· Kui vana on Maa? Universumi vanuseks arvestatakse umbes 15 miljardit aastat, kuid Maa vanuseks arvestatakse 4,5 miljardit aastat. Planeedid, galaktikad ja tähed tekkisid suure paugu teoorial. Ülitihe, kuum ja väike moodustis sisaldas enne paisumist ja laialipurskumist seda materjali, millest on tehtud taevakehad. · Kus on olnud kõige külmem? 1983. aasta juulis registreeriti külmarekord Antarktises. 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter 89,20 C. Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 kraadi. · Kus sajab kõige vähem? Sadememõõtur on seade, mida kasutatakse teatud paigas langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada Atacama kõrbesse Tsiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe sadanud. · Kus on sadanud kõige rohkem lund? Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed. Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund ...
docstxt/135012015381.txt
Planeet Maa Koostasid : Tanel ja Ardi Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna. Maa on ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega. Maa kaaslaseks on taevakeha Kuu. Maa mõõtmed Ümbermõõt : 40 075,004 km ( ekvaatoril ) 39 940, 638 km ( poolustel ) Kogupindala : 510 065 284,702 km² Ruumala : 1 083 230 000 000 km³ Diameeter : 12 756,270 ( ekvaatoritasandil ) 12 713,500km ( poolusi läbiv sirge ) Keskmine kõrgus : 623 m, keskmine ookeani sügavus 3,8 km. Andmeid Maa kohta Tiirlemisperiood : 365,256 päeva. Keskmine orbitaalkiirus : 29,783 km/h. Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal : 15°C Keskmine raadius : 6372,795 km Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Ma...
jälgimisel ja ennustamisel. Liskas on need erakordselt kaunid. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Maa pinnast on ligikaudu 71 % kaetud ookeani ning 29 % maismaaga. Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. Maal on ainult üks looduslik kaaslane, Kuu. Selle kaugus maast on 384 000 km. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Siseehitus ja koostis Looduses esineb aine kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. Millises olekus on aine Maa sisemuses? Laboratooriumides on selle jaoks tehtud palju tööd. Neis laboratooriumides on saavutatud selline rõhk, mille puhul saab uurida ainet ja tema olekut. Need katsed annavad
Pratslased Prantsusma CClilcikckiciocon a ntotoadaddppici tcuturere Prantslastele meeldib, et riik sekkub nende ellu! Riik ongi Prantsusmaa! Nad näevad toredust kõiges Click to edit Master text styles mida nad teevad! Second level Third level Fourth level Prantslased peavad Fifth level oluliseks seda, mis elus on tõesti tähtis- OLLA PRANTSLANE! Nad on perekeskse CClilcikckicioconn d! totoadaddppicitc uturere · Nad uhkustavd oma lastega! · Vanu inim...
See viitab sellele, et oleme juba palju rohkem teadlikud maa üldisest atmosfäärist ja selle süsteemi kulgemisest ja protsessidest mis siin aset leiavad. Me järkjärgult õpime veel sellega kohanduma, et mitte seda süsteemi rikkuda, sest siiamaani pole me sellele palju tähelepanu pööranud, vaid pigem omakasupüüdlikult teinud masinaid ja vabrikuid, mis on ainult meile tulu toonud. Tänapäeva avastused ja tehnika läbimurded on aidanud meil märgatavalt rohkem aru saada maast selle minevikust, olevikust ja tulevikust. Kuigi 21. saj. on ainult imepisikene osakene maa ajaloost ja selle tulevikust kokku, on siiski see väga tähtis ja tählepanu väärne sajand, sest see on esimene kord, kui saame hakata muutma inimest ja koos sellega ka meie planeeti. Seega on inimesed jõudnud oma intelligentsi redelil väga kõrgele pulgale. Samas on meil arenemis ruumi veel küllalt, kuna kõige komplektsem ja keerulisim asi oleme me siiski veel iseendale
Aastal 1711 mais jäeti härra Lemuel Gulliver mereröövlite poolt tundmatule saarele. Kaasas vaid üksikud tarvilikud pisiasjad, alustas ta oma teekonda. Ta sattus rajale, millel oli palju inimjalgade, kuid kõige enam hobuste jalajälgi.. Hobused (ehk hiihnhm'id), kes valitsevad seda tavatut saart, suudavad rääkida, nad on mõistuspärased ja korralikud, terased ja taibukad, intelligentsed ja viisakad, neil on isegi oma keel ning selles keeles tähendab hiihnhm looduse täiuslikkust. Sõprus ja heatahtlikkus on hiihnhmide kaks peavoorust ning need on omased kogu tõule. Võõrast kaugeimast maanurgast koheldakse samuti nagu lähimat naabrit; kuhu iganes ta ka ei läheks, ikka tunneb ta end kodus olevat. Hiihnhmide kodudeks on maasse rammitud ja vitsega põimitud palkidest madalad hooned, millel on lame õlgedega kaetud katus ning savipõrand. Ka füüsiliselt on hiihnhmid väga võimekad, nad lüpsavad lehmi, suudavad ajada niiti nõela taha, külvata ja koris...
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Ta on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud veega, mis moodustab maailmamere. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemi...
Kas ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine Maast? Laura Hirvoja Kuigi inimestele on teadmised väga tähtsad ja me õpime maailma kohta aina rohkem ja rohkem, siis ometi kui mõtlema hakata, ei ole teadmiste suurenemine Maast meie igapäevaelu muutnud. Me ei ole loodusega enam nii seotud ja võib ka öelda, et oleme ka Maast eraldunud, kuna meid eraldab asfalt ning betoonmaja seinad ja vundament. Merest oleme kaugele südalinna kolinud ja meie värskest õhust on siin linnas saanud paks sudu. Inimesed teavad selliseid asju nagu näiteks, et Maal on magevett kõigest 3% ja sellest hoolimata raiskavad nad seda ja isegi reostavad. Hommikul, kui hambaid pestakse, lastakse veel joosta selle asemel, et kraan kinni keerata kuniks vett ei kasutata
gGeograafia II kursus 1.MAA KUI SÜSTEEM Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum. Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub. Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige ...
NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured
Kaisa Kaarus 9a klass TVTG. 2016 Esmatutvus tähistaevaga Meie jaoks on kõike silmatorkavam täht meie päikesesüsteemis päike. Päike on meie päikesesüsteemi keskpunkt ning meie tiirleme ümber päikese nagu ka teised planeedid. Päike on maast umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikest näeme me iga päev, kui ta loojub ja ka seda kui ta tõuseb. Maa ümber tiirleb Kuu mis on maa kaaslane. Kuu on maast 348 000 km kaugusel. Kuu on ka esimene taevakeha kus on inimene käinud. Kui taevas on selge on öösel võimalik seal näha korraga umbes 800 tähte. Ükski täht ei muuda üksteise suhtes auskohta. Taevakehad mis aga võivad taevas muuta asukohta on planeedid ehk rändtähed. Ka nemad tiirlevad ümber päikese
Hollandi põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina- ja karjamaad ning 6% aedu lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast. Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel. Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiaru on suure tootlikkusega piimakarjandus. Sellepärast hõlmavad enamiku külvpinnast söödataimed ja niidud. Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tuplide maaks. Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väl...
kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C. Inimene, kes kaalub Maal 80 kg on Marsil vaid 30 kg raskune, sest Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem
Marss Marss on päikesest neljas planeet. Marss asub päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab sellepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet. Hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal. Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 miljonit kilomeetrit. Sel ajal paistab Marss taevas niisama. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Oma nime on ta saanud sõjajumala järgi. Vett seal ei ole, kuid on avastatud pinna vorme (näiteks jõesängid), mille teket seostatakse voolava veega. Samuti on leitud mäeahelikke, kustunud vulkaane, kraatreid ja madalikke
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (14) Albert Lumera PLANEET SATURN Referaat Pärnu 2016 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade planeedist Saturn, mis on Jupiteri järel suuruselt ja massilt Päikesüsteemi planeetide hulgas teine taevakeha. Jämedalt ümardades on Saturni kaugus Maast miljard kilomeetrit. Maast on Saturn 9,4 korda suurem ning umbes 95 korda massiivsem. Tihedus on Saturnil eriti väike: kogutihedus on vaid 0,7 vee tihedusest. See tähendab, et ka Saturni puhul näeme tema ulatusliku, väga sügavale ulatuva atmosfääri välisosa. Kuigi Saturnil on väga palju kaaslasi, pakub teleskoobis kõige rohkem silmailu tema kuulus rõngas. Tegelikult koosneb rõngas mitmest üksteise sees olevast rõngast, mis omakorda koosnevad lugematust hulgast Saturni pisikestest, nummerdamata kaaslastest
Elu on tekkinud umbes nelja miljardi aasta eest. Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud tro...
kosmose. 3. Mis on astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. 4. Kes on astronoomid? Astronoomid on astronoomiaga tegelejad ehk täheteadlased. Nad uurivad taevase maailma ehitust ja seadusi. 5. Milleks kasutatakse teodoliiti? Teodoliiti kasutatakse horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks või määramiseks. Vertikaalnurka möödetakse kui alidaadi liigutada paremale või vasakule. 6. Kui kaugel on Maa Päikesest? Kuu Maast? Maa on päikesest 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Kuu on Maast 384 000 kilomeetri kaugusel. 7. Millest on tingitud tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil? · Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud Maa pöörlemisest. · Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud ka aastaajast. 8. Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? Tähistaeva aastaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese. 9
väga populaarsed 19. Sajandi teisel poolel. Enamik teadusuuringuid on ikkagi tehtud reflektoriga. 4 (Joonis 3) Mida vaatleme teleskoobiga? Teleskoobiga vaadeldakse enamasti tähti, kuid sellega on ka võimalik näha planeete. Ilma teleskoobita me ei teaks kui kaugel ja kus asuvad kõige heledamad tähed. Loetlen 10 kõige heledamat tähte ning nende kaugused maast + lisainfo. 1 Sirius, kaugus maast 8.6 valgusaastat, 2 Canopud, kaugus maast 74 valgusaastat, 3 Rigil Kentaurus, kaugus maast 4.3 valgusaastat, selle tähe nimi tähendab tõlkes tähendab kentauri jalga, 4 Arcturus, kaugus maast 34 valgusaastat, üks vanimaid tähti öötaevas, 5 Vega, kaugus maast 25 valgusaastat, tema nimi tuleb araabia keelest ja tähendab tõlkes sööstvat kotkast. 6 Capella, kaugus maast 41 valgusaastat,
Tähtkuju kaksikud Kaksikute tähtukuju tähed Pollux (Beeta Geminorum)- kõige särvam täht kaksikute tähtkujus. Pollux asub Maast umbes 33,78 valgusaasta kaugusel ning see avastati aastal 1943. Castor (Alfa Geminorum)- teine kõige säravam täht kaksikute tähtkujus. Castor on 49,8 vagusaasta kaugusel Maast ning see avastati 1978. aastal. Lambda Geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline täht kaksikute tähtkujus. Täht asub Maast 95 valgusaasta kaugusel. Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110 objekti Kaksikute tähtkujus on 3 peamist Messieri: M35, NGC 2158 ja NGC 2420
Tähtkuju kaksikud Erki Varandi Romet Müürisepp 10.b klass Kaksikute tähtukuju tähed Pollux (Beeta Geminorum)- kõige särvam täht kaksikute tähtkujus. Pollux asub Maast umbes 33,78 valgusaasta kaugusel ning see avastati aastal 1943. Castor (Alfa Geminorum)- teine kõige säravam täht kaksikute tähtkujus. Castor on 49,8 vagusaasta kaugusel Maast ning see avastati 1978. aastal. Lambda Geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline täht kaksikute tähtkujus. Täht asub Maast 95 valgusaasta kaugusel. Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel.
viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ÜHISKONDLIKUD TEGURID 2. Iseloomustage asustust ja linnastumist. a) Kui suur osa riigi rahvastikust elab linnades? Milline on linnastumise tempo? riigi rahvastiku elamine linnades:85%
Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem dipolaarne maknetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal.Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuuri kaugus Päikesest ja Maast Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km
Leiti uus Maa-laadne planeet Astronoomid on leidnud seni kõige väiksema massiga planeedi teise tähe ümber. Varem oli sama tähe ümber avastatud juba kolmeliikmeline Maa-laadsete planeetide pere. Avastus näitab, et kui päris Maa-sarnaseid planeete lähedal asuvate tähtede ümber leidub, on nende leidmine teadlastele käeulatuses. Planeetide olemasolu teiste tähtede ümber on tõestatud juba alates 1995. aastast, kuid aastatega on tehnika ja oskused sedavõrd paranenud, et Maast palju suuremate, kergemini leitavate planeetide kõrvale on kasvamas pikk nimekiri väiksematest objektidest. Seni viljakaim töömeetod seisneb tähtede valguses perioodiliste puna- ja sininihete ehk Doppleri nihke otsimises. Uue, vaid 1,9 korda Maast suurema massiga planeedi avastas Genfi Ülikooli astronoomi Michel Mayor'i juhitud töörühm just Doppleri meetodil. Varasemalt oli sama tähe, Gliese 581 ümber
Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C) Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 5–6%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on veerand- ja täisfaasi vahel. Sel ajal on ta küll Maast kaugemal kui teistes faasides, kuid suurema kauguse kompenseerib valgustatud ala suurus. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Omadused Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus Päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus Maast 82 000 000 km - 217 000 000 km
RELATIIVSUSTEOORIA 83. Kosmoselaev lendab Maast mööda kiirusega 0.990c. Kosmoselaeval vilgublaser, mille impulsi kestus on 2.20·10-6 s. Kui pikk on impulsi kestus maapealse vaatleja jaoks? 84. Müüoni eluiga on temaga kaasaliikuvas süsteemis 2.20·10-6 s ja 15.6·10-6 s vaatleja süsteemis, mille suhtes tema kiirus on 0.990c. Kui pika tee läbib müüon temaga kaasaliikuvas süsteemis ja kui pika tee vaatleja süsteemis? 85. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c ja tulistab välja samas suunasraketi, mille kiirus kosmoselaeva suhtes on 0.70c. Leida raketi kiirus Maa suhtes. 86. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c. Talle saadetakse järele rakett, mis liigub Maa suhtes kiirusega 0.95c. Leida raketi kiirus kosmoselaeva suhtes.
................................. 6-7 Kasutatud kirjandus ................................................................................ 7 Sissejuhatus 2 Valisin päikesesüsteemi planeetidest referaadi koostamiseks välja kolm järgnevat planeeti, kuna: - Marss on Maa naaberplaneet ja sarnaneb oma suuruselt ja olekult kõige rohkem Maaga - Saturni ümber on ebatavaline rõngas - Neptuun asub suurtest planeetidest Maast ja Päikesest kõige kaugemal Joonis 1. Päikesesüsteemi planeedid 1. Planeet Marss Marss on neljas ja kõige rohkem uuritud planeet. See planeet on mõõtmetelt Maast natuke väiksem. Marss on tahke kiviplaneet. Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Marsil ei ole vedelas olekus vett. Seal ei kasva taimi ega loomi ning seal puudub selline looduslik elu nagu on meie planeedil Maa. Marss asub päikesesüsteemis Maa ja Jupiteri vahel. Marss on Maa naaberplaneet.
· Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab
Sissejuhatus. Mina valisin teema raha ,sest hetkel on majanduslangus ja paljudel inimestel on raske . Minu küsitlusest võtsid osa 30 inimest,kes olid 12a. 19a. õpilased.Kõige rohkem võtsid osa 14 a. õpilased ja neid oli 9.Ma küsitlesin Rapla Ühisgümnaasiumi kooli ja Rapla Vesiroosigümnaasiumi kooli õpilasi . Iga õpilase käest küsisin ma 5 erinemat küsimust ,millele tuli ausalt vastata.Ma panin kokku 12-13a. õpilased ,14-15a-õpilase,16-17a.õpilased ja 18-19a.õpilased ning võrdlen neid .Ja lõpus teen ka kõik vanused kokku . Küsitluse analüüs Esimesena 12-13a.õpilased,neid oli kokku 9. 12a. õpilasi oli 4 ja 13a.õpilasi oli 5. 1.Kui tihti sa vanematelt raha 45%-Iga kahe päva tagant küsid? 33%-Iga päev 22%-Kord nädalas 2.Mille peale sa tavaliselt raha 45%-Riiete peale kulutad? 45%-Magusa peale ...
Kätlin Pihl Marite Vendel LÕUNAEESTI POOLA KOOSSEISUS v Poola aeg algas kohalikule aadlile suurte lootustega. v Kuningas Sigismund Augusti privileegiga kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. v Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. v Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas
Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km Pindala 6,078×1012 km² 75×10km² 284,702 km2 144,8×10km² Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg
Kask, 1975; Kask, 1996; Kitse, 1978; Kõlli ja Lemetti,1999; Reintam,1971; 1995; 1998; Teras, 1992;Valler,1973 ). Käesolevas töös on püütud kokku võtta senitehtut, et anda terviklik hinnang meie vabariigi haritava maa seisundile ja kvaliteedile. Materjal ja metoodika Muldade leviku, lõimise, kuivendusseisundi ja viljakuse hindamiseks analüüsiti läbi maakondade mullastiku kaartistamise koondandmed. Analüüs hõlmab põllumajandusettevõtete haritavast maast 1,032 miljonit hektarit. Muldade hüdrofüüsikaliste omaduste ja kuivendusseisundi põhjal arvutati välja valdade haritava maa aktiivveemahutavus ja koostati veevarude kaart (Roostalu, 1978, Roostalu jt.,1980 ). Haritava maa boniteedi kaart on koostatud EV Maaameti andmetel. Väetistarbe ja muldade huumusseisundi hindamisel on lähtutud agrokeemiateenistuse poolt 1965 – 1986 aastatel tehtud uuringutest (Järvan jt.,1996). Uurimistöö tulemused
Päiksesesüstee m Päikesesüseemi mõiste • Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga • Väike osa Galaktikast • Miljardid Galaktikad moodustavad hiigelsuure universumi Päikesesüsteem • https://www.google.ee/search?q=solar+system Päikese teke ja areng • Tekkis ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi • Esmalt tekkis oma raskuse tõttu kokku tõmbuma hakanud gaasipilv • Pilve koostis: 69% vesinikku, 30% heeliumi ning 1% muid raskemaid aineid • Pilve keskele kogunenud gaasist moodustus päike Planeetide teke ja areng • Ülejäänud gaasist moodustusid planeedid • Raskemad aatomid koondusid kokku ning tekkisid planeetide tuumad • Tuumi jäi ümbritsema vesinikust ja heeliumist atmosfäär • Päikesekiirgus hajutas ülejäänud gaasi ja lähimate planeetide gaasilised atmosfäärid Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteemi ehitus ja dünaamika • Moodustavad Päike, 8 planeeti, planeetide...
Sissejuhatus Pühalepa Püha Laurentiuse kirik ehk Pühalepa kirik on vanim tänaseni säilinud ehitis Hiiumaal. Kirik on ida lääne suunaline. See kirik on ehitatud gooti stiilis. Ümberehitused on toimunud pseudogooti stiili. Algselt kirikul torn puudus. Ehituse kontruksioon Seinad on tehtud paekivist ja side aineks on lubi mört. Peasissekäigu trepiaste on graniidist. Paas on kaetud krohviga. See omakorda on kaetud lubi värviga. Seinad uuentatud krohviga1m ulatuse maast. Torni viimistlus materjalid suhteliselt heas seisukorras. Vundamenti näha ei olnud. Sein põhjapoolt on alt sammaldunud. Seina olukord mitterahuldav palju on vihma ja lume kahjustusi. Lõunapoolsel seinal tugevad krohvi kahjustused. Lõunapool ühe hoone väljaulatuv sokkel näha mis on ehitatud graniidist ja paekivist. Põrand ehitatud paekivist. Välja ulatuva osa juures paekiviga ja silikaad tellisega kinnimüüritud uks. Tornis 4 auku. Kerged krohvi kahjustused Katus
Sooritus toimub aja peale ning aeg seiskub, kui viimane kivi on stabiilselt asetatud platvormile. Kehtib 75 sekundi ajalimiit. Aega võib võtta minimaalselt kolm kohtunikku. Ametlikuks ajaks loetakse keskmist aega. 2. Meremehe kõnd (York) Kanderaamistik on standardse suuruse ja kujuga, kaaluga 410kg. Kanderaamistik on sümmeetriline ning seda saab kanda mõlemat pidi. Meremehekõndi on kahte klassikalist varianti: a) Meremehe kõnd aja peale. Kanderaamistik tõstetakse maast üles ning kõnnitakse 35 m mööda sirget rada. Aeg peatub kui kanderaami tagumine osa on jõudnud üle fini? ijoone. Ajalimiit on 75 sekundit. Raami võib uuesti üles tõsta ja sooritust jätkata kui see maha kukub. Aega võtavad minimaalselt kolm kohtunikku ning ametlikuks ajaks on keskmine aeg. b) Meremehe kõnd kauguse peale. Kanderaamistiks tõstetakse maast üles ja kõnnitakse 35 m sirgel rajal 75 sekundit. Lõplik tulemus mõõdetakse kanderaamistiku tagumisest osast
PUU KÕRGUS 1. Võtke täisnurkne võrdhaarne kolmnurk ja paigutage see silmade tasemele, nii et vaadates mööda hüpotenuusi, saaks näha puulatva. Kaatetid on vaja paigaldada horisontaalselt ja vertikaalselt. Vaadake skeeemi. 2. Nüüd on vaja mõõta kaugust enda ja puu vahel (L) ja on vaja mõõta kaugust maast silmadeni (h). Skeemilt võib näha , et puu kõrgus võrdub L+h. PUUTÜVE DIAMEETER 1. Puutüve diameetrit tavaliselt mõõdetakse rinnatasemel (1,3 m maast). Mõõtke puu ümbermõõt - C. 2. Nüüd arvutage! Matemaatikast on teada, et ringjoone pikkust arvutatakse järgmise valemi abil C = D . C on mõõdetud juba, 3,14 .. 3. Siis puutüve diameetri arvutamiseks võib kasutada valemi D = C:
Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena.
1.Loeng(2. veebruar 2009) Geoloogia- on teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, mutusest ja avanemisest, sealhulgas ka elu arengut maakeral. Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Ra...
13.25 Laps näeb lauda, kus on sülearvuti. Hakkab selle poole roomama. 13.25 Laps jõuab lauani, püüab ennast laua najal seisma ajada. Lapsel on keel suust väljas. 13.26 Laps seisab, toetudes lauale. Laseb lauast lahti ja teeb neli sammu ema poole. 13.26 Laps kukub, aga paneb käed laiali ning maandudes ette. 13.26 Laps roomab puuri poole, kus sees on jänes ja mille kõrval on kast mänguasjadega ja mänguasjad. 13.27 Laps jõuab mänguasjade kasti juurde. Võtab maast mänguasja, hoiab sellest mõlema käega kinni. Seejärel hoiab ainult ühe käega mänguasjast kinni ning keerab pea ,,tudeng 3" poole ja vaatab teda. 13.27 Laps jätab mänguasja maha, läheb roomammisasendisse ja liigub roomates ema poole umbes meetri, häälitsedes. 13.28 Laps keerab ennast ringi ja liigub mänguasjade juurde tagasi. Jõudes kohale istub, võtab kahe käega pallist kinni ning liigutab seda üles alla. 13.28 Laps viskab palli eemale umbes meetri ja roomab pallile järele. 13
Tegelased Ivanhoe Locksley Kuningas Richard I Maurice de Bracy Leedi Rowena Reginald Rebecca Iisac York Cedric (Ivanhoe isa) Waldemar Prints John Gurth Brian de Bois- Must rüütel Guilbert Ulrica Tutvustus Ajalooline rüütliromaan 12. sajandi Inglis- maast, mis hakkas kujunema killustatud feodaalvalduste maast monoliitseks kuningriigiks. Kõik näivad omavahel sõjajalal olevat - normannid saksidega, kristlased juutidega, lihtrahvas feodaalidega ja feodaalid omavahel. Põikpäist feodaalijõuku juhib kuningas Richard Lõvisüdame vend John, kes on venna äraolekul haaranud võimu. Üks lõik sellest Ivanhoe 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lõvisüdameks, elu pärast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus või surnud
•maandamata (maast eraldatud) kaitseväikepinge süsteem, tähis SELV (ingl. safety extra-low voltage); •maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähis PELV (ingl. protective extra-low voltage); selles süsteemis on üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt maandatud. Elektriohutus ja töökindlus on kõige paremini tagatud maandamata süsteemis, sest selles on kaitseväikepinge ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada juhul, kui vooluahelas on seadmeid, mis vajavad talitlusmaandust, s.t maandust oma normaalseks tööks. Kaitseväikepinget saadakse eraldustrafost, mida sel juhul nimetatakse kaitseväikepingetrafoks või mõnest muust ohutust toiteallikast. Kaitseväikepingetrafo primaar- ja sekundaarmähised on teineteisest eraldatud kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga. Talitlusväikepinge, tähis FELV (ingl
vabastamise programmi. Tööstuses tunnistas Pestell nii suurtootmist vabrikutööna kui ka väiketootmist käsitsitööna, ehkki eelistas esimest, sest vabrikud "avavad uue rikkuseallika". Sellega erines ta Sismondist, kes kaitses väikekäsitöölist ja talupoega. "Vene õiguses" nõudis Pestell otsustavalt koos isevalitsuse kukutamisega ka pärisorjuse kaotamist. Maad käsitles ta rahva ühisvarana. Kogu põllumajandusliku territooriumi jagas Pestell kahte ossa. Pool kogu maast peab moodustama maafondi, mis on ette nähtud "vajaliku saavutamiseks". Sellest fondist peavad talupojad saama maatükke ilma igasuguse väljaostuta, neid maid ei või müüa ega osta. Teine pool maast peab jääma vabasse ringlusse ostu-müügi alusel ja seda tuleb ekspluateerida vabapalgalise tööjõu kasutamisega; see osa maast on määratud "külluse saavutamiseks". Pestell käsitles ka tööstuse arendamist, kuid ei kavandanud siin nii radikaalseid muutusi kui põllumajanduses.
elu · tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi · maakoor on jagunenud laamadeks · 71% pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega · ainus looduslik kaaslane on Kuu · keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/sek · ekvatoriaalne diameeter 12 756, 270 km · mass 5,9736 x 1024 kg · värvuse järgi kutsutakse ka helesiniseks planeediks · suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis · keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° Maa kaaslane - Kuu · kesmine kaugus Maast 384 400 km · kiirus orbiidil 1,03 km/sek · läbimõõt 3476 km · Kuu mass - 7,36 × 1022 kg · raskusjõud 6 korda väiksem kui Maal · Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega · ,,Igavese päikese tipp" piirkond Kuul, kus Päike ei looju · pind on väga tume Marss · Päikesesüsteemi neljas planeet · Maast 2 korda väiksem · hästi vaadeldav iga 15-17 a tagant · läbimõõt 6750 km · gravitatsioon umbes 40 % Maa omast
95% süsinikdioksiid Lämmastikku ja argooni kuni 2% Hapnikku 0,3% Veeaur moodustaks 0,02 mm paksuse veekihi Rõhk muutub 600650 Pa piires Temperatuur 73 kuni +16°C piires 80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit kilomeetrit Marsi pind Punakas kivikõrb Mandrite ja merede vahe keskmiselt 3 km Väiksemaid kraatreid on tasandanud tuul ja liivatormid Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14. kilomeetrini Olympus Mons Suurim mägi päikesesüsteemis 24 km kõrgem ümbritsevast platoost Jalami diameeter üle 500 km Äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust Kraatri diameeter 65 km
1. Kas ja kuidas näeb ekvaatoril olev inimene Põhjanaela? Horisondil 2. Vaatleja peab asuma põhjapoolusel. (joonis) 3. Jupiteri keskmine kaugus Päikesest on 5,2 AÜ. Arvuta Kepleri seaduse põhjal Jupiteri aasta pikkus. 4. Täht näiva suurusega 5 asub Maast 4,5*1010km kaugusel. Milline on selle tähe abs.suurus? m-M=5logD-5 m on näiv M on absoluutne 5. Milline taevakeha on Päike? - Päike on täht, mis kiirgab valgust, soojust ja UV, röntgeni, raadio ja korpuskulaarkiirgust 6. Mis on asteroid? - Asteroid ehk väikeplaneet on väike planeedisarnande taevakeha, mis tiirleb
NEPTUUN Koostas: Üldandmed Kaheksas ja viimane hiigelplaneetidest meie päikesesüsteemis. Mass: 17,5 korda suurem Maast. Ruumala: 42 korda suurem Maast. Tihedus: 2,3g/cm³, (Maast üle kahe korra väiksem). Omab nelja nõrga heledusega ja kitsast rõngast. Avastati 1846 (Adams, Le Verrier ja Galle). Seda on külastanud ainult 1 kosmoselaev Voyager 2 (1989) Tal on 13 teadaolevat kaaslast. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastav planeedi saksa
Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Lapikus puudub Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 18 korda väiksem Maa massist Huvitavaid fakte Merkuuril pole kaaslasi Temperatuuri kõikumine ülisuur minimaalne 90°K (-173°C; enne koitu) ja maksimaalne 700°K (427°C )
• Merkuur on nime saanud Vana-Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit • Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km • Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km • Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed • Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km • Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit • Mass on 18 korda väiksem Maa massist Huvitavaid fakte • Merkuuril pole kaaslasi • Temperatuuri kõikumine ülisuur – minimaalne 90°K (- 173°C; enne koitu) ja maksimaalne 700°K (427°C )
avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Avastajad John Couch Adams. Urbain Le Verrier. Johann Gottfried Kalle. (18119 1892). (1811 1877). (1812 1910). Üldandmed Kaheksas ja viimane hiigelplaneetidest meie Päikesesüsteemis. Ööpäeva pikkus: 16 tundi ja 7 minutit. Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat. Mass: 17,5 korda suurem Maast. Ruumala: 42 korda suurem Maast. Tihedus: 2,3 g/cm³, Maast üle kahe korra väiksem. Diameeter: 49,532 km (ekvatoriaalne). Helesinine, tuuline ja külm gaasmaailm. Omab nelja rõngast enda ümber. Pöörlemine: kellaosuti liikumisele vastassuunas. Iga 248 aasta tagant saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb päikesele lähemale. Atmosfäär Koosneb vesinikust ja heeliumist.
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Järelandmiseid on väga raske õigustada. Kui ühele osapoolele teevad need elu paremaks, siis teisele osapoolele võivad järelandmised väga suurt kahju tuua. Peale I maailmasõda oli Saksamaale määratud palju kohustusi ja piiranguid Versailles' rahulepinguga. Saksamaa pidi loovutama osa maast, tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust, loovutama asumaad, kaotama sõjaväekohustuse ning pidi maksma võitjariikidele sõjakahjude eest reparatsioonimakse maksma. Kahe maailmasõja vahel sai Saksamaal võimule Adolf Hitler, kes nimetas end diktaatoriks ametliku nimega Saksamaa kantsler ja riigipea. Tema hakkas läbi viima suuri muudatusi ja provotseerima Saksamaale Versailles' rahulepinguga määratud kohustusi. Siinkohal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
