrgumiskadu Kuivamiskooriku äralõikamise kadu ROCKPOOL BAR & GRILL
nutma Koroljov lohutas ja ütles et ei ole mõtet nüüd pisaraid valada . Ning äkitselt ütles Ema Koroljovile et oleks aeg Liisal mehele minna. Üksikasjalikult hakati rääkima ja Koroljovil tekkis igavus , tema jutule räägiti vahele koguaeg. Ta tahtis rongipeale tagasi minna aga teda paluti sinna jääma, naised nutsid ja palusid teda .Kõik lambid pandi põlema tema jaoks (samal ajal koroljov oma mõtetes kõik need maalid on ni maitsetud ja labased ja kõik see maja sisustus on liiga matslik ja labane tema jaoks et ei tuleks siia mitte mingisuguse hinna eest elama) . Lastepreili kutsus teda jooma midagi. Ning räägiti ja kiideti endast. Kedagi ei huitanud see et doktoril Moskvas töö ootab vaid iga hinna eest taheti teda sinna jätta . Nad sõid ja jõid veini , Koroljov küsis kas teil siin ühtegi meest ei ole ja nad rääkisid et viimane suri ka poolteist aastat tagasi ära
Tugevnesid vasakpoolsed vaated, sest need rääkisid sõja lõpetamisest. 6. Tsiviilelanikkonna kannatused Kõige paremini tuli varustamisega toime Inglismaa, samuti Prantsusmaa tänu naiste tööjõule. Saksamaal ja Austrias hakkas majandusblokaadist tingitud puudus piirama. Toidupuuduse leevendamiseks võeti kasutusele ersatskaup välimuse poolest sama, mis originaal, kuid tegelikult odavad ja maitsetud. Kasvas nälg, lisandusid epideemiad. Okupeeritud Belgias vastupanuliikujaid võeti pantvangi ja hukati, Austria-Ungari territooriumil olid venelased julmad juutidega, Armeenias toimus Türgi vägede poolt etniline puhastus. Sõjast tagasi tulnud mehed ei suutnud normaalse eluga kohaneda. Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud ,,kadunud sugupõlveks". 7. Sõjatehnika areng
taimedes. laktoos- disahhariid, maltoos- disahhariid, erinevad magustatud toiduained nt hommikuhelbed, pasta, õlletööstuses nt kalja tootmisel MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD tärklis-polüsahhariid, alfaglükoosi jääkidest, kartulis, teraviljades, saias, glükogeen- polüsahhariid, paljudest monosahhariidi jääkidest, Organismis asub glükogeen peamiselt maksas ja lihastes tselluloos- polüsahhariid, beetaglükoosi jääkidest, POLÜSAHHARIIDID ON MAITSETUD 3. Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine. 4. Inimese päevasest toiduenergiast peaksid süsivesikud(sahhariidid) moodustama 50 - 60% 5. Glükoosi on palju: viinamarjades, mees fruktoosi on: õun, banaan, pirn tärklist on: saias, kartulis, nisus, odras 6. Tärklis peaks moodustama kõige suurema osa toidus olevatest süsivesikutest, sest
Majanduses: elatustase langes järsult, riigi osa majandusest suurenes järsult, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, väikeettevõtted laostusid Ühiskondlikus elus: toidupuudus, levisid epideemiad, vähenes religiooni mõju, suurenes sallimatus muulaste Igapäevaelus: Prantsusmaal naiste tööjõu rakendamine, piirati kalatoodete, munade, suhkru ja kartuli tarbimist, asuti tootma ersatskaupu (tooted, mis pidid olema originaalidega samaväärsed, aga tegelikult olid maitsetud ja ebameeldivad) 2. Millised uued relvaliigid töötati välja sõja ajal ja kuivõrd neid kasutada osati? Allveelaevastiku areng peeti seni väheväärtuslikuks, aga osati siiski kasutada Lennukeid varustati kuulipildujate ja pommidega osati hästi kasutada Tankid- olid üsna kohmakad, neid oli kerge purustada, väga hästi kasutada ei osatud 3. Millised traditsioonilised väärtused sattusid sõja ajal kriisi? Traditsiooniline peremudel, religiooni mõju vähenes 4
veise hakkliha 94mg sealiha 27,7mg peekon 23,3mg lõhe 5,6mg kana rinnalihas 3,9mg juust (USA ) 3,7mg jäätis 3,7mg piim 3,3mg kohupiim 1,1mg täistera nisuleib 0,36mg Kas rasva peaks vältima? Lipiidid annavad toidule maitse, aroomi ja pehmuse. Miks? Puhtad triglütseriidid ise on maitsetud, maitse annavad rasvas lahustunud ühendid. Öeldakse: see lausa sulab suus nii ongi, st.o kehatemperatuuri lähedal, shokolaad (kakaorasv). Lipiidid on vahustatud toodetes mahu hoidjad, õhumullikeste stabilisaatorid (majonees, vahukoor, biskviidid) . Letsitiin. Ööpäevane vajadus normaalselt ~1 g /kg (0,9-1,3 g/kg) Rasvaasendajad · Emulgaatorite kasutamine: letsitiin, monoglütseriidid jt. pindaktiivsed ained.
õiguste saavutamisele meestega. Majanduses : riigi osa majanduses suurenes. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Tellimusi anti suurettevõtetele, väikeettevõtted laostusid. Riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle. Kasvas maksukoormus. Igapäevaelus : piirati kalatoodete, munade, suhkru ja kartuli tarbimist. Esmatarbekaupadele (seep, küte) seati sisse karmid normid. Keemiatööstus asus tootma ersatskaupu, mis olid maitsetud ja ebameeldivad. 1917. a algas nälg, lisandusid epideemiad. 2. uued relvaliigid : Allveelaevastiku areng, mida saksamaa oskas ära kasutada, vastase sõjalaevade ründamiseks ja allveesõjaga vastase varustusteede läbilõikamiseks. Lennuväe areng, sõja alguses tehti vaid luurelende, sõja edenedes muutus lennuvägi tähtsamaks ka lahingutes. Sagenesid õhulahingud, lennukid muudeti kiiremaks. Tankid. Ind´glaste poolt loodud tõhusad sõidukid vastase kaitseliinidest läbimurdmiseks
taimsed rasvad. Taimedest sisaldavad rasvu kõige rohkem: oliivide viljaliha - 60% rasva, kakaooad 55%, linaseemned - 40% , päevalilleseemned 24%, teraviljaseemned 1,5...6% Soja - ? pähklid - ? Rasvade omadused: Puudub kindel sulamis to sest looduses on rasvad estrite segud. Maismaaloomade rasvad on tahked, veeloomade ja taimede rasvad vedelad ( õlid) Väga energiarikkad toitained inimestele, loomadele. Puhtad rasvad on värvitud, maitsetud, lõhnatud. Looduslikel rasvadel on lõhn ja maitse (lambarasv näiteks) On veest kergemad Ei lahustu vees Lahustuvad orgaanilistes ainetes eetris, bensiinis, piirituses, atsetoonis. Räästuvad õhu käes tekib ebameeldiv lõhn, ei kõlba süüa. Vältimiseks lisatakse rasvadele antioksüdante: C-vitamiini ehk askorbiinhapet näiteks. Biokatalüsaatorite (ensüümi lipaas) toimel hüdrolüüsuvad organismis tekib energia + CO2 ja H2O Rasv + lipaas = energia + CO2 ja H2O
Helendab pimedas. Väga mürgine · Punane fosfor · Tumepunane tahke aine. Ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes. · Väheaktiivne aine. Süttib kuumutamisel (üle 250C). Ei helenda . Ei ole mürgine · Punane fosfor on põhiline koosts tikkutoosi süütepinnal. · Fosfor(V)oksiid P O Teda kasutatakse ainete kuivatamisel kuna imab niiskust. · Ortofosforhape või lihtsalt fosforhape H PO on keskmise tugevusega hape. · · · · · · · · · · · · CO vs CO2 · Mõlemad on värvitud maitsetud ja lõhnatud gaasid. CO gaas on mürgine. Co gaasi ei esine looduslikul kujul see tekkib erinevate kütuste põlemisl(bensiin jne). CO gaas on paljudes riikides kõige tavalisem aine mille mürgitusse surrakse. CO2 on looduslikult olemas. See tekkib inimeste ja loomade hingamise käigus, kõdunemisel ja põlemisel. CO2 mürgitus on harv aga sukeldujad peavad ettevaatlikud olema. · Grafiit vs Teemant · Mõlemad on süsiniku saadused. Teemant on kõige kõvem aine mida teame
IGAPÄEVAELU ESIMESE MS AJAL Prantsusmaa suutis end naiste tööjõu rakendamisele ise ära toita ja Inglismaal püsis toiduainetega varustamine kuni 1917.a-ni, mil Saksa allveesõja mõjud tundma hakkasid andma.Saksamaal ja Austrias hakkas majanduses puudus ilmnema 1916.a. Inimesed pidid piirama kalatoodete ja munade tarbimist, suhkru ja kartuli.Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis hakkas tootma ersatskaupu,mis pidid olema originaaliga samaväärsed, tegelikult aga maitsetud ja ebameeldivad.1917.a. algas nälg, millele lisandus epideemia.Sõja populaarsus vähenes, raksuseid polnud USA-l.Venemaal oli asi keeruline, kuna sai sõjas kannatada, ühiskonna mahajäämus ja nõrk organiseeritus. Maailmasõjas on kõige süngemaks episoodiks 1915.a. Armeenias türgi vägede vallandatud etnilinr puhastus, mille käigus tapeti üle 1,5mlj inimese. 8.KADUNUD SUGUPÕLV Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta.Üksikud
kõrvalekalded ja seemneid ei arene. Kuna taim ei saa signaali arenemahakkavatest viljadest, ajab ta üha uusi õisi, mis toodavad vaid nõgieoseid. (sügiseni õitsevad nurmnelgid ja äiatarid on sageli nakatunud nõgiseenest). 3. Eoslavaseened (tardseened, mittelehikseened, lehikseened, puguseened). Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed
1915.a aprillis kasutasid Saksa väed Ypres`i juures mürkgaasi, mille tagajärjel kandsid inglased raskeid kaotuseid. 10. Lusitania katastroof 7. mail 1915. a uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. 11. Ersatskaubad toidupuuduse leevendamiseks toidukaubad, mis oma ametlike omaduste järel pidanuks olema originaaliga samaväärsed, tegelikult aga maitsetud ning ebameeldivad. 12. Okupatsioon sõjaväeline maahõive 13. genotsiid ehk etniline puhastus 1915. aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud aktsioon, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese ning mida peetakse maailmasõja kõige süngemaks perioodiks. 14. Kadunud sugupõlv sõjas osalenud põlvkond sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud, uusi
kobad. Sõda merel. Allveelaevad, Meri inglismaa ja iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks. Saksa allveelaev uputas 1915. mais Inglise reisilaeva Lusitania. Inglased murdsid lahti Saksa mereväesiffri. Sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, kuigi tegelt oli võit pigem inglaste poolel. Nivelle'i, Camrai, Caporetto lahingud. Ersatskaubad originaaliga peaks samaväärsed olema, kuid tegelikult maitsetud ja ebameeldivad tooted. Juudipogrommid ehk arveteõiendamine juudi elanikkonnaga. Venemaa kokkuvarisemine 1) Rahutused sõjaväes. 2) Majanduslik kaos 3) Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine õukonnas, Grigori Rasputin. ,,Pühamees." 4) Rahulolematuse üldine kasv. Veebruarirevolutsioon. Ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduga. Sõjavägi läks ülestõusjate poolele üle. 3. märtsil 1917. kirjutas alla võimu üleandmisele Ajutisele Valitsusele.
Kuna taim ei saa signaali arenemahakkavatest viljadest, ajab ta üha uusi õisi, mis toodavad vaid nõgieoseid. (sügiseni õitsevad nurmnelgid ja äiatarid on sageli nakatunud nõgiseenest). Nende hulka kuuluvad ka paisseened. 3. Eoslavaseened (tardseened, mittelehikseened, lehikseened, puguseened). Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed
mõnedki riigid varisesid sõjatõttu kokku Ühiskondlik-naised hakkasid tegema tööd, mida varem tegid mehed, senine traditsiooniline peremudel sattus ohtu, liberaalne maailmapilt vajus kokku, sotsiaalsed pinged, vastuolud, vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju, hoogu said rahvuslikud vabadusvõitlused, Igapäevaelus- inimestel tüdimus ja pahameel, inimesed pidid piirama kala ja munade tarvimist, nälg ja epideemiad, ersatskaubad(maitsetud, odavad), naised pidid tegema topelt koormusega tööd(tööle asuti tehastesse ja kaevandustesse). Naised hakkasid iseseisvuma. · Millised uued relvaliigid töötati välja sõja ajal ja kuivõrd neid kasutada osati? Allveelaevastiku areng, arenes lennuvägi- sõja edenesed muutusid järjest tähtsamateks lahingutes, lennukid varustati kuulipildujatega, pommidega, kasutusele võetid tankid.
Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju PM toitis end ära tänu naiste tööjõu ulatuslikule rakendamisele IMl püsis toiduainetega varustamine põhimõtteliselt sõjaeelsel tasemel 1917. aastani SMl ja Austrias hakkas majandusblokaadist tingitud puudus avalduma 1916 Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma ersatskaupu, mis ametlikult oleksid pidanud olema orginaaliga samaväärsed, tegelikult olid maitsetud ja ebameeldivad Sõja populaarsus vähenes kiiresti pea kõikides riikides ,,Kadunud põlvkond" sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga, nende senised väärtushinnangud olid purustatud Osale rindel võidelnud meestele tundus, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt -> tõi kaasa pahameele valitsuse ja demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas
6.3. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) kuusmapuu, kuusmann, kukepuu, takispuu, kohlap. Need marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma. Kuid millegipärast ei ole keegi neid metsas ära noppinud. See on ohtlik märk. Tõsi ta on, kuslapuu marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Marju on mõnikord kasutatud lahtistina, aga siiski on parem neist mürgistest marjadest hoiduda. Õnneks tunduvad kuslapuu viljad maitsetud või pigem isegi ebameeldiva maitsega seega vaevalt neid keegi eluohtlikul hulgal sööb. 6.4. Laukapuu (Prunus spinosa) paheline pool. 35 Rohkete juurevõsude tõttu moodustab laukapuu tihedaid looduslikke tihnikuid, mida on raske või peaaegu võimatu läbida. Juurevõsude jõudus teke piirab nüüdisajal ka laukapuude laialdast tarvitust hekitaimena. Teravad tugevad astlad takistavad samuti laukapuu padrikus liikumist
Huvitav on see, et sageli on tal kaks marja alusel kokku kasvanud. Need marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma. Kuid millegipärast ei ole keegi neid metsas ära noppinud. See on ohtlik märk. Tõsi ta on, kuslapuu marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Marju on mõnikord kasutatud lahtistina, aga siiski on parem neist mürgistest marjadest hoiduda. Õnneks tunduvad kuslapuu viljad maitsetud või pigem isegi ebameeldiva maitsega seega vaevalt neid keegi eluohtlikul hulgal sööb. Siiski on sellest kaunist puust ka rohkem kasu kui ainult ilu jaoks. Nimelt tema puit on väga kõva. Sellest on valmistatud kangakudumissüstikuid, rehapulki, heegelnõelu, jalutuskeppe ja muid esemeid, millel on vaja suurt tugevust. Lõpetuseks veel teisestki looduslikust kuslapuuliigist, sinisest kuslapuust. See põõsas kasvab Lääne- ja Põhja-Eesti soostunud niitudel ja märgades metsades
annaabi.ee 
