Veljo Tormis Karita Soomets Madis Kännola Liisi Lehtsaar Huvitavat Eesti Muusika ja Teatriakadeemia professor Aastast 1969 vabakutseline helilooja Tormis on ise öelnud, et on ju maapoiss, kes tuli üsna valge lehena linna, kus alles hakkas ilma ja inimesi avastama temast natuke nooremad olid modernismis ikka kõvasti ees. ,,puhtmuusiliselt" Pensionil komponistemeriit Rahvaviisid päästerõngas Modernne helikeel, kõnelähedane laul, sosistamine Huvitavat Tormisele oli põhimõtteliselt vastumeelne, et lauljad tuubivad pähe eesti või soomekeelseid regivärsse, millest nad midagi aru ei saa. Üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas.
Ma elasin Eesti vabariigis Film rääkis viiest inimesest ja nende elust 1393. aastast alates. Raske oli valida ühte inimest, sest kõik nad pidid üle elama need rasked ajad. 1939. aastal oli valmis kooliteed alustama maapoiss Helmut Piirimäe. See oli aasta, mis muutis ja määras pisikese poisi elu ja ka noor Eesti Vabariigi saatuse. Kuigi Helmut ei olnud veel ära õppinud lugemist, mäletas ta neid sündmusi, mis Hispaanias toimusid, kuna ta isa luges talle õhtuti ette ajalehte. Poiss huvitus, nagu ta isa, maailma asjadest, seega ei jõudnud ta õhtuid oodata ja hakkas ise kokku veerima, mis ajalehes kirjas on. Helmuti peres oli ajaleht tähtsal kohal, seega oli see neil ka tellitud.
Miks sureb Indreku usk Jumalasse? Indreku usk Jumalasse kaob läbi mitmete asjaolude ja olukordade millese ta sattus. Need panid ta mõistama, et Jumalat taevas ei ole, aga saa saad olla iseenda jumal, kui sa seda vähegi ise tahad. Indrek oli maapoiss, kes läks Tartusse õppima, et omandada haridus. Tema valikuks oli Mauruse erakool, sinna võeti vastu kõik, kes vähegi õppida soovisid või need kellel oli raha õppingute eest tasumiseks. Mauruse koolis ei olnud piiriks seal juures ka rahvus ega vanus. Mauruse erakooli Jumalaks oli härra Maurus ise ehk ta nimetas ennast selle maja Jumalaks. Maurus lausus korduvalt Indrekule, et temale tuleb kõik ausalt ära rääida ning et usalda härra Maurust.
. ,,Hei Dima" Peategelased: *Dima töökas, sportlik, lihtne, tavaline ja aus maapoiss. *Mirja stiilne, uhke ja rikas linnatüdruk. Muud tegelased: *Mirja isa - Paali mõisa omanik *Mirja ema töötab laeval teenindajana, käib harva kodus *Teenijanna Täitis kohustusi, mida Mirja ja Mirja isa palusid *Gilbert Mirja koer *Barbara Dima ema *Voodik Dima hea sõber *linnalapsed, politsei Tallinna tegelased *salapärane võõras
Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast joonistamas igal vabal hetkel.Sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid kunstiga tõsisemalt tegelema hakata.'' Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist.'' Kuid sõprade soovitusele tuginedes hakkas ta võtma joonistamise ja maalimise tunde kohaliku graafiku juures kes oli päris kunstnik. Algtõuke kunstiõpingute alustamiseks andis talle onu, kes nägi filigraanselt järele joonistatud 3 rublalist rahatähte. Kunstniku juures harjutades kasvas Navitrollas veendumus, et kindlasti tuleb edasi õppida
Indrek- Maapoiss linnas. Kukub läbi eksamitest ja edasi õppima ei saa. Aga õppimishimu jääb. Iseloomult on ta rahulik ja selgeltmõtlev. Kui teised laamendavad jääb tema kõrvalvaatajaks. Mõtleb erinevate probleemide üle vabalt. Ütleb et ta on mõtlemiselt vaba. On kaastundlik nt mõisahärrale tundis kaasa. Aitas teda ainukesena. Samuti suhtles väga erinevate inimestega nagu boströiga ja aitas ka sõdurit tema hädas, teised mõtlesid et see on nuhk aga indrek ei mõelnud isegi nuhkidest üdini halba. Vaid mõistis neid. Kristi- Pikkade kätega noor neiu. Selle üle tundis häbi. Ja sp ei suhelnud eriti teistega. Indrek aga nägi pikkadest kätest kaugemale ja sp nad nii hästi läbi saidki. Neil olid ühised huvid. Revolutsioon ühendas neid. Väga entusiastlik. Hoiab tulihingeliselt oma ideedest kinni. Emotsionaalne ja impulsiivne-tegutseb hetke ajel ja oma vaateid kaitseb kasvõi oma surmaga. Emand lohk-väga lahke. Emalik. Tahab ainult head. Oli pere k...
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur
Igatahes otsustasin juba siis, et ma ei taha maal end lolliks rügada, vaid hakkan parem kunstnikuks. Oli see nüüd õige otsus või mitte aga kuna nii ma otsustasin ning selle ka ellu viisin, siis nüüd ei ole tagantjärgi kahetseda midagi. Lapsena mäletan ennast joonistamas igal vabal hetkel. Minu sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid mul kunstiga tõsisemalt tegelema hakata. Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist. Kuid sõprade soovitusele tuginedes võtsin südame rindu ja hakkasin võtma joonistamise ja maalimise tunde kohaliku graafiku juures kes oli PÄRIS KUNSTNIK. Algtõuke kunstiõpingute alustamiseks andis mulle onu, kes nägi minu filigraanselt järele joonistatud 3 rublalist rahatähte. Kunstniku juures harjutades kasvas minus veendumus, et kindlasti tuleb edasi
Käis poisikesest peale seltsimaja puhkpilliorkestris klarnetit puhumas ja vabariigi aastapäevadel võis teda näha hümnimängijate hulgas. Nad ei kakelnud Jaanusega kunagi, hoidsid alati kõiges ühte.Tal läks õppimine paremini ja ta aitas aeg-ajalt ka Jaanust. Mobiliseeriti. Eedi- Aiaste talu sulane, es on tugev terve poiss.Veri vohab ta noores jõulises kehas nagu Palu veski pais. Eedile meelidis Maali. Arvo Saaremägi-kolhoosi esimees, tugev maapoiss. Tal on harjumus käija pea maas, mistõttu temast jääb mulje, nagu oleks tal alatasa tuju nullis.Ta pole harjunud töö ajal ringi logelema, see piinab teda, tal on piinlik juhtida asja, millest keegi midagi ei tea ja millest paljud õiget nahka ei loodagi. Parema meelega teeks ta ise tööd ja vaataks pealt kuidas see õige kolhoosijuhtimine käib. Ta on oma asjaajamises küllaltki kohmetu ja pikatoimeline, vahel tundub talle, et inimesed naeravad seljataga tema saatust
Johan Laidoner (Eero Spriit) Eesti sõjaväe ülemjuhataja Vabadussõjas, hiljem Eesti riigi- ja avaliku elu tegelane. Loomult sirgjooneline sõjaväelane. 1. osa: Üheks päevaks iseseisvust Mis puutub tegelaskujudesse, siis ajaloolised on neist vaid Konstantin Päts ja Johan Laidoner, kõik ülejäänud on kirjanduslikud. Kuid nende loomisel on kasutatud ajaloolist ainest, peamiselt mitmesuguseid mälestusi, nii et nad peaksid mahtuma ajaloolise tõepäras piiresse. Stseeni, kus maapoiss esmakordselt linna sattudes suuril silmil ringi vahib, on eestlaste ajalugu näinud tuhandeid kordi. Selles mõttes ei olnud Toomas Roo elukäigu algus põrmugi ebatavaline. Ebatavaliseks tegi selle aeg - Roo saabus Tallinna 1917. aasta kevadel, mil nii Eestis kui kogu Vene impeeriumis valitses tavatult lootusrikas meeleolu. Isevalitsus oli veebruaris kukutatud, esimest korda ajaloos kehtisid Vene riigis kõik demokraatlikud vabadused ja näis leiduvat tahet, et nad kehtiks ka edaspidi.
Isa aga sai selle eest peksa. htul rkis isa Indrekule oma elust ja selle ebannestumistest, kuidas Jumala palumine pole tegelikult kunagi aidanud ning paganad elavad siiski paremini. sel valvas Indrek ema. Ning ema palus Indrekult rohtu, nii palju, et enam polekski vaja anda. Nad kll vaidlesid, kuid Indrek ji lpuks nusse, sest armastas oma ema vga ning ei tahtnud teda enam piinlemas nha. Ja ema vttis talt rohu vastu. Tegelastest: Indrek on maapoiss, kes tuleb linna, et edasi ppida. Kooli ta aga sisse ei saa. Asub elama Lohkude perre. Ta hakkab suhtlema mssajate, revolutsionridega. Kib jrjest enam nende kokkutulekutel ning satub sellest mingil mral sltuvusse. Ta on oma loomult rahulik, tahab ainult vabadust ning kige vhem kellelegi liiga teha. Armub ra Kristisse. Nad hoolivad ksteisest vga ning ei laseks iial teineteisega midagi juhtuda. Kristi on 17-aastane tdruk, kelle unistus on minna Ameerikasse onu juurde
Lusiksepa Elmar kühmuvajunud mõtlik vanamees , ajal käekõrval jalgratast, sõjas surmasaanud poja pärandust. Leiab katlakoldest revolvri. Ainuke mees, kes tunneb aurukatelt. Vilma on Elmari meelest ninakas. On teda endale miniaks kujutlenud, kuid leidnud ta liiga räpaka. Rohkem oleks meele järgi vaiksem ja leplikum, muidugi, kui pojad oleks sõjast tagasi tulnud.. Lööb Arvole labidaga pähe, löök on mõeldud Eesnerile. Lk 140 Arvo Saaremägi kolhoosi esimeheks valitud tugev maapoiss, harjumus käia pea maas. Tal on piinlik juhtida asja, millest keegi midagi ei tea ja millest paljud õiget nahka ei loodagi. Palju parema meelega teeks ta ise tööd ja vaataks pealt, kuidas see päris kolhoosijuhtimine käib, kuid pole midagi parata. Talle ei meeldi kaastundeavaldused. Asjaajamises on ta küllaltki kohmetu ja pikatoimeline, vahel tundub talle, et inimesed naeravad seljataga ta saamatust.
pahandust, aga teksti ette lugemist ära ei keelatud. Kriitika NSVL suhtes. Kõik kontrollimatu taheti ära keelata, taheti allutada võimule.. ootasid ühiskonnale ohtlikku kohta, kus seda tegelikult polnud. Iga asja jaoks eeskirjad, probleemi tekkides kellele helistada,et probleem kaelast ärasaada, bürokraatlik masinatöö- komisjonid, NSVl elust maalitakse suhteliselt naeruväärne jutt, 70ndatel muutus asi keerulisemaks MATS TRAAT 1936, lihtne maapoiss, küllaltki suurest kitsikusest tulnud Tegi maatööd Aastal 64 sai sisse Moskva instituuti Erialaks filmindus, stsenarist I luulekogu ilmumimisel ütles: ma olen kandiline maamees, hall ja töine kui raudkivi Luulekogu kirjandusse ,,Harala elulood"- väljamõeldud koht, luulekogu epitaafid- hauakirjad ,,Tants aurukatla all"- algselt filmi stsenaarium, töötles ümber romaaniks Loob ühe sümboli ja lugu öeldud Võimas kujundilooja
tüüpi edasi arendatud, kuid hoopis meeldivamais värvides. Enne siirdumist viimasena vaatluse alla tulevale sõna- ja mõttekoomikale tahaks tähelepanu juhtida huvitavale asjaolule, et enamuses käsiteldud romaanidest leidub alati üks kuju, kes ise jääb koomika seisukohalt kõrvaliseks, kehastab teose tõsist, ideeliselt väärtuslikku poolt, sündigu tema ümber ka missugune märul tahes. Säärane kuju on ,,Tões ja õiguses" Indrek, hella- või sügavatundeline maapoiss, nimeliselt romaani peategelane, sest tema hingeelu käsitellakse eeskätt; sõnakuse poolest on ta aga peaaegu statist, mingi moraalibaromeeter, hindamispügalapuu. Tõelisteks teose peategelasteks kerkivad hoopis teised kujud - Maurus, Karin, Kristi. Indrek on suurimaks süüdlaseks, miks Tammsaare koomilisemategi teoste koomika pole täielik; tema segab oma puhta inimsusega kõikjal vahele ja soodustab seda, et
Bürokraatia naeruvääristamine, komisjone on kõigeks vaja, mis loovad omamoodi komisjone. Reaalsus mees luges raamatut. Paralleel reaalsus tekib, kus on eekirjad, komisjonid, üldse ei teata, kas seda kõike üldse vaja ja bürokraatlik masinavärk jaguneb osadeks, mis lähvad uue süsteemi osadeks, mees enam ei tule. Imelikul kobel sai see raamat ikkagi ilmuda. MATS TRAAT 1936 Tegemist mehega, kes sündis Tartumaal Palupera vallast (lihtne maapoiss). Ta on ise ennast üles töötanud, sest tuli suhteliselt kitsasest oludest ikkagi. 1964 aastal sai sisse Moskva Gorki nimelisse Kirjandus Instituuti. Ta õppis seal filmi poolt rohkem stsenarist. "Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi" Tuli kirjandusse luulega (mitte klassikaline, vaid tema uules on suur proosaalge). Praeguseks on ilmutanud juab kolm luulekogu. "Harala elulood" Luulekogu, kus tegemist on väljamõeldud paigaga, koosneb hauakirjadest ehk epitaafidest.
Tuleb esile ka metsavendluse teema. Selles on kirjutamisajaga sünkroonset kaasakõlamist. See asetub juba loogilisse konteksti. Mõlemad on talle väga iseloomulikud näidendid, kuid samas ka sellised tekstid, mis olid õigel ajal õiges kohas. Need näidendid avalduvad kuidagi erimoodi, kuid nad polegi nii hirmus erinevad. Mati Unt (1944-2005) Ta on pätit Vooremaalt. Mälestuskildudest, mis ta on hilisemas eas avaldanud, eksponeerib ta seda, et ta on maapoiss, kes läks linna. Ta elas Voore keskusele üsna lähedal. Vanemad hoolitsesid hirmasti lapse eest, tassisid raamatuid koju. Ta tuli Tartusse ja hakkas üha enam muutuma linnapoisiks ja seda linlikkust mitmel moel rõhutama. Kõigepealt läks ta õppima 8ndasse keskkooli (Forseeliuse gümnaasiumisse), mis oli kirjanduskallakuga. Seal õpetas Vello Saage, kes mängib Undi kujunemises olulist, kuid keerulist, rolli. Ta läks edasi õppima Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialale (62-67). Siis
2) uurida ajaloolist tausta ja koostada kujutatud tegelaste põhjal eesti külarahva portree 1. Mats Traadi elulugu Mats Traat sündis 1936. aastal 23. novembril Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuutse talus põllumehe pojana. Peale algkooli lõpetamist polnud tal võimalik majanduslikel põhjustel edasi õppida ja seepärast töötas ta mõnda aega sovhoosis. 1959. aastal astus traktoristipaberitega maapoiss Moskva Gorki nimelisse Kirjandusinstituuti ja lõpetas selle 1964. aastal. See oli ainuke niisugune kool tol ajal, kus sai kirjanikuks õppida. Samal ajal lõpetas ta kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. 19651968 töötas Mats Traat toimetajana "Tallinnfilmi" stuudios. Alates aastast 1970 tegutseb ta kutselise kirjanikuna. Traat alustas luuletajana. Kokku on tema sulest ilmunud 18 luulekogu. Ta pole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja
linnaühiskonna vahel. Tema elukäik sümboliseerib eesti intelligentsi ja kogu kultuuri väljakasvamist talupoeglikust miljööst. Indrek on tundeerk, süvenemisvõimeline - juba koolieas huvitub ta asjadest, mis tavalise maapoisi külmaks jätavad. Ta vihkab karmust, temast ei saa Pearu-vastase võitluse jätkajat nagu vend Andresest sai. Indreku õrnahingelisus tekitab konflikti eakaaslastega, tülisid venna Andresega. Ta on teadmis- ja kultuurihuviline sügavalt usklik maapoiss, kellel on Vargamäelt kaasa võtta sügav süütunne, sest tema visatud kivi artulipõllul tabas ema Mari, kes saadud hoobist ei paranenudki. See süütunne muudab Indreku traagika veelgi suuremaks. Teises osas on Indrek asunud õppima härra Mauruse kooli, kus ta elu ei kujune kergeks. Kandvaks probleemiks kujuneb Indreku vabanemine jumalaideest. Indreku tõde on vastuolus Mauruse koolis valitseva mentaliteediga ja tal tuleb sealt lahkuda. Samas
Laikmaa saatis salaja mõned naise luuletused toimetusse. ,,Ema laul" Noor-Eesti I albumisse! Mees aga suri peagi II maailmasõjas. 1905. aastas oli Mariel juba 2 tütart . Koliti tagasi Tallinnasse. Marie hakkas läbi käima kultuuriinimestega, näiteks Mait Metsanurk, hugo Raudsepp, Paul Pinna, Kitzberg, Suits, tuglas, Juhan Liiv. See ei meeldinud Carlile, ka Marie vanematele mitte (tõsiusklikud). 1913. a-l Estonia avamisel armus naisesse Artur Adson, kes oli lihtne maapoiss Sännalt (kutsutaksegi Sänna trubaduuriks). Õppinud maamõõtjaks, töötas insenerina- kontoriinimene kultuuriliste huvidega. Hakkas Underi loomingut ümber kirjutama. Marie kaugenes oma mehest Adson üritas tähelepanu saada ju. Ent lahutus polnud toona kerge kui üks pool ei nõustunud, ei saanud lahutada. Underil ja Tuglasel romanss. Adson aga endiselt hoolis. SIURU- kirjanduslik rühmitus, mille esimeheks oli Under. Nende eesmärgiks oli kuulsaks saada.
alati ja kõikjal on seda kerge kaotada. Just töötasuga kindlustamatus sai mõne aja möödudes minu uue elu kõige raskemaks küljeks. "Kvalifitseeritut" ei heideta tänavale nii sageli, kui mustatöölist, kuid ka tema ei ole kaugeltki sellisest saatusest prii. Kui ta ei osutu töötuks lihtsalt töö puudumise tõttu, tabab teda lokaut või tööpuudus streigist osavõtu tagajärjel. Siin maksab töötasuga kindlustamatus oma eest julmalt kätte kogu majandusele. Maapoiss, kes kolib linna, meelitatuna sinna palju kergema näiva tööga, lühema tööpäevaga ja teiste linna ahvatlustega, keda on õpetatud saama enamkindlustatud töötasu, lahkub töölt vaid sel juhul, kui omab vähemalt kindlat lootust saada teist tööd. Põllumajandustöötajatest valitseb suur puudus, seepärast on väheusutav kestev tööpuudus nende tööliste seas. On ekslik arvata, et noor
ju siin küllalt, aga temal oli imelik harjumus ja see oli ainult temal. Ikka asutas ta enda seisma või istuma mõne suurema ja tugevama poisi kõrvale, võttis ettevaatlikult selle pahema käe, varsti tema pahema käe pisikese sõrme -- nimelt just pahema -- ja nokitses selle küüne kallal, kuna ta samal ajal omi keeleotsa pani alumise huule ja hammaste vahele, et teda seal tasapisi liigutada. Samas toas magas veel Laane, tugev härja peaga, madala otsaesisega maapoiss, kel lühike, jäme kael, mis kõrgete õlgade vahele peaaegu ära kadus. Teda võis igaüks tonkida, ilma et ta vastu hakkas, sest tema ütles teise kohta ikka: ,,Mis tühjast ka lüüa saab" ja laskis tal karistamatult minna, liigutas ainult oma pikki kõveraid käsi, nagu oleksid need võetud mõnelt gorillalt ja tema laia vimmas piha külge pandud. Samuti võõrana tundusid ka tema lühidavõitu jalad, mis hoidsid põlved ettepoole könksus ja varbad otstega sissepoole
annaabi.ee 
