orduvendi, nende hulgast on teada ka üks liivlane, Ykemele. Liikmeskond pärines enamasti Saksamaalt, sellesse kuulusid vandetõotuse andnud rüütelvennad (16. sajandi alguses 400500), preestervennad (vaimulikud) ja nn poolvennad (teenijad, käsitöölised). Rüütel- ja preestervennad kandsid Saksa Ordu rõivastust (musta ristiga valget hõlsti), poolvennad halli rüüd. Liivimaa Ordut juhtis aastani 1481 (vaheaegadega) Riias, hiljem Csises resideeriv ordumeister (maameister), kelle valis peamiselt komtuuridest ja foogtidest koosnev kapiitel ja kinnitas (aastani 1525) Saksa Ordu kõrgmeister. Liivimaa ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Ordumeistri valis alates 14. sajandist komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas 1525. aastani Saksa ordu kõrgmeister, seejärel nominaalselt kõrgmeistri administraator. 16. sajandil valiti orumeistrile enamasti juba tema eluajal järeltulija ehk koadjuutor.
Wolter von Plettenberg - Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535. Hindamissüsteem: 40p - 36p “5” 35p - 30p “4” 29p - 20p “3”
Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark - Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius - u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärit munk, külastas 1170 paiku Eestit. Fürstenberg-eelviimane Liivi ordu maameister 155759.Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid Tartu maksu, selle tasumatajätmise järel algas Vene-Liivi sõda Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti.
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9
2p Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti üle esimesele. Tänutäheks Poolale alistatud Liivimaa olude korraldamisel läänistas Poola kuningas Zygmunt III suurkantslerile ja -hetmanile Jan Zamoyskile 1588. aastal Tartu staarostkonna. 5.Lahenda ristsõna. 10P Risti 8) 1582.aastal sõlmitud vaherahu Moskva tsaaririigi ja Poola vahel. 9) Aastatel 15581583 aset leidnud sõda/relvakonfliktide koosnimetus. 10)Liivi Ordu maameister, üks pikaajalisemaid liikmeid. Astus liikmeks 14-aastaselt. Võitles ja astus üles Liivi sõjas väepealikuna. Alla 1) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 15701577. 2) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 12371562. 3) Liivi sõja toimumis paik. 4) Piiskopkond, mille pealinnaks oli Tartu 5) oli Rjurikovitsite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani
Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Jungingen-oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 139307. 97.aastal andis ta kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege, millest kõige olulisem oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui ka naisliinis. Wolter von Plettenberg- oli Liivi ordu maameister 14941535.Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki ning 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis maa sisemisi lahkhelisid ületada. Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. Johannes IV Kievel-Saare-Lääne piiskop 15151527.Ta korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse.
Seejärel pakkudes Liivimaa alasid üritati leida abi Taanist. 1560 aasta jaanuaris alustas tsaaririik uuesti sõjategevust. 1561. aastaks varises orduriik kokku. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi Kuningriigile; Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola kuningriigi võimu alla. 1561. aasta Vilno lepinguga moodustati Liivi sõja ajal endise Vana-Liivimaa Liivimaa konföderatsiooni maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu maameister Gotthard Kettleri valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina Kuramaa hertsogiriigi ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja. 1561. aastal püüdis Moskva tsaar Ivan IV lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel püüdes abielluda järglasteta Jagelloonide dünastia pealiinis viimase meessoost
paavst. Kui vanaajal oli maarahva ülekaal üsna suur, siis umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal hakkas elavnema linnaelu, mille eelduseks oli põllumajanduses toimuv murrang. Tähtsaimaks orduks keskajal oli Liivi ordu. Liivi ordu võim oli väga suur ning ordul oli väga palju valdusi sealhulgas Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Liivi ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Tähtsaimad piiskopkonnad Eestis olid Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Tartu piiskopkonna maavaldused olid enamjaolt läänistatud piiskopi vasallidele. Kiriklikult allus Tartu piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendausel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa- Rooma keisri vasall
Wolter von Plettenberg oli Liivi ordu maameister. Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Ivan IV ehk Ivan Julm oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Lääne pool võitles Ivan Leedu Suurvürstiriigi vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Venemaa tsaaririigi valdusesse jäid sõja algetapi (1558–1561) lõpuks: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa makonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Tartus põhjustas usupuhastuse vastuvõtmine suure tüli Johann Blankenfeldiga, kes samaaegselt pidi ka Riia protestantidega võitlema. Blankenfeld, kes jäi kõigutamatult katoliiklikele positsioonidele, keeld...
Ordu loodi selleks, et hõlbustada Liivimaa alistamist, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning ordu allutati piiskop Albertile. 1236. aastal purustasid leedulased Saule lahingus Mõõgavendade ordu. selle riismatest moodustati Liivi ordu, mis oli Saksa ordu kohalik haru, mille juhiks määrati Preisi ja Liivimaa ordu maameister Hermann von Balk. Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa orduga. Sellest sai emaordu Liivimaa haru, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal. Jõudude vahekorda Liivimaal tõi see aga olulise nihke, sest erinevalt
Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine" või "kultuuri ja kristluse toomine") ja tihti eelarvamuslikul ümberjutustamisel ja tõlgendamisel. Ilma Henriku kroonikata ei tuntaks muistset vabadusvõitlust tänapäeval teaduskäibes ja avalikus teadvuses tuntud kujul. Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnuses Vestfaalis – 28. veebruar 1535 Võnnus) oli Liivi ordu maameister 1494–1535. Hans Susi (ka Hans Susy, Hansken Susi; surnud 1549) oli eesti tõlkija. Ta on teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa siseolusid, elulaadi ja sündmusi. Russowile
Linn ja linnus said rängalt kannatada Rootsi-Poola sõjas, misjärel jäi linnus varemetesse.Vallimägi korrastati ja linnuse peatorn (Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn) restaureeriti 19. sajandi lõpul. Taganevad Nõukogude Liidu väed lasid Vallitorni aga 1941. aastal õhku. Tänapäeval on linnuse peatorn taastatud ja seal tegutseb Ajakeskus Wittenstein. Linnuse ajalugu Linnuse rajamine Paide Vallimäele rajatud ordulinnus valmis esialgsel kujul 1265. aastal Liivimaa ordu maameister Konrad von Manderni valitsusajal. Kuna Stensby lepingu järgi ei võinud Liivimaa ordu Taani kuningas Valdemar II-le kuuluvale Järvamaale linnuseid ehitada, rajati paekivist kindlus Alempoisi territooriumile, vahetult vastu Järvamaa piiri. Esimeseks kindlusehitiseks Vallimäel võis olla võimas linnusetorn, mida tänapäeval tuntakse Paide Vallitornina (varem Pikk Hermann), kuid viimasel ajal toimunud arheoloogiliste uurimiste tulemused on selle tugeva kahtluse alla seadnud. Paide linnusest
Liivimaa maapäev eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Maapäev on toimunud Valgas ja Volmaris ning vastavalt kohale on kasutatud ka nimesid Valga maapäev ja Volmari maapäev. Maapäeval kujunes välja neli erinevat kuuriat (seisuste kogu): prelaadid (Riia peapiiskop, Saare-Lääne ja Tartu piiskop, mõnikord osalesid ka Kuramaa ja Tallinna piiskopid ning nende kõigi toomkapiitlite esindajad), Liivimaa ordu (Liivi ordu maameister ja olulisemad käsknikud), vasallid (piiskopkondade ja orduvalduste rüütelkondade esindajad) ja linnad (enamasti ainult suurte linnade: Tallinna, Tartu ja Riia esindajad). Poliitilises elus pingestusid 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses suhted venelastega. See oli aeg, mil Venemaa hakkas Moskva survel endisest osastisvürstiriikide konglomeraadist muutuma ühtseks riigiks. Moskva suurvürstid liitsid oma maadega teisi vene vürstiriike, 1480
Haapsalu oli 17. sajandil vaene linn ning linnakodanikel polnud käsitöölistele aastaringi tööd anda. Nii leidsid enamik Haapsalu käsitöölisi tööd ka ümbruskaudsete mõisate juures ning käsitöölistel oli endil ka kariloomad ning peeti põldu. Talupojad tellisid linnakäsitöölistelt ainult meestekübaraid. Tallinn Rootsi aeg Tallinnas 1558. aastal algas Vana-Liivimaa ja Moskva tsaaririigi vahel aastatel 15581561 kestnud Vene-Liivi sõda, mille käigus viimane Liivi ordu maameister Gotthard Kettler ei suutnud kaitsta Põhja-Eestit Moskva tsaaririigi ja tsaar Ivan Julma vägede eest ning 1561. aastal 6. juunil andsid Tallinna all-linn ja kodanikud Rootsi kuningale Erik XIV- le ustavusvande ja tunnistasid vabatahtlikult Rootsi kuninga võimu Tallinna üle. Maapiirkondade Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad vandusid Rootsi kuningale truudust 1561. aasta 4. juunil. Rootsile kuuluvatest Põhja-Eesti aladest moodustati
- Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma valdused Preisimaa hertsogriigiks (Poola vasallriik) 1523 maailma esimene luterlik riik - Liivi ordu ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535) loobus sarnasest projektist jäädes katoliikluse poolele (järgnevatel aastakümnetel ordu vahel reformatsiooni poolel nt maameister Heinrich von Galen (1551-1557) soosis protestantlust 3. Piiskopide enamus kaitses esialgu katoliiklust ja hiljem kindlameelsus vähenes 4. Maapiirkondade vasallid hakkasid aegamisi kujunema katoliikluse pooldajatest protestantideks Riia viimane peapiiskop (1539-1561) Wilhelm von Hohenzollern - Saksa ordu Preisimaa haru viimase kõrgmeistri-uue Preisimaa ilmaliku hertsogkonna valitseja vend ja Poola kuninga nõbu
Vasallidega tihti jamad. Vasallid seotud lääniõigusega. Teenimiskohustus neil. 15saj hakkasid vasalkonnad suuremat lääniõigust saama ning ohtralt jagati privileege. Rüütelkondade seisukohti väljendas Maapäev. 15saj laienevad ka läänide pärimisõigused pea piiramatuks. Suurenenud seega aadli emantsipatsioon. Olid piiskopi- ja kapiitlimõisad. Liikmete kanooniline arv 12. Üldiselt rohkem, vahel vähem. Saksa ordu Liivimaal Suurem osa Liivimaast + Bremen ja mingi muu ala. Maameister allus Saksa ordu kõrgmeistrile. Üldiselt üritab Liivi osa pidevalt iseseisvuda läbi ajaloo. Kõrgmeistri residents Marienburg. Preisi haru kõrval veel Saksa haru (eesotsas deutschmeister) ja Liivi haru. Kui 1525 Preisi osa sekulariseeriti ja Liivi haru lõppes, siis Saksa osa jäi püsima. Eksisteerib tänini ja keskuseks Viin. 13saj Liivi ordumeister kõrgmeistri määratud. Hiljem valiti Liivimaa ordu kapiitli poolt, esitatakse 2 kandidaati ja kõrgmeister valib neist ühe.
sajandist pärit sissejuhatust tatarlaste sissetulekust, suur osa sellest dokumendist sisaldab Liivimaa misjonitegu (tglt uurijat uuris seos Ameerika ja kirjutaja vahel, et kas kirjutaja teadis, et Ameerika on olemas). Mis puudutab hiliskeskaega, siis kahtlemata Vatikanis arhiivides leidub materjale, mis pole Liivimaa ajaloos kasutatud, põhjus asjaolus, et seda on seal nii palju, et selleni pole jõutud. Liivimaa kõige suurem poliitiline jõud oli Saksa Ordu. Liivimaad valitses maameister, kes veel 14. sajandil, 15. sajandil teoreetiliselt hiljem praktiliselt allus... kellele???. Saksa Ordu Arhiivist teada meile Liivimaa poltiiline ajalugu. Köningsbergist sattus see arhiiv pärast II MS Berliini - Preisi kultuurivara salajane riigiarhiiv. Tahes tahtmata vaatame keskaegsele Liivimaale läbi keskaegse Saksa Ordu silmade läbi. Liivimaa omakorda suhtles oma naabermaadega ja nendes arhiivides on piisavalt palju Liivimaa ajaloo materjale, nt Leedu meetrika (Leedu suurvürsti
Tähtsamates küsimustes oli otsustajaks ordu kapiteel, otsustusel osalesid kõik orduvennad hiljem hakkasid otsustama kõrgemad võimukandjad kindralkpiitel. Maa-ala jaotatud foogtkondadeks, juhib foogt koos kohaliku magistriga. Ülesandeks maksude võtmine, kohtumõistmine, sõjajõudude korraldamine. 2) Peale Saksamaa võitu Teutooni e. Saksa ordu kuni 1561 a. Ordupeaks ordu kõrgmeister, kes asus Marienburgas ( Ida- Preisimaa). Ordu Liivimaa osa võimukandjaks maameister (eluaegne amet). Võimukompetents suhteliselt lai: juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist läbikäimist; vägede juht; ilma tema allkirjata määrused ei kehtinud; sõjalise varustuse abiline ordumarsal. Valitseti foogtide või komtuuride kaudu (foogt allus komtuurile). Ülesandeks: admin.võim, maksude võtmine, kohtuvõim, sotsiaalsete küsimuste lahendamine. Ordukorraldus kollegiaalne, ordumeister võttis otsuseid vastu koos kapiitlitega,
1207 aastal oli mõõgavendade ordu riigiga aga Saule lahingus 1236 ühinesid nende jäänused Saksa orduga , ja muutusid Saksa ordu liivimaa haruks.Omas üsna suurt iseseisvust. Kohalik Liivimaameister valiti Liivimaa ordust, esitati kaks kanditaati ja siis nende vahel otsustas Saksa ordukõrgmeister. Esialgu asus Liiviordu meister Riias, ordulinnuses (praegune läti presidendi loss), Õige pea koliti ordu keskkoht Koiva jõe vasakule kaldale.Alates 14 saj resideerus ordumeister Cesises?. Ja maameister Sigurbord. Võnnus hakkas kooskäima ka Ordu kapiitel , toimus 2 x aastas. Ajapikku nende osatähtsus vähenes. Sisemine nõukogu , mis koosnes ennekõike ordu meistrist , maamarsalist ja veel 5 tähtsamat käsklast. Ordu oli ka kõige sõjaliselt kõige tugevam , hiilgeaegadel lähenes orduvendade koguarv 500 14-15 saj vahetusel, koos palgasõudrite, vasallide ja muude tegelastega võis see ulatada 5000 meheni. 38 000 km2
annaabi.ee 
