Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana. Mazdaism püsis Iraanis valitseva usundina islami tulekuni VII sajandil. Tema pooldajaid leidub Iraanis veel tänapäevalgi. 6 Zarathustra õpetus Zarathustra õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand: Ahuramadzda ehk Tark Isand võitleb Tõe, tema põlisvaenlane Angra Mainju ehk Kuri Vaim aga Vale eest. Maailma läbib leppimatu võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju, Tõe ja Vale vahel. Kõik olendid, olgu jumalad või inimesed, peavad nende vahel valima. Nii Ahuramazda kui ka Angra Mainju püüab inimesi enda poole võita, kuid valik jääb igaühe enda langetada ja tasu selle eest ootab ees alles pärast surma. Õiged pääsevad siis naudinguterohkesse paradiisi (vanapärsia k, 'rohtaeda'), valesid aga ootavad põrgupiinad
Suur sarnasus zoroastrism. Koostas pühad kirjad Istar), Igal linnal oma prohvetitel suur mõju, Mesopotaamia jumala e. Avestad kaitsepühak, Templites Messiase ootus. tega.Jumalad esindasid Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) toretsevad ja ebainimlikult Eshatoloogiline usund, valdavalt loodusjõude ja halgb (Angra Mainju)võitlevad. julmad kultuslikud Toora tähtis Astroloogilised ennust- Eshatoloogia. Tule ohverdamised. Molok nõudis Usk väga rahvuslik , st used.Templid, milles palju kummardamine , maagid laste ohvrikstoomist. Jumalad arvati, et juudid on
Templites toretsevad ja Mesopotaamia jumalatega Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) Messiase ootus ebainimlikult julmad kultuslikud Jumalad esindasid valdavalt ja halb (Angra Mainju)võitlevad ohverdamised Molok nõudis laste Eshatoloogiline usund loodusjõude Eshatoloogia ohvrikstoomist Toora tähtis RELIGIOON Astroloogilised ennustused Tule kummardamine-maagid Jumalad inimese kujuga, vahel Usk väga rahvuslik ehk Templid, milles palju härja moodi
Religioosseid talitusi viisid pärslastel läbi preestrid e maagid. Umbes 7. - 6.saj vahetusel reformis õpetlane ja usu-uuendaja Zarathustra põhjalikult kogu pärslaste religiooni. Zarathustra õpetus – mazdaism, pandi järgnevate sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku Avesta, mis sisaldab hümne jumalatele, palveid jne. Mazdaism on oma olemuselt dualistlik religioon, mis räägib hea peajumala Ahura Mazda (Tark Isand) ja kurjuse kehastuse Angra Mainju (Kuri Mõte) lakkamatust võitlusest maailmas. Zarathustra õpetus on oma iseloomult eshatoloogiline (kr k eschatos – äärmine, lõplik) ehk kuulutas ette headuse/tõe võitu vale/kurjuse üle tulevikus ning igavese õnneajastu saabumist.
· Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks · Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta · Zarathustra usk- mazdaism, see oli duastlik õpetus, 2 vastandit jumalat-kuri jumal Angro Mainju ja hea jumal-Ahuramadza · Samas oli see õpetus ka eshatoloogiline, lõplik, hea võidab kurja. Foiniikia · Asub Vahemere idakaldal, kitsal territooriumil, mere ja mägede vahel · Linnriigid: Siidon, Byblos, Tüüros · Maailma I tähestik (22 kaashäälikut) · Aktiivsed meresõitjad ja kaupmehed Juudi riik · Juutide esiisa-Abraham · Monoteistlik usk, judist on vanim · Heebrea keel pannakse kirja ainult kaashäälikutega
ja muudki. Osa sellest võib pärineda Zarathustralt endalt, enamus on aga kindlasti paljude järgnevate põlvkondade kirjutajate looming. Kui palju hilisemad autorid Zarathustra õpetust muutnud ja edasi arendanud on, seda on raske kindlaks teha. Sellegipoolest pole kahtlust, et Zarathustra õpetuse kohaselt valitseb maailma selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand. Ahuramazda on Tõe eestvõitleja, tema põlisvaenlane Angra Mainju on aga Vale eestvõitleja. Maailma läbib Zarathustra õpetuse järgi leppimatu võitlus Ahuramazda ja Angra mainju, Tõe ja Vale vahel. Kõik olendid, olgu jumalad või inimesed, peavad nende vahel oma valiku tegema. Nii Ahuramazda kui ka Angra Mainju püüavad inimesi enda poolele võita, kuid valik jääb igaühe enda langetada ja tasu selle eest ootab ees alles pärast surma. Õiged pääsevad siis naudinguterohkesse paradiisi (vanapärsia keeles rohtaed), valesid aga ootavad põrgupiinad
Püha raamat, uskumused, sümbol Zarathustrale omistatakse pühasid tekste (Gatha hümnid), mis on koondatud Avesta raamatusse, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks puhuks loodud tähestikus. Säilinud on ainult fragmendid, sest enamus tekste kadus seoses tagakiusamisega Iraanis. Tänapäeval kasutavad nad versiooni, nimetusega Khurda Vesta, mis koondab jumalateenistuseks vajalikke tekste. Nad usuvad, et on üks kõrgem Jumal: looja, tark isand Ahura Mazda (Ormuzd). Tema vastaseks on Angra Mainju (Ahriman), kes esindab pimedust, kurjust, kannatusi, haigusi ja surma. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus, kas paradiis võib põrgu. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust. Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov energia ja hävitav jõud lahingut. Zoroastristid usuva, et headuse lõplik võit saavutatakse viimases purustavas lahingus,
Semiitiel luuakse kosmilisest eetrist muna ja jumal Kusor kes loob munast taeva ja maa. Vaikse Ookeani mütoloogias ka sukeldumismüüdi sarnasusi. Indoeuroopas arenes muna müüt peale lsm. Balti, slaavi ja germaani rahvaste hulgas pole olnudki Arvatavasti seotud vahemere traditsiooniga kus samuti esineb ilmalind --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning aša ja druij? Maailma loomises osalevad jumalused zoroastrismis ‐ Ahura Mazda on headuse kehastus ja tema kaksikvend Angra Mainju halva ja kurja kehastus. 29. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. Nt Ameerika ja terroristid, Põhja- Korea ja lääne ühiskond 30. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisut? Mis ajajärgust on
25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Eesti:neljarealised tantslaulud.Karjala:runolaulud.Isuri:lörpötykset. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? 27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja kangelase vastasseisust? 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning asa ja druij? Ahura Mazda:Mazda:indoeuroopa keeles 'teadlane'.Zoroastrismi peajumal/ülemvalitseja.Asa määrab universumis kõik võimalikud toimingud.Druij on Asa vastasprintsiip.Kurjuse printsiipi kehastab omaette jumal,mitte kurat.Ahriman ehk kuri vaim. On olemas 6 kurjuse ideed, kellega ta läheb Mazdaga võitlema.Nende vahel toimub pidev hea ja kurjuse võitlus. 29. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. Nt:Iraagis
Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja saatan Angra Mainju (kes oli vale pooldaja, teda iseloomustasid pimedus ja põrgu). Kujunevad välja religiooni mazdaismi pühad tekstid, mis kannavad nimetust Avesta. See usk püsis kuni islami levikuni 7. saj pKr. Duaistlik kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus. Eshatoloogiline maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad
Satraapia – asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja saatan Angra Mainju (kes oli vale pooldaja, teda iseloomustasid pimedus ja põrgu). Kujunevad välja religiooni mazdaismi pühad tekstid, mis kannavad nimetust Avesta. See usk püsis kuni islami levikuni 7. saj pKr. Duaistlik – kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus. Eshatoloogiline – maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan – akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina,
Tešub saab täielikult lüüa. Kuid Tešub ei kaota oma silmi ja südant ning pöördub pärast kaotust hoopis abipalvega kõikide jumalate poole. Indoeuroopa puhul on tegemist hiigelsuure lõvipeaga Anzu-kotkaga. Müüdi kohaselt oli Anzu sumeri ja akkadi peajumala Enlili uksehoidja. Ta varastas Enlililt saatuste tahvli, mis oli Enlili üks kõige tähtsamaid võimuvahendeid 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning aša ja druij? Ahura Mazda zoloastrismi peajumal. Tõlkes teadja/tark jumal. Angra Mainju (Ahriman) kuri vaim. Peamine negatiivse kurjuse kehastus. Nad olid kaksikvennad, kelle vahel toimus võitlus. Aša-jumalik reegel Druij-aša vastandprintsiip 29. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. Müütide kasutamine poliitikas algas kuskil 20. sajandil, s.t. hea ja kurja vastandamine
Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja saatan Angra Mainju (kes oli vale pooldaja, teda iseloomustasid pimedus ja põrgu). Kujunevad välja religiooni mazdaismi pühad tekstid, mis kannavad nimetust Avesta. See usk püsis kuni islami levikuni 7. saj pKr. Duaistlik kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus. Eshatoloogiline maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad
(nt Püha Jüri ja draakon) kultuuriruumist pärinevaid sarnaseid mütoloogilisi motiive. Kõik need kolm lugu ,,Illujnka ja Tesub", ,,Anzu eepos", ,,Enuma elis" on tihedalt seotud uue aasta pidustustega ning kuningavõimu legitimeerimisega Mesopotaamias, Süürias ja Anatoolias. Lohe tapmine sümboliseerib aga uue aasta ja kevade saabumist ning headuse võitu kurjuse üle. 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning asa ja druij? Zoroastrism on maailma vanim monoteistlik usund. Zoroastrismi rajaja on pohvet Zoroastrit. Usundi õpetuse kohaselt on Ahura Mazda peajumal ning maailma ja inimkonna looja (tõlkes tähendab "hea mõte"). Temale vastandub kurjust kehastav jõud Ahriman ("kuri vaim"). Need kaks oma loomult erinevat jõudu ehk teisisõnu "headus" ja "kurjus" võitlevad omavahel. Selline dualistlik idee esineb ka teistes suurtes monoteistlikes religioonides, nt on
Mesopotaamia panteonist. Arvan, et kõrvutused osutuvad täpsemaks Egiptuse panteoniga, kuna seal on jumalad samuti omavahel suguluses- Amon- Ra oli isa ning tema pojad Osirisel ja Sethil ei olnud kõige paremad suhted, Zeusi vennad Poseidon ja Hades olid ka jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda. 2.Leida Demeteri ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist. Pärsia usundist võib tuua näiteks Zarathustra õpetuse hea ja kurja võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju vahel- Demeteri ja Persephone loos lubab Zeus Persephone ema teadmata naiseks oma vennale Hadesele- allmaa jumalale- Võib kõrvutada hea ja kurja vaheliseks võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea. 3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid ühiskonna erinev iseloom? Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis
Mesopotaamia panteonist. Arvan, et kõrvutused osutuvad täpsemaks Egiptuse panteoniga, kuna seal on jumalad samuti omavahel suguluses- Amon- Ra oli isa ning tema pojad Osirisel ja Sethil ei olnud kõige paremad suhted, Zeusi vennad Poseidon ja Hades olid ka jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda. 2.Leida Demeteri ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist. Pärsia usundist võib tuua näiteks Zarathustra õpetuse hea ja kurja võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju vahel- Demeteri ja Persephone loos lubab Zeus Persephone ema teadmata naiseks oma vennale Hadesele- allmaa jumalale- Võib kõrvutada hea ja kurja vaheliseks võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea. 3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid ühiskonna erinev iseloom? Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis
Varase perioodi uskumistest teatakse vähe. On teada, et tähtsal kohal oli siis tulekummardamine. Pärsia religioon muutus aga märgatavalt 600.a. paiku eKr seal tegutsenud jutlustaja Zarathustra tegevuse tagajärjel. Selle õpetuse kohaselt valitseb maailma Ahuramazda - ,,tark isand", kellest on maailma sündinud Tõde ja Vale. Kõik inimesed peavad nende kahe vahel oma valiku tegema. Ahuramazda ise kaitseb Tõde, tema põlisvaenlane Angra Mainju (vanapärsia keeles ,,kuri mõte") on aga Vale eest võitleja. Nii käib maailmas pidev ja leppimatu võitlus hea ja kurja vahel. Kumbki pool püüab inimeste hingi oma poole võita. Tasu kannatuste eest ootab inimesi pärast surma, kus õigeid ootab paradiis, halbu aga põrgupiin. Lõppkokkuvõttes on siiski ette määratud headuse võit kurjusejõudude üle. Siis tõusevad surnud haudadest, ületavad tohutu tulejõe, mis kõrvetab halbu, kuid laseb head läbi. Järgneb üleüldine õnneajastu
See sisaldab maailma kirjeldust, inimese loomist ja rolli. Inimene peab elama maailmas nõnda, et ta saaks seda säilitada nii, nagu see oli loodud. Põhimõtteliselt on tegu 13 müüdikoguga. Müüdid määrasid õige ja vale: Kosmos ja Kaos, Valgus ja Pimedus. Aeg oli tsükliline, jumal pidi maailma pidevalt uuesti looma. Müütide peamine tegevusvaldkond oli Jumal ja taevad. Jumalaks oli Ahura Mazda Valgus, Õige. Tema vastane oli Angra Mainju Pimedus, Kaos, Vale. Taevastes sfäärides oli peale nende ka seitse vaimolendit, ,,inglit". Maa valdkonnad olid vastavuses nende seitsmega: loomad, tuli, metallid, maa, vesi, taimeriik. Seitsmendaks peetakse Ahura Mazda't. Usuti, et maailmas olid segunenud valgus ja pimedus, sellest tulenevalt on see ebapüsiv. - sakraalsed tekstid kuidas jumal maailma lõi, selle kommentaarid. - seadustekstid, kus eristatakse õiget ja vale - teadustekstid, astronoomia jne
Millalgi pääses ka võimule ainujumalakultus Abura Mazda ehk mardaism ehk isandakultus. See oli õpetus, mida omistati suurele õpetajale Zarathustria. Too elas kunagi ammu, mõni paneb 12.saj elama. Abura Mazda oli juba ka ammu olemas. Avesta on tekstikogumik, kogunenud pika aja vältel, aga suht hiline (pKr). Selle järgi oli Abura Mazda ehk tark isad, vahel ka maailmalooja. Temast tulid vale (Drug) ja tõde (Asa). Temast tuli ka kaks vaimu pühavaim Spenta Mainju ja kurivaim Angra Mainju. Neist said tõe ja vale eesvõitlejad. Jumalad peavad valima tõe ja vale vahel. Enamik valisid vale ja muutusid deemoniteks. Sellest otsusest olenes ka see, mis sust pärast surma sai. Paradeisos ehk rohtaeg. Maailmas toimub 12 000 aasta jooksul mingi võitlus hea ja kurja vahel. See jaguned 4 perioodiks ja lõpus võidab hea Abura Mazda Kaanan ehk iisraelased
Polüteistlikust maailmavaatest monoteistlikuks Zoroatrismi tunnused: Monoteism - on üks jumal, looja, tark isand Ahura Mazda ta on olemuselt vaimne ning nõuab vaimset austust ja palveid püha tule ees, Ahurat end ei ole loodud, tema lõik kõik, kaasaarvatud teised jumalad; kõige hea kehastus Dualism - Asha kord, headus, hea mõte, head vaimud = Ahura Mazda VS Drug halb, kuri, kurjad vaimud, halb mõte = Ahriman (aka. Angra Mainju) Ahriman on Ahura vastand ning ta esindab pimedust, kurjust, kannatusi, surma jne Daeva head vaimud Yazata kurjad vaimud Maailm on olemuselt hea, kuid on hetkel tikutud kurjuse rünnakutest Viimne lahing ehk Frashokers: - Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov energia ja hävitav jõud lahingut - Headuse lõplik võit saavutatakse viimases purustavas lahingus Kayu Marti abiga
Me ei tea millal see usk alguse sai. Selle usu põhimõtted on esitatud meile ulatuslikus tekstikogumikus Avesta, pole kompaktne tekst, vaid hulk tekste mis on kogunenud pika aja vältel, varasem osa laulud Gatha, sma varaseks kui Zara... . Oli see Ahura Mazda – tark isand , algselt oli maailma looja, temats tuli kaks asja vale Drug ja tõde Aša, ja temast tuli ka kaks vaimu pühavaim Spenta Mainju, ja kurivaim Augra. Nii said neist tõe ja vale eesvõitlejad, aga eeskätt oli tõe eest võitleja tema ise .Sisuliselt tema vastukaaluks hakkas võitlema temaga Augra Maidum, kes võitles vale eest. Seda valikut mida tegid need vaimud, seda peavad tegema kõik jumalused, ja enamus valisid vale ja seetõttu muutusid nad deemoniteks. Enamuses sellest varasemast polüteistlikust jumalustest olid need kurjad deemonid. Sama valiku peavad tegema ka inimese, vastavalt millise valiku nad tegiud ,
annaabi.ee 
