kuhjasid kokku tasumatul hulgal võlgu ja varjasid suurt osa neist. Tänu sellele kasvas tööpuudus, inimeste palku vähendati, avalikke kulusid kärbiti tohutult. Võlgadest pääsemsieks oli vaja elatustaset kahandada. Inimesed hakkasid laene võtma ja üle oma võimete elama. Osteti asju, mida ei saanud endale lubada. Üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli ka majanduslik eksperiment ühisraha loomine seitsmeteistkümnele väga erinevale Euroopa riigile. Esialgu öeldi Maastrichi lepingus, et eurotsooniga ei saa liituda ja ühisraha kasutusele võtta need riigid, kelle võlad ületavad 60% SKP-st. See oleks hoidnud euroala kitsa, võlgades riigid poleks saanud osa võtta, näiteks Itaalia oli tohututes võlgades, kuid oli Euroopa Liidu asutajariik ja väljajätmiseks liiga tähtis. See punkt Maastrichi lepingus aga tühistati, selle asemel pidi riik lihtsalt tõendama, et võlga kahandatakse soovitud tasemele, mida oli Itaalial kerge teha
Millistele ajaloolistele lepetele tugineb Euroopa Liit? Majanduskoostöö ühendus Benelux, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Nimetati ümber Euroopa Liiduks Maastrichi lepingu alusel Nimeta 4 vabadust, mida loetakse EL aluspõhimõteteks. 1. Kaupade vaba liikumine, mille all mõistetakse kaupade tolli- ja koguseliste takistusteta liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel 2. Teenuste vaba liikumine, mis tähendab samu vabadusi osutatavate teenuste osas 3. Kapitali vaba liikumine, mis annab igale Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule või ettevõttele võimaluse investeerida oma raha ilma piiranguteta 4
· aktsiisid · maamaks · tollimaks · hasartmängumaks 14. Proportsionaalne maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaolist kehtiva protsendiga Progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele 16. Inflatsioon raha väärtuse ehk ostujõu langus Põhjused: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool, kahtlus raha väärtuse suhtes Deflatsioon keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu tõus 18. Maastrichi kriteeriumid: hindade stabiilsus; pikaajalised intressimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriiki; puudujääk ei tohi ületada 3% SKTst.
Mis viib meid Euroopa edukamate riikide hulka? Tahe olla parim ning tahe olla eeskuju teistele riikidele. 2004. Aastal liitus Eesti Euroopa liiduga, kuid ühisvaluutat kasutusele ei võetud. Euro kasutuselevõtt on olnud meie eesmärk pikki aastaid. Nüüd raskel majandusperioodil oleme me sellele väga lähedal. Olenemata majanduse seisust oleme suutnud tegutseda nii, et meil oleksid täidetud kõik kriteeriumid, mis võimaldaksid euro tulekut Eestisse. Kõige pingelisem oli meie jaoks Maastrichi kriteeriumite täitmine. Meie eelarvepuudujääk oli kordades suurem ning edukat väljapääsu ei nähtud. Ometigi suutis Eesti valitsus oma tegutsemistahtega viia riigieelarve 1,7 % plussi ning kriteerium on meil edukalt täidetud. Tööpuudusega võitlemine on olnud äärmiselt keerukas, kuid me teame, et kui me tahame olla edukat, peame me töötust vähendama. Valitsus lõi palju sotsiaalseid töökohti ning tõstis palgatoetusi. Ettevõtluse arendamine ning toetamine
maksta ka 50 aasta jooksul. Eesti inimesed on väga tegutsemistahtelised ja selline tahe viib enamus kordadest eesmärgi täitumiseni. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, kuid eurot kasutusele ei võetud. Nüüd, raskel majandusperioodil, oleme valmis eurot vastu võtma. Hoolimata majanduse kehvast olukorrast, oleme toiminud ja tegutsenud nii, et meil oleksid kõik kriteeriumid euro saamiseks täidetud. Suutsime isegi Maastrichi kriteeriumi täita, olenemata sellest, et meie eelarvejääk oli kordadest suurem ja polnud ka kuskilt lahendust leida. Ometigi suutis Eesti kasutada oma tugevust, milleks on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe, viia riigieelarve 1,7% plussi ning kriteerium oli meie jaoks edukalt täidetud. Tööpuuduse vastu võitlemine on äärmiselt keerukas, kuid sellest hoolimata oleme suutnud töötust vähendada. Valitsus lõi palju sotsiaalseid töökohti ja tõstis palgatoetusti
liikmesriikides tööhõivet ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% ELi üldeelarvest. Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust
Kulg: *Algas massirahutustega, mida sahh ei suutnud salapolitsei ja armee abil maha suruda, põgenes USA-sse Tagajärjed: *Iraan kuulutati vabariigiks *Iraanlased pidid loobuma läänelikust elulaadist *Iraani välispoliitika muutus agressiivseks, suurim vaenlane USA Euroopa lõimumine II MS kogemus nii julm, et järgmise vältimiseks pidi Euroopa ühinema 1950-Euroopa Söe-ja Terasühendus 1957- Euroopa majandusühendus EMÜ-ga liitus rohkem riike, tihenes koostöö 1991- Maastrichi lepinguga asutati EL 1993-Ühisturg rajati Lähis-Ida pinged 1940.aastatel 1970. lõpuni Probleemi olemus: *Juudid pöördusid Palestiinasse, kus nad olid elanud vanaajal *1947- ÜRO otsus rajada Palestiinasse 2 riiki- Iisrael ja Palestiina 1946- Iisrael kuulutas välja iseseisvuse aga sellel olid vastu Araabia riigid Järgnesid Araabia Iisraeli sõjad Osapooled: *Iisrael- tsehhslovakkia, USA(alates 1960) *Iisraeli vastased- Egiptus, Süüria, Jordaania, NSVL
aastal. Tänane Euroopa Liit Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping ehk treaty of European Unioin allkirjastati 07.02.1992. Jõustus 01.11.1993. On tänase EL aluseping ja 4. organisatsioon. Lepingu järgi sai EÜ küll Euroopa Liit aga ta ei muutunud selleks, lisandus vaid 2 koostöö valdkonda. Nii moodustud EL 3 sambaline struktuur. 1. EÜ ehk 3 alusorganisatsiooni 2. Ühine väline julgeoleku poliitika 3. Koostöö õigus ja siseküsimuste vallas Pärast Maastrichi leppe sõlmimist esitasid liitumisavalduse:Austria, Soome, Rootsi, jälle Norra ja ühinemist kaalus Sveits. 1995.aastal liitusid:Austria, Soome, Rootsi. Veidi hiljem esitasid liitumissoovi:Türgi, Malta ja Küpros. 1994.aastal Ungari ja Poole. 1995.aastal: Rumeenia, Slovakkia, Eesti, läti, Leedu, Bulgaaria. 1997.aastal : Tsehhi ja Sloveenia kokku 13 riiki. Tekkinud EL edasise laienemise ja koostöö tingimused pandi paika Amsterdami lepingus 1997.a. juunis. Jõustus 1999.a. mais
• 1987. aastal jõustus Ühtse Euroopa Akt, mis nägi ette ühisturu loomist ehk kaubandustõkete kaotamist liikmesriikide vahel • 1992. aastal loodi Euroopa Majandusruum (EEA), kuhu kuulus enamik Euroopa riike Euroopa Rahasüsteem • 1979. aastal võeti kasutusele ühtne rahasüsteem • Ühine valuuta Eküü • Loodi Euroopa valuutafond • Loodi krediidivõimalused valuuta stabiilsena hoidmiseks Euroopa Liidu kujunemine • 1991. aastal loodi Maastrichi tippkohtumisel esialgu 12 riigist koosnev Euroopa Liit • Leppega seati sisse Euroopa kodakondsus • Tolliliidu ja ühisturu tegevnemine • 1999. aastal võeti kasutusele esialgu sularahata tehingutes ning 2002. aastal paberraha ja müntidega ühisraha euro • Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal Euroopa Julgeoleku- Ja Koostööorganistasioon (OSCE) ning NATO • OSCE sai alguse 1975 aastal Helsingis
Asutati ühiselt 1975. aastal NATO ja VLO riikide poolt Sai alguse 1975. aastal Helsingis toimunud lõppaktiga ning muutus rahvusvaheliseks organisatsiooniks 1994. aastal. Allasutused paiknevad Viinis. Organisatsioonis 56 liikmesriiki. Eesmärk: Tagada inimõigused, ennetada ja ohjeldada rahvusvahelisi kriise. Aidata kaasa konfliktijärgsele ehitustööle. Eesti liitus 1991 EL kujunemine: 1992 tuli Maastrichi lepinguga muudeti EÜ 1993. aastaks EL-iks. Sätestati 3 sammast: o majanduskoostöö o ühine välis- ja julgeolekupoliitika o sisejulgeolekualane koostöö Seati sisse ühte Euroopa kodakondsus Rahana : 1999. aastal võeti kasutusele sularahana Euro, 2002. aastast ka müntidena 1995 ühinesid Austria, Rootsi,Soome 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros
1950 loodi, 51 6 riiki loovad söe ja teraseühenduse. Kõike korraga ei saa, kõik riigid on erinevad ja sõjapurustused alles andsid ennast tunda. esites 57 kirjutati alla rooma lepinule, aastal 2007 tehti euroopa liidu tippkohtumine. Euroopa aaotimi ühendus ja majandus ühendus loodi Rooma lepinguga. 1967 euroopa ühendused, erinevad insitutsioonid ühinevad, loodi e parlament, nõukogu ja komisjon. 89ndal aastal jõuti nii kaugele, et euroopa liidu lepingu vajadus on suur, 1992 Maastrichi lepinguga loodi Euroopa Liit, 12 liikmesriikide parlamendis ratifitseeriti ELi asjad. 2002 võetakse vastu euroopa raha ja mündid. 2003 rahaliit, 2004 10 riiki liituvad eesti kaasaarvatud. kuidas saada liikmeks? pärast seda kui komm blokk kukkus, ja teised riigid hakkasid huvi tundma liitumisega ELi ja NATOsse. et üks org toimiks, on vaja kriteeriumeid. riigid küsisid et mida nad peavad tegema. suht mõtetud aga samas peavad oleams olema. 1
Suveräänsete, iseseisvate 1914-1917 – I maailmasõda 1991- Nõukogude Liidu lagunemine – riikide süsteemi algus) 1918 – Eesti vabariik bipolaarse maailma lagunemine, 1920 – Tartu rahu külma sõja lõpp 1939 – 1945 – II maailmasõda 1992- Maastrichi leping Majandus 1230 – Hansa liit (Hamburg, 1760-tööstusliku pöörde algus Inglismaal 1945- IMF (rahvusvaheline Lüübek) (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast valuutafond) 1250 – Firenzes, Genovas niiti) 1961- Majandusliku koostöö ja Arengu kuldmündid: 1712- Newcomen´i aurumasin Organisatsioon (OECD)
lisandub kaks täiendavat koostöövaldkonda (teine ja kolmas sammas): ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseasjad. Eesmärk ei olnud ära hoida sõda (Prantsusmaa ja Saksamaa vahel), aga oli vaja teha koostööd (rõhutada rolli rahvusvahelise tasandil). Olid küsimused kuidas asjad edasi lähevad. Oli väga palju muudatusi: rahaliidu ühing, Maastrichi kriteeriumid. Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine. Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. f
Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade, inimeste, kapitali ja teenuste vaba liikumine. Seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad Loodi Tolliliit. 2)Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks Uued koostöövaldkonnad: keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika. 1.4. Maastrichi leping = Euroopa Liidu leping Leping sõlmiti aastal 1992, jõustus 1993. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepinguga loodi uus "kolme samba" süsteem, mille kohaselt: I sammas: (Uus) Euroopa Ühendus II sammas: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika III sammas: Koostöö õigus- ja siseküsimustes I sammas II sammas III sammas
" 2012 seisuga tegelevad in vitro liha uurimisega 30 laborist. Teadlastele ja tootjatele on tähtis teha in vitro liha kasvatamine teaduslikust protsessist tööstuslik protsess, et saada in vitro lihast odavam konkurent loomulikule lihale. Ideaalselt õigete materjalide ja õigete tingimustega võiks kahekuune in vitro liha tootmine toota 50 000 tonni liha. Esimesed lihad, mille kasvatamisega laboris hakkama saadi olid kuldkala- ja lamba liha. Maastrichi ülikooli teadlased on lubanud 2012 aasta märtsiks toota esimesed in vitro lihaga vorstid ja sama aasta septembriks esimesed hamburgerid. Kuna aga in vitro liha on praegu väga kallis, siis suurel skaalal seda kasvatada ei saa.(Edelman) In vitro liha kasvatamine Kultuurliha saadakse loomade lihasrakkude kasvatamisega laboris. Looma embrüolt võetakse tüvirakud(teine võimalus on kasutada satelliitrakke, spetsiaalseid tüvirakke lihaskoes).
Olulisem saavutus on Euroopa inimõiguste konventsioon, millega asutati ka Inimõiguste Kohus. Eesti liitus 1992. aastal. OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon tegeleb konfliktide ennetamise, kriiside ohjamise ja püüdega aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle. Julgeolekule lähenedes pöörab OSCE erilise tähelepanu just kodanikuõigustele ja -vabadustele. Asutati 1975. aastal. Eesti 1992. aastal. Euroopa Liit Tänasel kujul sai alguse 1992. aastal Maastrichi lepinguga, lõimumine algas aga 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendusega. Majanduslik-poliitiline rahvusvaheline organisatsioon, mis kätkeb 27 liikmesriiki. EU tähtsaimatest institutsioonides on juttu ühiskonna valitsemise failis. Organisatsioon on n.-ö. ,,kolmesambaline": · Ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded. Liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus · Koostöö ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas
· Euroopa võimu säilitamise vastukaaluks Ameerika ja Venemaa võimule. · 9.mail 1950--asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus. See idee leidis vastukaja Euroopa riikide hulgas ning koostööpakkumise võtsid vastu Saksamaa, Itaalia ning Beneluxi riigid. · 1957--kirjutatigi Roomas alla Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ning Euroopa Majandusühenduse asutamislepingule. · 1987--ühtne Euroopa akt. · 7. veebruaril 1992--Maastrichi leping jõustus 1. novembril 1993. Maastrichti lepinguga loodi uus organisatsioon Euroopa Liit, mis ühendas enda alla Euroopa ühendused ning nägi ette koostöövaldkonnad. · 2.oktoobril 1997--Amsterdami lepingule Euroopa Liidu reformeerimiseks. Peale ratifitseerimist kõigi liikmesriikide poolt jõustus leping 1. mail 1999 21. Euroopa Liidu liikmeks saamine alates Maastrichi lepingu jõustumisest. 95. Materiaalsed tingimused on:
kasutuselevõtu tingimused ehk Maastrichti kriteeriumid aastal 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001. Euromündid ja -paberraha tulid käibele 1. jaanuaril 2002. Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. Euroga liitumiseks on 4 majanduslikku kriteeriumi: majanduslikud kriteeriumid ehk Maastrichi kriteeriumid, mis sisaldavad inflatsioonireegleid ning riigivõla ja eelarve defitsiidi piire. Samuti nõutakse riigilt vastavust stabiilsus- ja kasvupaktiga ning konvergentsi kriteeriumitega. Liikmesriigi kogu riigivõlg ei tohi ületada 60% ja aastane eelarve puudujääk võib olla maksimaalselt 3% SKP-st. Inflatsiooni tuleb alati hoida kontrolli all. Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki
Jõukus-tänu rahule on saavutatud liikmesriikide vaheline majanduslik koostöö. Liikumine vaesusest jõukusse, praegu liikumine jõukusest veel suurema jõukuseni. Rahvusülesus on viinud rahvuse vähenemisele. On tekkinud kaks ,,leeri" : meie kui Euroopa ja nemad kui mitte- Euroopa riigid. Maastrichti lepingus on pettutud, sest see pole toonud oodatud tulemust-see ei pruudi edendada integratsiooni ja EL struktuure. Samas toetab Maastrichi leping põhilisi EL arengusuundi: EL kodakondsus, kaitse, välis- ja kaitsepoliitika. EL tulevikuperspektiivi suhtes on kaks varianti. Alternatiivid: (föderaalne) superriik või (rahvus-) riikide ühendus? superriik kaotaks võimaluse Euroopa rahvusriikide vahelisteks tülideks, kuid riikluse tänane vorm säiliks... riikide ühendus säilitaks küll ühelt poolt rahvusriigid, kuid defineeriks samas ümber nende sisulise tähenduse 49
EKPS tegemist EKP-de süsteemi puhul kollegiaalse organiga, kuhu kuuluvad EKP ise ja kõikide liikmesriikide keskpangad. Seda juhivad EKP juhtorganid. Eraldi juhtorganeid ei moodustata. Küsimused seotud sellega, mis on tähtsamad. · Euro pangatähtede väljaandmine EKPS pädevuses. Millised on pangatähtede nominaalid, kujundus. · Europarlamendile aruandluse juures on EKPS see, kes arutleb küsimused läbi. Maastrichi kriteeriumid. Euroopa Komisjon jälgib väga täpselt liikmesriikide täitmist. 1. hindade stabiilsus võetakse eelmise majandusaasta tulemuse alusel kolme kõige väiksema inflatsiooniga EL liikmesriikidega näitajad, sealt saadakse keskmine ja sellele liidetakse 1,5 protsendipunkti. Hetkel on see kuskil 3,6. (Eestis oli 8,5) 2. riigi rahanduse stabiilsuse näitaja kui stabiilseks loetakse riigirahandust. Seisneb
Jõukus-tänu rahule on saavutatud liikmesriikide vaheline majanduslik koostöö. Liikumine vaesusest jõukusse, praegu liikumine jõukusest veel suurema jõukuseni. Rahvusülesus on viinud rahvuse vähenemisele. On tekkinud kaks ,,leeri" : meie kui Euroopa ja nemad kui mitte-Euroopa riigid. Maastrichti lepingus on pettutud, sest see pole toonud oodatud tulemust-see ei pruudi edendada integratsiooni ja EL struktuure. Samas toetab Maastrichi leping põhilisi EL arengusuundi: EL kodakondsus, kaitse, välis- ja kaitsepoliitika. EL tulevikuperspektiivi suhtes on kaks varianti. Alternatiivid: (föderaalne) superriik või (rahvus-) riikide ühendus? superriik kaotaks võimaluse Euroopa rahvusriikide vahelisteks tülideks, kuid riikluse tänane vorm säiliks... riikide ühendus säilitaks küll ühelt poolt rahvusriigid, kuid defineeriks samas ümber nende sisulise tähenduse 41
ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele turvaline elu; soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. o Maastrichi kriteeriumid: Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus
Aastal 1965 toimus Euroopa ühenduse organite lõplik ühinemine. Euroopa Majandusühendus saavutas tugevama postitsiooni võrreldes teiste ühendustega, see oli laiahaardelisem. Teised sisaldasid mingeid reguleerivaid lepinguid. Üritati saavutada erinevate projektide kaudu (Euroopa Liir, Poliitiline Liit). Projektid olid mõneti erinevad, sest nähti ette kogu reguleerimisala kaasamist, mõned vaid teatud alade kaasamist. EL loomise idee jõudis järgmise etapini 1992, kus kirjutati alla Maastrichi lepingule. 1993 Euroopa Liit. Eesti sai liikmseks 2004. See on õigusruumi põhimõttel toimiv asi. Pidev õigusruumi areng. See EL õigusruum sai automaatselt ka meie omaks. Õigus on konvensionaalne asi EL oli kokku leppinud oma õigustes ilma meiete, me pole osalenud selles kokkuleppes. Seepärast tunneme end tänapäeval ebamugavalt EL normidest (nt banaanikõverus, mida peame jälgima). EL on nagu pikk rong, mugavad vagunid
annaabi.ee 
