LÄMMASTIK Lämmastik on mittemetall. Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Lämmastiku sulamis temperatuur on -210'C ja keemis temperatuur -196'C. Lämmastik moodustab mahu poolest 78% Maa atmosfäärist. Lämmastiku kasutatakse: Ammoniaagi tootmiseks Lõhkeainete tootmiseks Külmutusseadmetes Meditsiinis kopsude rõhu alla panemiseks. Vedel lämmastik Kasutatud kirjandus: Vikipeedia Miksike Google
tähtsamad mittemetallid Koostaja: Raili Ratasepp Tartu MRG Hapniku leidumine looduses Vesiniku leidumine looduses Vesinik on väga kerge gaas, ta hajub maailmaruumi Universumis on vesinik kõige levinum element Päikese massist moodustab suurema osa vesinik Vesiniku ja hapniku põhilisi omadusi Vesinik Hapnik Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva
Hapnik ja vesinik- tähtsamad mittemetallid Koostaja: Raili Ratasepp Tartu MRG Hapniku leidumine looduses Vesiniku leidumine looduses Vesinik on väga kerge gaas, ta hajub maailmaruumi Universumis on vesinik kõige levinum element Päikese massist moodustab suurema osa vesinik Vesiniku ja hapniku põhilisi omadusi Vesinik Hapnik Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva
*mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur *allotroopia-nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena ja vastavad lihtained allotroopideks ehk allotroopseteks teisenditeks - allotroobid võivad erineda aatomite arvu poolest molekulis; -molekulide paigutuse poolest kristallvõres -aatomite paigutuse poolest kristallvõres VESINIK Iseloomulikud omadused : *lõhnata, maitseta, värvuseta gaas *kõige kergem(väike tihedus) gaas *vees väga vähe lahustuv *keemistemperatuur -253 Keemilised omadused: *väheaktiivne *enamiku redutseerija *elektroni täielikul loovutamisel tekib H ioon *mol vesinik on tavatingimustes keemiliselt üsna väheaktiivne. Atomaarne aga üsna aktiivne *vesiniku segu õhu või hapnikuga on plahvatusohtlik *aktiivsete metallidega oksüdeerija.Tekivad hüdriidid,milles vesinik on oks astmes -1.Nt LiH,NaH,CaH HALOGEENID
või negatiivne. Metallid on alati redutseerijad. Mittemetall on oksüdeerija reageerides metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega, tekkinud ühendis on neil negatiivne o.a. Mittemetallid on redutseerijad reageerides endast aktiivsemate mitemetallidega või teiste tugevamate oksüdeerijatega, tekib positiivne o.a. Max o.a.= rühma nr. Minimaalne o.a. = rühma nr - 8(erand H). Vesiniku füüsikalised omadused - gaas, värvusetu, esineb molekulina, lõhnatu, maitseta, õhust 14,5 korda kergem, kõige kergem gaas, hea soojusjuht, ei juhi elektrit, vees väga vähe lahustuv, 253 C keemistemperatuur. Hapniku füüsikalised - gaas, värvusetu, ei juhi elektrit, lõhnata, maitseta, keemtemperatuur 183 C. Lämmastiku füüüsikalised - gaas, värvuset Vesiniku keemilised - väheaktiivne, enamasti redutseerija, puhas H põleb vaevu õhus sinaka leegiga, moodustades vee, reaktsioonil eraldub palju soojust.
Lihtainena vesinikku Maal peaaegu ei esine, kuid ta kuulub väga paljude ühendite (vesi) koostisse. Lihtainena on vesinik värvuseta, lõhnata ja maitseta gaasiline aine. Ta on kõige kergem gaas, olles õhust ligi 15 korda väiksema tihedusega. Vesinik on nii kerge gaas, et Maa külgetõmbejõud ei hoia tema molekule kinni ja seetõttu hajubki õhku sattunud gaasiline vesinik aegamisi maailmaruumi, olles kosmoses levinuim aine ja moodustades põhiosa Päikesest ja teistest tähtedest. Koos süsiniku ja hapnikuga on vesinik üks tähtsamaid orgaaniliste ainete koostiselemente. Tavatingimustel on vesinik üsna püsiv ja keemiliselt
VESINIK. H2 · Universumis väga levinud (75% massist) · Maal esineb peaaegu ainult ühendites · Vähesel määral esineb lihtainena atmosfääri kõrgemates kihtides; mõnikord võib eralduda ka vulkaanipursetel või nafta puurimisel · Esineb kolme isotoobina: 1 H prootium, nn harilik vesinik (stabiiilne) 2 H deuteerium (D), nn raske vesinik (stabiilne) 3 H triitium (T), nn üliraske vesinik (radioakt.) Vesinik · Värvuseta · Maitseta · Lõhnata · Kergeim gaas (0,08988 g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,0016g/l) · Hea soojusjuht (ligikaudu 7,2x õhust parem) · Sulamistemp. 14,1K, keemistemp. 20,28K Vesinik · Tavatingimustes ja madalal temperatuuril väheaktiivne · Halogeenidega ühinedes moodustab vesinikhalogeniide, mille vees lahustamisel saab vastavaid happeid Cl2 + H2 = 2HCl · Põleb õhus ja hapnikus 2H2 + O2 = 2H2O · Reageerib redutseerijana metallioksiididega CuO
Estrite kasutusalad- plastmassid,puuviljaessentsid,taimekaitsevahendid,ravimid,lõhkeained,lahustid,tehiskiud. Õli-vedelad rasvad. Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid. Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist. Rasvad Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad. Rasvade hüdrolüüüs- seebi saamine. Kasutusalad- seebi saamine, värnits, lakid, värvid, steariin, propaantriool, salvid, preparaadid, nahahooldusvahendid. NaOH- seebikivi Kordamine Valemid Metaanhappe sipelghape HCOOH Etaanhape äädikhape CH3COOH Aldehüüdid CHO HCHO metanaal gaas tapvalt mürgine formaliin CH3CHO etanaal Ekstrahheerimine- ainete eraldamise viis mis põhineb nende lahustumisel erinevates keskkondades
(hapnikuga) on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a Metalliliste elementidega (vesinikuga) on negatiivne o.a Lämmastik Nitrogenium N 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15 O.a III kuni V N+7| 2) 5) 1s²2s²2p³ Mittemetall Lämmastik Aatommass on 14,0067 N2 Molekuli läbimõõt on 0,32 nanomeetrit Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta Sulamistemp on 210ºC Keemistemp on 196ºC Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas 78% Maa atmosfäärist Oluline bioelement Kuulub valkude ja nukleiinhapete koostisesse Ammooniumnitriti lagndamisel NH4NO2 = N2 + 2H2O Keemilised omadused Toatemp mõne metalliga( Li , U) Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N 3Ca + N2 = Ca3 N2 Lämmastik looduses Äikese ajal, mügarbakterid, tööstuslikult Lämmastikväetised Valkude ja ühendite süntees Happevihmade põhjustajaks
Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis , oksüdatsiooniaste väheneb Oksüdeerimine elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, oksüdatsiooniaste kasvab Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutust 2. Mõiste kasutamine ja määramine ! 3. Vesiniku saadakse vee elektrolüüsil , vesinukku kogutakse ...... , 4. Vesiniku omadus 5. Veeomadused : värvuseta , lõhnatu , maitseta 6. Lahuse koostise arvutamine , valemite kasutamine .
3. Milline keemiline side on mittemetalliaatomite vahel? Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed, teine osa on aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. 4. Elektronskeemid. On aatomi elekronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 5. Iseloomusta vesinikku (füüsikalised omadused, leidumine Maal, kasutamine) Perioodilisustabelis 1. element. Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas; kõige kergem gaas; vees väga vähe lahustuv;keemistemperatuur -253°C. Leidumine Maa peal väga levinud. 6. Iseloomusta hapnikku Levinuim keemiline element maakoores. Leidub looduses nii lihtainena kui ka väga paljude ühenditena. Üks tähtsamaid bioelemente. Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas; vees suhteliselt vähe lahustuv; keemistemperatuur -183°C. 7. Kirjuta üks reaktsioonivõrrand, milles vesinik oleks redutseerija
LÄMMASTIK (N) Anzelika Raagmets Aatomiehitus N+7I 2)5) VA rühm 2. periood Oksüdatsiooni aste -3 kuni 5 Aatommass 14,0067 Läbimõõt 0,32 Füüsikalised omadused Maitseta, lõhnata, värvita gaas Vees vähelahustuv Õhust veidi kergem Tihedus 1,251 kg /m 3 Sulamistemperatuur 210 C , keemistemperatuur 196 C Keemilised omadused Keemiliselt väga püsiv Aatomite vahel tugev kolmikside N N Keemiliselt vähe aktiivne Reageerib kõrgel temepratuuril Tähtsamad ühendid Lämmastikoksiidid : a) N20 dilämmastikoksiid (naerugaas) b) NO lämmastikoksiid Lämmastikhape ( NHO3 ) Ammoniaak (NH 3)
HAPNIK Laura Lepik Koeru 2017 Mis on hapnik? · Keemiliselt aktiivne mittemetall · Värvitu, lõhnata ja maitseta gaas · Sümbol on O · Maalkõige levinum keemiline element (enamasti õhus, maakoores, veekogudes) · Moodustab 21% õhu koostisest ruumala järgi · Õhus leiduv hapnik tekib peamiselt fotosünteesil · Peamine kasutusala: õhu rikastamine hapnikuga · Soodustab põlemist Hapniku tähtsus · Hapnikosaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides · Atmosfäärisesinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks
SÜSIVESINIKUD.- sisaldavad ainult H ja C aatomeid. Küllastunud süsivesinikud. C vahel on ainult üksiksidemed Alkaanid. Üldvalem: CnH2n+2 Metaan CH4 Vees mittelahustuvad gaasid. Etaan C2H6 Lõhnata, maitseta. Kas. Küttegaasina jm. Propaan C3H8 Butaan C4H10 C5 C15 Vees mittelahustuvad, veest kergemad, bensiini lõhnaga vedelikud. Nendest koosnebki bensiin ja petrooleum. Bensiin-hea lahusti. Alkaani nimetusel on lõpp- aan Alkaani nimetused on alusteks kõigi teiste ainete nimetuste moodustamisel. Süsivesinike täielikul põlemisel tekib CO2 ja H2O CH4+O2 - CO2+H2O SÜSIVESINIK + O2 CO2 +H2O
Vesiniku saamine ja omadused Referaat 8. klass Minu töö teemaks on vesiniku saamine ja selle omadused. Vesinik on keemiline element mille järjenumber on 1. Ta on ka kõige lihtsama aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesinikku esineb peaaegu kõikides orgaanilistes ühendites kuid teda ei esine maakoores. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta ja kergesti süttiv gaas. Ta on ka väga hea soojusjuht. Vesinik on redutseerija, mis põleb õhus helesinise leegiga ja kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Üks meetod millega vesinikku saada on elektrolüüs kus paljudel elektrolüütilistel protsessidel eraldub vesinik ja see püütakse kinni. Laborites saadakse vesinikku metalli ja happe vahelisel reaktsioonil. Kõrgel tempetatuuril redutseeruvad metallid oksiididest vesiniku abil vabaks metalliks.
Nt Looduslikke rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Butaanhape, palmithape, olehape, linoolhape Rasvade füüsikalised omadused. Puhta rasva om. Lahustub orgaanilistes ühendites. Sulamistemp puudub, sest rasv on segumaterjal. Küllastunud rasvhapped on tt tahked, küllastumatud pehme või vedel. Hüdrofoobne osa on suur, C-dest ja H-dest koosnev osa. Rasv ei lõhna, aga rääsunud rasval on iseloomulik lõhn. Värvuseta. Maitseta. Puhas rasv on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade rääsumine Küllastumata rasv oksüdeerub õhu toimel nii, et kaksikside katkeb ja moodustuvad hapnikuühendid. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Tekivad ebameeldiva lõhnaga ja mitte tervislikud lisandid Rasvade eraldamine Loomsed rasvad sulatatakse või pressitakse välja kuumalt. Taimerasvad sisalduvad peamiselt seemnetes
3) salpeetritena (KNO3) jt ühenditena koostises 3) selgroogsete luudes 1) gaas 1) tahke (allotroopia!) Füüsikalised 1. punane 2) värvuseta, lõhnata, maitseta omadused pole mürgine, tuleohtlik ega 3) vees vähelahustuv helendamisvõimeline 4) õhust veidi kergem (M=28g/mol) ei sula 5) keemistemperatuur 196°C 2. valge mürgine, tuleohtlik ja helendab
õhu käes. Leisub uriinis Propaaanhape e juustuhape annab juustule hea maitse Butaanhape e võihape Estrid ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholiseda * leidub looduses eeterlike ülidena taimedes (palderjan, sidrun, apelsin, piparmünt) * Meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained (nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta, maitseta, lõhnata * veest kergemad * tema agregaatolek sõltub koostisesse kuuluva rasvhappe radikaalist * kui radikaalis esineb kaksiksidemeid, on rasv vedel * küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv tahke * Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse
Lämmastik (N) Aatomi ehitus Lämmastik on keemiline element järjenumbriga 7. Lämmastik asub perioodilisussüsteemi V A rühmas ja 2. perioodis. Lihtaine omaduses Lämmastik on mittemetall, lõhnata, värvita, maitseta, õhust natuke kergem gaasiline aine, vees väga vähe lahustuv, aatommass on 14.01, ei ole mürgine, vedeldub temperatuuril -195. Kerge rõhu all avaldub lämmastikul narkootiline toime. Leidumine Lämmastikku esineb nii ehedalt kui ühendis. Ehedalt: 78% maa atmosfäärist on lämmastik. Ühenditena: valkudes, mineraalidena, tsiili salpeeter (NaNO3). Tähtsamad ühendid 1. Ammoniaak (NH3) on gaasilise lämmastiku ja vesiniku ühend. Ammoniaak on
Maal H2O-na , orgaaniliste ainete koostiselement. *Saamine: ELKTROLÜÜS VEE ELEKTROLÜÜS 2H2O 2H2 + O2 LABORIS Zn + H2SO4 = H2 + ZnSO4 VEEGAASIST C + H2O = CO + H2 Veegaas *Hapnik asub 2 perioodis ja VI A rühmas. On 8elektroni, molaarmass on 16. õhus on hapniku 21%. Lihtainena on ta O2, võib leiduda ka O3-na, see on osoonikihina. Normaalolek on gaasiline. O: +8| 2)6) oksüdatsiooni aste II Lihtainena O2 *Omadused: Maitseta, värvuseta ja lõhnatu gaas. Õhust veidi raskem Lahustub vees (0,01g/l)(kalad!) Välk, EL säde (3O2=2O3 osoon) Kõrgpingega saab hapnikus osooni tekitada. *Keemilised omadused Lihtained põlevad hapnikuks : CO2 SO4 P4O10 MgO Lihtained põlevad hapnikuks: CO2 ; H2O ( CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O ) Fe2O3 ; SO2 ( 4HeS + 7O2 2Fe2O3 + 4SO2 ) Põlevad ära süsihappegaasiks ja veeauruks. *Saamine: 1. vee elektrolüüs 2H2O O2 + 2H2 2. vedela õhu lahutamine N2 + O2 3
6. Tahkeid alkaane kutsutakse parafiinideks. 7. Alkaanid on veest kergemad. 8. Alkaanid ei märgu ega lahustu vees, seega nad on hüdrofoobsed ained. 9. Alkaanid on keemiliselt kõige passiivsemad orgaanilised ained. 10. Alkaanidel esineb 3 liiki keemilisi reaktsioone: põlemine, pürolüüs ja asendusreaktsioonid halogeenidega (halogeenimine). 11. Metaan on loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Teda leidub maagaasis 70 kuni 90% Metaan on värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas. Metaan on ka kasvuhoonegaas. Biogaas sisaldab samuti 70% metaani. 12. Etaani leidub looduslikus gaasis kuni 10% 13. Propaani leidub looduslikus gaasis ja lahustununa naftas. 14. Butaani leidub samuti looduslikus gaasis ja naftas. 15. Teda kasutatakse koos propaaniga kütusena ja viimasel ajal ka freoonide asendajana aerosooltoodetes. Põhiosa butaanist kasutatakse bensiini lenduvuse tõstmiseks. 16
Kontrolltöö Hapnik ja väävel 10.klass 1.Iseloomustage hapniku allotroope. - lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas - keemistemperatuur -183 kraadi - vees suhteliselt vähe lahustuv 2.Kirjutage (ja tasakaalustage) kolm reaktsioonivõrrandit väävli keemiliste omaduste iseloomustamiseks -Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S -Reageerib hapnikuga S + O2 = SO2 -Reageerib metallidega S + Fe = FeS 3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. Füüsikalised omadused:
lämmastik omadused: · värvusetu · lõhnatu · keemiliselt passiivne · väliskihis 5 elektroni · maitseta · vees vähe lahustuv · õhust veidi kergem · väga püsiv kasutamine: · ammoniaagi tootmine · külmutusseadmetes · lõhkainete tootmine · elektrilampide täitmine · meditsiin NH3: omadused: · terava lõhnaga · värvusetu · gaas · õhust kergem · vees väga hästi lahustuv kasutamine: · nuuskpiiritusena · väetisena · külmutusseadmetes · ammooniumsoolade saamisel · lämmastikhappe saaamisel oksiidid: · NO
Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses *Kasutatakse veel ravimite,plastmasside,kunstkiu jne. Valmistamisel. Rasvad *Rasvad on estritega väga sarnase koostisega *Karboksüülhappeks on rasvhape *Alkoholiks kolmealuseline alkoholglütserool Rasvade omadused *Puhtad rasvad on värvuseta,maitseta,lõhnata ja veest kergemad *Loodusliku rasva maitse,lõhn,värv on tingitud temas sisaldavatest lisanditest(vitamiinid,happed). *Rasvad ei lahustu vees(on hüdrofoobsed),kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites(atsetoon). Rasvade funktsoonid organismides Energeetiline funktsioon Rasvade koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast rasvad on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid Varuaine funktsioon *Loomadel varurasv *taimedel õlid seemnetes,viljades
Vesinik Aule Mäemets PA14 Tartu Kutsehariduskeskus Koht perioodilisussüsteemis Vesinik ausb tabelis esimesel kohal Tähis on H Tuumalaeng on 1 Massiarv on 1 Vesinikul on 1 prooton, 1 neutron ja 1elektron Esineb 3 isotoobina: tavaline vesinik, raske vesinik ja üliraske vesinik Omadused (lihtaine) Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest Sulamis ja keemis temperatuurid on väga madalad Vesinik on lõhnata, maitseta ja värvusetta Vesinik on kõige kergem gaas Vees väga vähe lahustuv Kergsüttiv Keemilised omadused Suhteliseltväheaktiivne mittemetall Enamikes keemilistes reaktsioonides käitub vesinik redutseerijana, reageerimisel aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerujana Molekulaarne vesinik on üsna väheaktiivne Atomaarne vesinik on üsna aktiivne Kus leidub looduses Maal vesiniku eriti ei leidu Vesiniku leidub enamuselt vee koostises, mõnedes mineraalides ja enamustes
väga tugev oksüdeerija reageerib tormiliselt veega, eraldades palju soojust saadakse divesiniksulfiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel pikkamööda looduses organismide elutegevuseks vajalik element valgusüntees, organismide kõdunemisel toimub valkude lagunemine H2S, mis oksüdeerub S-ks Kivisöe, põlevkivi jt põletamisel, tööstusprotsessides paiskub õhku vääveldioksiidi, mis oksüdeerub väävelhappeks N-lämmastik keemiliselt väheaktiivne kõrgel temp aktiivsem maitseta, lõhnata, värvuseta gaas vees üsna vähe lahustuv õhust veidi kergem saadakse laboris eelkõige ammooniumnitriti(NH4NO2) kuumutamisel Ammoniaak NH3 lahustudes vees hüdraatub, tekib ammooniumhüdraat NH3*H2O lämmastikuoksiidid: NO värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt lahustumatu, NH3 oksüdeerimisel NO2: punakaspruun terava lõhnaga mürgine gaas, tugev oksüdeerija, vase reageerimisel lämmastikhappega N2O: neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, naerugaas, narkoos
(oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised tahked. Sobib VIIA-rühma-kahe aatomilised;mittemetallid;gaas. Ei sobi VIIA-rühma-vesinikul viimasel kihil 1 elektron, teistel 7,võtavad ühe elektroni juurde Füüsikalised omadused:värvuseta,lõhnata,maitseta,vees lahustub halvasti,kõige kergem gaas.Vesiniku peab koguma katseklaasi suue allapoole ja võib koguda läbi vee. Vesiniku saamine laboris: a)Zn+2HCl=ZnCl+H2 b)2H2O=O2+2H2 c)2Na+2H2O=2NaOH+H2.Vesiniku saamine tööstuses: CH4+2H2O=CO2+4H2. Vesiniku tõestamine: vesiniku tõestatakse paukgaasiga. Koosneb ühest mahuosast vesinikust ja hapnikust.Süütamisel plahvatab. Keemilised omadused: A) reaktsioonil mittemetallidega on redutseerija: Cl2+H2=2HCl; 2H2+O2=2H2O. B)reakt
mõnedes mineraalides ja enamikus orgaanilistes ainetes. · Universumis on vesinikkõige levinum keemiline element, vesinik moodustab enamuse Päikese massist Lihtaine omadused · Vesinik koosneb kaheaatomilisest molekulidest (H2). Vesiniku molekulid on väikesed ja kerged,nendevahelised jõud on väga nõrgad. · Vesiniku sulamis ja keemis temperatuurid on väga madalad. · Vesiniku keemis temperatuur on -253 C kraadi. · Vesinik on lõhnata, maitseta ja värvusetu. · Vesinik on kõige kergem (väiksema tihedusega) gaas. · Vesinik on vees väga vähe lahustuv. Vesinik Hapnik · Hapniku järjenumber on 8 · Hapnik on keemiline element · Hapnik on aktiivne mittemetall · Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsali hapnik ja trihapnik ehk osoon · Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas · Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element Levik looduses
Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Tal on head elektrokeemilised omadused, kõrge kütteväärtus ja puuduvad kahjulikud põlemisjäägis. Normaaltingimustes on vesiniku tihedus 0,0899 kg/m³. Vesinik on elusorganismide tähtis komponent. Peamisteks ühenditeks on vesi, kõik orgaanilised ühendid ja paljud mineraalid. Vabana (H2) esineb teda vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises. Vesiniku füüsikalisi omadusi: lõhnata, värvuseta ja maitseta gaas. Vees vähelahustuv. Vesikinu keemilisi omadusi: tavatingimustel mõõduka tugevusega oksüdeerija, kuumutamisel käitub oksüdeerijana. Vesinikul on kolm isotoopi: · ¹H - prootium (harilik vesinik) · ²H - deuteerium (D) (raske vesinik) · ³H triitium (T) (üliraske vesinik) Kasutusalad: · Keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne.
rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. Hapnik on keemiline element järjekorranumbriga 8. Hapniku aatomis on kaheksa prootonit ning 8 elektroni. Tema aatommass on 16,0. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub hapnik 2. perioodis ning VIA rühmas. Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku ka oma majanduslikus tegevuses, eelkõige erinevate
Mina ja rasvad Me kõik puutume kokku rasvadega pea iga päev. Enamus sööke sisaldab rasvu, niiet juba toitudes tarbime me hulgaliselt rasvu, kes vähem, kes rohkem. Kuid mis need rasvad siiski on, kuidas neid liigitatakse ja kuidas mina nendega seotud olen? Rasvad on glütsereeni ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul on rasv vedel - õli. Kuna rasvu leidub kõigis taimsetes ja loomsetes organismides liigitatakse neid ka vastavalt taimsed ja loomsed rasvad. Juur ja puuviljad sisaldavad vähe rasvu. Taimseid rasvu saadakse taimedest sealse õli kuumalt väljapressimise teel või orgaaniliste lahustite abiga väljalahustamise tulemusena
Oa määramine ühendis (hapniku või vesiniku kaudu) (akna meetodiga). Õhu koostis: õhk on gaaside segu; kõige enam leidub õhus lämmastikku (78%); teine peamine õhu koostisosa on hapnik (21%) kõigist õhus esinevatest gaasiliste ainete osakestest on hapniku molekulid; kõik ülejäänud õhus leiduvad gaasilised ained argoon, süsihappegaas (0,03%), veeaur ja veel mõned moodustavad kokku vaid umbes 1% õhu koostisest. Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Järelikult on niisuguste omadustega ka õhu peamised koostisained hapnik ja lämmastik. Eluslooduse jaoks on õhu tähtsaim koostisosa hapnik. See koosneb kaheaatomilistest O 2 molekulidest. Hapnikku vajavad elusorganismid, nii loomad kui ka taimed, hingamiseks. Milleks on vaja igapäevaelus ja elusorganismidel? Milleks on vaja süsihappegaasi igapäevaelus ja eluslooduses?
Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema. 3. Hapniku omadused 3.1. Keemilised omadused Reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va väärisgaasid, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega Soodustab põlemist Hapnik ise on oksüdeerija, aga redutseerub 3.2. Füüsikalised omadused Lõhnatu Värvuseta Maitseta Õhust raskem gaas Vees lahustub vähe 4. Hapniku tähtsus/kasutamine 4.1 Levik looduses: Levinuim element Maal (~50% maakoore massist) Lihtainena O2 (21% ruumalast) Osoonina O3 atmosfääri ülakihtides Ühendite koostises kivimites, elusorganismides, vees Eraldub fotosünteesi 4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija Hingamisaparaatides hapnikuvaeses keskkonnas ja meditsiinis 5. Hapniku saamise katse.
HAPNIK Sissejuhatus Hapniku keemiline sümbol on O Keemiline element järjenumbriga 8 Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Tal on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Hapnik Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente Levinuim keemiline element maakoores, moodusades ligi poole selle massist (~45%) Leidub looduses lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid) Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas Vees suhteliselt vähe lahustuv Keemistemperatuur -183 C Keemilised omadused Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana Moodustab enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes II Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine element fluori järel Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks Palju ained põlevad hapnikus heleda leegiga Hapnik looduses (O2) Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas
Vastupidiselt halo. aktiivsusele muutub neile vastavate hapete tugevus. HF->HCl->HBr->HI (nimona hapete tugevus kasvab). Fluor:füs om-terav lõhn, mürgine, õhust raskem, ebaharilik mittemetall(kokkupuutel veega vesi süttib F2+H2O=2HF+O). Tähtsus in. org.:tõstab hammaste ja skelet vastupanuvõimet.Kasutus-ravimid, mürgid, Teflon(pannid potid, triikrauad, plastiksuusad. Omadused-püsib kõrgete t 0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta). Freoonid: fluor + C/H/Cl. Värvuseta, lõhnata, maal püsivad, atmosfääri ülemistes kihtides tekitavad osooniauke, ei ole mürgised. Toodetakse HF, emailide, glasuuride koostises, SnF2-hambapastad. Kloor:kollakas-rohelise värvusega, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees osaliselt lahustub ja annab kloorivee( Cl2 + H2O = HCl + HclO(laguneb HCl ja O) Tänu O-le on klooriveel pleegitav ja desinfitseeriv toime). Kasutus-pleegitamisel, HCl toomiseks, värvid, tavimid, mürkkemikaalid.
Lämmastiku leidumine looduses : Lihtainena õhus 78%, Ühenditena valkudes, aminohaetes. Füüsikalised omadused : Värvuseta, Lõhnata, maitseta, õhust kergem, vees lahustub halvasti, saab koguda läbi vee ja katseklaasi suue alla poole, ei põle. Tähtsus inimorganismis : Tähtis valkude ja nukleiinhapete koostises. Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses
Hapnik Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid keemilisi elemente Maal ning moodustab ligi poole selle massist. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnikku leidub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid ja paljud teised ühendid. Hapniku keemiline sümbol on O ja asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. See on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. See on vees suhteliselt väha lahustuv ja keemistemperatuur on 183°C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana (v.a fluori suhtes). Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne. Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks.paljud ained põlevad hapnikus heleda leegiga. Atomaarne hapnik e
Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n.Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Denatureerumine ? Vastus: kalgendumine (ruumilise kuju muutmine) hapete, raskete metallide, soolade või füüsikaliste mõjutuste teel. Rasvade liigitus ? Vastus : Rasvasid leidub kõikides taimsetes ja loomsetes organismides. Seepärast liigitatakse rasvu taimseteks ja loomseteks rasvadeks. Rasvade omadused ? Vastus : Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Mis juhtub organismis varurasvade kiirel lõhustamisel ? Vastus : Kehakaalu langus. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Sahhariidide liigitamine ? Vastus: Monosahhariidid: tavaliselt 5-6 C 1 süsinik kuulub aldehüüdrühma (aldoosid) või ketorühma (ketoosid) koostisse, ülejäänutega on seotudhüdroksüül rühmad moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale C6H12O6 - glükoos, fruktoos, galaktoos
Vesinik 1. Aatomi ehitus: 1 elektron ja 1 prooton, põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutorn) Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) 2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesibik oksüdeerijana, moodustab hüdriide:
d) Konversioon veeauruga. Toimub kõrgel temp. 1000 C juures ja nikkelkatalüsaatori toimel. e) Oksüdeerumine alkoholiks. 10. Struktuurvalemid ja nende koostamine, nimetuste andmine ja vastupidi. 11. Arvutusülesanded. 12. Tähtsamad alkaanid. Leidumine Omadused Kasutus M Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine Värvuseta, Kütteks et koostis. Tekib looduses looma ja taime maitseta, lõhnata, (võrgugaasina) aa jäänuste anaeroobsel käärimisel. Tekib tihti õhust kergem, ei n märgadel aladel. Kaevandustes söekihtide lahustu vees, peal ja vahel. atmosfääris. Pr Looduslikus gaasis ja lahustamata naftas. Värvusetu, Kõrgahju op lahustumatu. kütusena, aa automootri kütus,
Rasvad-rasvhapete ja klütserooli estrid. Rasvade leidumine-taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad. Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel
Rasvad ehk lipiidid minu elus Mis on rasvad? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Nad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Nende olek sõltub rasvhappe radikaalist. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Vedelad rasvad on taimsed õlid ja vahad on nii taimsed kui ka loomsed. Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad. Nad on veest kergemad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped, taimedel aga enamasti küllastumata rasvhapped. Rasvu liigitatakse: 1. lihtlipiidid 2. liitlipiidid 3. tsüklilised lipiidid
füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Avastamislugu: Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks. Keemiline sümbol: H Aatomnumber:1 Suhteline aatommass:1 Elektronide paigutus: Molekulivalem:H2 Suhteline molekulmass:2 Keemistemperatuur:253 °C Värvuseta, lõhnata, maitseta, väikese tihedusega (kergeim tuntud gaas); kergesti süttiv ja väga hea redutseerija. reageerimisel hapnikuga moodustab vee. Kui vesinik seguneb õhuga, moodustab see plahvatusliku segu, mis süttib kasvõi ühest sädemest. klaasivalmistamisel Lähteaine ammoniaagi, vesinikkloriidi ja metanooli tootmisel kütuseelementidena(Kütuseelemendid toodavad elektrit, kasutades vedel või gaaskütuseid. Kui kütuseks on vesinik, on
1. Hapniku ja Vesiniku füüsikalised omadused Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Vesinik lihtainena on lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas. Kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem
toiduga saada. Alkaanide tuntumad esindajad Metaani leidub kõikides looduslikes gaasides (maagaas, soogaas, kaevandusgaas). Metaan tekib looduses taimsete ja loomsete jäänuste anaaeroobsel käärimisel näiteks kompostihunikus, märgaladel, sealhulgas veekogu põhjas ja soodes, kus metaan võib mullikestena õhku eralduda (soogaas). Metaani toodetakse sünteetiliselt kõrgel temperatuuril vesiniku läbijuhtimisel läbi hõõguvate süte. Metaan on lõhnatu, värvuseta, maitseta, vees mittelahustuv, õhust kergem gaas. Ohtlik on see sellepärast, et ta on umbes 10 korda mõjusam kasvuhooneefekti põhjustav gaas kui seda on süsinikdioksiid. Kaevandustes võib ta koguneda söekihtide peale ja vahele tekitades seal tänapäevani plahvatusi. Kui orgaanilisi jäätmeid kääritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kääritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas
pidevalt toiduga saada. 7.) Alkaanide tuntumad esindajad Metaani leidub kikides looduslikes gaasides (maagaas, soogaas, kaevandusgaas). Metaan tekib looduses taimsete ja loomsete jnuste anaaeroobsel krimisel niteks kompostihunikus, mrgaladel, sealhulgas veekogu phjas ja soodes, kus metaan vib mullikestena hku eralduda (soogaas). Metaani toodetakse snteetiliselt krgel temperatuuril vesiniku lbijuhtimisel lbi hguvate ste. Metaan on lhnatu, vrvuseta, maitseta, vees mittelahustuv, hust kergem gaas. Ohtlik on see selleprast, et ta on umbes 10 korda mjusam kasvuhooneefekti phjustav gaas kui seda on ssinikdioksiid. Kaevandustes vib ta koguneda sekihtide peale ja vahele tekitades seal tnapevani plahvatusi. Kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. 8.) Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast
Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Keemiline sümbol: O Tuumalaeng: 8 Aatomis: 8 elektroni, 8 prootonit ja 8 neutronit.Välises elektronkihis 6. Perioodilisustabelis asub: 2. Perioodi VI rühmas. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel ja sageli kaasneb sellega põlemine
Alkaanide tuntumad esindajad Metaani leidub kõikides looduslikes gaasides (maagaas, soogaas, kaevandusgaas). Metaan tekib looduses taimsete ja loomsete jäänuste anaaeroobsel käärimisel näiteks kompostihunikus, märgaladel, sealhulgas veekogu põhjas ja soodes, kus metaan võib mullikestena õhku eralduda (soogaas). Metaani toodetakse sünteetiliselt kõrgel temperatuuril vesiniku läbijuhtimisel läbi hõõguvate süte. Metaan on lõhnatu, värvuseta, maitseta, vees mittelahustuv, õhust kergem gaas. Ohtlik on see sellepärast, et ta on umbes 10 korda mõjusam kasvuhooneefekti põhjustav gaas kui seda on süsinikdioksiid. Kaevandustes võib ta koguneda söekihtide peale ja vahele tekitades seal tänapäevani plahvatusi. Kui orgaanilisi jäätmeid kääritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kääritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas
mittemetalliliste elementidega. Positiivne o.a on neil hapniku ja suurema elektronegatiivsusega ainetega reageerimisel(väävel regeerib nii). · Hapnik on levinuim element maakoores ja teda leidub lihtainena kui ka ühenditena. · Väälite leidub kõige enam väävliühenditest sulfiididest(püriit DeS , PbS jt) ja õhkusaastavatest gaasilistest väävliühenditest(H S, SO ). Väävlit leidub ka looduses ehedal kujul. · Hapnik · Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas. Vees suhteliselt vähe lahustuv. Keemis temp -183C · Hapniku o.a II. Hapniku alotroop trihapnik O ehk osoon. Hapnikut saadakse hapnikurikaste ainete(KMnO , KNO ,KClO ) kuumutamisel eriti kergesti saa hapniku H O lagunemisel katalüsaatori(MnO ) mõjul. · Hapniku kõige levinum ühend on vesi, mis on keemiliselt püsiv aine, väga nõrk elektrolüüt ja tal avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused. Teine veele sarnane
12.metaan: tekib looduses looma ja taimejäänuste anaeroobsel käärimisel, olles loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa.tekib märgaladel, nim ka soogaasiks.kaevandustes kogubeb söekihtide peale ja vahele, tuntakse ka kaevandusgaasina.leidub teda looduslikus gaasis olenevalt leikohast 70-90%, aga ka naftagaasides ja lahustatuna veidi ka naftas.palju on teda ka atmosfääris.peamised tekitajad on riisipõllud ja ka loomakarjad nt lambakarjad.omadused.värvuseta,maitseta, lõhnata,õhust kergem gaas.vees ei lahustu.raskelt veeldatav.veekogudes moodustab vee molekulidega tahkeid kristallaineid-hüdraate.kasutus.valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse veel metanooli ja ammoniaaki.etaan:leidumine looduses on sama, mis metaanil.omadused:värvuseta, lõhnata, nõrgalt anesteetilise toimega, vees praktiliselt lahustumatu gaas.propaan:leidumine.looduslikus gaasis(sisaldus kuni 15%) ja lahustatuna naftas(töötlmise saadustes 2%).kasutus
annaabi.ee 
