Puu kõrguse mõõtmine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Metsade hindamise konspekt

puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine ­ Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine ­ Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli paisumise kaudu) · Hinnang ­ Silmamõõduline 3. Puistute silmamõõduline takseerimine. Põhineb kogemustel ja suutlikkusel oma hinnanguid kontrollida takseertunnuste vaheliste seoste tundmise kaudu · MKJ - Metsa ülepinnalisel inventeerimisel kasutatakse silmamõõdulist takseerimist, mida

Mõõtmistulemuste töötlemine

8

docx

ROMBI, RÖÖPKÜLIKU, KOLMNURGA, TRAPETSI, RISTKÜLIKU JA RUUDU MÕISTED

24. Pythagorase teoreem - täisnurkses kolmnurgas kaatetite (a ja b) ruutude summa võrdub hüpotenuusi (c) ruuduga. Sellel teoreemil on kõige rohkem tõestusi maailmas (370). 25. Eukleidese teoreem - Teoreem väidab, et täisnurkse kolmnurga kaatet on hüpotenuusi ja hüpotenuusil võetud selle kaateti projektsiooni keskmine võrdeline. Tähistame täisnurkse kolmnurga kaatetid tähtedega a ja b ning hüpotenuusi tähega c. Hüpotenuusi aluseks võttes tõmbame kolmnurgale kõrguse. Kõrgusest ühele poole jääb nüüd kaateti a projektsioon mille tähistame a'. Kõrgusest teisele poole jääb kaateti b projektsioon, mille tähiseks võtame b'. Kehtivad seosed a2=ca' ; b2=cb'. 26. Tunnus KKK - Kui ühe kolmnurga kolm külge on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kolme küljega, siis need kolmnurgad on võrdsed 27. Tunnus KNK - Kui ühe kolmnurga kaks külge ja nendevaheline nurk on vastavalt võrdsed

Geomeetria

11

pdf

8. klassi raudvara: PTK 5

olemas, 5-nurkne 3)servade arv 13, antud püstprismat pole olemas 4)servade arv 9, antud püstprisma on olemas: kolmnurkne püstprisma 32.Püstprisma pindala - külgpindala võrdub Ül.1199 põhja ümbermõõdu ja püstprisma kõrguse Arvutada korrapärase prisma külgpindala. korrutisega Sk= PH, kus P=na H on külgserv; n=3, a=5 cm, H=10 cm põhjapindala Sp=Pr:2, kus r on põhja Sk=PH 2 apoteem; täispindala St=Sk+2Sp Sk=3 5 10=150 (cm ) NB külgtahud on ristkülikud, põhjad on hulknurgad 33.Püstprisma ruumala - valem V=SpH, kus H- Ül.1206(2),1209

Matemaatika

24

doc

Kolmnurk

kolmnurga tipust selle tipu vastasküljele või selle pikendusele tõmmatud ristlõiku ja samuti selle ristlõigu pikkust. Kolmnurga aluseks nimetatakse seda kolmnurga külge, mille vastastipust on kõrgus tõmmatud. Kolmnurga kõrgus näitab kolmnurga tipu kaugust vastasküljest või selle pikendusest. Nürinurkse kolmnurga puhul tuleb kõrgus tõmmata külje pikendusele (v. a. juhul, kui kõrgus on tõmmatud nürinurgast). Igal kolmnurgal on kolm kõrgust, sest kõrguse võib tõmmata igast tipust. Kõrgus, mis on tõmmatud täisnurkse kolmnurga teravnurgast, ühtib ühega kaatetitest. Suvalise kolmnurga mingi külge loetakse aluseks siis, kui sellele on joonestatud kõrgus, kuid võrdhaarse kolmnurga tipunurga vastaskülge nimetatakse alati aluseks hoolimata sellest, kas sellele on kõrgus joonestatud või ei. 1. Joonesta kummalegi kolmnurgale vähemalt üks kõrgus. 2. Millised laused on tõesed

Matemaatika

5

doc

Planimeetria 3

Leida haarale tõmmatud kõrgus. 18. Võrdhaarse kolmnurga haar on 4 cm, mediaan haarale 3 cm. Arvurada võrdhaarse kolmnurga kõrgus. 19. Võrdhaarse kolmnurga alusele ja haarale joonestatud kõrgused on vastavalt 3 cm ja 4 cm. Arvutada kolmnurga küljed ja pindala. 20. Arvutada võrdhaarse kolmnurga pindala, kui ta alus on 12 cm ja aluselejoonestatud kõrgus võrdub aluse ja haara keskpunkte ühendava lõiguga. 21. Võrdhaarse kolmnurga kahe mittevõrdse kõrguse summa on m ja tipunurk A. Avaldada kolmnurga haar. 22. Võrdahaarse kolmnurga haar on a ja haaradele joonestatud mediaanid on teineteisega risti. Avaldada koomnurga pindala. 23. Võrdhaarse kolmnurga alusnurga poolitaja on võrdne haaraga. Leida alusnurk. 24. Võrdhaarse kolmnurga kõrgus on 20 cm ning aluse suhe haaraga 4:3. Arvutada siseringjoone raadius. 25. Võrdhaarse kolmnurga haar on 2 cm ja tipunurk 120°. Arvutada ümberringjoone diameeter. 26. Võrdhaarse kolmnurga alusnurk on A

Geomeetria

5

doc

planimeetria-3 AnnaAbi

Leida haarale tõmmatud kõrgus. 18. Võrdhaarse kolmnurga haar on 4 cm, mediaan haarale 3 cm. Arvurada võrdhaarse kolmnurga kõrgus. 19. Võrdhaarse kolmnurga alusele ja haarale joonestatud kõrgused on vastavalt 3 cm ja 4 cm. Arvutada kolmnurga küljed ja pindala. 20. Arvutada võrdhaarse kolmnurga pindala, kui ta alus on 12 cm ja aluselejoonestatud kõrgus võrdub aluse ja haara keskpunkte ühendava lõiguga. 21. Võrdhaarse kolmnurga kahe mittevõrdse kõrguse summa on m ja tipunurk A. Avaldada kolmnurga haar. 22. Võrdahaarse kolmnurga haar on a ja haaradele joonestatud mediaanid on teineteisega risti. Avaldada koomnurga pindala. 23. Võrdhaarse kolmnurga alusnurga poolitaja on võrdne haaraga. Leida alusnurk. 24. Võrdhaarse kolmnurga kõrgus on 20 cm ning aluse suhe haaraga 4:3. Arvutada siseringjoone raadius. 25. Võrdhaarse kolmnurga haar on 2 cm ja tipunurk 120. Arvutada ümberringjoone diameeter. 26. Võrdhaarse kolmnurga alusnurk on A

Kategoriseerimata

15

doc

Õhukese läätse fookuskaugus

TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Optomeetria õppetool Üliõpilane: Kristiina Vahi Teostatud: Õpperühm: OP1 B Kaitstud: Töö nr. 3 TO ÕHUKESE LÄÄTSE FOOKUSKAUGUS Töö eesmärk: Õhukese koondava ja Töövahendid: Optiline pink valgusallika (heledasti hajutava läätse fookuskauguse määramine. valgustatud pilu), ekraani ning läätsehoidjatega, õhukesed kumer- ja nõgusläätsed, pikksilm.  TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte ­ l?

Optika

18

pdf

8. klassi raudvara: PTK 6

olemas, 5-nurkne 3)servade arv 13, antud püstprismat pole olemas 4)servade arv 9, antud püstprisma on olemas: kolmnurkne püstprisma 32.Püstprisma pindala - külgpindala võrdub Ül.1199 põhja ümbermõõdu ja püstprisma kõrguse Arvutada korrapärase prisma külgpindala. korrutisega Sk= PH, kus P=na H on külgserv; n=3, a=5 cm, H=10 cm põhjapindala Sp=Pr:2, kus r on põhja Sk=PH 2 apoteem; täispindala St=Sk+2Sp Sk=3 5 10=150 (cm ) NB külgtahud on ristkülikud, põhjad on hulknurgad 33.Püstprisma ruumala - valem V=SpH, kus H- Ül.1206(2),1209

Matemaatika

Meedia

Kommentaarid (0)